Tsiviilasi nr 2-13-46178
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Meelis Parman hagi Weldast OÜ vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
1 342,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Meelis Parman, ik 36212066516, elukoht XXXX, lepinguline esindaja adv Katrin Sarap, (MAQS Law Firm Advokaadibüroo; Rotermanni 8, Tallinn 10111; [email protected]); Kostja OÜ Weldast; rk 10920517, asukoht Tallinna 29-10, Türi, Türi vald, Järva maakond 72210, [email protected].
TLS § 109 lg 1 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja arvates on põhjendatud hüvitise nõue tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk 1 342,14 eurot (3 x 447,38 eurot). Hageja arvates on hüvitise suurus põhjendatud sellega, et kostja on oluliselt rikkunud töölepingut jättes kostja pikema perioodi jooksul tööga kindlustamata ning lõpetades hageja töölepingu seadusliku aluseta. Kohtu seisukoht ja põhjendused
Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena. Riigikohus on väljendanud oma otsuses seisukohta, et võlaõigusseadusest ega töölepingu seadusest ei tulene, et tööandja võib töölepingu üles öelda tagasiulatuvalt. TLS § 85 lg-st 5 järeldub, et tööandja võib tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel peab tööandja järgima TLS 97 lg-s 2 sätestatud etteteatamistähtaegu (TLS § 97 lg 1). Etteteatamistähtaegu järgimata võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 97 lg 3). Sellisel juhul muutub ülesütlemine kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 esimene lause). Kolleegium märgib, et TLS § 97 lg-s 3 sätestatu ei anna tööandjale õigust öelda tööleping üles tagasiulatuvalt. Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Isegi juhul, kui kostja oleks 31.05.2013 (sel kuupäeval sai hageja teada Haigekassast, et temaga sõlmitud tööleping on lõpetatud 01.03.2013) esitanud hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, puuduks alus lugeda tööleping lõppenud 01.märts 2013.a. Kuna töövaidluskomisjoni toimikust nähtub, et kostja on olnud seisukohal, et töösuhe on lõppenud ning hageja on teinud taotluse töölepingu lõpetamiseks töövaidlusorgani poolt, siis on mõlema poole tahe on olnud suunatud töölepingu lõpetamisele. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et TLS § 107 alusel lõpetab kohus töölepingu ka juhul, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude lahendamisel, et tööandja ei ole ülesütlemisavaldust esitanud, st leping ei ole ülesütlemisavaldusega lõppenud. TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töösuhte poole taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus arvestades hageja sellekohast taotlust, peab põhjendatuks lugeda töölepingu lõppemise ajaks 31.05.2013.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.