Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

krediidiasutusele esitatud aktile, siis tuleb see käesolevas asja välja nõuda. Kui on olemas mingi teine arestimisakt, siis jääb avaldajale arusaamatuks, miks kohtutäitur ei ole täitnud TMS § 115 lõikes 3 sätestatud kohustust ja edastanud A.O. seda arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist krediidiasutuselt. Kohtutäitur rahuldas A.O. 02.05.2013 täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamise osas, asudes seisukohale, et akti saatmise kulu võlgniku kanda panemine ei olnud põhjendatud. Kuid kohtutäitur ei ole viidatud täitekulu väljamõistmise otsust tühistanud. Õigusselguse huvides pidanuks kohtutäitur kaebuse rahuldamisel tühistama ka 02.05.2013 täitekulu väljamõistmise otsuse. Neil asjaoludel taotleb A.O. A. K. .06.2013 otsuse täiteasjas nr 170/2013/94 tühistamist. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur A.K. leiab 23.09.2013.a. kohtule esitatud seisukohas, et kaebus on põhjendamatu, tuleb jätta rahuldamata ning kohtutäituri 07.06.2013 otsus muutmata. A.O. läbiviidavat täitemenetlust ei ole peatatud ega tunnistatud lubamatuks, samuti ei esine muid täitemenetluse lõpetamise aluseid. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 8 on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud täitedokumendi täitmiseks, sealhulgas pöörama sissenõude võlgniku pangakontodele. Pöörates sissenõude võlgniku pangakontodele, ei ole kohtutäitur rikkunud PankrS § 174 lg 2 sätestatud keeldu. Viidatud sätte kohaselt ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Tulenevalt PankrS § 173 lg 3 loetakse usaldusisikule loovutatuks võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded. Usaldusisik peab informeerima kolmandat isikut nõuete loovutamisest. Seega on tegemist täitemenetluses nõude arestimisele samalaadse toiminguga, kus nõude arestimiseks edastatakse võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule nõude arestimise akt ja kolmas isik annab summad üle kohtutäiturile. Võlgadest vabastamise menetluses annab kolmas isik raha üle usaldusisikule, mitte võlgnikule. PankrS § 174 lg 2 ei tulene keeldu täitemenetluse käigus võlgniku pangakonto arestimiseks. Kui pangakontole kantakse sissetulek, mis tuleks üle anda usaldusisikule või millele ei või muul põhjusel pöörata sissenõuet, on võlgnikul õigus esitada avaldus nimetatud summade arestist vabastamiseks vastavalt TMS § 133 sätestatule. Kaebuse esitaja on kaebuses kinnitanud, et ta ei saa käesoleval ajal selliseid sissetulekuid, mis kuuluksid üleandmisele usaldusisikule. Täitemenetluse käigus ei ole kohtutäitur arestinud usalduslikule ülekandmisele kuuluvaid rahasummasid. Kaebuse esitaja nõue 02.05.2013.a kaebuse esitajale väljastatud vara hoiusel või arvelduskontole arestimise akti koopia tühistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Esitatud akt ei ole vastavuses tegelikult elektroonilises kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel krediidiasutusele esitatud aktiga. 02.05.2013.a eelpool nimetatud süsteemis esitatud arestimise aktide kohaselt ei kuulu kaebuse esitaja pangakonto Swedbank AS-is arestimisele ühe miinimumpalga ja täiendavalt 320 euro ulatuses. Kohtutäitur on lähtunud isiku soovist tagada mittearestitava summa ulatuses rahaliste vahendite kasutamise õigus tema Swedbank pangakontol. A.O. AS-s Swedbank ei ole kogu täitemenetluse jooksul ühtegi summat kinni peetud. Kaebuse esitaja pangakonto SEB Pank

3 (6)

