Hageja Meelis Parman, ik 36212066516, elukoht XXXX, lepinguline esindaja adv Katrin Sarap, (MAQS Law Firm Advokaadibüroo; Rotermanni 8, Tallinn 10111; [email protected]); Kostja OÜ Weldast; rk 10920517, asukoht Tallinna 29-10, Türi, Türi vald, Järva maakond 72210, [email protected].
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Lugeda Meelis Parmani ja OÜ Weldast vahel sõlmitud tööleping lõppenuks alates 31. maist 2013. a.;
3.Mõista OÜ-lt Weldast Meelis Parmani kasuks välja 1 342.14 eurot (üks tuhat kolmsada nelikümmend kaks eurot ja 14 eurosenti) hüvitisena töölepingu lõpetamise eest.
Välja mõista OÜ-lt Weldast Meelis Parmani kasuks õigusabi kulude katteks 721,82 eurot (seitsesada kakskümmend üks eurot ja 82 eurosenti). Kostjal tasuda väljamõistetud õigusabi kulu D.A.S Õigusabikulude Kindlustus AS arveldusarvele nr EE472200221049641283 Swedbank AS. Kaja esitamine
1.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
2.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
3.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja sõlmis kostjaga 01.11.2011 tähtajatu töölepingu nr 31. 31.05.2013 sai hageja teada, et kostja on töölepingu üles öelnud 01.03.2013 TLS § 79 alusel (poolte kokkuleppel). Hageja ei ole kokkuleppel tööandjaga töölepingut lõpetanud. Kostja ei ole hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse dokumenti esitanud. 01.07.2013 esitas hageja Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõude töövaidlusorgani poolt ning töölepingu ülesütlemisest tuleneva hüvitise ja keskmise töötasu nõudes. 18.09.2013 tegi Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse, mille kohaselt rahuldas komisjon hageja avalduse osaliselt. Komisjon tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 79 alusel ning mõistis kostjalt välja TLS § 35 alusel keskmise töötasu. Komisjon jättis rahuldamata hageja nõude töölepingu ülesütlemiseks töövaidlusorgani poolt (TLS § 107 lg 2 alusel) ning hüvitise nõudes 1 342,14 eurot (TLS § 109 lõike 1 alusel). Tulenevalt TLS § 104 lg 1 seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töövaidluskomisjon on tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine TLS § 79 alusel on tühine. Komisjon on asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole esitanud töölepingu ülesütlemisavaldust, on pooltevaheline töösuhe kehtiv. Sellise seisukohaga ei ole komisjon poolte vahelist vaidlust lahendanud vaid loonud uue õigusliku olukorra, mida kumbki pool ei ole soovinud ning mis otsuse jõustumise korral toob pooltele kaasa soovimatuid kohustusi, mida pooled ei ole taotlenud. Nimelt on kostja olnud seisukohal, et töösuhe on lõppenud ning hageja on teinud taotluse töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt. Seega mõlema poole tahe on olnud suunatud töölepingu lõpetamisele. Hageja ei nõustu töövaidluskomisjoni seisukohaga, mille kohaselt ei saa antud vaidluses kohaldada TLS §-e 104, 105, 107 ja 109 kuna antud vaidluses ei ole tegemist tühistatava tehinguga ega töölepingu ülesütlemisega. TLS § 107 lõike 2 alusel lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lõike 1 juhul töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja on teinud vastava taotluse. Kuna hageja töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine palub hageja kohtul lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel 31.05.2013.
TLS § 109 lg 1 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja arvates on põhjendatud hüvitise nõue tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 1 342,14 eurot (3 x 447,38 eurot). Hageja arvates on hüvitise suurus põhjendatud sellega, et kostja on oluliselt rikkunud töölepingut jättes kostja pikema perioodi jooksul tööga kindlustamata ning lõpetades hageja töölepingu seadusliku aluseta. Kohtu seisukoht ja põhjendused
1.Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 15.10.2013. a. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 2 kohaselt käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus asjas tagaseljaotsuse.
