Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

kohtuotsuse

resolutsioon

sõnastatuks

järgmiselt:

Jaak

Parkeli

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud Jaak Parkeli kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

alates 2012. a jaanuarist büroos käinud ega kuulutustega tegelenud. Hageja järeldas, et kostja on koostöölepingu lõpetanud ja saatis kostjale koostöölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja esitas hagejale 30.03.3012. a avalduse töölepingu lõpetamiseks ja töötasu saamiseks. Hageja leidis, et poolte vahel ei olnud töösuhet. Kostja ei allunud hageja juhtimisele ja kontrollile, vaid oli täiesti iseseisev. Hageja jaoks ei olnud oluline, kuidas tööprotsess toimub ning kostjal ei olnud kohustust kontoris viibida. Hageja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja juures ei ole töölepinguga töötanud ühtegi maaklerit. Hageja nõustus kohtuistungil, et kostja töötas kokku 160 tundi kuni 2012. a jaanuarini.

MAAKOHTU LAHEND

kasuks välja saamata jäänud töötasu 276.80 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 276.80 eurolt alates 01.01.2012. a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis rahuldamata Jaak Parkeli nõude hüvitise väljamõistmiseks. Kohus jättis kõik OÜ Rovelain menetluskulud ja 6% Jaak Parkeli menetluskuludest OÜ Rovelain kanda, 94% Jaak Parkeli menetluskuludest Jaak Parkeli kanda. Jaak Parkel esitas 09.10.2012. a kohtuistungi protokolli täiendused ja parandused. Kohus jättis Jaak Parkeli parandused kohtuistungi protokolli sisse viimata, kuna parandustest ei ole üheselt aru saada, milliseid ütluseid soovib Jaak Parkel parandada. Kohus leidis samas, et parandused tuleb jätta sisse viimata TsMS § 50 lg 1 p 8 alusel. Kohtuistungi protokoll kajastab poole selgitusi üksnes kokkuvõtlikult. OÜ Rovelain esitas 19.10.2012. a seisukoha, kus märkis, et kohtuistungi protokollis on täheline ebatäpsus. Kohus leidis, et tegemist on sisuliselt protokolli parandamise taotlusega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Protokolli parandamise taotlus tuleb esitada TsMS § 53 lg 2 kohaselt kolme tööpäeva jooksul. Hageja ei ole sellest tähtajast kinni pidanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Jaak Parkeli ja OÜ Rovelain vahel oli sõlmitud tööleping või töövõtuleping. Riigikohus on erinevates lahendites (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2011.a otsus nr 3-2-1-41-11, 14.06.2005. a otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-3-05 ja nr 3-2-1-9-05) selgitanud, et „Tööleping on TLS § 1 kohaselt töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 1 mõtte kohaselt tuleb töösuhte tuvastamisel teha kindlaks eelkõige see, kas töötaja on tööülesannete täitmisel tööandjaga alluvusvahekorras, st kas väidetaval tööandjal on õigus korraldada tööprotsessi, anda töötajale juhiseid ja kontrollida tööd ning töötaja on kohustatud alluma tööandja korraldustele, juhistele ja töökorrale. Kolleegium märgib, et kui lepinguga on töötajale võimaldatud teatav iseseisvus nt töö tegemise viisi, aja ja koha valikul, on töösuhte kindlakstegemiseks mh oluline töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral ta oli seotud kostja korraldustega töö tegemise viisi, aja ja koha kohta.“ Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööaja kohta ei olnud selget kokkulepet. Osaühingu väitel ei teadnud ta midagi Jaak Parkeli töötegemise viisi ja aja kohta. Jaak Parkeli seletuste kohaselt ei saanud pooled tööajas kokku leppida, kuna ei teadnud, kui palju on Jaak Parkelil aega. Kohus leidis, et ka töösuhte raames võivad pooled kokku leppida, et töötaja valib oma töö aja ning selle tegemise kestuse ise. Töökoha suhtes oli pooltel mõlema ütlustest nähtuvalt kokkulepe, et Jaak Parkelil on õigus kasutada osaühingu büroos asuvat lauda, tehnikat ja kontoritarbeid, st osaühing kindlustas Jaak Parkeli töövahenditega. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et Jaak Parkelil oli õigus teha tööd väljaspool hageja kontorit. Kohus pidas asjasse puutumatuks Jaak Parkeli selgitust, et ta osaühingu tehnikat ja kontoritarbeid ei kasutanud. Oluline on see, et osaühing oli talle nende kasutamise võimaluse loonud. Kohus pidas oluliseks poolte selgitusi töö tegemise viisi kohta. Osaühingu väitel pani Jaak Parkel kuulutusi üles hageja tellitud ja tasutud kinnisvaraportaalidesse, tema ülesandeks oli leida korterid, mida müüki panna. Töö tegemise kohta sai Jaak Parkel osaühingult väljaõppe. Samasuguse selgituse on andnud ka Jaak Parkel. Lisaks nähtub mõlema poole selgitustest, et 3-4 korterit sai Jaak Parkel oma andmebaasi osaühingult ning osaühing pidas pärast lepingu lõpetamist andebaasi jäänud korterite kohta kantud teavet enda omaks. Osaühingu esindaja heitis kohtuistungil Jaak Parkelile ette, et kliendid ei saanud teda kätte. Kohus leidis, et seega oli Jaak Parkel sisuliselt allutatud osaühingu korraldustele töö tegemise viisi kohta. Talle olid

