Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-14017

Kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek „10“jaanuaril 2013.a., kell 12.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas. Nimetada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Larisa Shpaki pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre (asukoht: XXX, vastutuskindlustuse poliis nr.40705606). Kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre aruanne „06“juunist 2012.a. võlgniku Larisa Shpaki majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotimenetluse kulude aruanne 13.juunist 2012.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Rahuldada, Larisa Shpaki, poolt esitatud riigi menetlusabi taotlus ning PankrS §23 lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, ajutise halduri tasuks ning kulutuste katteks riigi vahendite arvelt 397.00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti) (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot), kuna võlgnikul, Larisa Shpakil, puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Avaldada pankrotiteade Teadeanded“.

ametlikus

väljaandes

„Ametlikud

Pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „17“detsembril 2012.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu, kell 16.00.

2-12-14017 Saata käesolev määrus täitmiseks Viru Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister) ning pankrotihaldurile vandeadvokaat Terje Eiprele. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtumäärus tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord:

Käesolevale määrusele võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja teised pankrotiseaduses nimetatud isikud esitada määruskaebuse 15 – päeva jooksul, alates pankrotiteate avaldamisest. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Larisa Shpak esitas kohtusse pankrotiavalduse Larisa Shpaki kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 22 924.44 eurot. Koos pankrotiavaldusega esitas Larisa Shpak kohtule ka avalduse tema suhtes võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Larisa Shpak maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Larisa Shpaki pankrotiavalduse kohaselt tekkisid Larisa Shpakil võlad selle tõttu, et Larisa Shpak võttis endale põhjendamatule suured kohustused sõlmides laenulepingud AS-iga Swedbank ja AS-iga Balti Investeeringute Grupi Pank. Larisa Shpak püüdis kuni pankrotiavalduse esitamiseni kooskõlastada pankadega maksetähtaegade pikendamise graafikuid, et parandada oma rahalist olukorda. Larisa Shpaki olukord halvenes iga aastaga, mille tõttu oli Larisa Shpak sunnitud laenu võtma oma tuttavatelt, et kustutada väikeseid võlgu teiste laenuandjate ja kohtutäiturite ees. Pankrotiavalduse esitamise hetkel oli Larisa Shpak töötu ning temal puudub igasugune sissetulek. Töö leidmine pole Larisa Shpakil õnnestunud. Samuti puuduvad Larisa Shpakil varad, mille müügi arvelt täita oma rahalisi kohustusi võlausaldajate ees. Palus avalduse rahuldada ja välja kuulutada Larisa Shpaki pankroti. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, poolt kohtule esitatud Larisa Shpaki majandusliku olukorra aruande „06“juunist 2012.a. kohaselt asus ajutine pankrotihaldur järgmistele seisukohtadele: 1) ajutine haldur palus kuulutada välja Larisa Shpak ́i (isikukood 46808262214) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja nimetada

