Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-45233
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks 59 796,63 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Naur kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt andis 28.02.2013 XXXOÜ (põhivõlgnik) XXXOÜ-le (hageja) võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt on hageja esitanud 18.07.2012-16.11.2012 põhivõlgnikule arveid seadmete eest, kuid põhivõlgnik ei ole arveid tasunud. Võlatunnistusest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja XXX(kostja) 09.05.2013 käenduslepingu. Käendaja vastutuse maksimummääraks oli 60 000 eurot. Kuna põhivõlgnik võlatunnistusest tulenevat kohustust ei täitnud, siis peab seda tegema käendaja. Ka kostja ei ole võlgnevust tasunud. 26.09.2013 seisuga on kostja põhivõlgnevus 53 389,85 eurot ja viivis 6406,78 eurot. Kostja väited, et teda sunniti käenduslepingut sõlmima, on valed. Ülaltoodule tuginedes palus hageja kostjalt välja mõista 59 796,63 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sõlmis käenduslepingu hageja ja tema esindaja osutatud tugeva surve tõttu. Hageja oli teadlik põhivõlgniku ja kostja raskest majanduslikust olukorrast. Kostja tegeles enne käenduslepingu sõlmimist põhivõlgnikule uute tööde leidmisega ning mistahes pahatahtlik tegevus oleks rikkunud põhivõlgniku edaspidise majandustegevuse. Kuna kostja oli varasemalt käendanud põhivõlgniku kohustusi AS-i UniCredit Bank ees, siis oleks ka pank lõpetanud põhivõlgnikuga sõlmitud krediidilepingud ja pööranud nõude kostja vastu isiklikult. Kostja leiab, et käendusleping on heade kommetega vastuolu tõttu tühine. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on põhivõlgnik (XXXOÜ) väljastanud 28.02.2013 võlatunnistuse, millega kohustus maksegraafiku alusel 01. maiks 2013 tasuma hagejale põhivõla 86 147,49 eurot, millele lisandub intress 0,075 % päevas tasumata summalt ning viivis 0,15 % põhivõlalt. 09.05.2013 on pooled sõlminud käenduslepingu, millega kostja kohustus käendama võlatunnistusest tulenevat põhivõlgniku kohustust 60 000 euro ulatuses. Kostja on väitnud, et ta sõlmis käenduslepingu tugeva surve tõttu ning oli käenduslepingu sõlmimisel raskes majanduslikus olukorras. Kohtu hinnangul on kostja väited paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks käenduslepingu sõlminud hageja surve ning enda erakorralise vajaduse tõttu. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kostja väide, et käendusleping on tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Sellele, et võlatunnistuse järgi on tasumata põhivõlg 53 389,85 eurot ja viivis 6406,78 eurot, kostja vastu ei vaielnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui
võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 53 389,85 eurot ja viivis 6406,78 eurot, kokku 59 796,63 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.