V Õ kaebus kohtutäitur Enno Kermiku tegevusele täiteasjas nr 180/2012/1487
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.12.2013.a määrus menetlusse võtmisest keeldumiseks
avalduse
Kaebuse esitaja ja kaebuse V Õ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): V Õ (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxx), tehinguline esindajad esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Andres Tamm Puudutatud isik I (vastustaja): kohtutäitur Enno Kermik Puudutatud isik II (vastustaja): sissenõudja Creditreform Eesti OÜ (registrikood: 10887820; asukoht: Tallinn) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 10.12.2013.a määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades käesolevas määruses esitatud põhjendusi.
2.V Õ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu poolt 18.12.2013.a määrusega rakendatud esialgne õiguskaitse, millega peatati käesoleva määruskaebuse menetlemise ajaks täitemenetlus täiteasjas nr 180/2012/1487.
Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud V Õ kanda.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
1(6)
Tsiviilasi nr 2-13-57412 Asjaolud
1.06.12.2013.a esitas avaldaja Pärnu Maakohtule kohtutäitur Enno Kermiku tegevusele täiteasjas nr 180/2012/1487 avalduse, milles palub kohtul tunnistada ebaseaduslikuks kohtutäituri tegevus, so avaldaja 1⁄2 pensioni arestimine summas 80,50 eurot kuus, kuna võlgnikule ei jää kätte täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 132 ettenähtud mittearestitav summa ning vabastada pension aresti alt. Samuti palub avaldaja mõista kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja ebaseaduslikult kinnipeetud pool pensionist summas 80,50 x 6 = 483 eurot (juhul, kui see on sissenõudjale edasikandmata) või mõista kõnealune summa välja sissenõudjalt (juhul, kui see on sissenõudjale üle kantud). Menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 06.11.2013.a kohtutäitur Enno Kermikule kaebuse tema tegevuse peale, kuna viimane arestis 14.05.2013.a arestimise akti alusel avaldaja oktoobrikuu sissetulekutest suurema osa, kui ta seaduse järgi oleks võinud. 18.11.2013.a kirjaga vastas kohtutäitur avaldajale allkirjastamata ja kuupäevata kirjaga ning pole sisuliselt kaebust lahendanud. 26.11.2013.a. esitas avaldaja esindaja kohtutäiturile kaebuse, milles juhiti viimase tähelepanu, et 06.11.2013.a kaebus on endiselt lahendamata. Kuni käesoleva ajani ei ole täitur vastanud. 30.11.2013.a peatas kohtutäitur väidetavalt pensioni arestimise kuni järgmise avalduseni. Kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikkus seisneb järgnevas. Avaldaja viitas TMS § 132 lg-tele 1 ja 2 leides, et kuna tal on kaks alaealist last, suureneb tema mittearestitav sissetulek 2/3 võrra. Seega 320 + 2/3 x 320 = 533,33 eurot. Avaldaja sissetulekuks 2013 oktoobris oli töötasu 356,66 eurot ja pension 161 eurot, seega kokku 517,66 eurot, mis jääb alla mittearestitava summa piirmäära. Kaebusele lisatud avaldaja Swedbank AS-i arveldusarve väljavõttest aasta algusest nähtub, et tal ei ole muid sissetulekuid peale Kaarma vallast saadava peretoetusehooldajatoetuse 19,17 eurot. Kooskõlas TMS § 131 lg 1 p-ga 1 ei saa sissenõuet pöörata peretoetusele. Seega on kohtutäituri poolt poole pensioni arestimine ebaseaduslik. Sissenõudja vastuse kohaselt ei ole võlgnevuse tasumist toimunud, millest avaldaja järeldas, et kohtutäitur on nimetatud summad kinni pidanud ning jätnud enda kontole, mistõttu tuleb seadusevastaselt kinnipeetud summad tagastada kogu aasta ulatuses. Käesolev kaebus on TMS § 217 kohaselt tähtaegne, sest avaldaja sai teada 1⁄2 pensioni kinnipidamisest oktoobrikuu lõpus. Kohtutäitur ei ole juba 30 päeva jooksul täitnud oma TMS § 217 lg-st 3 tulenevat ülesannet. Avaldaja viitas ka Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-3-08 p-dele 11 ja 13 ning märkis, et on pöördunud kohtutäituri poole 2013.a jooksul korduvate avaldustega, et viimane rikub jätkuvalt võlgniku sissetuleku arestimisega seadusega lubatust suuremal määral, kuid kohtutäitur kas üldse ei reageeri võlgniku avaldusele või vastab seosetu lobaga. Kuna kohtutäitur ei ole kaebuse esitamise momendiks kinnipeetud raha üle kandnud, siis tuleb ebaseaduslikult enamkinnipeetud summa avaldajale tagastada; juhul kui täitur on raha kaebuse läbivaatamise ajaks üle kandnud, tuleb see välja nõuda sissenõudjalt, kes on selle võrra alusetult rikastunud.