2-12-14017 Larisa Shpak ́i (isikukood 46808262214) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757) tingimusel, et võlgnik või võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3200 eurot; 2) mõista Larisa Shpakilt välja ajutise halduri tasu 960,00 eurot (10 tundi x 96,00 eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 316,80 eurot) Terje Eipre arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank), aga samuti mõista välja pankrotimenetluse kulude hüvitis 300,00 eurot (sisaldab km 20%) Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank) Larisa Shpak ́ilt (isikukood 46808262214, XXX). Seega palgafond on kokku 1 ́276,80 eurot, millele lisandub hüvitis 300,00 eurot. Kokku 1 ́576,80 eurot. 3) Juhul, kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3200 eurot, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine haldur palus hüvitada sellisel juhul ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot) riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. 4) Lõpuks asus ajutine haldur seisukohale, et kui kohus soovib siiski Larisa Shpaki pankrotti välja kuulutada, siis palun kuulutada pankrot välja PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kuna esines PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus (raugemine) ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kohus kuulutab pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lg 2-s sätestatud aluseid, et isiku suhteks ei saa alustada võlgadest vabastamise menetlust. Sellisel juhul oli vandeadvokaat Terje Eipre olema nõus pankrotihaldur. Ajutise halduri aruande kohaselt Larisa Shpakil puudub igasugune vara. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks esitas ajutine haldur järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele ning 17.04.2012.a. küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgnikule, viimase pankrotiavalduses toodud elukoha aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX. Võlgnikule saadetud järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed vara ja võlgade kohta hiljemalt 23.04.2012.a. Võlgnik on vastanud ajutisele haldurile 18.05.2012.a. e-posti teel. Krediidiasutustelt ja registritelt on ajutine haldur vastused saanud. I. Larisa Shpak ́i varad Raha ja pangakontod 1) AS-is Swedbank omab võlgnik seisuga 11.01.2012.a. arvelduskontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot (konto on broneeritud summas 25,92 eurot kaardi hooldustasudest). Kontole on seatud arestid kohtutäiturite A. Kreki , T. Tšapise, K. Järveti ja K. Maalmani aktide alusel. Konto käsutamiseks oli võlgniku ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud teleteenuste leping. Konto on arestitud 18.04.2012 seisuga. 2) AS-is SEB Pank omab võlgnik seisuga 20.04.2012.a. arvelduskontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot. Võlgnikul on pangaga sõlmitud järgmised aktiivsed lepingud: internetipanga leping ja püsikorralduse leping. Arvelduskonto on arestitud ja sundtäitmine peatatud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 18.04.2012. Eelnevalt on konto arestitud kohtutäituri Krista Järvet’i, Terje Tshapis’e, Kristel Maalman’i ning Andrei Krek’i poolt. 3) Danske Bank A/S Eesti filiaalis omab võlgnik seisuga 23.04.2012.a. arvelduskontot nr 334099430001, mille saldo on 0,00 (null) eurot. Nimetatud konto arestiti 18.04.2012 seoses ajutise pankrotihalduri nimetamisega. Nimetatud konto kasutamiseks on sõlmitud teleteenuste leping. Ajavahemikus 12.04.2009 - 22.04.2012 ei ole nimetatud kontol rahalisi liikumisi toimunud. 4) AS-is Eesti Krediidipank omab võlgnik seisuga 23.04.2012.a. maksekontot nr XXX, mille saldo on 0,00 (null) eurot. 11.06.2007.a. oli võlgniku nimele sõlmitud internetipanga leping (hetkel on blokeeritud). Konto oli eelnevalt arestitud kohtutäiturite A. Krek’i, T. Tšapis’e ja K. Järvet’i poolt summas 34’078,32 eurot. 18.04.2012.a. seati ajutise pankrotihalduri teate alusel kontole debiteerimiskeelu. Nimetatud kontol tehingud perioodil 12.04.2009-23.04.2012 puuduvad.

