veebruarist 2014 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivise ja teises põhivõla.
3.Jätta välja mõistmata AS-ilt EVIKO OÜ Uus Samm Grupp kasuks põhivõlg 1433 eurot 84 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 924 eurot 70 senti, samuti viivis alates hagi esitamisest ulatuses, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lause kohast viivist.
4.Jätta menetluskuludest 54% hageja ja 46% kostja kanda.
5.Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Uus Samm Grupp (hageja) esitas 12. septembril 2012 Viru Maakohtule hagi AS EVIKO vastu võlgnevuse 3412 euro 24 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga 1218 euro 66 sendi ning viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni nõudes. Hageja soovis arvestada esimeses järjekorras tasutuks viivised ja teises järjekorras põhivõlgnevuse. Hageja palus jätta menetluskulud, sh hageja kohtuvälised menetluskulud, kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. jaanuaril 2010 müügilepingu nr 10-10, mille alusel hageja valmistas ja tarnis kostja objektile aadressil Nurme, Narva-Jõesuu betooni. Hageja esitas tarnitud ehitusmaterjalide eest kostjale arve nr 108097 summas 35 588 krooni 40 senti (2274 eurot 51 senti) ja 22. oktoobril 2010 arve nr 110089 summas 17 801 krooni 65 senti (1137 eurot 73 senti) maksetähtaega 14 päeva pärast arve väljastamist. Kostja keeldus arvete maksmisest. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 76 lg 1 ja lg 2, §-le 108 lg 1 ning § 208 lg-le 1. Kostja esitas hagejale 20. detsembril 2011 vastuväited esitatud arvetele. Hageja leiab, et VÕS § 220 lg 3 järgi ei või ostja juhul, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Ostja esitas vastulause pärast maksetähtaja möödumist, seega mitteõigeaegselt. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda ostuhinna tasumisega viivitamise eest viivist, mis on 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest vastavalt arves toodud viivise määrale. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestas viivist arve 108097 tasumata jätmise eest 833 eurot 34 senti ning arve 110089 tasumata jätmise eest 385 eurot 32 senti, kokku hagi esitamise seisuga 1218 eurot 66 senti.
2.Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja maakohtule 19. detsembril 2012 saadetud vastuse kohaselt on hageja esitanud nõude kauba ja teenuse kohta, mida ta ei ole kostjale osutanud. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud kostja 20. detsembri 2010 ja 12. jaanuari 2011 vastused arvetele nr 108097 ja 110089. Kostja teatas nimetatud vastustes, et keeldub arveid tasumast, kuna sisekontrolli käigus on kindlaks tehtud, et kostja ei ole neis kajastatud kaupu ja teenuseid hagejalt saanud. Tööd Narva-Jõesuu tööobjektil olid jõudnud aktides märgitud kuupäevadeks tööjärku, milles ei olnud hageja betoonitarnet vaja. Kostja projektijuht kinnitas kostja nimetatud kirjade p-s 3, et viibis isiklikult 20. oktoobril 2010 2/7
objektil ja sellel kuupäeval ei tehtud seal ühtegi betoonitööd ning betoonitööd olid seal ammu lõppenud. Kostja viitas nimetatud kirjade p-s 1, et saatelehtedele on kostja eest alla kirjutanud isik, kes ei ole kostja töötaja ning kes ei oma õigust võtta kostja nimel vastu materjali ja allkirjastada saatelehti. Kostja viitas, et tema esindajaks hageja ees saab olla üksnes lepingus sätestatud isik – T.K. , kes ei ole hagile lisatud saatelehtedest kostja esindajana allkirja andnud. Ühel saatelehel puudub kostja esindaja allkiri üldse. Mõlemad arved jõudnud kostjani 1. novembril 2010, s.o ligemale 2-3 kuulise hilinemisega. Hageja ei ole tõendanud, et ta on arvetel kajastatud kauba ja teenuse ka tegelikkuses kostjale müünud/osutanud ning kostja on sellisele asjaolule algusest peale vastu vaielnud. Kuivõrd hageja põhinõue ei kuulu rahuldamisele, tuleb rahuldamata jätta ka hageja viivisnõue. Hageja väitel on viivitusintress 0,05% päevas, kuid hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Seadusjärgne viivitusintress on väiksem kui 0,05%, mida tuleks arvestama hakata alates arve kättesaamisest möödunud maksetähtajast, s.o alates 15. novembrist 2011.
