Avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks, kinnistusraamatusse kande tegemiseks ja selleks nõusoleku andmiseks kohustamine
Tsiviilasja hind
3.500,00 eurot
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Puudutatud isiku XXXlepinguline esindaja: Riho X (e-post
XXX);
Puudutatud isik: Maanteeamet (registrikood 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, 10196 Tallinn), esindajad Kati Xja Kristo-Taavi X; Puudutatud isik: Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu (asukoht Narva maantee 7, 10117 Tallinn); Puudutatud isik: Riigimetsa Majandamise Keskus (asukoht Viljandi mnt 18a, 11216 Tallinn); Puudutatud isik: AS Eesti Gaas (asukoht Liivalaia 9, 10118 Tallinn), esindaja Ahti X; Puudutatud isik: Jõelähtme Vallavalitsus (asukoht Postijaama tee 7, 74202 Jõelähtme, Harjumaa), esindaja Ülo X.
Asja läbivaatamine
28.08.2013.a. kohtuistungil ja 12.11.2013.a. vaatlusel
Istungil osalenud isikud
Avaldaja XXX, kes esindas volikirja alusel ka avaldajat XXX, puudutatud isiku XXX lepinguline esindaja Riho X , puudutatud isiku AS-i Eesti Gaas esindaja Ahti X ja Jõelähtme Vallavalitsuse esindaja Ülo X .
2.Jätta rahuldamata avaldajate taotlus määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (XXX Jägala-Käravete maanteelt) Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal asuvale
XXX kinnistule (registriosa nr XXX ) üle Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal asuva XXX kinnistu (registriosa nr XXX ).
3.Määrata Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX sisse kantud XXX kinnistu (asukohaga Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal) tähtajatu ja piiranguteta juurdepääs avalikult kasutatavale teele (XXX Jägala-Käravete maanteele) Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul (asukohaga XXX , Jägala küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, katastritunnus XXX ) asuva metsatee kaudu järgmistel tingimustel: 3.1.juurdepääsu õigusega koormatud alaks loetakse XXX kinnistul asuvat metsateed, mis kulgeb paralleelselt XXX Jägala-Käravete maanteega; 3.2.juurdepääs on määratud kinnistu nr XXX igakordse omaniku, tema pereliikmete ning külaliste ja muude isikute, kinnistu igakordse omaniku nõusolekul, kasuks, õigusega kasutada seda ööpäevaringselt jalgsi ning B- ja C-kategooria sõidukitega; 3.3.kinnistu nr XXX igakordne omanik ei ole kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma XXX kinnistu omanikule tasu.
4.Jätta rahuldamata avaldajate taotlus juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotus
5.Jätta kõik menetluskulud avaldajate kanda. Kohtumääruse kehtivus, jõustumine ja edasikaebamise kord Kohtumäärusele on menetlusosalistel, kelle õigust on määrusega kitsendatud, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteist) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 (viie) kuu jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,00 eurot. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldajate nõue
1.Avaldajad XXXja XXXesitasid 22.02.2013.a. Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse vastava kande tegemiseks. 17.03.2013.a. esitasid avaldajad kohtule avalduse täpsustuse. Käesolev asi võeti Harju Maakohtu menetlusse 02.04.2013.a.
2.Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele kinnistu nimetusega XXX , mis asub Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (registriosa XXX , katastritunnus XXX ). Nimetatud kinnistu idapoolseks piiriks on Jägala jõgi, läänepoolseks piiriks XXX Jägala-Käravete maantee, põhjapoolne ühispiir on kinnistuga nimetusega XXX , mis asub Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (registriosa XXX , katastritunnus XXX ) ja lõunapoolne ühispiir on kinnistuga nimetusega XXX , mis asub Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (katastritunnus XXX ). XXX kinnistu ühispiir maanteega on 28 m. Nimetatu asub riigimaantee teekaitsevööndis, mida läbivad 2 (kaks) paralleelset C ja D kategooria maa-alust gaasitorustikku omavahelise kaugusega 10 m ning kokku piiranguvööndiga 20 m.
3.Avaldajad kinnitavad, et suheldes kõigi puudutatud isikutega, ilmnes, et ükski puudutatud isikutest ei ole nõus avaldajatele XXX kinnistule avalikult teelt juurdepääsu võimaldama. Konsulteerides puudutatud isikute Riigimetsa Majandamise Keskuse, Maanteeameti ja AS-iga Eesti Gaas, ei peetud avaldajate sõnul uue tee rajamist võimalikuks ega otstarbekaks, kusjuures Riigimetsa Majandamise Keskus kinnitas, et kinnistut kasutatakse metsamaterjali vahelaona, mistõttu ei pea nad läbipääsu lubamist võimalikuks, AS Eesti Gaas ei luba teed rajada omakorda gaasitrasside kaitsevööndisse ning ka Maanteeamet annab soovituse kasutada juurdepääsuks VanaPiibe maanteed, s.o teed, mis läbib XXX kinnistut. Kuid ka XXX kinnistu, mida läbib juba olemasolev kõvakattega tee, s.o Vana-Piibe maantee, ja mis suundub XXX kinnistule Piibe maantee pealesõidult, omanik ei ole avaldajatele avalikult teelt juurdepääsu nõus võimaldama. Kusjuures XXX kinnistu omanik on avaldajate sõnul ka varem teinud põhjendamatuid takistusi juurdepääsu lubamiseks temale kuuluvate kinnistutega piirnevatele kinnistutele ning takistab ka käesoleval ajal avaldajate juurdepääsu XXX kinnistule liikluskorralduslike märkide ja teetõkkega, mille tõttu on avaldajatel olnud võimalus minna kinnistule vaid jalgsi, peatades auto maantee ääres.