2-12-14017 5) Teistes Eesti krediidiasutustes (Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal, Marfin Pank Eesti AS, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal, AS Citadele banka Eesti filiaal, AS UniCredit Bank Eesti filiaal, Allied Irish Banks, p.l.c Eesti Filiaal, AS Tallinna Äripank, LHV Pank, DNB Pank) võlgnik vastavalt tema ja krediidiasutuste poolt esitatud andmetele arveldusarveid ei oma. Andmed välisriikides avatud arvelduskontode kohta halduril puuduvad. 6) Vastuseks ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastas Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja Eesti Väärtpaberikeskus (EVK), et nende andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu Larisa Shpak ́i nimele ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. EVK teatas, et Larisa Špak nimele on avatud pensionikonto nr XXX, mille saldo on 281,415 ERGO Pensionifond 2P2 osakut ja 38,950 Swedbank Pensionifond K3 osakut. Kõikide osakute puhasväärtus seisuga 05.06.2012.a. moodustab 326,95 eurot. Samuti on EVK teatanud, et Larisa Shpak’ile kuuluvate pensioniosakute näol on tegemist kohustusliku pensionifondi osakutega (milliste puhul osakutele sissenõude pööramine ei ole lubatud. Muu vara Maanteeamet teatas vastuseks ajutise halduri järelepärimisele, et liiklusregistris võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole, viimasel kolmel aastal liiklusregistris sõidukeid võõrandanud ei ole. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu võlgnikule käesoleval ajal ühtegi kinnistut. Ühtlasi ei ole võlgnik registreeritud kinnistusraamatus ühegi kinnistu osas õigustatud isikuks. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt oli võlgnik varem kantud sisse kahe korteriomandi omanikuna: 1) korteriomand aadressil Narva linn, Kangelaste prospekt 19-141, mille üldpind on 65,20 m2, registriosa number 1680909, katastritunnus 51104:003:0023. Korteriomand oli ühisomandis võlgniku eelmise abikaasaga Andrei Mukonin’iga (ik 36912283724) kuni 06.10.2003.a (igaühele kuulus 1⁄2 korteriomandist). Korteriomandil lasub kehtiv hüpoteek 1’000’000,00 Eesti krooni AS-i SEB Pank kasuks; 2) korteriomand aadressil XXX, mille üldpind on 47,30 m2, registriosa number 2436409, katastritunnus 51104:001:0045. Kinnisasi oli võlgniku omandis kuni 06.06.2005.a.. Võlgnik esitas haldurile tema ja tema abikaasa Vitali Špak’i (isikukood 38006163723) vahel 29.06.2011.a. sõlmitud abieluvaralepingu (tõestatud Narva notari Tatjana Boitsova poolt, notari ametitoimingute raamatu registri number 2405). Lepingust nähtuvalt on abikaasade abielu sõlmitud 24.07.2004.a, mille kohta on koostatud abieluakt nr 243 (abielutunnistus AL 0112802), ning abikaasad kinnitavad, et nende abielu ei ole lahutatud ega kehtetuks tunnistatud. Kõnealuse lepingu punkti 1.3 kohaselt leppisid abikaasad kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena varalahususe varasuhe. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt on võlgniku abikaasa Vitali Špak registreeritud alates 03.10.2011.a. (ehk pea 3 kuud peale abieluvaralepingu sõlmimist, millega kehtestati abikaasade uue varasuhtena varalahususe varasuhe) kahe korteriomandi omanikuna: 1) korteriomand aadressil XXX, mille üldpind on 49,60 m2, registriosa number 3198109, katastritunnus 51105:004:0054, korteriomandil lasuvad kolm kehtivat hüpoteeki kogusummas 35’000,00 eurot; 2) korteriomand aadressil XXX, mille üldpind on 50,30 m2, registriosa number 3198209, katastritunnus 51105:004:0054, korteriomandil lasuvad kolm kehtivat hüpoteeki kogusummas 35’000,00 eurot ning 3) alates 20.02.2012.a. lisaks veel kolmanda korteriomandi omanikuna. Korteriomand aadressil XXX, mille üldpind on 50,90 m2, registriosa number 3198309, katastritunnus 51105:004:0054. Korteriomandil ei lasu käesoleval ajal keelumärked ega kehtivad hüpoteegid. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt, puudusid tal viimase kolme aasta jooksul sissetulekud ning puuduvad ka käesoleval ajal. Rahvastikuregistri volitatud töötleja AS-i Andmevara poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kaks alaealist last: Anna Mukonina (isikukood 49603273738, 16 aastat vana) ja Stepan Špak (isikukood 50909303717, 2 aastat 8 kuud

2-12-14017 vana). Võlgnikul sissetulekute puudumine on ilmselt seotud noorema lapsega lapsehoolduspuhkusel viibimisega. Nähtuvalt võlgniku pangakonto nr XXX väljavõttest (SEB Pank) maksis Töötukassa võlgnikule alates 07.05.2010.a. kuni 08.11.2010.a. töötuskindlustushüvitist ja alates 10.11.2010.a. kuni 07.02.2011.a. töötutoetust järgmiselt: Kuupäev 07.05.2010 09.06.2010 08.07.2010 09.08.2010 09.09.2010 08.10.2010 08.11.2010 10.11.2010 08.12.2010 07.01.2011 07.02.2011

