Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2014 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-4010
Tsiviilasi
Eduard Kaisen'i hagi Karin Naudre vastu 190 euro nõudes Hageja Eduard Kaisen, isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, tegelik viibimiskoht *
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja Karin Naudre, isikukood *, elukoht *, tel * Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Tsiviilasjas nr 2-14-4010 esitas E. Kaisen kohtule hagi Karin Naudre vastu 28.01.2014. Hagis esitas E. Kaisen samad nõuded summas 190 eurot samal alusel nagu tsiviilasjas nr 2-1342429. Kohtumääruse põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, tutvunud esitatud hagiga, leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 5 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Kohtu menetluses, täpsemalt kaebemenetluses on käesoleval aja tsiviilasi nr 2-13-42429, milles E. Kaisen on K. Naudre vastu esitanud hagi 190 euro nõudes samadel põhjendustel, mis käesolevaski asjas. Juhindudes TsMs § 371 lg 1 p 5 keeldub kohus menetlusse võtmast hagi käesolevas tsiviilasjas nr 2-14-4010. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 14.02.4010 on E. Kaisen esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, siis kohus keeldub riigi õigusabi andmast Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus selgitab, et hagi menetlusse võtmise keeldumise põhjus on nii ilmne, mistõttu E. Kaiseni võimalus kaitsta oma õigusi käesolevas menetluses ka riigi õigusabi korras on ilmselt vähene. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, sest kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.