Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Määruse tegemise aeg ja
22. jaanuar 2014 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
koht Tsiviilasja number
2-13-52083
Tsiviilasi
M. K. J. M. nõusoleku andmiseks alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks Avaldaja I: M. K. : xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Avaldaja II: J. M. : xxxxxxxxxxx;: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx) Puudutatud isik: K. K. : xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx) Eestkosteasutus: R. V. : xxxxxxxx;: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused M. K. J. M. 01.11.2013 kohtule esitanud avalduse, milles paluvad kohtu nõusolekut alaealisele lapsele K. K. xxxxxxxxxxxxxxx-x xxxxxxxxxxxx korteri müügiks. Avalduse kohaselt lasub alaealisele lapsele K. K. korteriomandil võlgnevus A. S. R. summas 3530,42 eurot ning võlgnevus kasvab iga kuuga. Avaldajad pole võimelised võlga tasuma. Korteris ei ela pikemat aega enam keegi ja avaldajad ei pea õigeks tekitada A. S. R. veel suuremat võlakohustust, mida edaspidi peaks nende laps tasuma hakkama. M. K. 25.11.2013 esitanud kohtule täiendava avalduse (tl 17) , milles märgib, et sai tütre nimele korteri vormistamisest teada alles tagantjärele. Korteri ostis J. M. V. ja korteri võla on tekitanud V. M. , kes elas ise selles korteris. Ärakuulamisel 07.01.2014 jäi J. M. avalduse juurde (tl 29). Avaldaja II selgitas täiendavalt, et vaidlusaluse korteri L. ostis tema vend, kuid korter vormistati K. K. . Korter on juba kaks aastat tühi. Võlg hakkas tekkima, kui vend jättis kommunaalteenuste kulud maksmata. Ärakuulamisel 07.01.2014 avaldas puudutatud isik K. K. ( tl 29), et nõus talle kuuluva korteriomandi müügiga. Kristina Karu teab, et korter vormistati tema nimele. Kristina Karu pere selles korteris ei elanud. Seal elas onu V. pere. K. K. tea, kuidas oli korteri kulude maksmine organiseeritud. R. V. 16.12.2013 kohtule esitanud kirjaliku seisukoha (tl 26), milles ei vaidle avaldusele vastu. M. K. J. M. nõusoleku saamiseks alaealisele K. K. korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on põhjendatud kooskõlas alaealise huvidega. Kohus leiab, et M. K. J. M. on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PkS § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 131 lg 1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PkS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.
2 (4)
Korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingust (tl 3-10) nähtub, et 28.08.2008 sõlmisid A. D. K. K. seadusliku esindaja ema J. M. korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu, mille alusel müüs A. D. . K. asukohaga xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille eest oli K. K. J. M. A. D. 50 000 krooni. Kinnistusraamatu registriosa nr 2136738 väljavõttest (tl 25) nähtub, et korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx-x, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub käesoleval ajal K. K. . Avaldajate kinnitusel soovivad nad müüa K. K. korteriomandi, kuna korteriomandil on suur kommunaalmaksete võlgnevus ja korteriomandit ei kasuta juba pikemat aega mitte keegi. Avaldajate väidet korteriomandil lasuva võla kohta tõendab R. A. S. .12.2013 arve (tl 24) millest nähtuvalt 30.11.2013 tuleb tasuda korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxx-x, Linte kommunaalmakseid summas 2560,04 eurot, millest 64,15 eurot olid oktoobrikuu kommunaalmaksed, 1618,86 eurot kommunaalmaksete võlgnevus 31.10.2013 seisuga ja 877,03 eurot viivis 31.10.2013 seisuga. Kuna alaealisele lapsele K. K. korteriomandil on suur kommunaalmaksete võlgnevus ja korteriomandit keegi ei kasuta, on mõistetav avaldajate soov müüa alaealisele lapsele kuuluv korteriomand ja tasuda korteriomandil olevad võlad. Kohtu hinnangul ei saa pidada korteriomandi võõrandamist alaealise lapse huvidega vastuolus olevaks. Korteriomandi müümata jätmisel korteriomandil lasuv võlgnevus pidevalt kasvab. Kuigi avaldajate kinnitusel on võlgnevus hakanud tekkima ajal, mil korterit kasutas avaldaja J. M. , lasub vastutus nende tasumise eest korteriomandiseaduse §-st 13 lg 1 tulenevalt siiski puudutatud isikul Kristina Karul. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik peab tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Alaealisele lapsele kuuluva korteriomandi müügiga alaealise lapse varaline seisund ei halvene, kuna tegemist on tasulise tehinguga ning võõrandamisest saadud tulu arvelt saab tasuda korteriomandil oleva kommunaalmaksete võlgnevuse ning pärast kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist ülejäävat tulu saab kasutada alaealise lapse ülalpidamiseks. Avaldajate ja puudutatud isiku K. K. avaldatust järeldub, et K. K. tegelikult endale kuuluvas korteris kunagi elanud ei ole. Tal on olemas elukoht ema juures. Seega ei halvene korteriomandi müügiga ka puudutatud isiku elamistingimused. Kuna korteriomandi võõrandamiseks müümise teel on eelduslikult vajalik sõlmida korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping, annab kohus avaldajatele nõusoleku Kristina Karu nimel viimasele kuuluva korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Korteriomandi müügist saadud raha kulutamisel peavad M. K. J. M. perekonnaseadusest tulenevate piirangutega alaealisele lapsele kuuluva vara kasutamise osas. PkS § 130 sätestab, et vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut. PkS §-s 186 lg 1 on sätestatud, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita asjas kannab menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid
3 (4)
arvestades õiglane. Antud asjas on menetluskuluks 01.11.2013 avaldaja II poolt tasutud riigilõiv 10 eurot. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus nimetatud kulu seda kandnud menetlusosaliste so avaldajate kanda. Muid menetluskulusid asjas ei esine. TsMS § 478 lg 4 viimase lause kohaselt tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku taheavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.