Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Hageja nimetatud kokkuleppele alla ei kirjutanud ning läks samal päeval seoses terviseprobleemidega arsti juurde, kust talle väljastati haigusleht perioodiks 04.07.2013 – 08.07.2013. 05.07.2013 edastas hageja RKAS haldusjuht XXX e-kirja, milles juhtis tähelepanu lepingu lõpetamise kokkuleppe vormilistele puudustele. Sama kirjaga esitas hageja temale edastatud töölepingu lõpetamise kokkuleppe osas kolm küsimust, millele palus vastata. Hageja küsis: 1) kes ja mis põhjusel on sellise kokkuleppe projekti initsiaator, 2) mis on sellise dokumendiprojekti loomise põhjus, 3) juhul kui tööandjal on kindel plaan tööleping lõpetada, siis milline oleks töölepingu lõpetamise alus kokkuleppe mittesaavutamisel. Peale ülalnimetatud e-kirjaga vastuste küsimist XXX , blokeeris tööandja hageja e-posti ning RKAS intranetti pääsemise. Hageja viibis töövõimetuslehel alates 04.07-08.07.2013. 08.07.2013 algas hagejal korraline puhkus, mis pidi kestma kuni 19.07.2013 (kaasa arvatud). 12.07.2013 sai hageja töötajana kätte oma isikliku e-posti aadressile kostja kui tööandja poolt koostatud ja 10.07.2013 seisuga dateeritud ülesütlemisavalduse, milles tööandja avaldab, et ta ütleb temaga sõlmitud töölepingu nr 2011-489 üles töötaja lepingurikkumise tõttu töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 6 ja p 7 alusel töölepingu nr 2011-48 p 5.3 rikkumise tõttu, mis on ajendatud hageja vastutusvaldkonnas olevate objektidega seotud alljärgnevatest rikkumistest: 1) Pikk tn 18, Pärnu Päästeameti ettekirjutuse 22.01.2013 nr 7.2-6.4/65-1 tähtaegade mittejärgimine, tööde mittetähtaegne täitmine ja sunniraha tasumise nõude 14.06.2013 nr 7.27.4/65-3 saamine summas 2000 eurot, 2) Transvaali 58, Kuressaare allüürilepingute sõlmimine ebaõigetel alustel, 3) Kaluri 1, Orissaare Päästekomando üürilepingu muudatuse mittetähtaegne vormistamine, 4) Pikk 18, Pärnu Häirekeskuse ruumide rekonstrueerimise läbiviimine ilma kliendikokkuleppe sõlmimiseta, 5) Kevade 10, Rapla päästekomando üürilepingu koostamise vead. Ülesütlemise avalduse kohaselt on täpne rikkumiste kirjeldus lisatud ülesütlemisavaldusele selle lisana 1. Ülesütlemisavalduse juurde kuulusid lisad 1)XXXseletuskiri 09.07.2013 ja 2) XXX-mail 02.07.2013. Ülesütlemisavalduses oli märgitud, et tööandja on hagejale korduvalt esitanud hoiatusi loetletud rikkumiste kohta ning et hageja on tema poolt sooritatud rikkumisi kinnitanud 02.07.2013 XXX saadetud e-mailis. Ülesütlemisavalduse kokkuvõttena on märgitud: Hoolimata eelnevatest hoiatustest ei ole Te töölepingu rikkumist lõpetanud ning see teeb töösuhte edasise jätkamise võimatuks. Seoses eelmainituga oleme sunnitud Teiega sõlmitud töölepingu üles ütlema. Avalduse kohaselt öeldakse tööleping üles 19.07.2013. Hageja ei tunnista ülesütlemisavalduses kirjeldatud ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid ega tööandja õigust nende alusel tööleping üles öelda ning on seisukohal, et tööandja on töölepingu sisuliselt erakorraliselt üles öelnud (olgugi, et avalduses puudub sõna erakorraline on ülesütlemise viis erakorralisele ülesütlemisele viitav) seadusest tuleneva aluseta ja etteteatamistähtaegu järgimata, mistõttu on töölepingu tööandja poolt erakorraline ülesütlemine tühine. Seda alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel.

personaalsete töötulemuste hindamise leht, kus on antud hageja töösooritusele hindeid 5p süsteemis ning milliste hinnangute kohaselt on initsiatiivikust hinnatud hindega 4p (ettepanekuid on tehtud, osales Orissaare pk renoveerimise projektis, ülesanded said tähtaegselt täidetud), kliendisuhtlust on hinnatud hindega 4p (kliendikohtumised 3⁄4 osas tehtud), korrektsust lepingupartneritega on hinnatud hindega 3p, RKAS missiooni ja visiooni tajumine on hinnatud hindega 4p, RKAS normdokumentide tundmine on hinnatud hindega 3p, välisauditite tulemused on hinnatud hindega 5p (ei leitud mittevastavusi), teenindusvalmidus nii oma kaastöötajate kui klientide suhtes on hinnatud jah/ei hindamisvormis hindega jah, RKAS sisereeglite täitmine ja distsipliin on hinnatud hindega 5p (märkuseks eeskujulik), tööülesannete täidetus mida hinnatakse personaalse tööplaani alusel hindamisskaalal täidetud/mittetäidetud on hinnatud osaliselt täidetuks (objektide kulud on olnud eelarvestatust väiksemad, tulud vastavalt sõlmitud korrashoiu- ja üürilepingutele, TH ülevaatuste raportid on paberkandjal olemas aga mitte nõutud vormil ja infosüsteemi laadimata, HK ülevaatuste raportid on paberkandjal olemas aga mitte nõutud vormil ja infosüsteemi üles laadimata, mittevastavustega on jooksvalt tegeletud, esineb väga palju tähtajast hiljem suletud töötaotlusi selle eest on töövõtjaid sanktsioneeritud, energiatarbimisi on jooksvalt järgitud); püstitatud eesmärkide saavutatus hindamisskaalal täidetud/mittetäidetud on hinnatud osaliselt täidetuks ning tehtud töö kvaliteet on hinnatud jah/ei hindamisvormis hindega jah. Hindamisotsuse kohaselt on hagejale määratud 100% tulemustasu lähtuvalt ettevõtte majandustulemustest ning 50% tulemustasu lähtuvalt isikliku töö panusest. Lisaks eeltoodule tõendab kostja rahulolu töötaja tööga 2013.aasta aprillikuus makstud preemia brutosummas 1762,50 eurot (s.o 1175,00 eurot + 587, 50 eurot). Asjaolu, et erakorralises ülesütlemisavalduses märgitud põhjused on otsitud, näitab üheselt ära ka kostja käitumine, sest 04.07.2013 on kostja üritanud hagejaga sõlmitud töölepingut lõpetada poolte kokkuleppel, kus tööandja ei ole esitanud etteheiteid töötaja poolt ametikohustuste täitmata jätmisele.

arestikambrisse ja kainestusmajja evakuatsioonivalgustuse paigaldamine toimimisajaga vähemalt üks tund tähtaeg 01.06.2013, 4) Pikk 18 hoone arestikambri ja kainestusmaja elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine vastavat akrediteeringut omava ettevõtte poolt tähtaeg 01.06.2013, 5) Pikk 18 paiknevas arestikambris ja kainestusmajas tagada isikute ohutu evakuatsiooni võimalikkus. Hageja oli Päästeameti nõudest tõepoolest teadlik, kuid tööde teostamise lõpuleviimine ei sõltunud hagejast. Peale kostjale 22.01.2013 ettekirjutuse tegemist sai ka hageja sellest teada ning asus organiseerima etteheidetud puuduste kõrvaldamist, mille tarbeks lisaks ehitusettevõtja otsimisele tellis ära ka tulekindlad uksed. Juhul, kui kostja nimetatud asjaolu vaidlustab, siis soovib hageja omapoolsete väidete tõendamiseks kohtu kaasabi tõendite kogumiseks kolmandatelt isikutelt, sest hagejal puudub hagiavalduse esitamise aja seisuga juurdepääs Pikk tn 18 hoonega seotud kostja dokumentidele. Kuna tööd ületasid etteantud tähtaega (s.o 01.06.2013), sh olid ISS-lt saabumata veel ka tulekindlad uksed, informeeris hageja ka Päästeametit, keda kutsus ka objekti üle vaatama töödest ülevaate andmiseks ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagejale oli suusõnaliselt teatavaks tehtud, et Päästeameti poolt antakse selleks aega kuni 2013.juunikuu lõpuni. Nimetatud asjaolust teavitas hageja ka XXX haldusosakonna koosolekul 12.06.2013, kus see ka protokolliti punktis Veljo 3. Kuna koosolekul sai informeeritud osakonda ja juhti sellest, et Päästeametiga on juba kohtutud ja lahendus kokku lepitud, kuid puudub kirjalik taotlus, tegi hageja Päästeametile 12.06.2013 ka vastava pöördumise, milles palus ettekirjutuse punktide 3,4 ja 5 täitmise tähtaega edasi lükata kuni 31.07.201317. 14.06.2013 käis objekti üle vaatamas Päästeameti poolt XXXning koostas ka kostjale sunniraha tasumise nõude, mis kannab dateeringut 14.06.2013 nr 7.2-7.4/65-318. Seega juhtus Päästeametiga suheldes nii, et hageja poolt 12.06.2013 edastatud pikenduse taotluse19 läbivaatamisele jõudmise eelselt teostati objekti ülevaatus ja koostati ka ettekirjutus, mida asuti läbi vaatama alles 19.06.2013. Nii nagu Päästeamet oma 19.06.2013 kirjas sunniraha rakendamise edasilükkamiseks ja ettekirjutuse täitmise uue tähtaja määramiseks kuni 31.07.2013 on märkinud, on tõendamist leidnud fakt, mille kohaselt on RKAS poolt asutud ettekirjutust täitma ning tööde tegemine ei sõltu enam ettekirjutuse adressaadist vaid tööde teostajate võimalustest. Erakorralises ülesütlemisavalduses märgitud lisades mingeid etteheiteid ja hageja käitumise põhjuslikku seost konkreetse ettekirjutusega ei ole välja toodud. XXX seletuskirjas on märgitud konkreetne tegu lakoonilise rõhutatud pealkirja punktina, mida ei ole seotud hageja subjektiivse tegevuse või tegevusetusega, mistõttu ei ole kõnealune rikkumine seostatav hageja poolt töökohustuste täitmise raames ka näiteks vajaliku hoole järgimata jätmisega. Seega konkreetne sunniraha tasumise nõude esitamine ja/või saamine RKAS-l, ei ole olnud tingitud hageja tegevuse ja/või tegevusetusega. Hagejale ei ole tehtud ei ole ka ühtegi hoiatust ega etteheidet antud teemal. Hagejale teadaolevalt on oli enamik töid ülesütlemise avalduse esitamise ajaks lõpetatud (ISS turvavalgustus anti üle 03.07.2013 ning turvauksed 22.07.2013). Sunniraha tasumise nõude hoidis ära just hageja kiire tegevus ning kostjale ei ole mingeid sanktsioone rakendatud. Kokkuvõtvalt on tõendatud, et kostja ei ole sunniraha nõuet tasuma pidanud ning sunniraha nõude tasumise nõude realiseerimata jätmine Päästeameti poolt on just hageja teene, sest hageja reageeris koheselt teavitades Päästeametit ja sealt edasi jooksvalt ka oma ülemust ning just hageja poolt Päästeametile 12.06.2013 edastatud taotluse tõttu on sunniraha kostjale jäetud määramata. Seega puudub sunniraha hoiatusega seonduva väidetava rikkumise osas mingi hageja poolne ühekordne vastuvõetamatu ja äärmuslik käitumine, s.o selline rikkumine mille tõttu olnuks kostjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.