2.Pärnu Maakohus keeldus 10.12.2013.a määrusega avaldust TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-13-57412 Avalduse kohaselt ei nõustu avaldaja täiteasjas nr 180/2012/1487 sissenõudmise viisiga. Avaldaja kinnitas, et on oma rahulolematusest teatanud ka asja menetlevale kohtutäiturile, kuid avaldusest ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud TMS § 217 nõuetekohase kaebuse. Avaldaja väidab, et on esitanud kaebuse ning kohtutäitur on kaebuse rahuldamata jätnud, kuid kohtule vastavaid dokumente edastatud ei ole ning olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas avaldaja on esitanud tähtaegselt nõuetekohase kaebuse kohtu-täiturile ning kas kohtutäitur on kaebuse lahendanud. Ilma kohtutäiturile kaebust esitamata ja täituri poolt kaebust lahendamata kohtu poole aga pöörduda ei saa. Samuti, kuna vaidlustatud täitemenetluse arestimisaktid on koostatud ajavahemikus 16.01.2013–14.05.2013.a., on vastav 10-päevane kaebuse esitamise tähtaeg avaldaja jaoks antud hetke seisuga (avaldus kohtule esitatud 16.07.2013.a) ilmselt möödunud. Viide täituri poole pöördumise kohta tähtaegadest kinnipidamist ei kinnita ja vastupidist avaldusest ei ilmne. Tuginedes eeltoodule ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 3 keeldus kohus avaldust menetlusse võtmast ning tagastas selle esitajale. Esitatud materjalidest tulenevalt on kohus siiski jõudnud järeldusele, et kaebuse esitaja kaebus on kõigi eelduste kohaselt põhjendatud. Küsimus on kaebuse esitamise tähtajas. Kuna kaebuse esitaja näol on tegemist õigusteadmisteta isikuga, tuleks kohtutäituril siiski oma tegevust täitemenetluse läbiviimisel korrigeerida ja sissetulekute arestimised uuesti läbi vaadata. Kohus saatis kaebuse läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks kohtutäiturile. Kaebuse vaatab täitur TMS § 217 lg 3 kohaselt läbi 15 päeva jooksul. Kohus selgitas, et täituri otsuse peale kaebuse esitamisel on vaja kohtule esitada ka kohtutäituri otsus, mida vaidlustatakse.
