Täitmine › Muud täitmisasjad

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Malle Seppik

Määruse tegemise aeg ja koht

28.01.2014 Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-43019

Tsiviilasi

Haapsalu Arendus OÜ hagi kohtutäitur Elin Vilippuse vastu kinnisasja arestimise akti tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.09.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Haapsalu Arendus OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja

Hageja Haapsalu Arendus OÜ (RK 11666251, asukoht Merivälja tee 22, 11911 Tallinn), seaduslik esindaja Jaak Kink

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Harju Maakohtu 18.09.2013 määrus tsiviilasjas 2-13-43019 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Haapsalu Arendus OÜ esitas 16.09.2013 Harju Maakohtule hagi kohtutäitur Elin Vilippuse vastu kinnisasja arestimise akti tühisuse tuvastamiseks ning taotluse hagi tagamise abinõu kohaldamiseks. Maakohtu määrus Maakohus keeldus oma 18.09.2013 määrusega TsMS § 371 lg. 1 p. 3 alusel hagi menetlusse võtmast, kuivõrd kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade

eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Hagiavalduse esitamine ei ole kohane abinõu, et vaidlustada kohtutäituri poolt koostatud vara arestimise akti. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei näe ette hagiavalduse esitamist kohtutäituri vastu juhul, kui võlgnik sisuliselt vaidlustab arestimise akti. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamise kord on ette nähtud TMS §-des 217 ja 218. Nimetatud sätete kohaselt tuleb avaldajal esitada esmalt kaebus kohtutäiturile ning alles seejärel, kui kohtutäitur on teinud nimetatud kaebuse osas otsuse, on võimalik seda kohtus vaidlustada. Sarnasele seisukohale on jõutud ka tsiviilasjas nr. 2-13-10964. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse ja kohaldada esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamist määruskaebuse ning hagiavalduse läbivaatamise ajaks. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et tuvastushuvi väljendub soovis saada kindlus täitemenetluse õiguspärasuses, lõpetada kestev õigusrikkumine ning saada toimepandud rikkumise kindlakstegemisega selgust kohtutäituri poolt edasise menetlustoimingute jätkamise seaduslikkuse osas ning võimaliku kahju hüvitamise nõuete aluste osas (kohtutäituri vastutus, võimalik hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui kostja müüb sundkorras hagejale kuuluva kinnisasja.) Hageja tuvastushuvi on põhjendatud eelkõige arestimise kehtivuse osas ja hilisema enampakkumise kehtetuks tunnistamise seisukohalt (TMS § 223 lg. 1). Seega vastab hageja tuvastushuvi Riigikohtu kohtupraktikas (RK 3-2-1-23-04) välja kujunenud tuvastushagi õiguslikule käsitlusele. Seega puudub alus hagi kinnisasja arestimise akti tühisuse tuvastamise nõudes menetlusse võtmisest keeldumiseks. Arestimise akti tühisus tähendab, et kohtutäituri tegevus sundenampakkumise korraldamisel on õigusvastane. Hageja võib arestimise akti tühisusele tuginedes esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223 lg. 1) või nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras (kohtutäituri seadus (KTS) § 9 lg. 1). Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-3-1-46-05 leidnud, et kuigi täitemenetluse seadustik sätestab menetlusosalise võimaluse täituri toimingute õiguspärasuse vaidlustamiseks, ei välista see tema õigust pöörduda vastava tuvastamise nõudega kohtusse juhul, kui huvitatud isik soovib kohtutäituri tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Sellisel viisil kindlaks tehtud kohtutäituri tegevuse õigusvastasus omab tuvastuslikku tähendust vaid kahju hüvitamise nõude lahendamisel. Seejuures ei eelda tuvastushagi läbivaatamine kahju hüvitamise nõude esitamist KTS § 9 lg 1 alusel. Nimetatud Riigikohtu seisukoht kinnitab hageja seisukohta, et kõnealuse hagi kui tuvastushagi läbivaatamine ei sõltu asjaolust, kas hageja on läbinud kohtueelse menetluse, s.o esitanud varasemalt kaebuse kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217 lg 1) ja/või minetanud oma protsessuaalse kaebeõiguse kohtutäituri tegevuse peale. TMS § 55 sätestatud asjaolude esinemisel on arestimise akt (hoolimata kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisest) tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Arestimise akt ei muutu tagantjärele kehtivaks põhjusel, et menetlusosaline ei ole esitanud kohtutäituri tegevuse peale vastavat kaebust või on sellise õiguse mingil põhjusel minetanud.