4.Kuivõrd avaldajad ise ja ka puudutatud isikud Riigimetsa Majandamise Keskus, Maanteeamet ja AS Eesti Gaas peavad kõige otstarbekamaks määrata juurdepääsu tee läbi XXX kinnistu, kuna nimetatud tee on käesoleval ajal juba olemas, nimetatud teed on juurdepääsuks kasutatud ka varasemalt, samuti kuna nimetatud tee on kõige lühem juurdepääsu võimalus avalikult kasutatavalt teelt XXX kinnistule, kusjuures ligipääsu tee pikkuseks kujuneks vaid 250 m, millest XXX kinnistut läbiks 170 m, samas juurdepääsu määramisel XXX kinnistult kujuneks ligipääsu tee pikkuseks 567 m, millest 447 m kulgeks XXX kinnistul, palusid avaldajad avalduses määrata juurdepääsuteeks olemasoleva XXX kinnistut läbiva kõvakattega tee (Vana-Piibe maantee).
5.XXX kinnistu omanik ei ole nõus läbipääsu lubama, põhjendades seda privaatsuse vähenemisega, mürataseme tõusuga, vibratsiooni- ja tolmusaaste tekkega ning kinnistu turuväärtuse langusega. Avaldajad leiavad, et XXX kinnistu omaniku poolt välja toodud põhjendused ei ole asjakohased, kuna avaldajad kavatsevad XXX kinnistule, mille sihtotstarbeks on elamumaa, ehitada üksnes üksikelamu koos abihoonega, samuti asub XXX kinnistule ehitatud elamu XXX Jägala-Käravete maanteest peaaegu sama kaugel kui XXX kinnistule läbipääsu võimaldav tee, kusjuures nende teede liikluskoormused ei ole võrreldavad. Lisaks leiavad avaldajad, et XXX kinnistu turuväärtus pigem kasvaks, kuna juurdepääsu lubamine XXX kinnistule aitaks vähendada XXX kinnistu omaniku kulutusi juurdepääsutee hooldamiseks, remondiks ja korrashoiuks, sest neid kulusid on avaldajad nõus XXX kinnistu omanikuga jagama.
6.Avaldajad soovivad XXX kinnistule, põhjusel, et tegemist on elamumaaga, juurdepääsu nii jalgsi kui ka B- ja C-kategooria sõidukitega tähtajatult ning ööpäevaringselt.
7.Kuivõrd menetlusosalised ei ole suutnud kompromissini jõuda, ei ole sõlmitud ka kokkulepet juurdepääsutee tasu osas. Avaldajad kinnitavad aga avalduses, et nad on nõus tasu maksma ning juurdepääsu tagamisel läbi XXX kinnistu paluvad nad kohtul tasuks määrata pool vastava maa-ala maamaksust. Kuivõrd avaldajate hinnangul saavad teeseaduse (edaspidi TeeS) § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisega seonduvad kulud olla maksimaalselt 50,00 eurot aastas, millest avaldajad on nõus tasuma pool, palusid avaldajad teha kindlaks tee hooldamisega seotud tegelikud ja tõendatud kulud, pöörates tähelepanu ka Jõelähtme Valla kodulehel olevale informatsioonile, et erateid puhastatakse 6 (kuus) korda talve jooksul. Tulenevalt eeltoodust leidsid avaldajad, et õiglane juurdepääsuõiguse tasu oleks pool (50%) reaalselt tehtavatest teega seotud kulutustest (sh maksukohustus), kuid mitte rohkem kui 30,00 (kolmkümmend) eurot aastas.
8.Tulenevalt kõigest eeltoodust palusid avaldajad kohtul avalduse rahuldada ja määrata XXX kinnistule (registriosa XXX ) juurdepääsuõigus üle XXX kinnistu (registriosa XXX ) ja tuvastada XXX kinnistu omaniku nõusoleku andmise kohustus juurdepääsuõiguse osas kinnistus-raamatusse
märkuse kandmiseks. 28.08.2013.a. toimunud kohtuistungil jäid avaldajad oma avalduse juurde, täpsustades, et nad oleksid nõus ka puudutatud isiku XXXpoolt pakutud variandiga määrata juurdepääsutee XXX kinnistule Piibe maanteelt gaasikaitsevööndi kõrvalt lõigates XXX kinnistu nurka või ostes nimetatud maatüki puudutatud isikult ära, aga seda vaid juhul kui Maanteeamet selleks oma nõusoleku annaks. Avaldajad lisasid, et kõik menetlusosalised peaksid oma kohtukulud ise kandma, sest avaldajad ei ole süüdi selles, et nende kinnistule juurdepääsuteed ei ole ja nad peavad seda kohtu kaudu taotlema.