Erakorralises ülesütlemisavalduse lisas 1 toodud XXXseletuskirjas on viidatud teole antud liigendus punktide a), b) ja c) näol. Punktis a) on sedastatud: XXXon alates 21.09.12 Transvaali 58, Kuressaare objekti haldur. 13.08.13 kehtima hakanud allüürilepingud Politsei- ja piirivalveameti, Päästeameti ja Sotsiaalkindlustusametiga on sõlmitud 12.12.12. Seega nähtub kostja esindaja seletuskirjast, et kostja poolt osundatud kahjulik teokoosseis ei olnud seisuga 12.07.2013 veel saabunudki. Kostja poolsest seletuskirjast ei nähtu ühtegi asjaolu, mistõttu ei saanuks juhul, kui üüriarvestus on tõepoolest vale, kuid millises asjaolus hageja küll sügavalt kahtleb (XXX seletuskirjast saab kinnitust nimetatud kahtlusele konkreetseid asjaolude osas just lepingute sõlmimise kronoloogiat jälgides), üürilepinguid ümber vormistada õigete numbriliste näitajatega. Märkimisväärne on seegi, et ehkki kostja kasutas hagejat oma majandus- ja kutsetegevuses igapäevaselt ja olles seetõttu õigustatud pidama järelevalvet hageja tööresultaatide üle, ei ole sisuliselt 7 kuu jooksul võtnud midagi ette selleks, et olukorda parandada, sh ei ole nõudnud ega teinud ülesandeks hagejale konkreetsete üürilepingute parandamist ja/või ümbervormistamist. Hageja märgib sedagi, et juhul, kui üüriarvestus olnukski vale, ei oleks ka sellisel juhul konkreetsete arvestuste ebaõigsuses võimalik süüdistada hagejat, sest hageja sai üüriarvestuse teatistesse kirja pandud konkreetsed algandmed RKAS peakontorist. Hagejale teadaolevalt tegeles konkreetsete arvestuste algandmete kogumise ja arvutamisega mitu töötajat, sh ka lepingute spetsialist XXX. Erakorralise ülesütlemise avalduse lisas 2 on ajalises järjestuses konkreetse objekti üürilepingutega seotud arvestuse menetlemine. Nii näiteks nähtub kirjavahetusest, et XXX teatas esmalt 21.05.2013 Real Corp nimel (edastatud Fundehitus e-posti aadressilt) üürihindade muutusest ekirja teel RKAS esindaja XXX , kes kirja edasi suunas RKAS haldusosakonna juhataja XXX, kes selle siis omakorda edastas nii hagejale kui ka XXX ning koopiana ka XXX. Edasi liikus kiri XXX poolt 27.05.2013 adressaat XXX. Kõnealune e-kiri ei olnud adresseeritud täitmiseks või otsustamiseks hagejale. Hageja ning XXX olid kirjal teavitusreal märgitud märkega CC. E-kirja kohaselt leidis XXX Real Corp poolt esitatud üüriteatises, mis pidi kehtima hakkama alates 01.01.2014 hulgaliselt puudusi ning avastatud puudustele osundades palus XXX adressaadil- s.o XXXüürilepingu Ü1581/11 muudatuse nr 3 projekti sisu muuta. Järgnevalt edastas XXX02.07.2013 e-kirja XXX ja XXX , kirja teavitusreale oli märgitud CC-na ka hageja nimi. Viidatud e-kirja kohaselt saab küsimuse jagatud kaheks RKAS- XXX leping ning RKAS allüürnike (PPA, PÄA, SKA) lepingud, kirja punktis b on märgitud, et 13.08.12 üleandmisvastuvõtmisaktis on üüripinnaks 2903 m2 ning on lisatud, et üüripinna suurus täpsustub peale inventariseerimisjooniste kontrollimist ning punktis d. on märgitud, et 15.02.13 allkirjastatud Muudatustega nr 2 muudetakse ainult üürisummat lähtuvalt tehtud lisainvesteeringutest ,tõsiRKAS-l on eksplikatsioonid olemas, kuid mõlemalt poolt allkirjastatud lõplikku kokkulepet ei ole....on täiesti arusaamatu, mille alusel on allüürilepingute üürisummad arvutatud. Alguses (kuni muudatus 2-ni) saame allüürnikelt rohkem üüri, kui edasi maksame ja oleme kasumis (isegi siis, kui üürime edasi vähem pinda). Alates Muudatus 2-st aga saame 2355,68 eurot kuus kahjumit. Kui me samadel alustel jätkaksime siis alates 2014.aastast hakkaksime saama 3246,6 eurot kuus kahjumit. Seega nähtub viidatud e-kirjast, et RKAS-l puudusid üüriarvestuse jaoks vajalikud kahepoolsed allkirjastatud eksplikatsioonid ning üürihinnad olid peamaja töötajate poolt võetud n.ö umbes, kuid vaatamata sellele oli RKAS osaliselt siiski kasumis. Hagejale teadaolevalt ei olnud tõepoolest poolte vahel selget kokkulepet üüripindade osas selle kohta, millised pinnad võetakse arvesse üüriarvestuses ja millised pinnad jäävad n.ö turvalüüsi. Kokkuvõtvalt saab ühelt poolt väita, et kahjumlik tagajärje olemasolu ei olnud saabunud ning ka tulevikus tekkida võiv kahju pigem hüpoteetiline. Sealjuures on oluline, et ka tulevikus tekkida võivat hüpoteetilist kahju oli võimalik ära hoida pinnaarvestuste kokkulepete saavutamisel võimalike uute lepingute sõlmimise näol. Seega ei saa väidetavat kahjulikku tagajärge, mis pidi ülesütlemisavalduse lisas 1 märgitud punkt