3.Hageja jäi 28. jaanuaril 2013 maakohtule saadetud seisukohtades oma hagiavalduse juurde leides lisaks, et kostja ehitab mitmetel aadressidel Nurme tänaval. Seega võis kostja projektijuht viibida isiklikult muul ehitusobjektil, kus betoonitööd olid lõppenud. Kostja vastusest ei tulene, kus täpselt kostja projektijuht 20. oktoobril 2010 viibis. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid, et tema esindajaks hageja ees saab olla üksnes T.K. . Poolte vahel väljakujunenud praktika alusel aktsepteeris kostja saatelehed ning arved, mida kostja ei olnud allkirjastanud või need olid allkirjastanud kostja erinevad esindajad. Kostja esitas maakohtule erinevad saatelehed, millest on näha, et hageja tarnis katkestamata kostja aadressile tellitud kauba (sh betooni). Tellitud kauba saamata jäämisel oleks kostja koheselt teatanud sellest hagejale, kuna see peatab faktiliselt ehitustööd. Kostja kinnitas hageja 25. mai 2011 pretensiooni kättesaamist, millele olid lisatud ka arvete koopiad. Viivise määr 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest on kokku lepitud ning leiab kinnitust ka arve sisus, kostja ei ole varasemalt viivise määra vaidlustanud. Kostja leidis 12. märtsil 2013 maakohtule saadetud seisukohtades, et hageja ei ole
15.jaanuari 2010 ostu-müügilepingut nr 10-10 kohtutoimikusse esitanud ning pooled on sõlminud vaid 15. jaanuari 2007 ostu-müügilepingu nr 81-07, mille p-i 2.2 järgi kaup tellitakse ostja volikirjas näidatud esindaja kirjaliku või faksiga saadetud eeltellimuskirja alusel. Hageja ei ole tõendanud arvetel 108097 ja 110089 kajastatud tellimusi. Kostja ei ole hagejalt sellist kaupa tellinud. Lepingu p-i 2.3 järgi kirjutavad kauba saatelehti alla volikirjas näidatud ostja esindajad kauba üleandmisel. Vastavalt volikirjale (lisa nr 2) olid kostja volitatud isikuteks T.K. ja L.V. . Arvete nr 108097 ja 110089 aluseks olevate saatelehtedel puudub kauba vastuvõtnud isiku nimi ja amet. Hageja väitel on saatelehed nr 1415, 1457 ja 1459 allkirjastanud Ü.S. , kes on seda ka varasemalt teinud ja varasemad arved on kostja tasunud. Ü.S. ei ole kunagi olnud hageja töötaja ega ka muuliigilises lepingulises suhtes kostjaga. Kostja ei ole kordagi volitanud Ü. S võtma kostja nimel hagejalt ega ka kelleltki teiselt kaupa vastu. Kostja sai vaidlusalused arved kätte alles 2010. a novembrikuus ja esitas detsembris 2010 arvetele vastuväite. Saatelehed nr 2012 ja 2039 on allkirjastanud keegi “T”. Kostja ei tunne ühtegi T` nimelist isikut. Saatelehel nr 1326 olev allkiri on identifitseerimata. Kuna kostja ei ole hagejalt vaidlusalust kaupa saanud, siis puudub tal alus nii selle eest tasumiseks kui ka selle tagastamiseks TsÜS § 84 lg 1 alusel. Juhul, kui kohus peaks mingil põhjusel tuvastama, et hageja on arvetel nr 108097 ja 110089 kajastatud kauba siiski kostjaga seotud isikule üle andnud, siis leiab kostja, et vastav tehing on kostja suhtes tühine. Kostja ei ole andnud volitust teha enda nimel hagejaga tehinguid kellelgi teisel peale T.K. i ja L.V. a.