9.Oma nõude tõendamiseks esitasid avaldajad kohtule dokumentaalsete tõenditena: XXX kinnistu maa-ala plaani, projekteerimistingimused 28 ja 32, projekteerimistingimuste lisa, eskiisprojekti plaani, kirja AS-ile Eesti Gaas ja vastuse sellele, kirja Maanteeametile ja vastuse sellele, kirja XXX ja vastuse sellele, kirja Riigimetsa Majandamise Keskusele ja vastuse sellele ning pildid XXXpoolt juurdepääsu piiramisest. Puudutatud isiku Maanteeameti seisukoht ja vastuväited
10.Puudutatud isik Maanteeamet avaldas oma 30.04.2013.a. kohtule esitatud seisukohas, et liiklusohutuse tagamise kaalutlustel ei nõustu Maanteeamet juurdepääsu rajamisega otse tugimaanteelt nr 13 Jägala-Käravete. Kuivõrd iga uue mahasõidu rajamine maanteelt vähendab liiklusohutust ja avaldajate kinnistu külgneb tugimaanteega lõigus, kus nähtavus sisekurvi tõttu on piiratud ja millel lubatud sõidukiirus on 90 km/h, leiab Maanteeamet, et esmalt tuleb kaaluda käesoleval ajal juba olemasolevat juurdepääsu, mis on tagatud kaua kasutusel olnud, ohutu, tolmuvaba kattega nn Vana-Piibe maantee kaudu, kust on lisaks tagatud ka kohustuslik juurdepääs olemasolevate gaasirajatiste juurde. Oma 09.09.2013.a. seisukohas rõhutas Maanteeamet, et Maanteeamet on kohustatud vastavalt TeeS § 25 lõikele 2 korraldama riigimaanteedel teehoidu, samuti on ta kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks, tuues välja, et täiendava ristumiskoha loomine oleks vastuolus Teede- ja Sideministri 28.09.1999.a. määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid“ lisa 3 „Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 5.2.7 lõikega 3, mille kohaselt ei tohi projektlahendus soodustada olukorda, et kõrvalteelt väljasõitja häirib peateel liiklejat. Maanteeameti hinnangul ei tohiks kodanike erahuvid üles kaaluda avalikku huvi ja üldist liiklusohutust, mistõttu ei ole proportsionaalne lahendus ka ühele kinnistule uue juurdepääsu rajamise pärast karmistada kiirusepiirangut tugimaanteel, mille liiklussagedus on umbes 3000 autot/ööpäevas, seda enam, et kinnistule on juurdepääs tagatud olemasoleva tee kaudu.
11.Ühtegi tõendit Maanteeamet oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Puudutatud isiku Riigimetsa Majandamise Keskuse seisukoht ja vastuväited
12.Puudutatud isik Riigimetsa Majandamise Keskus asus oma 02.05.2013.a. kohtule esitatud vastuses seisukohale, et ta ei luba määrata XXX kinnistule juurdepääsuteeks teed, mis asub XXX kinnistul, kuna sellel asuv tee on metsatee, mille servas on Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali vaheladu, kuhu pidevalt veetakse metsamaterjali energiapuidu tootmiseks ja millele sissesõidu riigimaanteelt on sulgenud AS Eesti Gaas lukustatava tõkkepuuga. 03.01.2014.a. avaldajate poolt kohtule edastatud e-kirjas avaldas Riigimetsa Majandamise Keskus, et lubab siiski avaldajatel teed kasutada, kuid selleks eraldi kokkulepet sõlmida ei soovi.
13.Ühtegi tõendit Riigimetsa Majandamise Keskus oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Puudutatud isiku AS-i Eesti Gaas seisukoht ja vastuväited
14.Puudutatud isik AS Eesti Gaas selgitas 28.08.2013.a. toimunud kohtuistungil, et juurdepääsuteed ei tohi mingil juhul ehitada piki kaitsevööndit, kus asuvad D-kategooria gaasitorud,
millest üle tee rajamiseks on rangemad tingimused, kui C-kategooria gaasitorude puhul, märkides, et üle gaasitorustiku kaitsevööndi risti, on teed ehitada võimalik. Eeltoodud põhjusel on AS Eesti Gaas nõus ka kohtuistungil väljapakutud variandiga, et juurdepääsutee määratakse Piibe maanteelt gaasikaitse vööndi kõrvalt lõigates ühte XXX kinnistu nurka. Oma 11.10.2013.a. puudutatud isiku XXXesindajale saadetud e-kirjas kinnitas AS Eesti Gaas, et tõkkepuu on paigaldatud suusõnalisel kokkuleppel Riigimetsa Majandamise Keskusega eesmärgil vältida kõrvaliste isikute sõitmist Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnistule ning kinnitas, et nimetatud tõkkepuu võib vajadusel ka kõrvaldada.
15.Ühtegi tõendit AS Eesti Gaas oma väidete tõendamiseks ei esitanud. Puudutatud isiku Eesti Vabariigi seisukoht
16.Puudutatud isik Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu on seisukohal, et juurdepääs XXX kinnistult avalikult kasutavale teele üle XXX kinnistu on võimalik. Metsatee kasutaja peab seejuures aga arvestama, et kuna tee ääres on metsamaterjali vaheladu, võib ette tulla olukordi, kus tuleb veidi oodata, sest metsamaterjali laos võivad toimuda laadimistööd. Eesti Vabariik ei nõua juurdepääsuõiguse võimaldamise eest tasu.
17.Ühtegi tõendit Eesti Vabariik kohtule ei esitanud. Puudutatud isiku XXXseisukoht ja vastuväited
18.Puudutatud isiku XXXesindaja kinnitas 03.05.2013.a. kohtule esitatud seisukohas, et puudutatud isik XXXei ole pakutava lahendusega nõus. Puudutatud isik XXXleiab, et kohus peaks lahendama olukorra tema õigusi rikkumata, hinnates, kas AS-i Eesti Gaas ning Riigimetsa Majandamise Keskuse keeldumised on sedavõrd põhjendatud, et puudutatud isiku XXXõiguste rikkumine on antud olukorras vältimatu. Puudutatud isik XXXleiab, et tema õigusi rikuks kõige vähem tee, mis rajataks gaasitrassi ehituskeeluvööndi kõrvale, mis muudaks kasutuks tema kinnistust hinnanguliselt vaid 100 m2, rõhutades seejuures, et ka viidatud variant eeldab, et kõik muud variandid on ammendatud ning asja ei ole võimalik muul viisil lahendada.