a) näol tekkima alates 13.08.2013 kuidagi siduda hageja teadliku/tahtliku tegevuse või äärmisel juhul ettevaatamatuse ja/või hooletusega. Ka XXX poolt välja toodud edasistes tegevustes (avalduse lisa 2 e-kiri 02.07.2013 edastatuna XXX ja XXX) ei nähtu etteheiteid ega väidetava valearvestuse seoseid hageja tegevuse või tegevusetusega. Viidatud e-kirjast nähtub hoopis seda, et uued teatised üüriarvestuse muutmiseks on PÄA-le ja PPA-le juba esitatud ning vähemtasutud osas toimub tasaarvlemine. See tähendab aga seda, et kahju kui sellist ei saa kostjale saabumagi. Eraldi vajab kõnealuse juhtumi puhul hageja arvates märkimist XXX poolt 02.07.2013 XXX ja XXX edastatud e-kirja lõpuosa: Arendajaga on vaja selgeks rääkida üüripinna sisu ja suurus ning kokkuleppe vormistamine üürilepingu lisana. Hageja poolt vaadatuna nähtub eeltoodust selgelt ebaselgus pinna arvestusest ning olukorras, kus RKAS oli rendilepingu arendajaga sõlminud ebaõigetel alustel, ei oleks õige olnud samadel ebaõigetel või ebaselgetel alustel üüri arvestamine allüürnikelt kelleks olid PPA ja PÄA ning selle sidumine hagejaga, kes oli kostja töökohustuste täitjana käsuliinis piltlikult öeldes kõige alumisel astmel ning seetõttu eeskätt temale antud korralduste täitja. Teatavasti saab täita aga korraldust mis on tulnud ja mis on selge, kuid antud juhul olid lepingute asjaolud ebaselged veel lepingupooltele endilegi. Hageja ei saanud mingilgi moel mõjutada üürilepingu sõlmimise tingimusi arendaja ja RKAS vahel, sest selle sõlmimine toimus vastavalt HA-P01 objektide haldamise protseduuri p 9.2. märgitule. Konkreetse punkti kohaselt vastutab objektide väljaüürimise eest seal, kus on määratud PNK poolt vastutav projektijuht, konkreetne projektijuht. Lepingule eelnevalt teeb teenuste – ja müügiosakond kliendile kirjaliku üüripakkumise. Lisaks eeltoodule nähtub kõnealuse normdokumendi punktist 2, et üürilepingud tuleb enne vastaspoolele saatmist kooskõlastada halduse infosüsteemi juhiga. Hageja rõhutab, et teda ei ole projektijuhiks valitud ning nii nagu juba eelnevalt hagiavalduse asjaoludes on märgitud, oli hageja ametinimetus Lääne piirkonna haldur, mitte aga PNK projektijuht ega ka halduse infosüsteemi juht. Hagejale teadaolevalt oli projektijuhiks Kaupo Pajumäe. Seega on ei ole õige hagejat süüdistada väidetava kahjuliku tagajärje loomises või sellele suunatud tegevuses seda enam, et RKAS-s oli välja kujunenud praktika kohaselt sai objektide haldur kõik koefitsendid, millega üürilepingutes opereerida, peamajast ning senini ei olnud hagejal teadaolevalt etteantud numbrid valeks osutunud. Hageja soovib rõhutada, et üheski viidatud e-kirjas ei olnud seostatud arvestuste võimalikku ebaõigsust hageja tegevuse või tegevusetusega, sest nii nagu ülesütlemise avalduse lisas 2 e-kirjade vahetusest nähtub, oli hageja ka konkreetse teema puhul ekirjade jälgija mitte aga sellega tulnud info täitja ja rakendaja rollis (hageja nimi on real CC). Kokkuvõtvalt ei ole hageja toimepannud temale antud punktis etteheidetavat tegu ning ülesütlemise avaldus on antud punktile tuginedes hageja poolt viidatud tõendite alusel tühine (puudub hagejapoolne rikkumise koosseis). Punktis b) on kirjeldatud Kinnisvarateenindus OÜ-ga lepingu sõlmimise asjaolusid heakorrateenuse osutamiseks ning leitud, et RKAS-le on tekitatud põhjendamatut kahju alates 14.08.2012, s.o sisuliselt on oleviku vormis räägitud tulevikus tekkida võivast kahjumist, mille tekkimist hageja justkui omapoolses 02.07.2013 e-kirjas kinnitanuks. Hageja eeltooduga nõustuda ei saa ning selgitab omapoolse e-kirja tagamaid järgmiselt. Piltlikult öeldes vahendab kostja igapäevaselt üüriteenust. Koefitsent 0,51 € /m2 oli püsitasu arvestamisel õige. Kinnisvarateenindusele makstav raha = üürnikelt saadav raha. Seega, kui muutub pindade arvestus, muudetakse ka koefitsenti. On aga küsitav, kas kostja poolt oma klientidelt (s.o riigiasutustelt nagu seda on Päästeamet ja Politsei ja piirivalveamet) lisaks Kinnisvarateenindusele makstavale püsitasule summas 0,51 € /m2 kohta, n.ö mingiteks eritöödeks ja/või tellija reserviks raha ette küsimine peidetuna suurendatud koefitsentidesse, on üldse õige või eetiline. Sisuliselt ei tohiks kostja eelnevalt viidatud ametite tarbeks eraldatud avalikke vahendeid alusetult omakasuks pöörata ning sellele summale tuginedes endale majandustulemuste kasumit

prognoosida, mille saamata jäämise korral tuleks seda kohe kahjuna käsitleda. Eritööde ja/või tellija mingite reservide raha kogumine saaks olla põhjendatud juhul, kui seda raha tõepoolest objektipõhiselt konkreetseteks vajadusteks ära kasutataks. Hagejale teadaolevalt see aga nii ei ole. Hagejale teadaolevalt ei ole seni kasutamata reservi ka riigiametitest klientidele ka tagastatud. Sihtsotstarbelist tasu on kostja aga hageja poolt vahendatud lepingute alusel saanud. Hagejal puudus varasemalt XXX poolne arvamus, mille kohaselt pidanuks üürilepingutes olema kajastatud ka n.ö ülalmärgitud ettemaks vastavalt pindade arvestuse koefitsendile. Samas vastava signaali saamisel kontrollis hageja konkreetse teema üle ning teavitas XXX koheselt sellest, et varasemalt lepingute algandmetesse lisatud koefitsent on olnudki võrreldes XXX uusi kalkulatsioonidega vale. Paraku ei osanud hageja lepingu sõlmimisel vastavat asjaolu kahtlustada, sest varasemalt ei olnud hagejale teadaolevalt peamajast vale koefitsenti edastatud. Hageja selgitab sedagi, et ka kõnealusel juhul oli võimalus lepingute asjaolusid peale puuduste avastamist täpsustada. Samas ei saanud XXX poolt arvestatud pindala arvutust ühessegi lepingusse lülitada, enne kui ka selgus pindade osas on olemas. Nii nagu juba ülalpool märgitud ning ka hageja temale etteheidetavas 02.07.2013 e-kirjas25 on avaldanud: pindade jagamine PPA, PÄA ning SOM vahel on veel eraldi teema. Allajoonitu tähendab, et konkreetne jagamine oli ajajärgul, mil hagejale tehti tööülesandeks üürilepingute sõlmimine, veel tegemata ja seda siis nii nagu juba ülalpool märgitud- hagejast mittetulenevatel põhjustel. Kuivõrd kahjulik tagajärg oli veel saabumata, siis oli kostjal õigus ja võimalus läbirääkimiste teel olukorda parandada heakorra teenuse õiglase hinna arvestamise arvestamisel ning kõnealuse segaduse saanuks tõenäoliselt likvideerida ka hageja kaasabil, juhul, kui kostja oleks hageja võimalikesse läbirääkimistesse ja/või otsustamisse kaasatud. Peale hageja 02.07.2013 e-kirja XXX, millega hageja teavitas lepingute spetsialisti avastatust- s.o koefitsendist, mille hageja sai küll kostjalt kuid mis siis kostja hilisema analüüsi tagajärjel valeks osutus, ei tehtud hagejale kostja poolt ühtegi etteheidet ega hoiatust. Järgmine e-kirja edastus konkreetse koefitsendiga seotult toimus XXX poolt 10.07.2013 ja seda ka mitte hagejale, vaid kostja ülemusena töötanud XXXpoolt RKAS personalitöötaja XXX (mis otsesõnu näitab tagaselja hagejale töölepingu erakorraliseks ülesütlemise tarbeks põhjuste otsimist, mitte aga eelnevate hoiatuste tegemist). Kokkuvõtvalt saab öelda, et sisuliselt seostati hüpoteetiline tulevikus tekkida võiv kahjuliku tagajärje saabumine hageja töötulemustega ehkki kahjulik tagajärg ei olnud veel tekkinud ning oli üldse pinnarvestuste ning püsitasu sisse „peidetava“ eritööde ja tellija reservi raha küsimata jätmise osas selguse puudumiseni üldse küsitav. Hageja temale süüks pandud rikkumisega ei nõustu. Nimelt ka juhul, kui lepingute alusel võiks mingi arvestuse koefitsendi tõttu mingi kahjulik tagajärg tekkida (milline asjaolu ei ole aga pinna erinevuste ja mõõdistamiste kinnitamiseta tõendatud), siis ei ole see tulevikus tekkiv kahju veel saabunud ning hüpoteetilise kahju ärahoidmiseks oleks palju tõhusamaid vahendeid, kui seda on hagejaga töösuhte lõpetamine. Nii nagu ka punktis b), ei ole kostja hagejale hageja poolt avastatud väidetava võimaliku valearvestusest teavitamise järgselt ühtegi täiendavat etteheidet teinud, sh hoiatusi. Hagejale ei ole antud võimalust segadust üürilepingutega parandada kasvõi võimalike läbirääkimiste alustamise näol. Seega saab väita et töölepingu erakorraline ülesütlemine ka avalduse lisas 1 viidatud punktidele b) ja c) tuginevalt on alusetu ning ülesütlemisavaldus seetõttu tühine.

