Muud › CMR

2-13-18441 Välja mõista kostjalt XXX menetluskuludena 2 250,89 (kaks tuhat kakssada viiskümmend eurot ja 89 senti) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot, tõlkekulud 726,35 eurot ning õigusabikulud 624,54 eurot, XXXOÜ kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik XXXOÜ esitas 24.04.2013.a Harju Maakohtule hagi XXX(end. ärinimi XXX) vastu 45 148,30 euro ja viiviste nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja tellis kostjalt kaubaveo vastavalt transporditellimusele nr 121128/21.12.12. Kaupa (veoauto kummid) väärtuses 44 895,60 eurot ei ole kaubasaajale üle antud. Seega on hagiga esitatud nõude aluseks CMRi alusel veetud kauba kaotsiminek. Harju Maakohtu 29.04.2013.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning otsustas hagi tagamiseks arestida kostja nimele Läti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes avatud pangakontodel olev raha summas 49 337,92 eurot hageja kasuks. 15.05.2013.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja oma vastuses hagile leiab, et tema ei vastuta transporditellimuse nr 121128 täitmata jätmise ja kauba kaotsimineku eest, kuna tema ei olevat vedaja, vaid ekspedeerija. On seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata, kuna veose kaotsimineku asjus on Leedu Vabariigis käimas kriminaalmenetlus. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited on alusetud. Kohus määras asjas istungi 17.02.2014.a kell 12:00. Kutse istungile on kostja kätte saanud 05.02.2014.a posti teel. Kostja istungile ei ilmunud. Mitteilmumise põhjus teadmata. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist, menetluskulude kindlaksmääramist, hagi tagamise tühistamist ja tagatise tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused

2-13-18441 TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul puuduvad TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu. CMR art 17 lg 1 kohaselt vedaja vastutab kauba täieliku kaotsimineku eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kohaletoimetamisega viivitamise eest. CMR art 20 lg 1 kohaselt see tõsiasi, et kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtaja möödumisel kolmekümne päeva jooksul ja kui tähtaeg ei olnud kooskõlastatud, kuuekümne päeva jooksul, kauba vastuvõtmise päevast arvates, on kauba kaotamine vaieldamatu ja isik, kellel on nõude õigus, võib lugeda kauba kaotatuks. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Kostja tegeles vedamise korraldamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 855 mõistes, mis vastab ekspedeerija tegevusele VÕS § 854 kohaselt. VÕS § 861 sätestab ekspedeerija vastutuse analoogselt vedajaga. Lg 1 kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust tekkinud kahju. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine, mille korral on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 5 sätestab, kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. TsMS § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada.

2-13-18441 TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.