19.Oma 16.10.2013.a. kohtule esitatud seisukohas leidis puudutatud isik XXX , et kuivõrd avaldajate kinnistule on olemas juurdepääs (otse) avalikult kasutatavalt teelt, ei ole tee rajamine avaldajate poolt soovitud viisil õigustatud. Samuti ei ole puudutatud isiku XXXhinnangul juurdepääsu tee määramata jätmiseks kompromissilahenduses väljatoodud viisil piisavaks Maanteeameti argument liiklusohtlikkuse kasvu kohta, mille kohta ei ole esitatud ka asjakohaseid arvandmeid ega ekspertiise. Liikluskorraldusvahendeid peaks paigaldama vastavalt elulistele vajadustele. Puudutatud isik XXXrõhutas siinkohal ka, et Maanteeameti vastus sisaldab endas reservatsiooni, mille kohaselt on Maanteeamet, juhul kui üldse muid võimalusi ei ole, nõus uue tee rajamisega. XXXhinnangul oleks kõiki puudutatuid isikuid kõige vähem koormavam juurdepääsutee määramine siiski läbi XXX kinnistu. Seda põhjusel, et just nimetatud kinnistult on AS-il Eesti Gaas olnud võimalus pääseda gaasirajatiste juurde. Veelgi enam, kuna XXX kinnistul asub ka elektrirajatis (alajaam), on ka AS-ile Eesti Energia tagatud ligipääs XXX kinnistule läbi XXX kinnistu. Eeltoodu tähendab aga ka seda, et Riigimetsa Majandamise Keskusel on kohustus hoida kinnistut läbiv tee korras, mistõttu ei tekita juurdepääsu määramine XXX kinnistult lisakohustusi. Lisaks rõhutab puudutatud isik XXX , et kõnealuses kohas ei ole tema kinnistul kinnistut läbivat teed. Kohtule on loodud ekslik ettekujutus nagu oleks võimalik läbi kinnistu takistamatult XXX kinnistule pääseda. Tee ei ole käesoleval ajal läbitav takistusteta, kuna Riigimetsa Majandamise Keskus on ehitanud teele valli. Samuti ei ole tegemist erateega TeeS mõistes (tee ei ole
teeregistrites ega ehitisregistris rajatisena). Asjaolu, et tegemist oli kunagi teega, ei tähenda, et see on tee igavesti, kusjuures kõnealuses piirkonnas on puudutatud isik nt kasvatanud ka kartuleid. Kui tee oli aktiivselt läbitav, oli tegemist üksnes ajutise lahendusega, ning tee jäi üles võtmata vaid puudutatud isikute Riigimetsa Majandamise Keskuse ja XXXsoovil.
20.Juurdepääsutee tasuks palus puudutatud isik XXXjuurdepääsutee määramisel määrata vastavasisulise kohustuse õiglase turuhinna, arvestades kinnistu kasutuskõlbmatuks muutuva osa pindala suurust (100 m2). Puudutatud isik XXXleiab, et mõistlikuks tasu suuruseks ei ole kindlasti vastav osa maamaksust, kuna selline käsitlus muudab maa omamise instituudi mõttetuks, kuivõrd omanik seda osa kinnistust kohustuse tõttu enam kasutada ei saa. Oma 16.10.2013.a. kohtule esitatud seisukohas leidis XXX , et tal ei ole reaalset võimalust kulude kindlakstegemiseks, kuna tee vajaks ekspertiisi, et kindlaks teha tööde ulatus, mida oleks vaja teha selleks, et tee kannaks mootorsõidukeid. Lisaks tuleks kõnealusesse kohta paljuski tee uuesti rajada, viia kooskõlla teedele esitatavatele nõuetele ja võtta hinnapakkumised tee hoolduseks, sest XXXei suuda oma vanuse tõttu seda ise vajalikul määral teha. Tee peaks rajama isik, kes seda vajab, ja korrashoiu eest vastutama see, kes seda kasutab.
21.Menetluskulud palus puudutatud isik XXXjätta avaldajate kanda, kuivõrd tema ei ole süüdi selles, et avaldajad valisid välja just tema, kelle kinnistu arvelt tee küsimust lahendada.
22.Oma seisukoha tõendamiseks esitas puudutatud isik XXXkohtule dokumen-taalsete tõenditena: asendiplaani, Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki ja AS-i Eesti Gaas e-kirja. Puudutatud isiku Jõelähtme Vallavalitsuse seisukoht
23.Kohus kaasas vastavalt TsMS § 6182 lõikele 1 käesoleva asja menetlusse vaidlusaluste kinnisasjade asukohajärgse kohaliku omavalitsuse Jõelähtme Vallavalitsuse, kelle esindaja sõnul ei ole vallal ühegi menetlusosalise poolt väljapakutud variandi vastu midagi, soovitades, juhul kui Maanteeamet annab mahasõidutee rajamiseks loa, avaldajatel ja puudutatud isikul XXX il rääkida omavahel XXX kinnistu lõunapoolse nurga müügist.