osaühingu poolt pandud ette reeglid, mida töö tegemiseks tuli täita ning töö tegemisel saadud teave ei olnud töötaja, vaid osaühingu oma. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingul töölepingu tunnused. Kohtul ei ole poolte esitatud asjaolude pinnalt võimalik asuda seisukohale, et Jaak Parkel oli töö tegemise viisi valikul olulisel määral iseseisev. Lisaks viitab töölepingule ka osaühingu seletus vahendustasu maksmise viisi kohta: vahendustasu pidi kogu ulatuses laekuma osaühingu kontole, sellest peeti kinni maksud ning 50% vahendustasust kandis osaühing maaklerile. Seega ei saanud maakler vahendustasu otse kliendilt, vaid osaühingult. Asjaolu, et Jaak Parkeli vahendatud tehingutest ei laekunud osaühingule ühtegi vahendustasu makset, ei muuda poolte vahelise õigussuhte iseloomu. TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Seega on osaühingul kohustus tõendada, et poolte vahel oli sõlmitud muud liiki leping. Osaühing ei ole vastavaid tõendeid esitanud. Asjaolu, et töötaja ei ole arvatud ettevõtte töötajate koosseisu, tema eest ei ole tasutud makse ning ei ole tuvastatud ametijuhendit, ei tõenda töösuhte olemasolu või puudumist. Tegemist võib olla tööandja poolse kohustuste täitmata jätmisega, mis ei saa tuua tagajärgi õigussuhte olemusele. Kohus jättis tähelepanuta andmebaasi (tl 36-39, 55-67), tööpakkumise kuulutused ja selgituse (tl 40-41, 101-104, 114-119), müügikuulutused (tl 43-48, 124), poolte kirjavahetuse (tl 49-54, 125), lepingu projekti (tl 120-123) ning vahendatud tehingute arvu (tl 126-127), kuna nende tõenditega ei ole võimalik tõendada õigussuhte liiki. Kohus leidis eeltoodud väiteid kogumis hinnates, et poolte vahel oli suuliselt sõlmitud tööleping TLS § 4 lg 2 järgi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et leping sõlmiti 2011. a märtsis. Jaak Parkel esitas 30.03.2012. a töölepingu lõpetamise avalduse (tl 26), OÜ Rovelain ütles lepingu üles 16.04.2012. a (tl 99). Osaühing oli hagiavalduses Jaak Parkeli poolt nimetatud avalduse esitamise kuupäevaga nõus. Seega lõppes poolte vahel sõlmitud tööleping 30.03.2012. a TLS § 85 lg 1 alusel töötaja poolse korralise ülesütlemisega. Osaühing ei ole töölepingu ülesütlemise tühisust põhjendanud ning kohus jättis osaühingu nõude rahuldamata. Jaak Parkel esitas nõude töötasu väljamõistmiseks 18.03.2011. a kuni 30.03.2012. a eest summas 3164.14 eurot. Töötasu nõude suuruseks on 2 eurot/tunnis. Pooled ei ole tõendanud kokkulepitud töötasu suurust. Töötaja väitel eeldas ta, et töötasu on 2 eurot/tunnis, aga kokkulepet ei olnud. Tööandja selgituste kohaselt sai töötaja tasuks ainult vahendustasu. Kumbki pooltest ei ole oma väiteid tõendanud. TLS § 29 lg 2 kohaselt tuleks kohtul sellisel juhul arvestuse aluseks võtta sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu, kuid ka seda ei ole pooled nimetanud. Kohus leidis, et seega tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Kuna seadusega vastolus oleks poolte kokkulepe, et töötaja saab töötasu ainult vahendustulemustest, lähtus kohus valitsuse kehtestatud töötasu määrast. Kohus on juba eelpool toonud välja, et poolte vahel ei olnud kokkulepet tööaja normi kohta ning seega tuleb lähtuda töötasu alammäärast ühe tunni kohta. Osaühingu esindaja võttis kohtuistungil omaks, et Jaak Parkel töötas 160 tundi ning kõik töötunnid olid 2011. aastal. Jaak Parkel on kohtule esitanud tööaja arvestuse tabeli (tl 33-35), kuid ei ole sellises koguses tehtud töötundide arvu hoolimata kohtu ettepanekust millegagi tõendanud. Seega lähtus kohus tööandja poolt omaks võetud töötundide arvust. 2011. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär 1.73 eurot (Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrus nr 90). Seega tuleb OÜ-lt Rovelain Jaak Parkeli kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 276.80 eurot.