ajal mil hagejaga tööleping üles öeldi, ei olnud nimetatud tähtpäev veel saabunud. Tulevikus tekkida võivat lepingu sõlmimist ei peaks saama aga oleviku vormis hageja süüks panna. Orissaare kohta käiva Lepingu Lisa 6 Inv kokkulepe Orissaare26 p. 7.2 sätestab: Pärast Ehitustööde lõppemist ja Hoone Üürnikule üleandmist sõlmivad Pooled ühe kuu jooksul Üüri suuruse määramiseks täiendava kokkuleppe, milles võetakse arvesse käesoleva Kokkuleppe alusel teostatud investeeringu suurus ning Hoonesse Ehitustööde käigus paigaldatud tehnosüsteemide tehnohoolduse täiendav kulu, samuti Ehitustööde käigus tehtud muud Hoonele tehtud muudatused (netopinna suurus, heakorrateenuse osutamise tasemed ruumide lõikes jms). Lisaks eeltoodule fikseeritakse Üüri suuruse määramise kokkuleppes vastavalt Üürilepingu punktile 1.4.3. uued Üüri indekseerimise põhimõtted. Eelnev tähendab seda, et peale valduse üleminekut, pidi hageja määrama uue üürihinna. Hageja selgitab, et sai teada Orissaare päästekomando valduse üleminekust alles kostja ehitustööde projektijuht XXX12.12.2012 e-kirjast.27 Akti kohaselt läks valdus üle 04.12.2012.28 Valduse ülemineku aktile kirjutavad alla ehitusprojektijuht, ehitusettevõtja ja kohalik Päästeameti juht. Ehkki kõnealuse hoone üürilepingu tähtaegses sõlmimata jätmises süüdistatakse tagantjärele ainuisikuliselt hagejat, on hagejal siiski selgelt meeles, et üürilepingu sõlmimine korras märgitud tähtajal ei olnud võimalikki ja seda järjekordselt mitte hagejast tuleneval põhjusel vaid kostja RKAS ning PÄA vaidluse tõttu konkreetsete üürisumma arvestuse kohta ühes kuus. Hagejale teadaolevalt seisnes peamine põhjus, mille tõttu üürilepingud jäid tähtaegselt sõlmimata selles, et Päästeametiga sõlmitud varasemad lepingud olid vastuolulised. Hagejale teadaolevalt seisis ühes lepingus üüri perioodina 5 aastat ja teises lepingus 10 aastat. Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks määrata ka investeeringu tasuvuse aega. Varasemaid vastuolulisi aastaid tagasi sõlmitud lepinguid ei saanud sõlmida aga hageja, sest tema töösuhe kostja juures sai alguse alles 12.12.2011. Hageja selgitab, et kohatisi projektide/lepingute ebaselgust ja sõlmimise aeglust põhjustas muuhulgas ka kostja enda töökorraldamatus (ülemustel puudus reeglina ülevaade alluvate tööprotseduuride järjestusest või sellest, kes mida kuna tegema peab või teha saab. Hageja tegeles teemaga jooksvalt, niivõrd kui see üleüldises kaoses võimalik oli. Kuna hagimenetluses peab hageja omi väiteid tõendama, siis soovib hageja omi väiteid sellest, et Orissaare üürilepingu sõlmimine ei seisnud konkreetselt hageja tegevuse ja/või tegevusetuse taga, vaid et tegemist oli tavapärase kaosega kostja töökorralduses, tõendada järgmiste tõenditega: 1) meilivahetus XXX(XXXküsimus 16.10.2012 e-kirjas näitab, et hageja ülemus ei olnud küsimuse püstitamise ajal üldse kursis sellega, et hoone üleandmise-vastuvõtmise akt on seisuga 16.10.2012 veel allkirjastamata); 2) 16.01.2013 meilivahetus hageja ja ehituse projektijuhi vahel. Nimetatud e-kirjavahetusest nähtub et hageja on jooksvalt palunud abi ja otsinud lahendusi üürilepingu koostamiseks, kuid ehituse projektijuht ei oska teda aidata; 3) 04.02.2013 hageja ja ehituse projektijuht XXXvaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, on segadus investeeringute kokkuleppe järgse kulu võimaliku tasaarveldamisega tasumisele kuuluva üüriga ning et XXXsaadab XXXOrissaare lepingu muudatused; 4) 13.02.2013 e-kiri XXX, mille all on meilivahetus XXXPäästeametist ning XXXkostja poolelt.32Konkreetsest e-kirjavahetusest nähtub, et XXXon alles 05.02.2013 välja toonud vastuolud üürilepingu sõlmimisega seotult lepingutest tulenevate erinevate tähtaegadega ning millele PÄA esindaja vastab, et neil vist ei ole enam mõtet jonni ajada ja palub saata lepingu mustand (draft), hageja on sellejärgselt pöördunud teema lõpetamiseks abi saamiseks kostja halduse projektijuht XXXpoole; 5) 14.02.2013 e-kiri XXXNimetatud e-kirjast nähtub, et seisuga 14.02.2013 alles teatati ja täpsustati hagejale üüri ja üüriteenustesse kuuluvat remondikomponenti, mistõttu oli varem võimatu ka mingit arvestust teha; 6) 28.02.2013 XXX e-kiri hagejale. Konkreetsest e-kirjast nähtub, et hageja on esitanud lepingu spetsialistile arvestuse kuludest ning et XXXkinnitab et muudatus peaks olema OK;

7) 05.03.2013 XXXe-kiri XXX, mille allolevate kirjade näol XXXküsib esmalt edasiminekute kohta Orissaare päästekomando üürisumma kokkuleppe sõlmimise osas hagejalt 26.02.2013 ning hagejalt samal päeval vastuse saades, et tema poolt on lepingud edastatud XXX, küsib 05.03.2013 sama asja XXX; 8) 20.03.2013 XXX e-kiri XXX, mille kohaselt on üürileping 04.03.2013 saadetud Päästeametile ja kirja saatmise ajani pole selle kohta veel tagasidet saadud; 9) 01.04.2013 XXXe-kiri hagejale. Nimetatust e-kirjast nähtub, et lepingute spetsialistil ei ole ülevaadet lepingu saatuse kohta ega ka mitte PÄA kontaktisiku kohta. Hagejale teadaolevalt oli segadus ehituse ja hilisema üüriarvestustega teada ka kostja juhtkonnale enne projekti lõppu, mida kinnitab ka kostja valdusse jäänud 11.10.2012 e-kiri osakonna juhataja XXX. Nimetatud e-kirjas on osakonnajuhataja sedastanud: Kindlasti tuleks kokku saada sest tundub, et meie struktuur on nii suureks ja keeruliseks läinud, et mina küll enam aru ei saa kes mida teeb. Seega kokkuvõtvalt on kostja seletuskirjas märgitud etteheide hageja suunal üürilepingu mittetähtaegse sõlmimise kohta olukorras, kus kostja struktuur on sedavõrd suur et juba juhidki aru ei saa kes millega tegeleb, põhjendamatu. Eelnevalt viidatud lisadest nähtuvalt on hageja üritanud tõepoolest igati üürilepingu sõlmimisele kaasa aidata omapoolset initsiatiivi üles näidates ning lepingu õigeaegne sõlmimata jätmine ei ole olnud mitte hageja, vaid kostja ja PÄA vahelisest passiivsest käitumisest tingitud. XXX eletuskirjast ei nähtu muuhulgas, millist kahjulikku tagajärge nägi kostja hageja poolt kliendilepingu hilisemas sõlmimises ning juhul, kui hilisem sõlmimine oli tingitud kostja nägemuse kohaselt just hagejast, siis kuidas on võimalik, et vastavat asjaolu ei ole kostja hagejale näiteks ei arenguvestlusel ega ka tulemusvestlusel ette heitnud, ometigi kordade tähtaegade ja lepingute „drafti“ väljasaatmise ja selle järgse sõlmimise tähtajad ei saanud olla kostjale teadmata ajal, mil kostjale otsustati maksta veel tulemuspreemiatki. Kuivõrd XXX seletuskirjast ei nähtu, millist kahjulikku mõju lepingu sõlmimine 09.05.2013 kostjale tekitas, siis on kõnealuse rikkumise väljatoomisel tegemist järjekordselt tagantjärele põhjuste otsimisega. Seletuskirjas etteheidetu puhul puuduvad hoiatused ja olukord lepingu sõlmimiseks oli enne erakorralise ülesütlemisavalduse esitamist saabunud. Siinjuures tuleb märkida sedagi, et mõistlik aeg kõnealusele väidetavale „rikkumisele“ erakorralise ülesütlemise avalduses tugineda oli möödunud. Kokkuvõtvalt ei ole kostjal õigust erakorralises ülesütlemisavalduses kõnealusele rikkumisele tugineda ning töölepingu erakorraline ülesütlemine seletuskirjas märgitud põhjustel alusetu ning seetõttu ka tühine. 3.4.Pikk 18, Pärnu Häirekeskuse ruumide rekonstrueerimise läbiviimine ilma kliendikokkuleppe sõlmimiseta Nii nagu juba ka eelnevate etteheidete kohta, võib erakorralisest üleütlemise avaldusest leida ka kõnealuse rikkumise kohta vaid lakoonilise pealkirja. Ülesütlemise avalduse viidatud lisas 1 (XXX seletuskiri) on ära toodud, et Pärnu Häirekeskuse ümberehituse tarbeks on teostatud töid summas 50 068 eurot + käibemaks, millised summad on ka RKAS poolt kinni makstud. Hageja eeltoodut endapoolseks rikkumiseks ei pea, sest kõnealuseid töid paluti alustada just juhtkonna poolt ilma eelneva kliendi kokkuleppeta. Niisamuti ei saa kõnelust väidetavat rikkumist seostada hagejaga põhjusel, et viidatud tööde teostamine on RKAS OT3 tasand - s.o hagejast kõrgemal asuv otsustustasand. Konkreetse korra lk 7 tabelis „4.Riigihangete korraldamise otsustamistasandid“ toodu nähtuvalt on hankemenetlused 30 000 kuni 249 999 eurot ehitustööde tellimisel (v.a väljakuulutamiseta hankemenetlus) OT3 tasand, mille üle otsustab osakonnajuhataja ning kohaldatakse ka projektijuhi ja haldusjuhi kohta). Nii nagu hageja juba asjaoludes on märkinud, oli hageja Lääne piirkonna haldur mitte aga osakonnajuhataja, projektijuht või haldusjuht. Kostja poolt tehtud viide 13.06.2013 kirjavahetusele on tendentslik, sest kostjale, kes kõrgemal tasandil kinnitas eelarve ja tasumised ning palus hagejal kiiremas korras lasta alltöövõtjal töödega