3/7
25.märtsi 2013 kohtuistungil jäid hageja ja kostja oma seisukohtade juurde. Hageja väitel ei puuduta kostja esitatud 15. jaanuari 2007 müügileping praeguse vaidluse eset, kuid lepingud kattuvad üksikutes punktides. Samal istungil leidis hageja, et Uus Samm OÜ-lt tulid dokumentide blanketid, mida hageja hiljem kasutas.
25.märtsi 2013 menetlusdokumendis leidis hageja lisaks, et kostja viidatud leping on sõlmitud mitte hageja ja kostja vaid Uus Samm OÜ ja kostja vahel. Kostja ei ole põhjendanud, miks tasus hageja Ü. S poolt allkirjastatud arved. Kostja on kinnitanud hageja 25. mai 2011 pretensioonide kättesaamist, millele oli lisatud ka vaidlusalused arved, seega ei jõudnud arved kostjani ligi kolmekuulise hilinemisega.
14.oktoobri 2013 kohtuistungil ning jäid pooled oma seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 208 lg 1; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg 1978 eurot 40 senti, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 293 eurot 96 senti, viivis hagi esitamisest otsuse tegemiseni 229 eurot 10 senti ning viivis TsMS § 367 alusel tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 8. veebruarist 2014 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivise ja teises põhivõla. Rahuldamata tuleb jätta põhivõla nõue 1433 euro 84 sendi ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 924 euro 70 sendi ulatuses, samuti viivisenõue TsMS § 367 alusel ulatuses, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lause kohast viivist. Menetluskuludest tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 54% hageja ja 46% kostja kanda.
5.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks: • Hageja on väljastanud kostjale järgmised arved:
28.augustil 2010 arve nr 108097 summas 35 588 krooni 40 senti ( 2274 eurot 51 senti) ja 22. oktoobril 2010 arve nr 110089 summas 17 801 krooni ja 65 senti (1137 eurot 73 senti). • Kostja saatis 20. detsembril 2010 hagejale kirja, milles kostja viitas, et antud kogused betooni ei ole kostja objektidele jõudnud. Kostja väitel ei ole 23. augusti 2010 saatelehel üldse allkirja, ülejäänud saatelehtedele on kirjutanud alla keegi, kes ei ole kostja töötaja. Kostja teatas hagejale, et peale 26. augustit 2010 ei ole tema ehitustööde päevikus kirjas ühtegi betoonitööd. • Uus Samm OÜ ja kostja vahel on 15. jaanuaril 2007 sõlmitud ostu-müügileping kestvusega 31. detsember 2007. Hageja nõuab kostjalt ostu-müügilepingu alusel tarnitud kauba ja osutatud teenuste eest tasumist. Kostja leiab, et hageja ei ole kostjale kaupu tarninud ja teenuseid osutanud.
6.Esmalt peatub kohus hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingul. Hageja väidab hagiavalduses (tlk 2), et hageja ja kostja on 15. jaanuaril 2010 sõlminud müügilepingu nr 10-10. Müügilepingut ei ole hageja kohtule esitanud. Kostja väitel on hageja ja kostja sõlminud ostu-müügilepingu üksnes 15. jaanuaril 2007 (tlk 95 ja 100). Hageja leidis
25.märtsi 2013 kohtuistungil (tlk 119), et nimetatud 15. jaanuari 2007 leping oli sõlmitud kostja ja teise juriidilise isiku, Uus Samm OÜ vahel. Uus Samm OÜ ja Uus Samm Grupp OÜ vahel seos hageja väitel puudub. Maakohus leiab, et vaatamata sellele, et hageja ei ole esitanud pooltevahelist müügilepingut, on võimalik asjas esitatud materjalide põhjal asuda seisukohale, et poolte 4/7
