Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Otsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus

lk 2 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Lihtmenetluses tehtud kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust ja otsus jõustub ja on täidetav selle kättetoimetamisest menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 15/ on hageja R R tema ja kostja OÜ Raus Transport vahel

lk 3 Hageja ütles kostjaga sõlmitud suulise töölepingu 17. jaanuaril 2013. a erakorraliselt üles tuginedes Töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg-le 1. Töölepingu ütles töötaja üles põhjusel, et talle ei makstud kokkulepitud tähtajal töötasu ja talle ei makstud välislähetuse päevaraha. Lisaks eeltoodule ei järginud kostja töölepingu kohustusliku kirjaliku vormi nõuet ja ei sõlminud hagejaga kirjalikku töölepingut. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt öelda üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Hageja huvi töölepingu vastu oli saada tehtud töö eest töötasu. Kostja ja hageja leppisid töölepingu sõlmimisel kokku, et töötaja palgapäev on iga kuu 10. kuupäeval. Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale 2012. a detsembrikuu töötasu 10. jaanuaril 2013. a. TLS § 91 lg-s 2 on toodud näidisloetelu tööandjapoolsetest olulistest kohustuste rikkumistest, mille esinemise korral võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt on seadusandja lugenud tööandja poolt kohustuse oluliseks rikkumiseks, mis on aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötaja poolt olukord, kus tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Samuti on töötaja huvi püsimise eeldus töölepingu vastu selles, et tööandja tagaks töötaja maksukohustuse täitmise ehk kannaks Maksu- ja Tolliametile üle töötaja töötasust kinnipeetavad, seaduses ettenähtud, maksud ja maksed. Maksu- ja Tolliameti tõendi nr 8-8/e-kirja kohaselt ei ole R Rle OÜ Raus Transport poolt tehtud perioodil detsember 2012 kuni veebruar 2013 maksustavaid väljamakseid (vt lisa 1). 2) TLS § 21 lg 1 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Välislähetuse korral on tööandja kohustatud maksma töötajale päevaraha. Hageja käis välislähetuses ajavahemikel 9. detsember kuni 21. detsember 2012. a, so 13 kalendripäeva ja 5. jaanuarist kuni 12. jaanuarini 2013. a, so 8 kalendripäeva. Välislähetuse päevaraha suuruseks olid kostja ja hageja leppinud kokku 32 eurot. Kostja hagejale välislähetuse päevaraha ei maksnud. 3) Lisaks eeltoodule ei olnud hagejal põhjust leppida asjaoluga, et kostjast tööandja ei sõlminud temaga kirjalikku töölepingut. Töölepingu kirjaliku vorminõude järgimine tähendab mõlemale osapoolele selgema ja paremini tõendatava töösuhte olemasolu. Oluline tähtsus on töölepingu kirjaliku vormi järgimisel töötajale kui lepingu nõrgemale poolele. Olukorras, kus kostja ei sõlminud hagejaga kirjalikku töölepingut, ei maksnud talle välislähetuse päevaraha ja ei maksnud õigeaegselt talle töötasu, ei saanud töötaja huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Hagejal oli alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja pöördus kohtusse ja taotles töövaidlusasjade nr 4.3-1/211 ja 4.3-1/487 läbivaatamist hagimenetluse korras, kuna ta ei nõustu: 1) töölepingu lõpetamise formuleeringuga ning 2) TLS § 100 lg 4 alusel määratud hüvitisega.

lk 4 ITLS § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. TLS § 95 lg 1 esimese lause kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Hageja esitas töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kostjale 17. jaanuaril 2013. a (vt lisa 2). Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Seega oli tööandjal töölepingu erakorralise ülesütlemisega mittenõustumise korral seadusest tulenev õigus vaidlustada tööleping hiljemalt 16. veebruaril 2013. a. Kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 kohaselt toimub lepingu ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Kuna tegemist on kujundusõigusega, ei ole lepingu ülesütlemisel vajalik teise lepingupoole heakskiit. Leping lõppeb ühe poole tahteavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Seega on leping hageja poolt üles öeldud 17. jaanuaril 2013. a. Kuna kostja lepingu ülesütlemist seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, ei saa ta lepingu ülesütlemise formuleeringut käesoleval ajal kohtus enam vaidlustada. Käesolevas asjas ei oma tähtsust asjaolu, et hageja esitas töövaidluskomisjonile töölepingu erakorraliselt lõppenuks tunnistamise nõudes avalduse (tuvastusnõue) ja töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping on lõppenud erakorraliselt 17. jaanuarist 2013.a. Nagu eelpool on märgitud, ei saa kostja töölepingu lõpetamise formuleeringut kohtus vaidlustada, kuna kostja nõue on aegunud. TLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Kostja vaidlustas lisaks töölepingu lõpetamise formuleeringule temalt TLS § 100 lg 4 alusel väljamõistetud hüvitise. TLS § 100 lg 4 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.