Selgitus T00000797 Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis T00000857 Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis T00000901 Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis T00000952 Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis T00001006 Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis T00001055 Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis T00001100 Eesti Töötukassa töötuskindlustushüvitis 40-M000004226 Eesti Töötukassa 091110 töötutoetus 40-M000004317 Eesti Töötukassa 071210 töötutoetus 40-M000004397 Eesti Töötukassa töötutoetus - 060111 40-M000004478 Eesti Töötukassa 070211 töötutoetus

Summa (EEK) 1160,00 2247,50 2175,00 2247,50 2247,50 2175,00 797,50 954,10 921,20 63,12 6,33

Äriregistri päringu „isiku seosed juriidiliste isikutega“ vastuse kohaselt (Lisa 25) on Larisa Shpak’il kehtiv seos ettevõtjaga OÜ Lavitaservis, registrikood 11292224, esmakande aeg 06.12.2006, aadress Rakvere 73-174, Narva, osakapital 40’000 EEK. Larisa Shpak’il ei ole ühegi ettevõtjaga kehtetuid seoseid. OÜ Lavitaservis üld-ja isikuandmete ajaloo andmete kohaselt Äriregistris on Larisa Shpak kantud Äriregistrisse OÜ Lavitaservis ainuosanikuna alates 23.11.2006 ja juhatuse liikmena alates 06.12.2006.a (volituste kehtivus kuni 23.11.2011). Kuni 04.05.2011.a. olid registrikaardil kajastatud järgnevad tegevusalad: ilusalongiteenused (sh juuksur, maniküür, pediküür, kosmeetikaprotseduurid, massaaž ja solaariumiteenused), küünetehniku teenused, tööstuskaupade hulgi-, jae- ja komisjonimüük (v.a. litsentseeritud kaubad), transpordivahendite üürimine, logistika. Viimases Äriregistrile esitatud majandusaasta aruandes (2009. aasta eest) näidati põhitegevusalaks „sõitjate maakondadevaheline ja rahvusvaheline liinivedu“. Äriregistri andmete kohaselt on OÜ-le Lavitaservis tehtud kustutamishoius (19.03.2012 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna on esitamata majandusaasta aruanne, määrus jõustus 19.03.2012, ühtlasi antud lisatähtaeg 20.09.2012.a-ni. Maksuameti teabesüsteemist saadud andmete kohaselt (Lisa 28) on OÜ-l Lavitaservis käesoleval ajal võlgnevus maksude osas kokku summas 1’539,75 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 1’106,47 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse teatise 20.04.2012 nr 7.1-4/21314-1 kohaselt on Larisa Shpak saanud maksustatavat tulu 2009 ja 2010 aastal järgnevalt (kroonides):

Maksu- ja Tolliameti andmetel Larisa Shpak maksustatavat tulu 2011 ja 2012 aastal saanud ei ole. Larisa Shpak on esitanud ajutisele pankrotihaldurile õiendi selle kohta, et alates 18.05.2009.a. kuni 18.05.2012.a. ei tehta OÜ Lavitaservis’i poolt Larisa Shpak’ile mitte mingeid väljamakseid. Võlgnikul on ajutise halduri aruande koostamise päeva seisuga ajutisele haldurile teadaolevalt (likviidset ja/või realiseerimiskõlblikku) vara kokku 0,00 eurot. II. Larisa Shpak’i kohustused

2-12-14017

Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustused järgmiste kreeditoride ees: Võlausaldaja (ärinimi Jrk.nr. võlausaldaja esindaja

Nõude summa

(EUR)

Märkused

252,67 53,80 0,25 3,20 150,19 238,74 47,60 0,24 3,20 319,00 133,00 102,17 47,93 3,20

põhiosa võlg põhiosa viivis intressi võlg menetlustasu võlg sissenõude kulud põhiosa võlg põhiosa viivis intressi võlg menetlustasu põhiosa võlg põhiosa viivis intressi võlg sissenõude kulud muud kulud

järelmaksu AS Swedbank Ego Liising (reg.kood müügileping nr 1658,68 10434248, Lisa 32) 299/184323

seisuga 19.04.2012

tarbijakrediidileping AS

BIGBANK

nr 0800624/46kt, (reg.kood 10183757, 4878,45 muudetud kahe Lisa 33) kokkuleppega

kokkuleppest tulenevalt

/

Nõude alus

laen krediitkaardi võlgnevusest (leping nr 09-081577-KE)

laen krediitkaardi AS Swedbank võlgnevusest (leping (reg.kood 10060701, nr 09-087400-KB) vt. lisa 3)

laen (leping nr 10085608-VV)