vahel on 2010. aastal olnud lepingulised suhted. Hageja on esitanud kohtule kostjale väljastatud arved-saatelehed 14. ja 21. maist 2010; 19. augustist 2010 ja 24. septembrist 2010 ning hageja pangakonto väljavõtte ajavahemikust 1. mai 2010 kuni 31. detsember 2010 (tlk 77 jj). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale esitatud arvete eest tasunud. Arvetel on selgelt märgitud kaubaks betoon. Nimetatud arvetel toodud summade ülekandmist hagejale ei ole kostja ka vaidlustanud. Seega on kostja tasunud hagejale 2010. aasta juunist kuni sama aasta detsembrini tasu tarnitud kauba eest, mis lubab maakohtul asuda seisukohale, et poolte vahel olid lepingulised suhted. Selles, et arvete aluseks olevate saatelehtedele on osaliselt märgitud kauba üleandjaks Uus Samm OÜ, mitte Uus Samm Grupp OÜ, ei ole hageja ja kostja vaheliste lepinguliste suhete hindamise seisukohast tähtsust. Kostja tasutud arvete aluseks olnud saatelehtedel on kauba väljastajaks olnud nii Uus Samm OÜ kui ka hageja – Uus Samm Grupp OÜ. Kauba väljastaja (st lepingu täitja) ning kostja lepingupartner, kellel on õigus väljastatud kauba eest arvet esitada, ei pea tingimata olema samad juriidilised isikud. Kostja enda väitel on ta mõlemaid juriidilisi isikuid käsitlenud ühtse ja ainsa äripartnerina (tlk 119). Kõik asja materjalide hulgas olevad arved on esitanud hageja ning hageja pangakontole on kostja ka arved tasunud. Maakohus peab usutavaks hageja väidet, et saatelehtedel on osaliselt kasutatud varasemat blanketti. Seda, millistel tingimustel, missuguse eseme suhtes ning millise kestvusega olid pooltevahelised suhted, ei ole hageja tõendanud.
7.Järgnevalt peatub kohus kostja kohustusel tasuda 28. augustil 2010 arve nr 108097 summas 35 588 krooni 40 senti ( 2274 eurot 51 senti) ja 22. oktoobril 2010 arve nr 110089 summas 17 801 krooni ja 65 senti (1137 eurot 73 senti) eest. Nende aluseks on saatelehed
23.augustist 2010 nr 1326; 26. augustist 2010 nr 1415; 27. augustist 2010 nr 1457;
28.augustist nr 1459; 20. oktoobrist 2010 nr 2021; 21. oktoobrist 2010 nr 2039 . Kostja väitel ei ole ta hagejalt nimetatud arvetel märgitud kaupa saanud. Kostja tugineb oma vastuväidetes esmalt sellele, et tema ehitustööde päevikus nimetatud arvetes nimetatud kuupäevadel Narva-Jõesuu objektidel betoonitöid enam ei tehtud. Kostja esitas kohtule vastavad ehitustööde päevikute ja ehituskoosolekute protokollide väljavõtted, mille põhjal väidab kostja, et saatelehtedega samadel kuupäevadel ei toimunud Narva-Jõesuu objektidel ühtegi sellist tööd, millel oleks vaja läinud betooni. Maakohus leiab, et kostja ehitustööde päevik on oluline kostja enda tegevuse sisemises kontrollis, järelevalves ning raamatupidamises. Nendes kajastuvad kostjale endale tehtud tööd, ilmastikutingimuste mõju töödele, järelevalve juhised, objekti olukorra kirjeldus jms. Praegusel juhul ei saa kohus ehitustööde päevikut arvestada tõendina selle kohta, kas kostja on hagejalt betooni tellinud.
8.Kostja tugineb oma vastuväidetes hagile ka sellele, et 28. augusti 2010 arve nr 108097 ning 22. oktoobri 2010 arve nr 110089 aluseks olnud saatelehtedel märgitud kauba vastuvõtjaks on märgitud isik, kellel ei olnud õigust kaupa kostja nimel vastu võtta. Ei hageja ega ka kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis tõendaks pooltevahelisi lepingutingimusi. Kostja väide, et tema esindajaks hageja ees saab olla üksnes T.K. on tõendamata. Kostja viitab Uus Samm OÜ ja EVIKO AS vahel 15. jaanuaril 2007 sõlmitud ostumüügilepingule, mille p 2 3 ja lisa 2 järgi peaks kauba üleandmisel ostjat esindama T.K. ja L.V. . Maakohus juhib kostja tähelepanu sellele, et lepingu poolteks ei ole hageja ja kostja ning isegi juhul, kui tegemist oleks õigusjärglusega, on nimetatud leping sõlmitud kestvusega 31. detsember 2007.