24.Ühtegi tõendit Jõelähtme Vallavalitsus kohtule ei esitanud. Edasine menetluse käik
25.Kohus korraldas 12.11.2013.a. Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Piibe maanteel vaatluse. Vaatluse käigus nentis avaldaja XXX, et põhimõtteliselt on ta nõus kinnistule pääsemiseks kasutama ka teist teeotsa, kartes üksnes, et XXX kinnistule ligipääsu võimaldav tõkkepuu võib olla lukustatud. AS-i Eesti Gaas esindaja kinnitas aga, et nad võivad tõkkepuu, mis paigaldati selleks, et juhuslikud inimesed ei saaks seadmetele ligi, kõrvaldada. Tulenevalt eeltoodust palus avaldaja anda kohtul talle aega Riigimetsa Majandamise Keskusega läbirääkimiste pidamiseks. Kohus määras avaldajatele Riigimetsa Majandamise Keskusega kompromissini jõudmiseks tähtaja kuni 31.12.2013.a. Kuivõrd menetlusosalised ei esitanud, vaatamata kokkuleppele jõudmisele, kohtule kirjalikku kompromissilepingut, määrab kohus käesoleva kohtumäärusega juurdepääsutee ja selle täpsed tingimused.
Kohtumääruse põhjendused
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lõike 1 punkti 131 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad hagita asjad. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita
menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 6182 lõike 1 kohaselt on käesoleva asja menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Tulenevalt eeltoodud sättest kaasab kohus menetlusse menetlusosalisena kõik isikud, kellele kuuluvate kinnistute suhtes avaldaja juurdepääsuõiguse tuvastamist taotleb, samuti isikud, kellele kuuluvate kinnistute suhtes kohus juurdepääsu otstarbekust kaalub. Kuivõrd asja menetletakse hagita asjana, võib kohus juurdepääsu määrata ka puudutatud isikute ettepanekul või omal algatusel kohast, kust avaldaja seda ei taotle.
27.Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 156 lõike 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab, juhul kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Kuivõrd menetlusosalised ei ole käesoleval juhul toonud esile, ja kohus ei ole ka tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada AÕS § 156 lõikeid 2 ja 3, juhindub kohus käesoleva asja lahendamisel AÕS § 156 lõikest 1.
28.Käesoleval juhul puudub menetlusosaliste vahel vaidlus asjaolu üle, et avaldajatele kuulub XXX kinnistu, mis asub Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (registriosa XXX , katastritunnus XXX , kinnistusraamatu väljavõte t/l 116), mille idapoolseks piiriks on Jägala jõgi ja läänepoolseks piiriks XXX Jägala-Käravete maantee, misjuures kinnistu põhjapoolne ühispiir on kinnistuga nimetusega XXX , mis asub Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (registriosa XXX , katastritunnus XXX , kinnistusraamatu väljavõte t/l 117) ja lõunapoolne ühispiir kinnistuga nimetusega XXX , mis asub Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (katastritunnus XXX ). Nimetatut illustreerivad avaldajate poolt kohtule esitatud XXX kinnistu maa-ala plaanid ja kaardid (t/l 8, 42). Samuti puudub vaidlus asjaolu üle, et avaldajad proovisid juurdepääsutee küsimusi lahendada kohtuväliselt (t/l 15-24).
29.Kuivõrd kinnistu läänepoolseks piiriks on XXX Jägala-Käravete maantee ja puudutatud isik XXXleidis oma 16.10.2013.a. kohtule esitatud seisukohas, et avaldajatele kuuluvale kinnistule on olemas juurdepääs otse avalikult kasutatavalt teelt, ja juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine, võtab kohus esiteks seisukoha, kas avaldajatele kuuluval kinnisasjal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele või mitte. Vastavalt TeeS § 4 lõikele 1 on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohaldatakse avalikult kasutatava tee juurdepääsule asjaõigusseadust. Käesoleval juhul piirneb XXX kinnistu lääne poolt 28 m ulatuses XXX Jägala-Käravete maanteega, s.o avalikult kasutatava teega. XXX kinnistu ühispiir maanteega asub aga riigimaantee teekaitsevööndis ja seda läbib 2 (kaks) paralleelset C ja D kategooria maaalust gaasitorustikku omavahelise kaugusega 10 m ning kokku piiranguvööndiga 20 m. Puudutatud isiku AS-i Eesti Gaas esindaja leidis, et piki kaitsevööndit ei tohi juurdepääsuteed ehitada. Ka ei nõustu puudutatud isik Maanteeamet, liiklusohutuse tagamise kaalutlustel, maantee kurvi tõttu (foto t/l 149), juurdepääsu rajamisega otse maanteelt. Siinjuures märgib kohus, et ka kohtu hinnangul ei
kaalu erahuvid üles avalikku huvi ega üldist liiklusohutust. Eeltoodud põhjustel on avaldajatel võimalik oma kinnistule pääseda üksnes jalgsi. Kuivõrd avaldajad soovivad XXX kinnistule aga ehitada üksikelamu koos abihoonega (projekteerimistingimused t/l 9-14), on neil õigus nõuda juurdepääsu kinnistule ka autoga. Nimetatud seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 27.09.2005.a. kohtulahendi tsiviilasja 3-2-1-85-05 punktis 22, mille kohaselt peab elamiseks kasutatavale kinnisasjale olema tagatud vähemalt üks autoga ligipääsu võimalus. Samuti on Riigikohus oma 12.04.2004.a. lahendi tsiviilasja 3-2-1-45-04 punktis 14 nentinud, et isegi siis, kui kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda nii juurdepääsu nõudva kui ka koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid. AÕS § 156 lõiget 1 on alust kohaldada siis, kui kinnisasja omanikul puudub võimalus pääseda avalikult kasutatavale teele talle endale kuuluvat teed mööda ja tal ei ole võimalik oma kinnisasja kaudu vajalikku juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele rajada. Kuivõrd XXX kinnistule ei ole võimalik juurdepääsuteed rajada, tulenevalt nii gaasitorustikest tingitud piiranguvööndist kui ka uue maantee mahasõidu liiklusohtlikkusest, asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et avaldajatele kuuluvalt XXX kinnistult puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt AÕS § 156 lõike 1 tähenduses, mistõttu on avaldajatel õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.