Jaak Parkel on hagis nõudnud saamata jäänud töötasult viivise väljamõistmist. Kohus mõistis viivised välja VÕS § 113 lg 1 alusel seaduses ettenähtud määras. Pooled ei ole suutnud täpsustada, millistes osades ja millal muutus Jaak Parkeli töötasu sissenõutavaks. Ainuke ajaline piir on tööandja omaksvõtt, et kõik töötunnid tehti 2011. a. Selle aasta viimase kuu töötasu nõue muutus muude kokkulepete puudumisel eelduslikult sissenõutavaks hiljemalt 01.01.2012. a ning kohus hakkas sellest ajast arvestama ka viiviseid. Jaak Parkel esitas menetluse kestel nõude töölepingu ülesütlemise hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel. Töölepingu ülesütlemise avaldusest ei nähtu, et tööleping oleks üles öeldud erakorraliselt ning et põhjuseks oleks tööandja poolne lepingu rikkumine. Hageja ei ole oma nõuet selgitanud ega põhjendanud ning kohus jättis selle rahuldamata. Kohus leidis, et kuna OÜ Rovelain hagi jääb rahuldamata ja Jaak Parkeli hagi kuulub rahuldamisele 6% ulatuses, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta OÜ Rovelain menetluskulud ja 6% Jaak Parkeli menetluskuludest OÜ Rovelain kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad Jaak Parkeli kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5) ei ole vastustaja tõendanud, et kliendid ei saanud apellandi tööperioodi jooksul apellandiga ühendust; 6) ei selgu otsusest, millise kuu töötundide eest on töötasu välja mõistetud. Apellant ei vaidlusta töötasu väljamõistmist, kuid juhib tähelepanu sellele, et töötunde oli novembris 2011 ainult 104 ja mitte 160. Vastustajad on maakohtu poolt väljamõistetud summa apellandile tasunud. Apellant palub apellatsioonikohtul oma otsuses täpsustada, millise kuu töötasu on silmas peetud, kuna sellest sõltub viivise arvestamine; 7) on apellandi arvutuste kohaselt põhitöötasu kokku 2576,63 eurot. Puhkusetasu arvestuse aluseks on töötasu september 2011 - veebruar 2012 (6 kuud) 463 töötundi x 1,73 € + 220 töötundi x 1,80 € = 1196,99 €. Puhkusetasu 28 kalendripäeva eest 1196,99 €/182 kalendripäeva x 28 kalendripäeva = 184,15 €. Viivis kalendrikuus 184,15 € x 8% = 14,73 €. Apellant esitab nõude TLS § 35 alusel ajavahemiku 01.04.2012 kuni 16.04.2012 eest 13 tööpäeva ulatuses, s.o 92,08 euro osas. Apellant ei saanud nõuet töö mitteandmisest õigeaegselt maakohtule esitada, kuna vastustajad hagesid oma hagiavalduses apellandi töölepingu ülesütlemise tühisust (tl 2) ning ei olnud teada, kas ja millises ulatuses tekib nõudeõigus TLS § 35 alusel. Apellant nõuab endiselt ülesütlemise hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses järgmiselt: 463 töötundi x 1,73 € + 220 töötundi x 1,80 € = 1196,99 €; 1196,99 € / 130 tööpäeva x 63 tööpäeva = 580,80 €. Kinnisvaraportaalide ja kodulehe blokeerimisega (tl 51) tegid vastustajad võimatuks apellandi edasise töötamise, sellega rikkusid vastustajad oluliselt TLS § 100 lg 4 nõudeid; 8) ei ole põhjendatud jätta tähelepanuta tööandja poolt portaalides ja kodulehel avalikkusele suunatud avalik informatsioon (tl 57-59), et Jaak Parkel on OÜ-s Rovelain maakleri assistent; 9) ei ole maakohus kohtutoimikut läbi lugenud. Maakohtu otsuse punktis 9 on lause: „Pooled ei ole suutnud täpsustada, millistes osades ja millal muutus Jaak Parkeli töötasu sissenõutavaks“ (tl 150). Hagiavaldusele on lisatud tööaja arvestus (tl 33, 34, 35). Töölepingu seaduse kohaselt on palga maksmiseks ette nähtud töötegemise kalendrikuule järgnev kalendrikuu ning sellele järgneval kalendrikuul on tööandja juba viivituses. Töötasu sissenõutavaks muutumisega seonduvat oleks maakohus saanud vaadata kohtutoimikust. Apellant on täpsustanud töötasu sissenõutavaks muutumise kõiki detaile; 10) palub apellant mõista esindaja menetlusvälised kulud (TsMS § 144) esimeses ja teises astmes välja vastustajalt kokku 200 euro ulatuses. Asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 järgi palub apellant välja mõista vastustajalt.