alustada, ei saanud olla üllatuslik kliendikokkuleppe puudumine (seda muidugi juhul kui leiab üldse tõendamist kliendikokkuleppe puudumine). Nimelt on hageja nägemuse kohaselt kliendikokkulepe sõlmitud siseministeeriumi tasandil ning vastava heakskiidu kliendikokkuleppeks lugenud ka kostja haldusjuht XXX. Hageja soovib omi väiteid tõendada alljärgnevate tõenditega: 1) 14.08.2012 e-kirjavahetusega XXX ja hageja vahel. Nimetatud e-kirjast nähtub, et kostja Lääne piirkonna haldusjuht XXX on edastanud hagejale e-kirja siseministeeriumi varahaldus- ja hankepoliitika osakonna osakonnajuhtaja asetäitja halduse alal XXX poolt, kus XXX siseministeeriumi poolt kirjutab: Kooskõlastan esitatud pakkumuse. Palun sõlmida parima pakkujaga leping ja alustada esimesel võimalusel ehitustöödega. Kõnealuse e-kirja alusel anti hagejale konkreetne ülesanne parima pakkujaga lepingu sõlmimiseks ja tööde alustamiseks, millele hageja alluvana ei saanud kuidagi vastu vaielda - s.o tõendatud XXX/ kostja teadmisel ja käsul konkreetse tööülesande tegemine. 2) 14.08.2012 XXX e-kirjaga, millest nähtub, et PPA poolt (XXX on Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo majandushalduskeskuse Lääne majandustalituse talituse juht) on kooskõlastatud hinnapakkumise sisu. 45 Hagiavalduse lisa 37-XXXja hageja e-kirjavahetus perioodil 22.04.2013-21.05.2013 3) 13.06.2013 XXX e-kirjaga, millega antakse hagejale teada ümberehituse nn vahelahenduse kulude maksmise kontaktist, s.o isikust kes veel teab kulude tegemisest; 4) 16.06.2013 Taavi Valteri e-kirjast hagejale, millest nähtub, et tellijale on teada, kelle poole antud küsimuses pöörduda. Asjaolu, et arve maksmiseks peale tööde tegemist koostatakse, ei saanud kostjale olla teadmata 14.08.2012 arvates, mil konkreetne tööülesanne hagejale edastati. 5) kostja raamatupidaja XXX10.07.2013 e-kirjaga hagejale, millest nähtub, et Häirekeskusele antakse maksetähtaja pikendust ning et hageja ülemus XXX on asjast teadlik. Kokkuvõtvalt näitab ka osundatud etteheide põhjuste otsimist hagejast vabanemiseks, mitte aga hageja poolset töödistsipliini ja/või kordade rikkumist. Eeltoodud põhjusel ei olnud kostjal õigus kõnealust juhtumist hageja poolt toimepandud rikkumiseks omistada ning veelgi enam- kui hageja poolsele rikkumisele viidata ning ülesütlemisavaldus on seetõttu tühine.

erakorralises ülesütlemisavalduses. Arusaamatul kombel on hagejale avalduses lepingu ülesütlemiseks märgitud viis erinevat rikkumist ja siis viidatud lisale 1, kust nähtub hoopis seitse asjaolu, mille kohta on XXX on andnud selgitusi. Samas ei ole aru saada, millisel eesmärgil ja kellele konkreetne seletuskiri on adresseeritud. Ehkki kostja avalduses ülejäänud punktidele, s.o punkt 5 ja punkt 7 ei viita, on kõnealused osundused siiski erakorralise ülesütlemisavalduse lisas kirjas, mistõttu peatub hageja põgusalt, ka ülejäänud osas XXX poolt hageja kohta seletatul. Seletuskirja punkt 5. Nii näiteks nähtub Aiandi 3 Häädemeeste komando kohta avaldatust, et hageja poolt sõlmitud lepingu alusel on RKAS kandmas arvestatust suuremat kasumit, mille saamises ikka ja jälle kaebajat süüdistada tuleb ja seda siis juba sedakorda kliendile põhjendamatu kahju tekitamise võtmes. Seletuskirjast nähtuvalt ei esine RKAS-l vähimatki takistust liigselt saadu Päästeametile tagastada (raha sai ju kostja mitte hageja). Taolist põhjendamatut kahjumit on samade arvnäitajatega opereerimisel kostja poolt Päästeametile tekitatud juba aastaid- s.o hageja on järginud varasemate lepingute andmeid, mis on välja töötatud aga juba ammu enne hageja tööle asumist. Seletuskirja punkt 7. Osas, mis puudutab etteheidet kutsetunnistuse läbikukkumisele, siis ei ole õige siingi otsida põhjuseid hageja subjektiivsetest omadustest, vaid kostja poolsest töökorraldusest, mille tõttu oli hageja tööga liigselt ülekoormatud ja mille tõttu konkreetne kutseeksam nõutaval tasemel sooritamata jäi. Hageja märgib, et ka eeltoodu näol ei ole tegemist puudusega, mida ei saaks parandada või heastada. Niisamuti ei ole õige hageja eksamitulemusi siduda hageja tööülesannete täitmise kvaliteediga, sest tööülesannete täitmisele on antud hinnang viimati tulemusvestluse näol 16.04.2013, kus hageja töösooritusi on hinnatud valdavalt 5p süsteemis hindega 4p. Kostja poolt on tõendamata hageja poolt töökohustuste täitmisel kohustuse rikkumine. Hagejale ei ole tehtud etteheiteid enne töölepingu ülesütlemist ühelgi juhul ka piirkonna koosolekutel, mida hageja soovib tõendada ka 19.06.2013 haldusosakonna koosoleku protokolliga ning 26.06.2013 haldusosakonna koosoleku protokolliga. Kuna tõendamata on rikkumine, siis ei saa eeltoodud osunduste näol töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses olla tegu veel sellise rikkumisega, mis oleks eriti ränk ka asjaolude kogumi summeerimise tagajärjel ning mis toonuks kaasa vältimatult lepingu ülesütlemise ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg 3 järgi. Ehkki kostja on väitnud eelnevate hoiatuste olemasolu, ei tea hageja ainsatki juhtumit, kus hagejat oleks enne lepingu ülesütlemist töökohustuste täitmise suhtes etteheiteid tehtud või lepingu ülesütlemisele viidates hoiatatud. Kohtupraktika kohaselt ei saa negatiivse asjaolu tõendamiskoormist panna hagejale. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, milles seisnes tööandja maine kahjustamine, milles seisnes kahju tekkimise võimalus tulevikus selle hagejapoolse kohustuse rikkumise tõttu. Töölepingu ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta on võimalik ja lubatav vaid TLS § 88 lg 3 kohaselt eriti raske rikkumise tõttu, eelkõige, kui töötaja on olnud raskelt hooletu või tahtlikult rikkunud oma kohustusi, mida käesoleval juhul ei ole tõendatud. Hoiatusena ei saa käsitleda XXX ähvardust tehtuna suulises vormis kaebajale 04.07.2013 ja mille kohaselt juhul, kui hageja vabatahtlikult poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamise avaldusele alla ei kirjuta, rikutakse hageja ülejäänud elu ära. Kõiki etteheidetavaid rikkumisi analüüsides, saab asuda seisukohale, et ühelgi juhul ei ole olnud tegemist sellise töötaja poolse kohustuse rikkumisega, millised on toime pandud hageja teadliku ja tahtliku tegevuse tulemusel, lohakusest või ettevaatamatusest. Tõenditest nähtuvalt on avalduses viidatud tagajärjed jäänud saabumata ning nende hüpoteetiline tulevikus saabuv tagajärg on vaieldav veel praegugi (ei ole teada et lepinguid ei saaks parandada kui saabuvad ametlikud mõõdistamised, mis seni puudusid ja/või ei ole teada kas lepingut sõlmitakse). Niisamuti nähtub tõenditest, et juhul kui hagejale saaks üldse midagi ette heita, siis on see liigne usaldus juhtkonna korralduste ja heakskiitude ning lepingu spetsialisti poolt edastatud andmete suhtes. Siinkohal soovib hageja rõhutada, et temal puudus võimalus peamajast tulevaid andmeid

