Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-60041 20.02.2014 kell 10. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Tartu kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid M. K. ) ja T. K. ) 10.02.2011 notariaalselt tõestatud laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale intressita laenu 8964,96 eurot kostja Swedbank AS-st võetud kodulaenust ja kodukapitalilaenust tulenevate kohustuste lõplikuks täitmiseks. Kostja kohustus hagejale tagastama laenu igakuiste osamaksetena summas 100 eurot maksegraafikus märgitud tähtpäevadel alates 01.06.2011 ning laenu tagastamise lõpptähtajaks oli 01.11.2018. Kuna kostja ei tasunud osamakseid maksegraafikus märgitud tähtpäevadel, saatis hageja 20.11.2013 kostjale kirjaliku teate, milles ta nõudis kostjalt kogu võlgnetava summa kohest tasumist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 9282,03 euro väljamõistmist, millest 8964,96 eurot on põhivõlg ja 317,07 eurot viivis seisuga 17.12.2013. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist kindlas summas alates hagi esitamisest 18.12.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning tasumata põhinõudelt (hetkel 8964,96 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu – 500 euro ning õigusabikulude – 414 euro väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 08.01.2014 (tl 28), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 24).

Kohtu põhjendused

2-13-60041

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale emale – S. 08.01.2014 (tl 28), kes elab koos kostjaga samas eluruumis. TsMS § 312 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 sätestab, et dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1, 313 lg 1 ja 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja nõusolekul rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 29. jaanuariks 2014) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Samuti ei esine antud juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-13-60041 VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustrust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega: hüpoteekide lõpetamise (kustutamise) kokkuleppe, korteriomandi müügilepingu ja laenulepingu koopiaga (tl 5-14), maksegraafiku koopiaga (tl 15-16), hageja nõudekirjaga (tl 17) ja viivisearvestusega (tl 18-20) ning õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 1, 399 lg 1 p 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 8964,96 eurot – VÕS §-de 396 lg 1, 399 lg 1 p 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis – 317,07 eurot – VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär perioodil 01.07.2013-31.12.2013 on 8,5% aastas (8% + 0,5%) ehk 0,023% päevas ja alates 01.01.2014 on VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8,25% aastas (8 % + 0,25%) ehk 0,023% päevas. Viivis perioodi 18.12.2013-31.12.2013 eest on 28,87 eurot (8964,96 x 0,023% x 14) ja viivis perioodi 01.01.2014-19.02.2014 eest on 103,10 eurot (8964,96 x 0,023% x 50). Seega tuleb TsMS § 367 alusel mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis hagi esitamisest 18.12.2013 kuni 19.02.2014 summas 131,97 eurot (28,87 + 103,10) ning kokku tuleb kostjalt viivise katteks välja mõista 449,04 eurot (317,07 + 131,97). Alates 21.02.2014 kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (8964,96 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülemäära suure lisanduva viivise tekkimise vältimiseks mõistab kohus kostjalt lisanduva viivise välja põhinõude suuruseni s.o mitte rohkem kui summas 8515,92 eurot (8964,96 – 449,04). Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi on 10 044,05 (8964,96 + 317,07 + 762,02) eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda.

2-13-60041

Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 32-33), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 500 eurot ning õigusabikulu – 414 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 500 eurot (tl 21). TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmääras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjalt välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 500 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud vandeadvokaat C. S. ja A. L. C. A. S. U. S. arvest lähtuvalt on hageja maksnud A. L. 414 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase T. K. . Kuna antud hagi hind on 10 044,05 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 4470 eurot. Kuna kostja ei ole menetluskulude suurust vaidlustanud kohtu määratud tähtaja jooksul (tl 39, 40), s.o hiljemalt 19.02.2014 ning hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud jäävad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäära sisse, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 414 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku ( 914 (500+414) eurot. Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

2-13-60041 Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.