lk 5

Töövaidlusasjas nr 4.3-1/487 26. märtsil 2013. a otsuses vähendas töövaidluskomisjon TLS § 100 lg-s 4 ettenähtud hüvitist hageja ühe kuu keskmise töötasuni ja mõistis hagejale välja hüvitise summas 437,66 eurot. Hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust hüvitise vähendamise osas ja leiab, et töövaidluskomisjoni otsus talle hüvitise väljamõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud. Seega palub hageja mõista kostjalt välja TLS § 100 lg 4 kohaselt hüvitis summas 437,66 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni 26. märtsi 2013. a otsust asjas nr 4.31/487 temalt hageja kasuks puhkusehüvitise väljamõistmise kohta summas 40,66 eurot. Järelikult on töövaidluskomisjoni otsus puhkusehüvitise väljamõistmise kohta jõustunud. Kostja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni 26. märtsi 2013. a otsust asjas nr 4.31/211 temalt hageja kasuks 2012. aasta detsembrikuu ja 2013. aasta jaanuarikuu töötasu väljamõistmise kohta summas 467,79 eurot ja päevarahade väljamõistmise kohta summas 272 eurot. Seega on töövaidluskomisjoni 26. märtsi 2013. a otsus töövaidlusasjas nr 4.31/211 täielikult jõustunud. Lähtudes eeltoodust palub hageja:

lk 6

lk 7 mõistis hageja kasuks välja 2012. aasta detsembrikuu ja 2013. aasta jaanuarikuu töötasu kokku summas 467,79 eurot ja päevarahad summas 272 eurot. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4 kohaselt võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool.

lk 8 esitatud avaldused hagimenetluses ettenähtud vormis, st hagiavaldusena, vajas hageja hagi kohtule esitamisel ja asja kohtus menetlemisel õigusabi. R R pöördus 24. mail 2013 õigusabi saamiseks Tuus & Tuus Õigusabi OÜ poole. Teda esindas menetluses Liivi Tuus. Hageja lepinguline esindaja: 1) tutvus kostja poolt vaidlustatud töövaidlusasjade materjaliga, milleks kulus esindajal 0,75 tundi; 2) 27 mail 2013 koostas esindaja hagiavalduse ja esitas selle kohtule, milleks tal kulus 2,25 tundi; 3) 9. augustil 2013 tutvus esindaja kostja poolt kohtule 15. juunil 2013. a esitatud avaldusega, milleks tal kulus 0,25 tundi; 4) 9. augustil 2013 kujundas esindaja seisukoha ja koostas ning esitas kohtule menetlusdokumendi, mis sisaldas hageja seisukohta kostja menetluse lõpetamise avalduse kohta, kohtule esitatud nõude täpsustamise avaldust ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldust. Märgitud dokumendi koostamiseks kulus esindajal 2,5 tundi Tuus & Tuus Õigusabi OÜ esitas 11. jaanuaril 2013. a hagejale õigusabi osutamise eest

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l.35/ leiab, et töövaidluskomisjoni otsus 4.3-1/487 hüvitise summas 437.66 eurot (mitte 467,79 eurot nagu on ebaõigelt märgitud Liivi Tuusi poolt koostatud hagiavalduses 23.05.13) ja puhkusehüvitise summas 40,64 eurot väljamõistmise osas on tehtud ebaõiglaselt, kuna ka töövaidluskomisjoni põhjenduses seisab, et ...“tööandja poolne rikkumine polnud oluline, võib isegi öelda, et rikkumist polnud.“ Kuna aga töövaidluskomisjoni otsus oli selline nagu ta oli, olen vaatamata kõigele kogu aeg olnud nõus vastavat otsust täitma. Samuti leian, et minu kui väikeettevõtja nii aja- kui raharessurss ei võimalda pikki kohtuvaidlusi pidada.

lk 9 Eelpool märgitust tulenevalt ei ole kostja andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes kohtumääruses märgitud TsMS § 168-le võtan hagi õigeks ning tasun R Rle vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele 4.3-1/211 töötasu ja lähetustasu 739,79 eurot ning vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele 4.3-1/487 välja mõistetud hüvitise ja puhkusehüvitise kokku summas 478,30 eurot. Kostja palub kohtul:

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja esitatud seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele seoses õigeksvõtuga kostja poolt. TsMS § 405 lg. 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 440 lg. 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg. 3 järgi tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

lk 10 Kuna antud töövaidluses on nõude summaks 437,66 eurot, siis peab kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluse korras. Lihtmenetluse korras tehtud otsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust kui kohus ei ole selleks luba andnud. TsMS § 442 lg. 10 kohaselt § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. TsMS § 445 lg. 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus rahuldab hagi. Välja mõistetud hüvitise on kostja kohustatud maksma 10 kuu jooksul, osamaksetena, hageja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX. TsMS § 162 lg. 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades asjaolu, et kostja on hagi õigeks võtnud ja hageja ei ole nõustunud kostja pakutud kompromissiga, võimaldada tal tasuda hüvitis 10 kuu jooksul, siis ei pea kohus menetluskulu väljamõistmist kostjalt õiglaseks ja põhjendatuks ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.