30.Samuti ei vaidle pooled selle üle, et avaldajatele kuuluvale XXX kinnistule on kõige lühem juurdepääsu võimalus avalikult kasutatavalt teelt puudutatud isikule XXX kuuluvalt XXX kinnistult, kus asub juba olemasolev kõvakattega nn Vana-Piibe maantee. Nimetatut tõendavad ka avalduse lisaks olevad Maa-ameti kaardiserveri väljatrükid ja maa-ala plaanid (t/l 8, 35, 42, 83, 84), millelt nähtub, et XXX kinnistule on avalikult kasutatava XXX Jägala-Käravete maanteeni vaieldamatult kõige lühem tee mööda puudutatud isikule XXX kuuluvat XXX kinnistut, kusjuures avaldajate sõnul kujuneks XXX kinnistult ligipääsu tee pikkuseks vaid 250 m, millest XXX kinnistut läbiks 170 m, samas juurdepääsu määramisel XXX kinnistult kujuneks tee pikkuseks 567 m, millest 447 m kulgeks XXX kinnistul. Vaatamata eeltoodule, ei ole puudutatud isik XXXnõus avaldajatele avalikult teelt juurdepääsu võimaldama, põhjendades seda privaatsuse vähenemisega, mürataseme tõusuga, vibratsiooni- ja tolmusaaste tekkega ning kinnistu turuväärtuse langusega. Lisaks rõhutas puudutatud isik XXX , et kõnealuses kohas ei olegi kinnistut läbivat teed. Avaldajad leidsid aga, et XXX kinnistu omaniku poolt välja toodud põhjendused ei ole asjakohased, kuna avaldajad kavatsevad XXX kinnistule, mille sihtotstarbeks on elamumaa, ehitada üksnes üksikelamu koos abihoonega, samuti asub XXX kinnistule ehitatud elamu XXX Jägala-Käravete maanteest peaaegu sama kaugel kui XXX kinnistule läbipääsu võimaldav tee, kusjuures nende teede liikluskoormused ei ole võrreldavad. Lisaks leidsid avaldajad, et XXX kinnistu turuväärtus pigem kasvaks, kuna ligipääsu lubamine XXX kinnistule aitaks vähendada XXX kinnistu omaniku kulutusi ligipääsutee hooldamiseks, remondiks ja korrashoiuks, sest neid kulusid on avaldajad nõus XXX kinnistu omanikuga jagama. Kohus tuvastas 12.11.2013.a. toimunud vaatlusel, et XXX kinnistu mahasõidul asub heas korras asfaltkattega tee (foto t/l 150-151), millelt puudutatud isik XXXtakistab avaldajatel juurdepääsu XXX kinnistule liikluskorralduslike märkide ja teetõkkega ning muldvalliga (fotod t/l 46-51, 151153). Seejuures kasutab XXXnimetatud teed ise ja lubab seda teatud määral kasutada ka teistel naabritel (foto t/l 150). Vaatlusel selgitas puudutatud isik XXXkohtule, et asfaltkattega tee ehitati tema maale üksnes ajutiselt, kuni maantee valmimiseni. Pärast maantee valmimist palus ta selle jätta endale sissesõiduteeks. Avaldajatel ei luba XXXteed kasutada põhjusel, et tegemist on temale kuuluva eraomandiga, leides, et avaldajad oleksid pidanud juba kinnistut omandades kindlaks tegema, missugust teed mööda kulgeb juurdepääs nende kinnistule. Kohus, juhindudes AÕS § 156 lõike 1 neljandast lausest, mille kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve, samuti Riigikohtu 27.09.2005.a. lahendi 3-2-1-85-05 punktist 22, mille kohaselt on juurdepääsutee andmise nõude näol tegemist
taotlusega lahendada juurdepääsu küsimused poolte huvide kaalumisel lähtudes õiglusest, kusjuures, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu, tuleb naaberkinnisasjade omanike õigustega vastastikku arvestada, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha, kas juurdepääsu määramine üle XXX kinnistu on põhjendatud või mitte, arvestades siinjuures, et juurdepääsu tee nõudjal ei ole üldjuhul õigust nõuda juurdepääsu kindlast kohast ja seda, et juurdepääsutee oleks kõige lühem tee avalikult kasutatava teeni ning vastavalt Riigikohtu 30.03.2004.a. lahendi tsiviilasjas 3-2-1-33-04 punktile 18 koormataks võimalikult vähe koormatava kinnisasja omaniku huve. Käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et juurdepääsu määramine läbi XXX kinnistu oleks avaldajate jaoks kõige soodsam, sest XXX kinnistul on juba asfaltkattega tee olemas, mistõttu puuduks vajadus teha ka täiendavaid kulutusi, samuti oleks nimetatud juurdepääs avaldajate kinnistuni ka kõige lühem tee. Seejuures takistab juurdepääsu määramine XXX kinnistule üle XXX kinnistu XXX kinnistu terviklikku kasutamist ja piirab omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-i 32 tähenduses. Viidatud paragrahvi kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, samuti on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omand, seejuures vastavalt AÕS § 68 lõikele 1, on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt viidatud paragrahvist on iga kinnisasja puhul esmatähtsad kinnisasja omaniku huvid, mistõttu tuleb ka juurdepääsu määramisel arvestada esmajärjekorras koormatava kinnisasja omaniku huvisid. Kohtu hinnangul ei kaalu eelnimetatud avaldajate motiivid üles XXX kinnistu omaniku omandiõiguse piiramist, seda muuhulgas ka põhjusel, et käesoleval juhul võib juurdepääs teise kinnisasja kaudu olla selle omanikule vähem koormavam kui puudutatud isiku XXXkinnisasja kaudu. Avaldajate soov sõita avalikule teele üle XXX kinnistu ei kaalu igal juhul üles XXXhuvi privaatsusele ja kinnisasja väärtuse säilitamisele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldajate nõude juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal asuvale XXX kinnistule üle Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal asuva XXX kinnistu, rahuldamata.