kahtluse alla seada. Isegi kui hageja tegevusele omistada hooletut käitumist, millega hageja käesoleva hagiavalduse asjaoludele tuginedes mingil juhul nõustuda ei saa, ei ole ühelgi juhul olnud tegemist selliste rikkumistega, mida ei oleks mingilgi juhul olnud võimalik heastada või millistele ei oleks võimalik töötaja tähelepanu juhtida ja teda hoiatada. Eeltoodu alusel puudus kostjal alus lepingu ülesütlemiseks ja seda liiatigi siis veel ilma eelneva hoiatuseta, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemine lubatav. Hageja sai teate töölepingu lõppemisest kätte 12.07.2013, mistõttu pidanuks hageja viimaseks tööpäevaks olema 10.08.2013. Ülesütlemisavalduse tühisuse korral peab kostja hüvitama hagejale töötasu kuni 10.08.2013 (kaasa arvatud), s.o juulikuu 2013 eest 13 tööpäeva ning augustikuu 2013 eest 7 tööpäeva vähemteatud aja tõttu. 2013.aasta juulikuus on kokku 23 tööpäeva. Seega tuleb 13 tööpäeva brutotasu leidmiseks 1175: 23 x 13 = 664, 13 eurot. 2013.aasta augustikuus on kokku 21 tööpäeva. Seega tuleb 7 tööpäeva brutotasu leidmiseks 1175: 21 x 7 = 391,66 eurot. Seega tuleb ülesütlemise tühisuse korral hagejale hüvitada saamata jäänud töötasu summas 1055,79 eurot (brutotasu). Hageja nõuded kostja vastu on: Tuvastada XXXAS ja XXX vahel 12.12.2011 sõlmitud tööleping nr 2011-48 tööandja XXXAS poolt 10.07.2013.a. dateeritud erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus. Lõpetada XXXAS ja XXX vahel 12.12.2011 sõlmitud tööleping nr 2011-48 alates 11.augustist 2013.a. Mõista XXXAS-lt välja vähemteatatud aja eest töötasu summas 1055,79 eurot (bruto). Mõista XXXAS-lt välja 3 kuu töötasu suurune hüvitis erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse eest summas 3525 eurot (bruto). Jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on kostja töölepingu üles öelnud TLS § 88 lg 1 p-i 6 ja p-i 7 alusel. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p-ile 6 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 88 lg 1 p-i 7 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohu. Asjaolud, mis annavad aluse poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tuvastatud. Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata jätmise tagajärjel esitas Päästeamet kostjale sunniraha tasumise nõude. Töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja töölepingu ülesütlemise asjaoluks märkinud, et poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevate hageja kohustuste rikkumise tagajärjel on Päästeamet esitanud kostjale 14.06.2013.a sunniraha tasumise nõude, sest kostja on jätnud tähtaegselt täitmata Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuse. Nimetatud asjaolud (sh, et 14.06.2013.a sunniraha tasumise nõue on esitatudhageja kohustuste rikkumise tagajärjel) on tuvastatud järgmiste tõenditega: vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus kinnisasjal aadressiga Pikk 18, Pärnu oleva hoone haldamine alates 12.12.2011.a. vaidlust ei ole asjaolu üle, et Päästeamet tegi 22.01.2013.a hagejale ettekirjutuse, millega Päästeamet muuhulgas kohustas sunniraha hoiatusega hiljemalt 01.06.2013.a hagejat tagama: Pikk 18, Pärnu paiknevast arestikambrist ja kainestusmajast omaette tuletõkkesektsiooni moodustamise Pikk 18, Pärnu paiknevasse arestikambrisse ja kainestusmajja evakuatsioonivalgustuse paigaldamise toimimisajaga vähemalt üks tund;

Pikk 18, Pärnu paikneva hoone arestikambri ja kainestusmaja elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamise vastavat akrediteeringut omava ettevõtja poolt. vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja oli töölepingu alusel kohustatud tegema vajalikud toimingud, et Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutustes sätestatud kostja kohustused saaksid täidetud. Hageja vastav kohustus tulenes töölepingu p-dest 1.3, 1.5 ja 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuses sätestatud kostja kohustused ei olnud täidetud, mis tõi tagajärjena kaasa selle, et Päästeamet esitas 14.06.2013.a kostjale sunniraha tasumise nõude. Seega esitas Päästeamet 14.06.2013.a sunniraha nõude seetõttu, et hageja ei täitnud korrektselt oma tööülesandeid (st hageja rikkus tegevusetusega oma töökohustusi), mille tagajärjel põhjustas hageja kolmanda isiku (Päästeameti) usaldamatuse kostja vastu ning järelikult oli kostjal õigus tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel. Sunniraha nõude tegemine lõi ka kostjale kahju tekkimise ohu, sest tekkis oht, et kostja on kohustatud tasuma sunniraha summas 2000 eurot, mis täidab TLS § 88 lg 1 p-i 7 koosseisu. Samuti täidab TLS § 88 lg 1 p-is 7 sätestatud koosseisu asjaolu, et hageja tegevusetus lõi ka ohtu kostja kinnisasjale ja selle kasutajatele, sest kõik Päästeameti ettekirjutuses sätestatud nõuded olid suunatud hoone ja selle kasutajate ohutusele. Kui hageja oleks täitnud omatöölepingust tulenevad kohustusi ja teinud kõik vajalikud teod selleks, et Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuses sätestatud kohustused tähtaegselt täita, siis ei oleks ka Päästeamet esitanud kostjale sunniraha nõuet. Seega ei oleks tekkinud kolmanda isiku usaldamatust kostja vastu ega ohtu kahju tekkimiseks, samuti oleks kõrvaldatud oht ehitise kasutajatele. Hageja väide justkui ei sõltunud tööde teostamise, millega oleks saanud Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuses sätestatud kohustused täidetud, lõpuleviimine hagejast on tõendamata. Kostjal puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks viivitamata pärast 22.01.2013.a ettekirjutust võtnud ette toimingud, millega saaks täita seal sätestatud kostja kohustused. Seejuures on oluline märkida, et hagejale oli Päästeameti 22.01.2013.a ettekirjutuses kirjeldatud puudused, mis põhjustasid ettekirjutuse tegemise, teada juba hiljemalt 06.11.2012.a, sest hageja koostas sellel kuupäeval kostja eest kirjaliku selgituse vastusena Päästeameti 17.10.2012.a kirjale. Seega oleks hageja saanud juba enne ettekirjutuse tegemist võtta tarvitusele abinõud, et ettekirjutuse kohustused täita. 22.01.2013.a ettekirjutuses sätestatud tähtaegade pikendamiseks hageja kostja nimel vaiet ei esitanud ega pöördunud selleks ka tugiüksuse (õigus-ja hankeosakonna) poole. Muuhulgas tuleneb Päästeameti 14.06.2013.a sunniraha tasumise nõudest, et kostjal oli piisavalt aega (4 kuud ja 23 päeva) ettekirjutuses sätestatud kohustused täita ning tähtaja pikendamise taotlust pole esitatud. Muuhulgas on ka hageja ise tunnistanud kostja töötajale XXX, et hageja unustas, et ettekirjutuse tähtaeg on 01.06.2013.a ja kinnitanud seda ka Päästeametile. See nähtub muuhulgas ka hageja 12.06.2013.a e-kirjast Päästeametile, millega hageja palub Päästeametilt 22.01.2013.a ettekirjutuse p-ide 3,4 ja 5 täitmise tähtaega edasi lükata ühe kuu võrra. Hageja, palub nimetatud kirjas lükata „täitmise tähtaega ühe kuu võrra, s.t määrata uueks tähtajaks 31.07.2013. Ettekirjutuses oli aga täitmise tähtajaks määratud 01.06.2013, seega ühekuuline edasilükkamine oleks tähendanud uueks tähtajaks 01.07.2013.a. Mis puudutab hageja väidet justkui oleks sunniraha tasumise nõude hoidnud ära just hageja kiire tegevus, siis see on ebaõige. Sunniraha tasumise nõude hoidis ära kostja töötaja XXX tegevus, kes käis Päästeametiga kohtumisel ja kes saavutas Päästeametiga kokkuleppe selle kohta, et sunniraha rakendamine lükataks edasi. Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata jätmise tagajärjel on sõlmitud allüürilepingud tingimustel, mis tekitavad kostjale kahju. Teiseks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja märkinud, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on sõlminud kostja nimel ebaõigetel alustel allüürilepingud kinnistul asukohaga Transvaali 58,

Kuressaare. See töölepingu ülesütlemise asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega: hageja töökohustuste hulka kuulus alates 21.09.2012.a Transvaali 58, Kuressaare asuva hoone ruumide allüürilepingute ja selle lisade (sh muudatuste) koostamine. Sellest tulenevalt oli hageja töökohustuseks ka koguda kõik vajalikud andmed selleks, et allüürilepingud ja selle lisad saaks koostatud ja allkirjastatud korrektselt, samuti tagada, et üürilepingutes oleks sätestatud õiged andmed üüritava pinna suuruse kohta. Hageja vastavad töökohustused on sätestatud töölepingu pides 1.3, 1.5, 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendis ;vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on sõlminud OÜ-ga XXX üürilepingu Kuressaares, Transvaali 58 asuva hoone üürimiseks. Üürileping nr Ü1581/11 on allkirjastatud 07.06.2012.a.Veebruaris 2013.a sõlmisid XXXAS ja OÜ XXX üürilepingu muudatuse, mille kohaselt on hoone üüripinnaks 2921,9 m2. Selle lisa on allkirjastanud ka hageja. Üüripinna suurusena oli 2921,9m2 sätestatud ka kostja ja OÜ XXX vahelises 07.09.2012.a kokkuleppes. Seega oli hageja teadlik, et Transvaali 58, Kuressaares asuva hoone üüri on kostja kohustatud tasuma 2921,9m2 suuruse pinna eest. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja annab Kuressaares, Transvaali 58 omakorda allüürile Politseija Piirivalveametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Päästeametile. Nimetatud lepingud on sõlmitud vastavalt 12.12.2012.a, 07.01.2013.a ja 10.01.2013.a, s.o ajal, millal hageja töökohustuste hulka kuulus selle hoone haldamine kostja nimel. Hageja koostaski haldurina oma töökohustuste täitmise käigus tabeli üüri arvestuse osas ja ka plaanid üüriarvestuse jaoks. Hiljem selgus, et hageja koostatud plaanid ja arvestus olid ebaõiged, mille tagajärjeks on see, et kostja tasus ise suurema pinna pealt üüri kui ta allüürnikele pinda allüüris (hageja tasub üürileandjale üüri 2921,9 m2 eest, kuid annab allüürile pinna suurusega 2863,2 m2). Kui hageja kinnisvarahaldurina oleks täitnud oma töökohustusi kohaselt, siis oleks hageja pidanud vajalikud muudatused allüürilepingutesse kandma ja/või sellest teada andma, et oleks võimalik teha vajalikud muudatused allüürilepingutes või alustada üürilepingu tingimuste muutmist OÜ-ga XXX. Juhul, kui hageja oleks allüürilepingute sõlmimisel seda teinud, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud. Hageja poolsete rikkumiste tagajärjel on kostjaletekkiva kahju suuruseks 2 355,68 eurot kuus 2012.a ja 3 246,57 eurot kuus 2013.a. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et alates 14.08.2012.a on kostja kohustatud Kinnisvarateenindus OÜ-le tasuma heakorrateenuse osutamise eest Transvaali 58, Kuressaare hoones kuutasu 2178,60 eurot, millele lisandub käibemaks. Samas on Politsei-ja Piirivalveameti, Sotsiaalkindlustusameti ja Päästeametiga sõlmitud allüürilepingute järgi kostjal õigus allüürnikelt nõuda heakorrateenuse eest 0,51 eurot m2 kohta. Seega saab kostja allüürnikelt heakorrateenuse eest ühes kuus kokku hüvitist summas 1460,23 eurot (2863,2 m2 x 0,51 eurot). Igakuine hagejale tekkiv kahju on seega 718,37 eurot kuus. Hageja kui kostja kinnisvarahalduri kohustus oli tagada, et kostja saaks allüürnikelt hüvitise selle eest, mis kostja tasub heakorrateenuse eest hoones, mida kasutavad allüürnikud. Hageja on ise tunnistanud, et hageja on allüüri summa arvestamisel võtnud aluseks vale arvu; hageja väide justkui sai hageja andmed allüürilepingute sõlmimiseks ja nende alusel üüri arvestamiseks nö kostja peamajast, sh XXXkäest, on ebaõige. XXX muuhulgas ei töötanudki allüürilepingu sõlmimise ajal kostja juures. Seega on kostjale tekkinud kahju seetõttu, et hageja poolt kogutud andmete (sh tehtud arvestuste) alusel koostatud allüürilepingutes on sätestatud allüüri suurus ja kõrvalteenuste eest tasutav summa ebaõigesti sellisena, et kostjale on tekkinud kahju (kahju igakuine suurus 2012.a –3 074,05 ja 2013.a –3964,94 eurot). Järelikult oli kostjal õigus tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Kostja märgib veel seda, et isegi kui kostjal õnnestub allüürnikega kokkulepe saavutada tulevikus makstava allüüri või kõrvalkulude suurendamiseks, siis oli kostjal õigus TLS § 88 lg 1 p 7 alusel hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest hageja lõi igal juhul ohu hagejale kahju tekkimiseks. Samuti on eespool kirjeldatud segadus allüürilepingutes sisalduvatega andmetega, mille kogumise kohustus oli hagejal, põhjustanud kolmanda isiku (so allüürnike) usaldamatuse kostja vastu. Seega oli kostjal õigus tööleping üles öelda ka TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel.