3.13.12.2013.a esitatud määruskaebuses palus avaldaja tühistada maakohtu määruse ja rahuldada uue määrusega tema avaldus. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtu tuginemine TsMS § 371 lg 1 p-le 3 väär. Avaldaja on korduvalt (so 10.06.2013.a, 04.07.2013.a, 11.07.2013.a, 27.08.2013.a, 06.09.2013.a, 05.10.2013.a) pöördunud kohtutäituri poole kaebusega täituri tegevuse peale poole pensioni, summas 80,50 eurot, ebaseadusliku arestimise eest, kuid täitur kas ei suvatse pika aja jooksul üldse vastata või vastab allkirjastamata ja kuupäevata e-kirjaga või täitekutse märkusel asjasse mittepuutuva jutuga. Aresti ta pensionilt maha ei võta ja kaebust sisuliselt ei lahenda. Nii esitas avaldaja 06.11.2013.a kohtutäiturile järjekordse kaebuse pensioni arestimise kohta, esitades ühtlasi ka oma arveldusarve väljavõtte 2013.a algusest alates ning töötasu õiendi, millistest dokumentidest nähtus, et avaldaja sissetulek on väiksem arestivabast miinimumist ning kohtutäituril pole õigust arestida poolt pensionit. 26.11.2013.a esitas avaldaja esindaja kohtule viidatud kaebuse kohta meeldetuletuse, et kaebus on siiani lahendamata. Sellele teatele saatis kohtutäitur 06.12.2013.a allkirjastamata vastuse, milles arutles selle üle, mis pöördumisega tegemist on, samas on kuni käesoleva ajani sisuliselt vastamata ja läbi vaatamata avaldaja 06.11.2013.a.kaebus. Kaevatava määruse kohaselt polevat avaldaja esitanud kohtule TMS §-s 217 toodud nõuetekohast kaebust kohtutäituri tegevuse peale. TMS § 217 ei näe ette erilist vormi, mis peaks olema kaebusel kohtutäituri tegevuse peale. Seetõttu jääb kohtu vastav seisukoht arusaamatuks. Samuti olevat kaevatava määruse kohaselt avaldaja oma kaebuses kohtule kohtutäituri tegevuse peale väitnud, et ta on esitanud kaebuse täituri tegevuse peale ning täitur on selle jätnud rahuldamata, kuid kohtule seda esitanud ei ole. Need väited on valed selles osas, et kohtutäitur ei ole avaldaja kaebust lahendanud seaduse nõuetele vastavalt ning ilmselt ei soovigi seda teha. Seetõttu pole võimalik ka kohtule vastavat otsust esitada.
3(6)
Tsiviilasi nr 2-13-57412 Seadusele ei rajane kohtu seisukoht, et kuivõrd arestimisaktid on koostatud perioodil 16.01.2013–14.05.2013.a ning kuna avaldaja ei ole seaduses toodud 10-päevase tähtaja jooksul esitanud vastuväiteid viidatud aktidele, siis on kaebuse esitamise tähtaeg käesolevaks ajaks möödunud. Asjas ei vaielda selle üle, kas avaldaja suhtes on täidetud täitemenetluse tingimused (on olemas täitmisavaldus ja täitedokument), menetlusosalised vaidlevad selle üle, millises ulatuses võis kohtutäitur täitedokumendi täitmiseks arestida avaldaja pensionit. Täitetoimikus olevate andmete alusel ei saa seaduse kohaselt arestida avaldaja poolt pensioni, sest ka koos täispensioniga ei saa avaldaja kätte arestivaba miinimumi. TMS § 132 lg-tes 1 ja 2 sisaldub nn absoluutne arestimiskeeld, mis tähendab, et isegi juhul, mil võlgniku algselt esitatud andmete alusel on nimetatud lõigetes sätestatu jäänud järgimata, tuleb võlgnikule tagada (jätta arestimata) ühe kuu palga alammäärale vastav summa ja ülalpeetava kaitseks TMS § 132 lg-s 2 sätestatud summa, kui algne ekslik arestimine selgub tagantjärele.
4.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas kaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 10.12.2013.a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, arvestades käesolevas määruses esitatud põhjendusi. Ringkonnakohus lähtub määruskaebuse lahendamisel kaebuse piiridest, st ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud määruskaebus. Määruskaebuses vaidlustab võlgnik Pärnu Maakohtu 10.12.2013.a määruse resolutsioonist seda osa, millega kohus keeldus võlgniku 06.12.2013.a kaebuse (kohtu)menetlusse võtmisest. Seega saab ringkonnakohus kontrollida üksnes selles osas maakohtu määruse seaduslikkust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon on selles osas lõppjäreldustes õige ja tuleb jätta muutmata.
