Asjaõigus › Omandiasjad

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on N S hagi G S vastu korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu registreeriti 04.06.1982. Hageja ostis korteriomandi asukohaga XXX 28.01.2010. Kuna poolte abielu lahutati 29.12.2009, kuid kohtuotsus, millega abielu lahutati, jõustus 03.03.2010, siis korteriomand on seaduse alusel poolte ühisvara. Tegelikult on korteriomand ostetud, kui poolte suhted olid lõppenud ning ostetud hageja raha eest. Hageja leiab, et tal on õigus taotleda korteriomandi tunnistamist tema lahusvaraks. Kohtu 29.jaanuar 2013 määrusega hagi võeti menetlusse ning kohustati kostjat esitama kohtule kirjalikku vastusust 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna tema asukoht on teadmata. Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest Politsei- ja Piirivalveametile, ja muudesse registritesse. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte Viru Maakohtu 08.november 2013 määrusega avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Juhindudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 317 lg 1, § 317 lg 3 ja § 317 lg 5 loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaande Ametlikud Teadaanded väljavõte ilmumise päevast ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kuid kostja ei ole tähtajaks hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja vabastati menetluses riigilõivu tasumisest ning tal oli menetluses esindaja riigi õigusabi korras, seega ei ole hageja menetluses menetluskulusid kandnud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagi rahuldatakse täielikult ning seega on põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv 650 eurot, mille tasumisest hageja vabastati 31.12.2012 kohtumäärusega. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuid kostja ei ole tähtajaks hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.