5/7
Maakohus saab hageja ja kostja vahelistele lepingulistele suhetele maist 2010 kuni detsember 2010 anda hinnangu üksnes poolte esitatud tõendite põhjal. Kostja väitel on kuuest saatelehel kolmel Ü.S. allkiri, kahele on alla kirjutanud T ja ühel saatelehel puudub allkiri. Kostja väitel ei tunne ta ei Ü.S. ega T. Hageja on esitanud kohtule arve-saatelehed aastast 2010, millele kauba vastuvõtjaks (kliendiks) on märgitud Ü.S. ning mille eest kostja on tasunud. Seda, et kostja on 2010. aastal tasunud arvete eest, mille aluseks olnud saatelehele on alla kirjutanud Ü.S. , ei ole kostja vaidlustanud. Maakohus leiab, et praegusel juhul saab Ü.S. pidada isikuks, kellel oli volitus kostja nimel kaupa vastu võtta. Maakohus ei ole nõus kostja väitega, et kohus peaks tuvastama, kas Ü.S. nimelist isikut eksisteerib ning kuidas ta on seotud kostjaga. Kostja viited Riigikohtu 10. oktoobri 2012. a lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-112-12 on asjakohased. TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Esindusõigus võib TsÜS § 117 lg 2 järgi tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 2 reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui kostja teadis või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda (nn taluvusvolitus). Kui kostja on praegusel juhul hagejale tasunud arvete eest, mille aluseks olnud saatelehtedel on kauba vastuvõtjana märgitud Ü.S. , ei ole kohtul muude tõendite puudumisel alust asuda seisukohale, et Ü.S. l oli üksnes nende konkreetsete kaupade vastuvõtmise suhtes kostjalt saadud volitus, mille eest kostja on hagejale tasunud. Vastuseks kostja väitele arve-saatelehtedel märgitud erinevatele juriidilistele isikute suhtes kordab maakohus otsuse p-s 6 väljendatut, kauba väljastaja (st lepingu täitja) ning kostja lepingupartner, kellel on õigus väljastatud kauba eest arvet esitada, ei pea tingimata olema samad juriidilised isikud.
9.Maakohus leiab, et kostja vastuväited kauba mittesaamise suhtes on põhjendatud osas, kus arvete-saatelehtedele ei ole alla kirjutanud kauba vastuvõtjana (klient) Ü.S. . Maakohus leiab, et kuna asja materjalide hulgas ei ole pooltevahelist lepingut, ei saa lugeda tõendatuks selle kauba kättesaamist kostja poolt, mille saatelehel puudub allkiri üldse või vastuvõtjaks (kliendiks) on märgitud T. Ü.S. a allkirjad on vaid saatelehtedel nr 1415, 1457 ja 1459 (tlk 17, 18) mille järgi on üle antud betooni kokku 15,5 m3 (1,5 + 7 + 7 = 15,5). Transpordiks on nimetatud saatelehtede järgi kulunud autoga nr 687MEV kokku 4,1 h ja 70 km ning autoga nr XXX 2 h ja 37 km. Saatelehtede alusel koostatud hageja arvest nr 108097 nähtuvalt on betooni ühikuhinnaks 1140 krooni/m3 (tlk 11), auto nr XXX tunnihinnaks 1000 krooni, auto nr XXX tunnihinnaks 1050 krooni ning kilomeetrihinnaks 18 km. Seega on Ü.S. a poolt vastuvõetud kauba väärtus kokku 17 670 krooni, koos käibemaksuga 21 204 krooni ehk 1355 eurot 18 senti. Transpordi hind seoses Ü.S. a vastuvõetud kaubaga on kokku 9751 krooni 20 senti (1260+4100+666+2100+käibemaks) ehk 623 eurot 22 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1978 eurot 40 senti ja rahuldamata tuleb jätta põhivõla nõue 1433 euro 84 sendi (3412,24-1978,40) ulatuses.