18.07.2008.a. sõlmitud käendusleping nr 065142, millest tulenevalt kohustus võlgnik tagama kõiki AS-i DNB Liising ja OÜ AS DNB Liising Lavitaservis vahel (reg.kood 11315936, 18.07.2008.a. 34538,98 Lisa 34) sõlmitud liisingulepingust nr 065412 tulenevaid kohustusi solidaarselt OÜ-ga Lavitaservis. Võlgniku vastutuse maksimumsumma on 34’538,98 Maakohtu OÜ Koduliising Viru 185,24 (reg.kood 10892531) 24.03.2009 otsus

nr

19.04.2012.a. seisuga

17.04.2012.a. Summa

seisuga. sisaldab

2-12-14017 Võlausaldaja (ärinimi / Jrk.nr. Nõude alus võlausaldaja esindaja Narva kohtutäitur ts.asjas nr Andrei Krek kaudu, 95139 Lisa 35

Nõude summa

(EUR)

2-08-

Märkused kohtutäituri tasu ja täitekulud summas 46,78 eur, täiteasi nr 066/2009/1133. Solidaarvõlgnik OÜ Lavitaservis. 08.08.2011.a. seisuga. Summa sisaldab kohtutäituri tasu ja täitekulud summas 747,45 eur, täiteasi nr 066/2011/1506. Solidaarvõlgnik OÜ Lavitaservis ja Rexton OÜ (RK 11090466) . Summa sisaldab kohtutäituri tasu ja täitekulud summas 1275,47 eur, täiteasi nr 095/2011/1715. Solidaarvõlgnik Andrei Vassiljev (ik 38508202232).

AS Swedbank Liising (reg.kood 10434248), Narva kohtutäitur Andrei Krek kaudu (Lisa 35)

Viru Maakohtu 03.06.2011.a. otsus 6855,42 ts.asjas nr 2-1048319

OÜ Aktiva Finants (reg.kood 10746479), kohtutäitur Kristel Maalman’i kaudu, Lisa 36

Viru Maakohtu 25.05.2011.a. otsus (tagaseljaotsus) 12295,69 ts.asjas nr 2-1028463

OÜ Condor Inkasso (reg.kood 11081243), kohtutäitur Raigo Pärs’i kaudu, Lisa

Pärnu Maakohtu 15.02.2012.a. 1726,17 määrus ts.asjas nr 211-50250

täiteasi nr 158/2012/408

AS Swedbank, kohtutäitur Terje Tšapis’e kaudu, Lisa

Viru Maakohtu 21.09.2010.a. otsus 951,26 ts.asjas nr 2-1033664

23.04.2012.a. seisuga, sisaldab kohtutäituri tasu, täiteasi nr 169/2010/794

AS Swedbank Liising, kohtutäitur Terje Tšapis’e kaudu, Lisa 38

Viru Maakohtu 16.11.2010.a. otsus 2099,46 ts.asjas nr 2-1042325

23.04.2012.a. seisuga, sisaldab kohtutäituri tasu, täiteasi nr 169/2011/113

AS DnB Nord Liising (uus ärinimi AS DNB Liising), hetkel ei andmeid kohtutäitur Krista Järvet kaudu, Lisa

ole

14491,81

täiteasi nr 167/2011/593

2-12-14017 Võlausaldaja (ärinimi Jrk.nr. võlausaldaja esindaja

/

Nõude alus

AS Stockmann (reg.kood 10005122), hetkel ei kohtutäitur Krista andmeid Järvet kaudu, Lisa

ole

Kokku:

Nõude summa

(EUR)

Märkused

577,36

täiteasi nr 167/2010/1297

81 613,71

eurot

Maksu- ja Tolliamet teatas vastuseks ajutise halduri järelepärimisele, et maksukohustuslase Larisa Shpak’i nõuete saldod seisuga 20.04.2012 on 45’917,15 eurot (kohtutäituri arestinõue). Kokku on võlgnikul ajutise halduri aruande koostamise hetkeseisuga ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi summas 81’613,71 eurot. III. Kokkuvõte ja arvamus maksejõuetuse kohta Võlgnik ise nimetab oma maksejõuetuse tekkimise põhjuseks laenukohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses ning üldisest majanduskriisist tulenev töö kaotamine ja uue leidmise suutmatus. Lähtudes ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on ajutine haldur samuti seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on läbimõtlemata ja oma maksevõimeid mitte arvestatav suurte laenukohustuste enda kanda võtmine, ebaõnnestunud äriplaan (OÜ Lavitaservis äritegevus) ja kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses (OÜ Lavitaservis võlgade käendamine). Lähtudes ülaltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Senises menetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. Ajutise halduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul võivad antud juhul esineda tagasivõitmise võimalused võlgniku ja tema abikaasa vahel 29.06.2011.a. sõlmitud abieluvaralepingu suhtes. Põhjalikumat analüüsi selle kohta peab teostama võlgniku pankroti väljakuulutamise korral edasise pankrotimenetluse käigus. Arvestades, et võlgnikul puudub likviidne vara ning puudub sissetulek, mida oleks võimalik arestida, võlgniku hetkel teadaolevavad kohustused moodustavad aga 81’613,71 eurot, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus on alalise iseloomuga. Nõuete täielik rahuldamine ei esine hetkel võimalikuna. Nõuete osaline rahuldamine oleks võimalik juhul, kui võlgnik suudaks leida tööd igakuise töötasuga, mis ületaks Täitemenetluse seadustikus sätestatud arestimisele mitte kuuluva miinimumi summat (arvestades ka iga ülalpeetava kohta arestimata jäetavat summat). Kui tõenäoline on sellise töökoha leidmine võlgniku poolt, ei ole ajutisel halduril paraku teada. Eeltoodust tulenevalt, alles edasise pankrotimenetluse käigus selgub, kas see on üldse võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kui suures ulatuses. PANKROTIVÕLGNIKU VÄITED NING AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

KOHTUISTUNGIL

Ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat Terje Eipre, palus kohtuistungil pankrotiavalduse rahuldada ja kuulutada välja Larisa Shpaki pankrot. Ajutine pankrotihaldur jäi kohtuistungil oma aruandes esitatud seisukohtade juurde ja toetas neid. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise nõude palus vandeadvokaat Terje Eipre rahuldada osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot) riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks.