31.Kuivõrd nähtuvalt käesoleva tsiviilasja materjalidest on XXX kinnistule võimalik juurdepääs ka üle reformimata riigimaa, s.o XXX kinnistu, mis asub Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal (katastritunnus XXX ) ja mis kuulub Eesti Vabariigile, võtab kohus alljärgnevalt seisukoha nimetatud juurdepääsu võimaluse kohta. XXX kinnistul asub käesoleval ajal TeeS § 53 tähenduses metsatee, mis on riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Metsateed võib kasutada igaüks juhul, kui riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel liiklust piiranud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on riigimetsa majandamist korraldaval isikul või riigiasutusel õigus vajadusel sõlmida kokkuleppeid metsatee kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Kuivõrd Riigikohus on oma 17.05.2010.a. lahendi tsiviilasja 3-2-1-42-10 punktis 31 selgitanud, et juurdepääsu nõude rahuldamine ei eelda, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee TeeS § 2 lõike 1 tähenduses, kusjuures juurdepääsu määramine võib ise olla alles tee rajamise aluseks, võib kohtu hinnangul määrata XXX kinnistule avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ka üle reformimata riigimaal asuva metsatee. Kohus tuvastas 12.11.2013.a. toimunud vaatlusel, et XXX kinnistul asuvat metsateed, mille sissesõidu ees oli lukustamata kollane tõkkepuu (fotod t/l 145-146) ja mis on raskeveokite liikumise tagajärjel küll halvas seisukorras (teel on asfaldikahjustused, mõlemal pool teed olid ka vaatluse hetkel palgivirnad (fotod t/l 148-149), samuti on tee kaetud puidumassiga), on võimalik kasutada XXX kinnistule juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Kuigi puudutatud isik Riigimetsa Majandamise Keskus leidis esialgu oma 02.05.2013.a. kohtule esitatud vastuses, et ta ei pea võimalikuks XXX kinnistul asuvat teed juurdepääsuteeks määrata,
siis 03.01.2014.a. avaldajate poolt kohtule edastatud e-kirjas kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskus, et ta lubab avaldajatel teed kasutada, kuid selleks eraldi kokkulepet sõlmida ei soovi. Ka puudutatud isik Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu kinnitas oma lõplikus seisukohas, et juurdepääs XXX kinnistult avalikult kasutavale teele üle XXX kinnistu on võimalik. Seejuures märkis aga Eesti Vabariik, et metsatee kasutaja peab arvestama, et kuna tee ääres on metsamaterjali vaheladu, võib ette tulla olukordi, kus tee kasutamisel tuleb laadimistööde tõttu veidi oodata. Ka avaldaja XXXavaldas 12.11.2013.a. toimunud vaatlusel, et ta on nõus ka sellega, et juurdepääs XXX kinnistule määratakse XXX kinnistu kaudu. Seega on pooled jõudnud kokkuleppele, et XXX kinnistu omanikud võivad XXX kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks kasutada XXX kinnistul asuvat metsateed. Lisaks sellele, et AS Eesti Gaas kinnitas, et olemasoleva tõkkepuu võib vajadusel kõrvaldada (t/l 125), on puudutatud isiku XXXsõnul nii AS Eesti Gaas kui ka AS Eesti Energia alati pääsenud just XXX kinnistult XXX kinnistul paiknevate gaasirajatiste ja elekterrajatise (alajaam) juurde, mis tähendab, et Riigimetsa Majandamise Keskusel on ka käesoleval ajal XXX kinnistule juurdepääsu võimaldamise kohustus. Kuivõrd AS Eesti Gaas ja AS Eesti Energia kasutavad XXX kinnistule pääsemiseks ka käesoleval ajal XXX kinnistul asuvat teed, on juurdepääsu määramine XXX kinnistul asuvalt teelt põhjendatud ka lähtudes väljakujunenud tavadest, millega arvestamist rõhutatakse ka Riigikohtu 12.04.2004.a. lahendi tsiviilasja 3-2-1-45-04 punktis 16. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tuvastatud, et XXX kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele on võimalik vähem koormaval viisil kui juurdepääsu määramisega üle XXX kinnistu, s.o avaldajatel on võimalik XXX kinnistult avalikult kasutatavale teele pääseda üle XXX kinnistul asuva metsatee, mis kuulub Eesti Vabariigile ja mis tagab juurdepääsu XXX kinnistu omaniku omandiõigust kitsendamata, seejuures ei too juurdepääsu määramine üle XXX kinnistu Eesti Vabariigile ega Riigimetsa Majandamise Keskusele juurde märkimisväärseid kohustusi ega kulutusi ning juurdepääs on võimalik ka maakorralduslikult. Samuti ei ole avaldajad, olles tegelikult nõus juurdepääsu määramisega XXX kinnistult, toonud välja nende ülekaalukaid huve juurdepääsu vastu avalikule teele üle puudutatud isikule XXX kuuluva XXX kinnistu, mis kaaluks üles XXXõigused oma kinnistu valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. Kuivõrd tulenevalt kõigest eeltoodust on käesoleval juhul täidetud Riigikohtu 21.05.2008.a. lahendi 3-2-1-41-08 punktis 20 toodud avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine ja taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus, siis määrab kohus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX sisse kantud XXX kinnistu (asukohaga Jägala külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal) juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (XXX JägalaKäravete maanteele) üle Eesti Vabariigile kuuluva kinnistu (asukohaga XXX , Jägala küla, Jõelähtme vald, Harjumaa) (katastritunnus XXX ) asuva metsatee. Seejuures rõhutab kohus, et avaldajad, kui metsatee kasutajad, peavad arvestama, et kuna tee ääres on metsamaterjali vaheladu, võib ette tulla olukordi, kus tee kasutamisel tuleb veidi oodata, sest metsamaterjali laos võivad toimuda laadimistööd.
