Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kohtumäärusele menetlusse võtmisest keeldumise osas võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista tähtaja ennistamist.

1/3

2-13-39647

ASJAOLUD

OÜ VKG Elektrivõrgud esitas 28.08.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult L B 49,64 euro saamiseks. Kohus tegi 20.09.2013 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 21.01.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ VKG Elektrivõrgud nõude L B vastu võlgnevuse 49,64 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning andis 23.01.2014 määrusega hagejale tähtaja 14 päeva oma nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Kohtumäärus toimetati 24.01.2014 hageja esindajale kätte. Hageja esitas 24.01.2014 kohtule taotluse, milles palub lõpetada maksekäsu kiirmenetlus, kuna menetlusdokumenti ei õnnestunud isikule kätte toimetada, ja palub tagastada maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest ja avaldus tuleb tagastada selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 487 lg 3 kohaselt kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Samuti on tasumata täiendav riigilõiv. Kohtute infosüsteemis kohtule kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul seda avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente, puuduvad hageja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid ning riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtust vähem (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on 45 eurot, hagimenetluses on riigilõivu miinimummäär 60 eurot). TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 372 lg 4 hagi menetlusse võtmata jätmise korral ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte. Riigilõivu tagastamise taotlus Kohus leiab, et hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45 eurot tagastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 2/3

2-13-39647 Kohus leiab, et Pärnu Maakohtu 21.01.2013 määruse tegemisega on maksekäsu kiirmenetlus lõppenud, mis on märgitud ka Pärnu Maakohtu määruse resolutsioonis. Kohtu seisukohalt lõpetatud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ei kuulu enam tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Maksekäsu kiimenetluse näol on tegemist hagita menetlusega, mille puhul on seaduses sätestatud madalamad riigilõivumäärad võrreldes hagimenetluses tasumisele kuuluvate riigilõivu määradega. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Enne hagilt riigilõivu tasumist ei võeta asja hagimenetlusse. Antud kohtuasjas ei läinud maksekäsu kiimenetlus hagimenetluseks üle, kuna Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Täiendava riigilõivu vastavalt TsMS § 147 lg 5 ei ole hageja tasunud. TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldust ei võeta menetlusse. Siinkohal aga peab kohus vajalikuks märkida, et nimetatud sätte alusel tagastatakse riigilõiv, mis oli tasutud just selle avalduse esitamisel. Pärast nõude Viru Maakohtule menetluse hagimenetluses jätkamiseks üleandmist pole aga hageja riigilõivu tasunud. Seega ei ole antud juhul tasutud riigilõivu mille saaks tagastada TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestatud alusel. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamist võis avaldaja taotleda vaid maksekäsu kiirmenetluse raames. Kohus jätab VKG Elektrivõrgud taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.