2-12-14017 Võlgnik, Larisa Shpak ja tema nõustaja, Tarmo Raud, palusid kohtuistungil pankrotiavalduse rahuldamist ja Larisa Shpaki pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse raugemist Larisa Shpak kohtuistungil ei soovinud. Larisa Shpak selgitas kohtuistungil, et ei temal, ega ka ühelgi tema tuttaval ei ole raha Viru Maakohtu tagatiste kontole maksmiseks Larisa Shpaki pankrotimenetluse kulude ja masskohustuste katteks. Larisa Shpak on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning palus tema suhtes algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kandidaati Larisa Shpakil hetkel ei olnud. Larisa Shpak kinnitas kohtuistungil, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis on loetletud PankrS §171 lg.2 ning mis oleksid takistuseks kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Larisa Shpak nõustus kohtuistungil ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulutuste suurusega, kuid esitas seoses maksejõuetusega kohtule riigi menetlusabi taotluse, selleks et kanda ajutise halduri, aga samuti hiljem ka pankrotihalduri tasu ja kulutusi. Larisa Shpak oli nõus, et pankroti väljakuulutamise korral määrab kohus Larisa Shpaki pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Larisa Shpaki pankrotiavaldusega luges kohus tõendatuks asjaolu, et käesolevas pankrotimenetluses on füüsilisest isikust võlgnik Larisa Shpak soovinud enda pankroti väljakuulutamist, kuna Larisa Shpak on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 13 lg 1 ja lg 2, võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Võlgnik, Larisa Shpak, ise arvab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks laenukohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses ning üldisest majanduskriisist tulenev töö kaotamist ja uue töö leidmise suutmatust. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka avalduse võlgadest vabastamiseks. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, aruandega luges kohus tõendatuks asjaolu, et Larisa Shpak on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur asus seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on läbimõtlemata ja oma maksevõimeid mitte arvestatav suurte laenukohustuste enda kanda võtmine, ebaõnnestunud äriplaan (OÜ Lavitaservis äritegevus) ja kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses (OÜ Lavitaservis võlgade käendamine). Lähtudes ülaltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Senises menetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. Ajutise halduri hinnangul, arvestades senise menetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul võivad antud asjas olla tagasivõitmise võimalused, mis seisnevad võlgniku ja tema abikaasa vahel 29.06.2011.a. sõlmitud abieluvaralepingu suhtes. Põhjalikumat analüüsi selle kohta peab teostama võlgniku pankroti väljakuulutamise korral edasise pankrotimenetluse käigus. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri vandeadvokaat Terje Eipre taotlused on põhjendatud osaliselt ja kuulvad rahuldamisele osaliselt. Rahuldamata tuleb jätta vandeadvokaat Terje Eipre taotlus pankrotimenetluse raugemise osas, kuna Larisa Shpak on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes. Kohus luges tõendatuks, et füüsilisest isikust võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotiavaldus Larisa Shpaki pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 81 613.71 eurot, tuleb rahuldada. Kohus pidas vajalikuks jätta kehtima Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt, määrusega „12“aprillist 2012.a.,

2-12-14017 füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, Larisa Shpaki, vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud, aga samuti jätta kehtima tema vara suhtes rakendatud käsutuskeeld. Kohus pidas vajalikuks kuulutada välja PankrS §171 lg.11 alusel füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, Larisa Shpaki „17“detsembril 2012.a. kell 16.00, kuna: 1) Larisa Shpaki suhtes esines PankrS §29 lg.1 ja lg.2 nimetatud alus (raugemine), 2) Larisa Shpak on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning 3) Larisa Shpaki suhtes ei esine PankrS §171 lg.2 nimetatud võlgadest vabastamise menetluse alustamist takistavaid asjaolusid. Kohus kutsus kokku võlausaldajate esimese üldkoosoleku „10“jaanuaril 2013.a., kell 12.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas ning nimetas füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Larisa Shpaki pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Samuti avaldada pankrotiteade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. AJUTISE PANKROTIHALDURI KULUTUSED JA TASU PANKROTIMENETLUSES PankrS §23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus pidas vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre aruanne „06“juunist 2012.a. võlgniku Larisa Shpaki majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, Larisa Shpaki, pankrotimenetluse kulude aruanne 13.juunist 2012.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. PankrS §23 lg.2 ja lg.3 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus luges tõendatuks, et arvestades kõiki ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid töömahu ja kulutuste kohta, aga samuti arvestades võlgniku Larisa Shpaki majandusliku olukorda ning asjaolu, et Larisa Shpak on esitanud riigi menetlusabi taotluse pankrotihalduri tasu ja kulutuste kandmise eesmärgiga, siis pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks. Rahuldada, Larisa Shpaki, poolt esitatud riigi menetlusabi taotlus ning PankrS §23 lg.1-3 ja §65 lg.11 alusel määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, ajutise halduri tasuks ning kulutuste katteks riigi vahendite arvelt 397.00 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot ja 00 senti) (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot), kuna võlgnikul, Larisa Shpakil, puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks.

2-12-14017 PankrS §23 lg.4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS §65 lg.11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

PANKROTIMAÄÄRUSE VIIVITAMATU TÄITMINE

PankrS §31 lg.7 ja lg.8 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.