Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-8675 Apellatsioonkaebus tuleb sel juhul esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Asjaolud ja menetluse käik OÜ KODULIISING esitas Viru Maakohtule hagiavalduse K. L. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.09.2012.a. sõlmitud laenulepingu nr 0038209161 (edaspidi leping), mille alusel sai kostja laenu 116 eurot. Kostja ei ole tähtaegselt kogu võlasummat tagastanud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele. Tähtajaks jäi kostjal tasumata põhivõlg summas 15 eurot ja intressid summas 87 senti. Hageja on aga esitanud tõendid võlgnevuse olemasolu kohta ja viivise arvestuse (tlk 65-66). Viru Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning edastas hagimaterjalid kostjale vastuse esitamiseks. Kostja esitas vastuväite hagiavaldusele. Kostja põhiliseks väiteks on see, et võlg on ära tasutud enne hageja poolt kohtusse pöördumist ja hageja ei ole kostjale saatnud meeldetuletusi võla olemasolu kohta. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled on sõlminud laenulepingu (tlk. 20-21, 26), mille alusel kostja sai laenu 116 eurot. Laenulepingu lisana oli tehtud maksegraafik (tlk 22). Kostja väidab, et tema poolt oli võlgnevus tervikuna juba tasutud ning hageja ei ole talle saatnud meeldetuletusi. Kohus, analüüsinud hageja seisukohti ja esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, tuvastas hageja esitatud maksekorraldustest tulenevalt (tlk 63,67, samad dokumendid on kostja kohtule on uuesti esitanud tlk 136-139) et kostja ei ole tähtaegselt sooritanud maksegraafiku järgseid makseid ning on hageja ees makseviivituses. Poolte vahel selle asjaolu üle vaidlus puudub. Kostja ei ole esitanud maksekorraldust, millest oleks näha, et kostja tasus võlgnevuse täielikult ära enne hageja poolt kohtusse pöördumist. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on kostja võlgnevuse suurus hageja ees: 17 (seitseteist) eurot ja 18 senti, millest põhivõlgnevus on 15 eurot; viivised on 1, 31 eurot ja intressid 87 senti. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p-de 1 ja 6, 113, 415 lg 1 alusel võib hageja nõuda sõlmitud laenulepingu alusel kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise eest viivist lepingus ette nähtud ulatuses. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 1.3.4. on pooled 2/3

2-13-8675 kokku leppinud, et juhul kui kostja (laenusaaja) ei täida oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saamisel menetluskulu kuni 32 eurot. Kostja on sellise tingimusega lepingut sõlmides nõustunud. Tulenevalt VÕS § 425 lg 2 ja poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 1.1.2. arvestatakse Laenusaaja poolt makstud summad esmalt võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks ja kolmandas järjekorras intressi katteks. Seega oli hagejal õigus arvestada kostja tasutud summadest esmalt maha võla sissenõudmiseks tehtud kulud, mille suuruses olid hageja ja kostja leppinud kukku lepingu punktis 1.3.4. (kirjalike teadete esitamise tasu). Kohus tuvastas, et hageja on koostanud kaks kirjalikku meeldetuletust (tlk 28 ja 29). Kohtul ei ole põhjust kahelda nende teadete õigsuses. Kohus selgitab kostjale, et meeldetuletuste kostja poolt kättesaamine ei oma antud asjas määravat tähtsust, kuna kostja oli juba lepingu sõlmimisel teadlik oma maksetähtaegadest, mida kostja tahtlikult rikkus. Kuna kostjal on lepingust tulenevalt makse tähtaegse tasumise kohustus hageja ees, mille täitmist on kostja tahtlikult rikkunud ning on tuvastatud, et kostja võlg hageja ees tekkis juba enne hagi esitamist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust, tekkis hagejal õigus pöörduda võla sissenõudmiseks kohtu poole. Kuna tsiviilkohtumenetluses peab iga pool ise tõendama neid asjaolusid, millele ta tugineb, pidi kostja tõendama, et tema poolt on võlgnevus täielikult tasutud. Kostja seda tõendanud ei ole. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et antud tsiviilasjas lahendab kohus hagiavaldust võlgnevuse nõudes ja ei saa kontrollida hageja õigust panna kostja andmed maksehäireregistrisse. Kui kostja leiab, et hageja on rikkunud kostja õigusi, tuleb kostjal iseseisvalt pöörduda vastavasisulise hagiga kohtusse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palus välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 60 eurot. Viivitamatu täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Digitaalallkiri kohtunik Leanika Tamm 3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.