3) on apellandi viivisearvestus väär, sest puudub kokkulepe intressimäära teistsuguses kohaldamises; 4) tuleb nõue tasustada apellanti töö mitteandmise tõttu jätta rahuldamata, sest apellandil puudub õiguslik alus nõuda töötasu mistahes aja eest peale lepingu lõppemist; 5) nõustub vastustaja maakohtu põhjendustega hüvitise nõude rahuldamata jätmise osas; 6) jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas mõjutab see, kas Juta Rüütli on Rovelain OÜ töötaja, apellandi ja Rovelain OÜ vahelise lepingu olemust ja tasu maksmise vaidlust; 7) ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks see, kui kohus jättis kostja vastuse hagejale kätte toimetamata.

kasutada büroos asuvat lauda, tehnikat ja kontoritarbeid. Järelikult oli töötaja olulisel määral iseseisev ja vaba otsustamaks oma töö tegemise koha üle; 6) on töösuhte tunnuseks puhkuse võimaldamine töötajale (TLS § 5 lg 1 p 9). Kuna vastuapellandi seisukoha kohaselt eksisteeris poolte vahel töövõtulaadne suhe, siis ei ole puhkuse tasu nõudmine põhjendatud. OÜ Rovelain ei ole puhkuste ajakava koostanud, kuna see ei olnud pooltevahelise suhte raames vajalik. Apellant ei ole ka ise aasta jooksul puhkust nõudnud. Seega ei olnud töövõtusuhte raames puhkuse kokkulepet; 7) teeb TLS § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Apellandil oli kohustus töövõtjana järgida juhiseid partnerlussuhtest tulenevalt. Tegemist oli vastuapellandi poolt antud soovituslike juhistega, mis hõlbustaksid kinnisvara vahendust, mitte kohustuslike reeglitega korraldada apellandi tööd. Apellant maaklerina/töövõtjana oli oma tööde teostamise meetodites ja töö läbiviimise taktikas vaba ja iseseisev. Vastuapellandi arvates ei saa juhiste, suuniste andmist tõlgendada koheselt alluvusvahekorrana. Vastuapellant märgib, et kuigi poolte vaidlusaluses suhtes on töösuhtele iseloomulikke tunnuseid, on OÜ Rovelain arvates ilmne olemasolevate tõendite ning pooltevaheliste suhete pinnalt, et pooled sõlmisid töövõtulaadse lepingu. Erinevalt töölepingust ei ole vastuapellant käesolevas asjas apellandile detailselt ette kirjutanud, kuidas ta oma tööd tegema peab. Puudus vastuapellandi poolne otsene juhtimine ja kontroll, eeldati apellandi iseseisvust töö tegemisel. Apellant oli vaba määramaks oma tegevuse ajalisi piire ja asukohta. Samuti ei olnud apellant allutatud vastuapellandi töökorrareeglitele, lülitatud puhkuste- ja tööajakavasse.

müüjate ja ostjatega suhtlemine. Lisaks oli töötaja kohustuseks korterite pildistamine, tehniliste andmete kogumine ja ostuhuvilistega korterite ülevaatamine; 6) on põhipuhkuse andmise korrast kinnipidamine tööandja kohustus. Töötaja sai aru, et puhkust ei ole tal eeldatavasti võimalik saada; 7) avaldab tööandja arusaamatust, miks on assistent enda kohta tööandja kodulehel ja kinnisvaraportaalides märkinud „maakleri assistent“ (tl 44, 45, 57, 58, 59). Sellist kirjet saab teha kodulehel ja vastavas portaalis isik, kellele tööandja on andnud administraatori õigused. Üldiselt on teadaolev fakt, et administraatori õigused on vaid ettevõtja juhatuse liikmetel. Töötaja ei ole iseennast tööle võtnud ja ei ole internetiportaalidesse ning kodulehele vastavaid kandeid teinud.

OÜ-le

Rovelain.

Apellandi

väited

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel oli J. Parkeli sõltuvus osaühingust sedavõrd minimaalne, et puudub alus tuvastada töösuhte olemasolu ning OÜ Rovelain hagi töösuhte puudumise tuvastamiseks tuleb rahuldada.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.