2.18.09.2013 tegi Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjon otsuse, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt. Komisjon tuvastas hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 79 alusel ning mõistis kostjalt välja TLS § 35 alusel keskmise töötasu alates 25.02.2013 - 31.05.2013. a. Komisjon jättis rahuldamata hageja nõude töölepingu ülesütlemiseks töövaidlusorgani poolt (TLS § 107 lg 2 alusel) ning hüvitise väljamõistmise nõude 1 342,14 eurot (TLS § 109 lõike 1 alusel). Komisjon on asunud seisukohale, et kuna kostja ei ole esitanud töölepingu ülesütlemisavaldust, on pooltevaheline töösuhe kehtiv. Kohus nõustub hagejaga, et sellise seisukohaga ei ole komisjon poolte vahelist vaidlust lahendanud vaid loonud uue õigusliku olukorra, mida kumbki pool ei ole soovinud ning mis otsuse jõustumise korral toob pooltele kaasa soovimatuid kohustusi, mida pooled ei ole taotlenud. Nimelt on kostja olnud seisukohal, et töösuhe on lõppenud ning hageja on teinud taotluse töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt. Seega mõlema poole tahe on olnud suunatud töölepingu lõpetamisele. Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsuse nr 3-2-1-117-11 p 17 on kolleegium leidnud, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus peab kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 lahendama hageja taotluse lõpetada tööleping kohtu määratud ajast ning kooskõlas TLS § 109 lg-ga 1 lahendama hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis. Töövaidluskomisjoni otsusega on tuvastatud Meelis Parmani ja OÜ Weldast vahel 01.11.2011 sõlmitud töölepingu 01.03.2013 TLS § 79 alusel lõppemise tühisus. Kohus leiab, et töötajale ei ole tööandja poolt tehtud avaldust, mida saaks lugeda töölepingu ülesütlemise avalduseks. VÕS § 195 lg 2 järgi, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Kohus on seisukohal, et töötajale tehtud avaldus, millest nähtub, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. See säte kohaldub VÕS § 1 alusel ka töölepingule. Eeltoodust tuleneb, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest.
Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena. Riigikohus on väljendanud oma otsuses seisukohta, et võlaõigusseadusest ega töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja võib töölepingu üles öelda tagasiulatuvalt. TLS § 85 lg-st 5 järeldub, et tööandja võib tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (TLS § 97 lg 1). Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Kolleegium märgib, et TLS § 97 lg-s 3 sätestatu ei anna tööandjale õigust öelda tööleping üles tagasiulatuvalt. Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Isegi juhul, kui kostja oleks 31.05.2013 (sel kuupäeval sai hageja teada Haigekassast, et temaga sõlmitud tööleping on lõpetatud 01.03.2013) esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, puuduks alus lugeda tööleping lõppenud 01.märts 2013.a. Kuna töövaidluskomisjoni toimikust nähtub, et kostja on olnud seisukohal, et töösuhe on lõppenud ning hageja on teinud taotluse töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt, siis on mõlema poole tahe on olnud suunatud töölepingu lõpetamisele. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisavaldusega lõppenud. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töösuhte poole taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus arvestades hageja sellekohast taotlust, peab põhjendatuks lugeda töölepingu lõppemise ajaks 31.05.2013.a.
4.Vastavalt TLS § 109 lõikele 1 maksab tööandja juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja taotles hüvitise väljamõistmist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 342,14 eurot. Kohus rahuldab hageja selle nõude täies ulatuses. Kohtu arvates ei esine asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suuruse muutmise TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt.
5.TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kanda kostjal. Kohus mõistab kostjalt välja õigusabi tasu ja kulude katteks vastavalt esitatud arvetele ja selle lahti kirjutusele 721,82 eurot. Lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt (VV määrus nr 137, 04.09.2008, redaktsioon 01.01.2011) on hagihinna kuni 3 200 eurot puhul kulude piirmäär 1 600 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.