7.Iseenesest on õige see, et maakohtul ei olnud alust keelduda võlgniku 06.12.2013.a kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et kaebuse esitamisel ei järginud võlgnik kohustuslikku kohtueelse menetluse korda. Võlgnik tugines oma kohtule esitatud kaebuses sellele, et ta esitas 06.11.2013.a kohtutäiturile kaebuse (t lk 5). Kuigi võlgniku pöördumine ei olnud pealkirjastatud kaebusena, nähtus sealt selgesti rahulolematus kohtutäituri tegevusega töövõimetuspensioni arestimisel. Pöördumises esitati taotlus pensioni aresti alt vabastamiseks. Seega saab pöördumist käsitleda sisuliselt kaebusena kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 tähenduses. Sellele pöördumisele vastas kohtutäitur e- kirja teel (t lk 5 pöördel). Vastusest nähtub selgesti, et see on koostatud just selle pöördumise peale. Kuigi kohtutäitur ei käsitlenud võlgniku pöördumist kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusena ja ei menetlenud seda kaebuse menetlemiseks ettenähtud korras, vaatas kohtutäitur võlgniku 06.11.2013.a kaebuse siiski läbi, kujundas selles suhtes oma seisukoha ja jättis kaebuse sisuliselt rahuldamata. Seega ei saa nõustuda maakohtuga selles, et võlgnik ei pöördunud esmalt kohtutäituri poole ja et kohtutäitur ei ole võlgniku pöördumisele vastanud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui võlgnik esitab kohtutäiturile pöördumise, mis ei vasta formaalselt kõikidele kaebuse tunnustele, kuid mida tuleb sisuliselt kaebuseks pidada ja kui kohtutäitur sellisele pöördumisele vastab või ka siis kui kohtutäitur sellist kaebust ignoreerib, ei saa kohtutäituri tegevuse peale kohtusse esitatud kaebuse menetlusse võtmisest keelduda põhjusel, et võlgnik ei ole täitnud kohustuslikku kohtueelse menetluse korda. Seega
4(6)
Tsiviilasi nr 2-13-57412 ei saanud see asjaolu olla aluseks võlgniku poolt Pärnu Maakohtule esitatud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
8.Eelmises lõigus märgitu ei saa aga tingida määruskaebuse rahuldamist. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada kohtutäituri otsuse peale kaebuse maakohtule 10 päeva jooksul kohtutäituri otsuse kättesaamisest alates. Võlgnik ei ole seda tähtaega järginud ning sellel põhjusel keeldus maakohus õigesti kaebuse menetlusse võtmisest. Kuigi kaebusele lisatud dokumentide alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, millal sai võlgnik 06.11.2013.a pöördumisele vastuse, nähtub (t lk 5 pöördel), et võlgnik on kohtutäituri vastuse välja printinud 18.11.2013.a. See on ka kuupäev, mille osas võlgnik väitis, et ta kohtutäiturilt 06.11.2013.a pöördumise osas vastuse sai. Seega tuleb võlgniku 06.11.2013.a pöördumise (kaebuse) osas esitatud vastuse (mida tuleb käsitleda kohtutäituri otsusena TMS § 218 lg-s 1 sätestatud 10-päevase tähtaja tähenduses) kohtuliku vaidlustamise 10-päevast tähtaega hakata arvestama alates 19.11.2013.a. TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kohtutäituri otsuse peale kohtusse kaebuse esitamise 10-päevane tähtaeg lõppes seega 28.11.2013.a kell 24.00. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitati aga alles 06.12.2013.a, seega hilinenult.