AS-is on arestitud täies nõude ulatuses. Teistesse Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse on esitatud nn eelarestid TMS 115 lg 51 alusel. Kohtutäitur on oma 07.06.2013.a otsusega viinud kaebuse esitajale saadetud arestimise akti koopia vastavusse krediidiasutusele esitatud aktiga. Kohtutäitur nõustub ka täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamisega, millega on A.O. mõistetud dokumentide edastamise kulu temale vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti koopia edastamise eest. Kuna nimetatud akti koopia kuulub tühistamisele, siis ei ole põhjendatud akti saatmise kulu kaebuse esitaja kanda jätmine. 07.06.2013.a otsusega on kohtutäitur A.O. alusel tühistanud 02.05.2013.a täitekulu väljamõistmise otsuse. Sissenõudja M.D. ole oma seisukohta kaebuse suhtes esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 07.06.2013 otsus täiteasjas nr.170/2013/94 on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus, mistõttu A. O. kohtule esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktist 02.05.2013 täiteasjas nr 170/2013/94 (tl.29) nähtub, et võlgnik A. O. on algatatud täitemenetlus sissenõudja M. D. avalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2012 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-08-3971 täitmiseks. 02.05.2013 on kohtutäitur koostanud samas täiteasjas ka täitekulu väljamõistmise otsuse (tl 30). Nimetatud otsuste peale esitas A.O. .05.2013 kaebuse kohtutäiturile. 07.06.2013 otsusega (tl.7-11) jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata kaebuse esitaja taotluse osas pangakontode arestist vabastamiseks ja rahuldas kaebuse 02.05.2013 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti koopia ning täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kohtutäitur viis 02.05.2013 akti vara hoiusel või arveldusarvel arestimise kohta vastavusse elektroonilises kohtutäituritele kasutamiseks kohustusliku infosüsteemi vahendusel krediidiasutustele esitatud aktiga, edastades võlgnikule vastava koopia. Samuti rahuldas kohtutäitur A.O. osas, millega kaebuse esitaja taotles 02.05.2013 täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamist (tl 711). A. O. kohtutäituri 07.06.2013.a. otsuse peale kohtule esitatud kaebusest lähtuvalt tuleb kaebuse lahendamisel vastata küsimustele, kas kohtutäituril oli õigus arestida võlgniku hoiuseid või arveldusarveid, kas kohtutäitur on taganud võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku ning kas kohtutäitur on 07.06.2013 otsusega tühistanud 02.05.2013 täitekulu väljamõistmise otsuse. Vaidluse all ei ole asjaolud, et Tartu Maakohtu 07.06.2010 kohtumäärusega kuulutati välja A. O. ning 24.10.2012 kohtumäärusega algatati tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 174 lõike 2 kohaselt ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, pöörata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel sissenõuet usaldusisikule ülekandmisele kuuluvatele rahasummadele. Kuigi kaebuse esitajal puuduvad usaldusisikule üleandmisele kuuluvad sissetulekud, leiab ta, et arestimine on sellele vaatamata ebaõige. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et võlgniku pangakonto arestimine ei ole vastuolus PankrS § 174 lg 2 sätestatuga. Tulenevalt PankrS § 173 lg 3 on võlgnik kohustatud igakuiselt usaldusisikule üle andma töö-või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest

4 (6)