Kolmandaks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja märkinud, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on mittetähtaegselt vormistanud Kaluri 1, Orissaare Päästekomando üürilepingu muudatused. See töölepingu ülesütlemise asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega: Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus Lääne piirkonna kinnisvarahaldurina Kaluri 1, Orissaares asuva hoone haldamine, sh kuulus hageja töökohustuste hulka selle objektiga seoses sõlmitud ja sõlmitavate üürilepingute haldamine alates 12.12.2011.a. Hageja vastavad töökohustused on sätestatud töölepingu p-ides 1.3, 1.5, 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendis (eelkõige selle p-ides 2 ja 3; 07.09.2012.a (töölepingu ülesütlemise avalduse lisas 1 ekslikult märgitud aastaks 2013.a) sõlmiti Kaluri 1, Orissaares asuva hoone üürileping, mille kohaselt oli kostja kohustuseks anda Päästeametile nimetatud hoone üürile. Seega sõlmiti nimetatud üürileping ajal, mil hageja oli juba kostja juures tööl Lääne piirkonna kinnisvarahaldurina. Kostja ja Päästeameti vahel Kaluri 1, Orissaares asuva hoone üürilepingu lisas 6 p-is 7.2 oli kokku lepitud, et pärast ehitustööde lõppemist ja hoone üürnikule üleandmist sõlmivad pooled ühe kuu jooksul üüri suuruse määramiseks täiendava kokkuleppe; Kaluri 1, Orissaares asuv hoone anti üürnikule (st Päästeametile) üle 04.12.2012.a, millest anti hagejale elektronkirja teel ka teada 12.12.2012.a; 14.01.2013.a (so 1 kuu ja 10 päeva pärast üürilepingu objekti Päästeametile üleandmist ja 28 päeva pärast seda kui hageja väidetavalt sai esmakordselt teada üürilepingu objekti Päästeametile üleandmisest) küsis kostja töötaja XXXhagejalt üürilepingu muudatuse vormistamise kohta. Seega vaatamata sellele, et üürilepingu muudatuse sõlmimise tähtpäev oli juba 10 päeva varem saabunud, ei olnud selleks ajaks hageja midagi teinud selleks, et see üürilepingu muudatus sõlmida. Ebaõige on hageja väide justkui tuleks 16.01.2013.a hageja ja ehituse projektijuhi vahelisest elektronkirjavahetusest, et ehitise projektijuht ei osanud hagejat aidata. Vastupidi, hageja poolt viidatud elektronkirjavahetusest tuleneb kõigepealt selgelt, et hageja alustas üürilepingu muudatuse vormistamiseks andmete kogumist alles pärast XXX14.01.2013.a kirja saamist, mitte aga koheselt pärast objekti Päästeametile üleandmist või koheselt pärast seda, kui hageja väidetavalt esmakordselt objekti üleandmisest teada sai. Samuti on nii XXXkui ka XXXkoheselt pärast hageja kirja saamist aidanud hagejat (XXXkui ka XXXon samal päeval hagejale vastanud) Just nimelt hageja hilise reageerimise tagajärjel lükkus üürilepingu muudatuste vormistamine edasi, sest selleks vajalike andmete kogumine sai lõpetatud hiljem. Seetõttu on asjakohatud ka hageja väited justkui oli üürilepingu muudatuste sõlmimine pärast ette nähtud tähtaega tingitud kostja töökorraldusest (vastav kirjavahetus, millele hageja viitab, on seetõttu asjakohatu). Juhul, kui hageja oleks koheselt pärast objekti Päästeametile üleandmist alustanud andmete kogumisega, siis oleks olnud võimalik ka vajalik üürilepingu muudatuse kokkulepe Päästeametiga varem sõlmida. Hageja väide, justkui oleksid üürilepingu muudatuse vormistamise venimise põhjuseks olnud kostja töökorralduslikud puudused, on ebaõige ka seetõttu, et kostja finantsosakonnast saabus lahendus ühe päevaga, sest 04.02.2013.a saatis projektijuht finantsosakonnale abipalve ning 05.02.2013.a oli finantsosakonnast vastus saabunud). Vaatamata sellele ei suutnud hageja ikka oma töökohustusi korrektselt täita ja saatis hoopis 7 päeva pärast vastuse saamist oma töökohustuse täitmise edasi XXX, kuigi tegelikult kuulus hoopis hageja töökohustuste hulka lepingute vormistamine objektidega, mille halduriks oli hageja määratud. Üürilepingu muudatus Päästeameti ja kostja vahel sõlmiti 09.05.2013.a, so rohkem kui 5 kuud pärast lepingus ette nähtud tähtpäeva. Seega lükkus üürilepingu muudatuste kokkuleppe sõlmimine edasi hageja tegevusetuse tõttu (st hageja rikkus tegevusetusega oma töökohustusi), mille tagajärjel põhjustas hageja kolmanda isiku (sh Päästeameti) usaldamatuse kostja vastu ja lõi ohu kahju tekkimiseks ning järelikult oli kostjal õigus tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p-ide 6 ja 7 alusel. Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata jätmise