9.Kuigi võlgnik märkis kohtule esitatud kaebuses, et võlgnik esitas kohtutäiturile esindaja vahendusel 26.11.2013.a uue kaebuse, milles tugines sellele, et 06.11.2013.a kaebus on sisuliselt lahendamata, ei saa väidetav 26.11.2013.a uue kaebuse esitamine olla aluseks võlgniku 06.11.2013.a kaebuse osas tehtud kohtutäituri otsuse peale hilinemisega esitatud kaebuse menetlemisele. Kohtutäituri poolt kaebuse osas koostatud vastusest nähtub, et kohtutäitur kujundas 06.11.2013.a kaebuse osas sisulise seisukoha ning ei nõustunud võlgniku kaebusega. See, kui võlgnik ei nõustu kohtutäituri lõppjäreldustega või kui võlgnikule ei sobi kohtutäituripoolne menetluse viis või vastuse formaalne ülesehitus ning kui võlgnik nõuab seetõttu oma kaebusele uut vastust, ei tähenda, et kohtutäituri vastuse (mida tuleb käsitleda kohtutäituri otsusena TMS § 218 lg 1 tähtaja tähenduses) vaidlustamise tähtaeg võiks pikeneda. Võlgnik ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud 26.11.2013.a uut kaebust, kuid märkis selle kaebuse osas, et nimetatud kaebuses nõudis võlgnik üksnes 06.11.2013.a kaebusele sisulist lahendust. 06.12.2013.a kohtule esitatud kaebuses märkis võlgnik, et ta pöördus kohtusse just sellel põhjusel, et ta esitas 06.11.2013.a kohtutäiturile kaebuse, mida ei ole tema hinnangul siiani sisuliselt lahendatud. Seega nähtub tsiviilasja materjalidest selgesti, et võlgnik vaidlustas just 06.11.2013.a kohtutäiturile esitatud pöördumise mitterahuldamist ning et sellele pöördumisele on kohtutäitur vastanud sisuliselt 18.11.2013.a, mistõttu on 06.12.2013.a kohtule esitatud kaebus esitatud hilinemisega ning seetõttu on maakohtu määruse resolutsioon, millega keelduti võlgniku kaebuse menetlusse võtmisest, lõppjäreldustes õige.
10.Ringkonnakohus märgib, et TMS § 217 lg 6 kohaselt kaotab võlgnik õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida võlgnik TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul ei vaidlusta. Seega saab võlgnik vaidlustada kohtutäituri tegevusega seotud asjaolusid üksnes 10 päeva jooksul ning võlgnik saab esitada kohtule kohtutäituri tegevuse peale üksnes selliseid kaebusi, mille osas on võlgnik esitanud kohtutäiturile eelneva kaebuse. Juhul, kui võlgnik soovib, et sissenõudja talle raha tagastaks, tuleb tal esitada sissenõudja suhtes hagi. Raha, mille tagastamine ei ole enam täitemenetluses võimalik, kohtutäiturilt väljanõudmiseks tuleb samuti esitada hagi. Hagiavaldus peab vastama seaduses sätestatud nõuetele ning seda ei saa menetleda koos (hagita menetluses lahendatava) kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega.
5(6)
Tsiviilasi nr 2-13-57412
11.Pärnu Maakohus tegi käesolevas tsiviilasjas 18.12.2013.a määruse, millega rahuldas võlgniku taotluse ja peatas käesoleva määruskaebuse menetlemise ajaks täitemenetluse. Kuivõrd esialgset õiguskaitset saab rakendada üksnes tsiviilasja menetlemise ajaks ning kuivõrd ringkonnakohus teeb käesolevas asjas lõpplahendi, millega selle tsiviilasja menetlus lõpeb, tuleb tühistada ka maakohtu poolt 18.12.2013.a määrusega rakendatud täitemenetluse peatamine.
12.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtupoolset menetluskulude jaotust. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
Ülle Jänes
Kaupo Paal
Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.