32.Järgnevalt määrab kohus, juhindudes AÕS § 156 lõikest 1, ka käesoleva kohtumääruse punktis 31 määratud juurdepääsutee täpsed tingimused. Avaldajad soovivad XXX kinnistule, põhjusel, et tegemist on elamumaaga, juurdepääsu nii jalgsi kui ka B- ja C-kategooria sõidukitega tähtajatult ning ööpäevaringselt. Kuivõrd Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu ei ole käesoleval juhul vaielnud vastu avaldajate soovile määrata juurdepääs tähtajatult ning kohus ei pea otstarbekaks määrata juurdepääsu tähtajalisena, määrab kohus, et juurdepääs on tagatud tähtajatult. Samuti leiab kohus, et kuivõrd avaldajate kinnistule muu
juurdepääs puudub, tuleb määrata juurdepääs nii jalgsi kui ka B- ja C-kategooria sõidukitega. Seetõttu määrab kohus avaldajatele kuuluvale XXX kinnistule juurdepääsu üle XXX kinnistul asuva metsatee ööpäevaringselt, jalgsi ning B- ja C-kategooria sõidukitega. Tulenevalt eeltoodust peab Eesti Vabariik võimaldama avaldajatele ligipääsu riigimaanteelt XXX kinnistule, s.o andma avaldajatele lukustatava tõkkepuu võtme või tagama ligipääsu muul moel.
33.Eelduslikult on juurdepääs tasuline. Tasu peaks heastama juurdepääsu tee tõttu koormatud kinnisasja omaniku jaoks ära jääva või väheneva kinnisasja kasutusvõimaluse. Avaldajad kinnitasid kohtule esitatud avalduses, et nad on nõus juurdepääsu eest maksma ka tasu. Puudutatud isik Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu ei nõua juurdepääsuõiguse võimaldamise eest tasu. Kuivõrd Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu on nõus võimaldama avaldajatele juurdepääsu tasuta, ei määra kohus käesoleval juhul juurdepääsutee eest tasu. Lisaks märgib kohus siinjuures, et 12.11.2013.a. toimunud vaatlusel kinnitas Jõelähtme Vallavalitsuse esindaja Ülo X , et üldjuhul, kui tegemist on majapidamisega, kus elatakse, aetakse teed valla poolt lahti. Nii hakatakse seda tegema ka avaldajatele kuuluva kinnistu puhul, kui avaldajad sinna elamu ehitavad, kasutusloa saavad ja sinna tegelikult ka elama asuvad. Seejuures on Jõelähtme valla kodulehel kirjas, millise sagedusega ja millistel tingimustel teid lahti aetakse. Tulenevalt eeltoodust on juurdepääsutee hooldamine ja selle talvel lumest puhtaks lükkamine avaldajatel võimalik lahendada muuhulgas kokkuleppel vallaga.
34.Kohus selgitab, et asjaolude muutumise (nt kinnisasjade piiride muutmine ja kulutuste tegemine tee korrashoiuks) korral võivad pooled esitada avalduse juurdepääsutingimuste muutmiseks või juurdepääsu lõpetamiseks või piiramiseks.
35.Avaldajad taotlevad juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse kande tegemist. Kinnistu asukohaga XXX , Jägala küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, on kantud maakatastrisse registritunnusega XXX . Kuivõrd tegemist on reformimata riigimaaga ja seda ei ole kantud kinnistusraamatusse, ei ole kohtul võimalik kanda kohtu poolt määratud juurdepääsu asukoha kohta märkust kinnistusraamatusse. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus rahuldamata avaldajate taotluse juurdepääsu kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Menetluskulude jaotamine
36.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kannab avaldaja, juhul kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kuivõrd käesolev menetlus toimus avaldajate avalduse alusel ning nende huvides, jätab kohus kõik menetluskulud avaldajate kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Tsiviilasja hinna määramine
37.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus menetluse alguses kehtinud TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, TsMS § 122 lõikes 3 sätestatust, mille kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus ning TsMS §-ist 125, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, kusjuures kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse nõue mittevaraliseks ning TsMS § 132 lõikest 1, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et tsiviilasja hind on 3.500,00 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3.500,00 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.