saadud tulu. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt võib võlgnik ühe aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest jätta endale 15 protsenti, kahe aasta möödumisel 20 protsenti ja kolme aasta möödumisel 25 protsenti lõikes 3 nimetatud tulust. Seega on võimalik, et võlgniku pangakontodele laekub võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel rahasummasid, mis ei kuulu üleandmisele usaldusisikule ning mille arvelt on võimalik rahuldada ka võlausaldaja nõuet, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist. Antud juhul on täitemenetluse aluseks oleva M. D. nõude näol tegemist just sellise nõudega. Kui võlgniku pangakontole kantakse sissetulek, mis tuleb üle anda usaldusisikule või millele ei või muul põhjusel sisenõuet pöörata, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile avaldus rahasummade arestist vabastamiseks vastavalt TMS § 133 sätestatule. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur taganud võlgnikule arestimisele mittekuuluvat sissetulekut vastavalt TMS § 131 sätestatule. Osundatud paragrahvi lg 1 p 1 ja 2 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikule peretoetusele ja puudega inimese sotsiaaltoetusele, millised toetused laekuvad A.O. AS arvelduskontole. Kohtutäituri 02.05.2013.a. vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktist (koopia, tl.29) nähtub, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühele kuupalga alammäärale, ehk 1,0 miinimumpalka ning mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Arestimisaktis on viide ka TMS § 131, mis sätestab sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata, kuid aktis ei ole vastavaid summasid ega sissetulekute liike märgitud. Kohtule on esitatud ka vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti koopia 07.06.2013 (tl.31), mille kohaselt kuulub krediidiasutuse poolt arestimisele A.O. olev rahasumma 1546,35 euro ulatuses ning arestimisele ei kuulu Swedbank AS pangakontol igakuiselt 1,00 miinimumpalka ning täiendavalt TMS § 131 alusel igakuiselt 320 eurot. Swedbank AS on 23.09.2013.a. kohtutäiturile saadetud teatises (tl.28) kinnitanud, et 03.05.2013.a. esitatud A.O. arestimise akti alusel ei ole kontot arestitud 1 palga alammäära ja täiendavalt 320 euro ulatuses. Kohtutäitur on 07.06.2013.a. otsuses, millega on lahendatud A.O. kohtutäituri tegevusele, möönnud, et 02.05.2013.a. kaebuse esitajale väljastatud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti koopia ei vasta kohtutäiturile kasutamiseks kohustusliku elektroonilise infosüsteemi vahendusel krediidiasutusele esitatud aktile. Seetõttu on kohtutäitur kaebuse osaliselt rahuldanud ja koostanud võlgnikule 07.06.2013.a. uue vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti koopia. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et kohtutäitur ei ole 07.06.2013 otsusega tühistanud 02.05.2013 täitekulu väljamõistmise otsust ei vasta tegelikkusele. Viidatud kohtutäituri otsuse resolutsiooni p.3 järgi on kohtutäitur rahuldanud A. O. .05.2013.a. kaebuse osas, millega kaebuse esitaja taotles 02.05.2013.a. täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamist. (tl.10) Vastuses A.O. kohtule esitatud kaebusele kohtutäituri 07.06.2013.a. otsusele on kohtutäitur kinnitanud, et nimetatud otsusega on tühistatud 02.05.2013 täitekulu väljamõistmise otsus (tl 26 pöördel). Otsuse tühistamist kinnitab ka täitetoimiku nr 170/2013/94 väljatrükk, millest nähtub, et täitekulu väljamõistmine on tühistatud kohtutäituri 07.06.2013 otsusega ja ei kuulu seetõttu täitmisele (tl 12). Eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik teha järeldus, et võlgnik A.O. rikkumine täitemenetluses täiteasjas nr.170/2013/94 on kõrvaldatud kohtutäituri 07.06.2013.a. otsusega ning nimetatud otsuse tühistamiseks puuduvad alused. TMS § 133 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur arestimisaktis märkima, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale ning talle teadaolevate andmete

5 (6)

põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Nimetatud summad on kohtutäitur 07.06.2013.a. koostatud arestimisaktis märkinud. Arestimisaktis on viide ka TMS § 131, mis sätestab sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata. 07.06.2013.a. koostatud aktis on osundatud paragrahvi järgi arestimisele kuuluva summana märgitud 320 eurot, mis on tegelikult võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluv summa tulenevalt TMS § 132 lg 2 (1/3 palga alammäärast iga ülalpeetava kohta kuus). Kohtu hinnangul on arestimisakt seetõttu ebatäpne, sest viidatud õigusnorm (TMS § 131 ) ja arestimisele mittekuuluv summa ei ole omavahel kooskõlas. Kuid see ebatäpsus ei too kaasa võlgniku õiguste rikkumist, sest vastavalt TMS § 133 lg 1 tuleb arestimisaktis märkida igakuiselt arestimisele mittekuuluvate summadena TMS § 132 lõigetes 1 ja 3 märgitud sissetuleku osa. Kohus on seisukohal, et TMS § 131 märgitud sissetulekute arestimise keeld on seadusest tulenev keeld ja seda ei ole vaja arestimisaktis tsiteerida. A.O. makstavatele riiklikule peretoetusele ja puudega inimese (lapse) sotisaaltoetusele ei või ühelgi juhul sissenõuet pöörata n ing kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et seda on tehtud. Seega on kohtutäitur taganud kaebuse esitajale sissetulekute säilimise, millele ei saa sissenõuet pöörata ning arestimisakti puudused ei ole viinud isiku õiguste rikkumisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus jätab A.O. rahuldamata, jätab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kaebuse esitaja kanda. Kohtuvälised kulud kaebuse esitaja esindajakulude näol summas 278,88 eurot tuleb TsMS § 172 lg 8 alusel jätta riigi kanda, kuna kaebuse esitajale on antud riigi menetlusabi.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.