Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-35780

ASAJOLUD

31.07.2013 esitas XXX Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Esitatud avalduse kohaselt ei suuda avaldaja oma rahalisi kohustusi täita ja palub kuulutada välja tema pankroti. 18.10.2013 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 07.11.2013 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500 eurot. Eelnimetatud kohtumäärus on väljastatud menetlusosalistele, samuti avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.11.2013. Seisuga 10.02.2014 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANDE ANDMED

Arvamuse koostamisel tugines ajutine haldur vastustele, mida tema on saanud kinnistus- ja äriregistrist, Tolli- ja Maksuametist, Maanteeametist, krediidiasutustest ning võlgniku poolt antud kinnitustest. Võlgniku vara Kinnistusregistri andmete kohaselt ei ole ega polnud Võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnisasja. Vastavalt Maanteameti poold esitatud andmetele ei ole ega polnud võlgniku nimele sõidukeid registreeritud. Vastavalt Äriregistri elektroonilisele andmebaasile ei oma võlgnik osakuid ega aktsiaid. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto nr 221032217019 AS-s Swedbank, mille jääk on 0,00 eurot. Kinnipeetava isiku kontol on vabanemisfondina deponeeritud 338 eurot. Vastavalt isiku konto väljavõttele moodustab igakuine keskmine sissetulek 46 eurot (Arvestusperiood: jaanuar 2013 – oktoober 2013), Vastavalt võlgniku poolt esitatud andmetele muu vara puudub. Võlgniku võlad Ajutise halduri aruande koostamise käigus on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara, sissetulek on ebastabiilne ning moodustab keskmiselt 46 eurot kuus ning rahalisi kohustusi on ca 6 148.64 eurot.

2-13-35780 Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Võttes arvesse asjaolu, et võlngikul puudub vara ning sissetulek ei ole piisav, et katta olemasolevaid kohustusi, leiab haldur, et on tekkinud pankrotiolukord, kuna võlgnik ei suuda olemasoleivaid kohustusi lähimas tulevikus täita. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et perioodil 20082011.a. on võlgnik toime pannud KarS § 199, § 200, § 215 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsjatasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks, mis moodustavad ka olulist osa tema kohustustest. Võlgniku poolt tekkimise põhjusena väljatoodud krediidiasutusega ning sideoperaatoriga sõlmitud lepingutest tulenevad võlgnevused moodustavad ca. 10 % tema kohustustest. Samas puuduvad andmed selle kohta, et enne vangla sattumist on võlgnik tegutsenud tulutoova ning seadusliku tegevusega, et nimetatud kohustusi täita. Võlgnik on esitanud võlanimekirja summas 4 892.37 eurot, samas jättis avaldamata, et vastavalt 02.12.2010.a. Harju Maakohtu otsusele kriminaalasjas 1-10-12317 on ta ise võtnud tsiviilhagid õigeks, mille kohaselt kohustub ta hüvitama kannatanutele kahju. Antud asjaolu võib anda alust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 171 lg p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Ebausutav on, et avaldaja ei olnud eespoolnimetatud kohustustest teadlik. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Tagasivõitmise võimalused Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Ajutise halduri tasu taotlus Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 237.60 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 36 eurot. Ajutine haldur täitis järgnevaid ülesandeid: Võlgniku vara ja võlgade väljaselgitamiseks ning varanduslikule seisule hinnangu andmiseks: Tutvus menetlusdokumentidega - 0,5 tundi Esitas taotlusi ja päringuid kohtutäituritele, teostas järelepärimise erinevatesse registrisse ja krediidiasutustesse võlgniku vara kohta, vastuste ja kohtuotsuste analüüs – 4 tundi; Koostas ajutise pankrotihalduri aruanne ning arvamus maksejõuetuse tekkimise kohta- 4 tundi; Võttis osa toimuvast kohtuistungist – 0,5 tundi.