10.Kostja vaidleb vastu hageja viivisearvestusele. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel oleks lepitud kokku seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem viivisemäär. Nimetatud viivisemäär on küll kokku lepitud kostja esitatud Uus Samm OÜ ja kostja vahel 15. jaanuaril 2007 sõlmitud ostu-müügilepingu p-s 5.3, kuid hageja ise on praeguses menetluses leidnud, et nimetatud leping ei puuduta praeguse vaidluse eset (tlk 119). Hageja leiab, et kostja ei ole viivisemäära varasemalt kui kohtumenetluses 6/7
vaidlustanud (tlk 74). Maakohus hagejaga ei nõustu, kostja on 20. detsembri 2010 Uus Samm Grupp OÜ-le saadetud kirjas vaidlustanud kogu hageja nõuet, seega ka viivisenõuet. Maakohus leiab, et põhjendatud on seadusjärgne viivisemäär. Hageja on arvestanud viivist alates arvel nr 108097 märgitud tasumise tähtpäevast,
11.septembrist 2010 (tlk 4, 11). Kostja leiab, et viivist tuleks arvestada alates arve kättesaamisest möödunud maksetähtajast (tlk 62). Kohus nõustub kostjaga, et viivist tuleb arvestada alates 15. novembrist 2010, sest kostja kinnitusel sai ta arved kätte alles
1.novembril 2010 ja arvel on maksetähtajaks 14 päeva. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks arve kätte saanud enne 1. novembrit 2010, seda ei saa järeldada ka asjaolust, et kostja on kinnitanud hageja 25. mai 2011 pretensiooni kättesaamist (tlk 73). Arvestades eeltoodut ja lähtudes VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis 1978 eurolt 40 sendilt alates 15. novembrist 2010 kuni 11. septembrini 2012 (hagi esitamiseni) kokku 293 eurot 96 senti järgmiselt: 99 eurot 24 senti 15. novembrist 2010 kuni 30. juunini 2011 (0,022% päevas 228 päeva eest); 83 eurot 73 senti 1. juulist 31. detsembrini 2011 (0,023% päevas 184 päeva eest); 110 eurot 99 senti 1. jaanuarist 11. septembrini 2012 (0,022% päevas 255 päeva eest). Samuti tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivis alates hagi esitamisest 12. septembril 2012 kuni otsuse tegemiseni 7. veebruaril 2014 kokku 229 eurot 10 senti järgmiselt: 48 eurot 31 senti 12. septembrist 31. detsembrini 2012 (0,022% päevas 111 päeva eest); 43 eurot 21 senti 1. jaanuarist 14. aprillini 2013 (0,021% päevas 104 päeva eest); 36 eurot 56 senti 15. aprillist 30. juunini 2013 (0,024% päevas 77 päeva eest); 83 eurot 73 senti 1. juulist 31. detsembrini 2013 (0,023% päevas 184 päeva eest); 17 eurot 29 senti 1. jaanuarist 7. veebruarini 2014 (0,023% päevas 38 päeva eest). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka viivis TsMS § 367 alusel tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 8. veebruarist 2014 kuni põhivõla tasumiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivise ja teises põhivõla (VÕS § 88 lg 8). Rahuldamata tuleb jätta hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 924 euro 70 sendi ulatuses (1218,66-293,96) ulatuses ja viivis TsMS § 367 alusel ulatuses, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lause kohast viivist.
11.Kostja pakkus nii 25. märtsi 2013 kui 14. oktoobri 2013 kohtuistungil, et on nõus vaidluse lahendama selliselt, et kostja tasub koheselt hagejale 1500 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise seisuga 2501 eurot 46 senti, lisaks jooksva viivise. Seega ei rahulda kohus hagi ulatuses, nagu on kostja kohtumenetluses kompromissina pakkunud. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta menetluskuludest 54% ja kostja kanda 46% Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.