2-13-35780

Muud kulud: 1) Bürookulud (sidevahendid, paber, muud kontoritarbed, postikulud) – 32 eurot; 2) Tasuline päring karistusregistrisse – 4 eurot; Kokku: 36 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXmajandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, kohustusi on summas 6 148.64 eurot ja kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara. Võlgnik on aruandega tutvunud. Kuivõrd puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotiavalduses on võlgnik taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et antud asjas esineb kaks põhjust, miks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud. Esiteks on pankrotiavalduse menetlemise käigus ajutise halduri poolt tuvastatud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on asjaolu, et perioodil 2008-2011.a. on võlgnik toime

2-13-35780 pannud KarS § 199, § 200, § 215 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsjatasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks, mis moodustavad ka olulist osa tema kohustustest. Võlgniku poolt tekkimise põhjusena väljatoodud krediidiasutusega ning sideoperaatoriga sõlmitud lepingutest tulenevad võlgnevused moodustavad ca. 10 % tema kohustustest. Samas puuduvad andmed selle kohta, et enne vangla sattumist on võlgnik tegutsenud tulutoova ning seadusliku tegevusega, et nimetatud kohustusi täita. PankrS § 176 lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole käesolevas menetluses võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. Kohtu hinnangul moodustavad krediidiasutusega ning sideoperaatoriga sõlmitud lepingutest tulenevad võlgnevused küll ca 20% võlgniku kohustustest, kuid see ei muuda asjaolu, et ca 80% võlgniku võlgade osas puudub alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tulenevalt PankrS § 176 lg 2 ja seetõttu ei ole kohtu hinnangul õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning seega ka pankrotimenetluse läbiviimine. Teiseks ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik täita PankrS § 173 sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole võlgnikul kohtu hinnangul võimalik tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning veel vähem võimalik sellist tegevust otsida. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega tulenevalt tuvastatud asjaoludest ja PankrS 175 lg 2 p 2 on kohtule juba enne kohustustest vabastamise menetluse algust ette teada, et kohus peab peale kohustustest vabastamise menetlust keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast. Kohus leiab, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus märgib, et küsimus ei ole selles, kas avaldajat on karistatud vangistusega. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Kui võlgnik soovib pankrotimenetlusega võlgadest vabaneda, võib ta kohustustest vabastamiseks esitada avalduse kohtule ka oma pankrotiavalduses (PankrS § 170 lg 1). Võlgnik peab avalduses kinnitama, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (PankrS § 170 lg 2). See aga ei välista võlgniku pankrotiavalduse menetlemist. Antud juhul ongi kohus võlgniku pankrotiavaldust menetlenud, kuid tuvastanud, et esiteks esineb ca 80% võlgniku võlgade osas takistus kohustustest vabastamiseks ning teiseks ei ole võlgnikul võimalik täita kohustusest vabastamise menetluse kohustusi. Kohus leiab, et juhul kui võlgniku kohustuste aluseks on suuremas osas võlgnevused, millest võlgnikul ei ole

2-13-35780 võimalik vabaneda ning on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-13 punktis 11 leidnud, et asjaolu, et võlgnik viibib vangistuses, ei välista kohtu keeldumist võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus on lahendis tsiviilasjas nr 2-13-10781 märkinud, et kohtul on kohustusest vabastamise avalduse läbivaatamise õigus ka menetluse raugemise tõttu lõpetamise otsustamisel. Kuivõrd kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole õigustatud eeltoodud põhjendustel, esineb alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks ja menetluse raugemiseks PankrS § 29 lg 1 alusel vaatamata sellele, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku vastuväite kohta seoses kohtu poolt deposiidi määramisega raugemise vältimiseks märgib kohus, et nimetatud määrus ei olnud vaidlustatav ja kohtul oli selle tegemiseks alus, kuivõrd pankrotivaras puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Muid võlgniku vastuväiteid ei pea kohus asjakohaseks ja seega ei pea kohus vajalikuks nendele väidetele vastata. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks pankrotimenetluse läbiviimiseks, määras kohus tähtaja deposiiti raha maksmiseks.

ning

PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus on kontrollinud, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esinevad asjaolud, mistõttu ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 237.60 eurot ja ajutise halduri hüvitatavateks kuludeks 36 eurot.

2-13-35780 PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 06.11.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks, kuulub PankrS § 23 lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas kuni 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja PankrS § 150 lg 4 alusel osas, mis ületab 397 eurot, tuleb jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.