tagajärjel viidi ruumide rekonstrueerimise tööd läbi ilma üürnikuga vastavate kulude hüvitamise osas kokkulepetsõlmimata, mille tagajärjel puudub kostjal õiguslik alus nõuda üürnikult kulude hüvitamist. Neljandaks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja märkinud, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on viinud läbi Pikk tn 18, Pärnu Häirekeskuse ruumide rekonstrueerimise ilma kliendikokkuleppe sõlmimiseta. See töölepingu ülesütlemise asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega: vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus kinnisasjal aadressiga Pikk 18, Pärnu oleva hoone haldamine alates 12.12.2011.a, sh kuulus seega hageja töökohustuste hulka järgida selle hoones suhtes sõlmitud üürilepingutes kokkulepitut (sh remonttööde tegemine ja nende hüvitamine), hageja töökohustuseks oli järgida normdokumente ja vajalikke protseduure, mis seonduvad tema haldusesse kuuluval kinnisasjal teostatavate remontöödega. Hageja vastavad töökohustused on sätestatud töölepingu p-ides 1.3, 1.5, 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendis (eelkõige selle p-ides 2 ja 3); kinnisasjal aadressiga Pikk 18, Pärnu toimusid ümberehitustööd (rekonstrueerimine), mille eest tasus kostja 55 132eurot + käibemaks; kinnisasja Pikk tn 18, Pärnu Häirekeskuse suhtes on kostja ja üürnikuvahel sõlmitud üürileping, mille p 7.6 sätestab: „Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.“ Seega oli antud juhul vajalik sõlmida sellel kinnisasjal ruumide rekonstrueerimiseks üürnikuga (so Häirekeskusega) kokkulepe, sest üürilepingus ega selle lisades ei olnud nende tegemises ega tööde tegemisega kaasnevate kulude hüvitamises kokku lepitud; Remonttööde tegemiseks kokkulepet Pikk tn 18, Pärnu Häirekeskuses sõlmitud ei olnud. Seega ei olnud kostjal õigust remontöid selles hoones teha. Kuni tänase päevani ei ole Pärnu Häirekeskuses tehtud töid üürniku poolt hüvitatud ja kokkuleppe sõlmimine ei ole vaidluste tõttu õnnestunud. Seega on kostjal tekkinud kahju summas 55 132eurot seetõttu, et hageja ei täitnud korrektselt oma tööülesandeid (st hageja rikkus oma töökohustusi, sest alustas remonttöödega Pikk tn 18, Pärnu hoones üürnikuga vastava kokkuleppe sõlmimiseta kuigi üürilepingu kohaselt oli see vajalik), mille tagajärjel on kostjal tekkinud kahju väärtuses, mille kostja oli sunnitud ümberehitustööde tegemise eest tasuma. Järelikult oli kostjal õigus hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel üles öelda. Samuti on hageja oma töökohustuste rikkumise tõttu põhjustanud kolmanda isiku (sh Häirekeskuse) usaldamatuse kostja vastu, sest kostja tegi remonttöid, rikkudes Päästeametiga sõlmitud üürilepingut. Järelikult oli kostjal õigus tööleping hagejaga üles öelda TLS § 88 lg 1 p-i 6 alusel. Mis puudutab hageja väidet justkui ei saa üürnikuga kokkuleppe sõlmimata jätmist hagejale ette heita seetõttu, et hagejal ei olnud õigust hankeid kooskõlastada, sest seda pidi tegema osakonnajuhataja, siis jätab hageja tähelepanuta selle, et hanke korraldamine remonttööde tegemiseks ja üürnikuga kokkuleppe sõlmimine nende remonttööde tegemiseks on erinevad tegevused. See, et remonttööde teostamiseks olid nõusolekud antud ja hange korraldatud ei tähenda, et kokkulepe üürnikuga nende remonttööde tegemiseks (sh üürniku luba remonttööde tegemiseks, remonttööde hüvitamine üürniku poolt jms) on sõlmitud. Seega on asjakohatu hageja viide riigihangete korraldamise protseduurile. Selliste kokkulepete sõlmimine ja/või nende ettevalmistamine enne remonttööde tegemist oli hageja kui kinnisvara halduri ülesanne. Hagiavalduses olevad viited erinevatele elektronkirjadele (hagiavalduse lisad 31-35) on samuti asjakohatud, sest ühestki viidatud kirjast (ega ka muust tõendist) ei tulene, et hagejale oleks teatatud üürnikuga kokkuleppe sõlmimist. Nendest elektronkirjadest on näha see, et heaks on kiidetud üksnes teostatavad tööd. Samas ei ole üürilepingu poolte vahel sõlmitud kokkulepet ega üürniku poolt muul viisil heaks kiidetud nende tööde maksumuse hüvitamist. Kostjal oli õigus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, sest kostja töökohustuste täitmata jätmise

tagajärjel koostati ebaõigete andmetega üürileping. Viiendaks on töölepingu ülesütlemisavalduses töölepingu ülesütlemise asjaoluks kostja märkinud, et hageja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi sellega, et on koostanud vigadega Kevade 10, Rapla päästekomando üürilepingu. See töölepingu ülesütlemise asjaolu on tuvastatud järgmiste tõenditega: vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja töökohustuste hulka kuulus kinnisasjal aadressiga Kevade 10, Rapla oleva hoone haldamine alates 12.12.2011.a, sh kuulus seega hageja töökohustuste hulka kontrollida, et selle hoone suhtes sõlmitavates üürilepingutes oleksid õiged andmed (sh ruumide suurus, üüri suurus jne). Hageja vastavad töökohustused on sätestatud töölepingu p-ides 1.3, 1.5, 5.1-5.3 ning Lääne piirkonna kinnisvarahalduri ametijuhendis (eelkõige selle p-ides 2 ja 3); vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et Kevade 10, Rapla hoone üürilepingu koostamisel võeti üüripinna arvutamisel aluseks vigaselt sisestatud andmed üüritava pinna suuruse kohta, mille tagajärjeks oli vale üüri suurus. See nähtub hagiavalduse lisast 37, kust on selgelt näha, et kostja töötaja XXXleidis vea hageja poolt saadetud dokumentides ja sellest tulenevalt parandas XXXselle vea. Nimelt olid hageja poolt saadetud tabelis vead sees, mille parandamist pidi kostja töötaja XXXhagejalt mitmeid kordi paluma. Hageja väidab hagiavalduses justkui tulid arvestuse alused kostja lepingute spetsialistilt XXX. Selle väite ebaõigsus on tõendatud hagiavalduse lisaga 37ja käesoleva vastuse lisadega 7-9, kust nähtub, et andmed saatis hageja, mille kostja töötaja XXXpidi parandama. Samuti on ebaõige hageja väide, justkui valdas Kevade 10, Raplas asuva hoone kohta andmeid XXX. Kinnisvara halduri ülesanne on koguda kinnisasja kohta õiged andmed ja edastada need infosüsteemi (sh on halduri kohustuseks tagada, et andmed oleks õiged, et kostjale ei tekiks kahju). Hageja väidab hagiavalduses, justkui ei nähtuks ülesütlemise avaldusest ega selle lisast (XXX seletuskiri), millist õiguslikku tähendust omistab kostja üürilepingu koostamiseks kogutud andmete ebaõigsusele. Hageja heidab ülesütlemisavaldusele ja selle lisale ette, et puudub analüüs, milline kahju kostjal tekkis seoses üürilepingu sõlmimiseks edastatud ebaõigete andmete edastamisega. Hageja on jätnud aga tähelepanuta selle, et tööleping hagejaga öeldi üles TLS § 88 lg 1 p-ide 6 ja 7 alusel. TLS § 88 lg 1 p-i 6 järgi on tööandjal õigus töötajaga tööleping üles öelda, kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Antud juhul põhjustaski hageja poolne ebaõigete andmete alusel koostatud üüripakkumise koostamine ja selle edastamine kolmandale isikule (potentsiaalsele üürnikule) usaldamatuse kostja vastu. TLS § 88 lg 1 p-i 7 järgi on tööandjal õigus töötajaga tööleping üles öelda juba siis, kui töötaja on loonud kahju tekkimise ohu. Antud juhul lõi hageja poolne ebaõigete andmete edastamine üürilepingu sõlmimiseks ohu kahju tekkimiseks, sest juhul, kui üürnikuga oleks sõlmitud üürileping ebaõigete andmete alusel, siis oleks võinud kostja saada üüri vähem, kui kostjal tekkivad kulud seoses hoone haldamisega. Seega oleks kostjal võinud sellise üürilepingu sõlmimise tagajärjel tekkida kahju. Hageja väidab justkui ei oleks kostja hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud ja seetõttu puudub TLS § 88 lg-s 3 sätestatud eeldus töölepingu ülesütlemiseks. Kõigepealt on ebaõige hageja väide justkui ei oleks kostja hagejat hoiatanud (vt selle kohta p 3.2). Lisaks, arvestades hageja poolsete töökohustuste rikkumise erilist raskust, ei olnudki kostjal vajalik hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada (vt selle kohta p 3.3). Kostja töötaja on juba näiteks märtsis 2013.a hagejale teatanud, et hageja on rikkunud töölepingus sätestatud kohustusi seoses Transvaali 58, Kuressaare objektiga. Samuti nähtub arenguvestluse kokkuvõttes rahulolematust hageja töökohustuste täitmisega. 3.3 Vastavalt TLS § 88 lg 3 lausele 2 ei pea tööandja töötajat enne töölepingu ülesütlemist hoiatama, kui töötaja ei saa seda kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Käesoleva hagiavalduse vastuse p-is 2 välja toodud hageja töökohustuste rikkumised on eriliselt rasked TLS § 88 lg 3 lause 2 mõistes, sest hageja töökohustuste rikkumise tagajärjed on kostjale väga rasked: kostjale on tehtud avaliku võimu poolt sunniraha nõue, mis, arvestades kostja ülesandeid

ühiskonnaelus (kostja on riigile kuuluva kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100 %-iliselt Eesti Vabariigile), mõjub kostja mainele väga halvasti; kostjale on hageja töökohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud suures ulatuses ning hageja töökohustuste rikkumise tagajärjel on tekkinud suure kahju tekkimise oht; hageja töökohustuste rikkumise tagajärjel on kostja maine saanud kahjustuda kostja peamiste klientide ees. Kostja kohustuste rikkumise tagajärjel on kostja usaldusväärsus selliste kostja klientide ees, kes on kostjaga üürisuhtes üle Eesti ka teistel kinnisasjadel, mis tähendab, et hageja poolsete kohustuse rikkumiste tagajärjed on äärmiselt rasked. Ka vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu p-ile 9.5 oli kostjal õigus tööleping ilma täiendava hoiatuseta üles öelda, kui töötaja paneb toime töölepingu olulise rikkumise. On selge, et kõik töötajale etteheidetavad rikkumised on olulised. Hageja lohakus, ebatäpsus ja hilinemised tööülesannete täitmisel viitasid selgelt, et hagejaga töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja lõpuni oleks toonud kostjale kaasa täiendava olulise kahju tekkimise ohu ning ohustanud kostja suhteid klientidega. Sellistel asjaoludel ei saanud kostjalt eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Hageja on töölepingu ülesütlemise alusetust põhjendanud sellega, et töölepingu kehtivuse ajal toimunud katseaja tulemuste hindamise (12.04.2012.a), arenguvestluse tulemuste hindamise (30.11.2012.a) ja töötaja personaalsete tulemuste hindamise (16.04.2013.a) kohaselt olid hageja töötulemused head. Samas jätab hageja tähelepanuta, et need hindamised on tehtud enne seda, kui ilmnesid töölepingu olulised rikkumised, mis hageja toime pani. Samuti ei olnud arenguvestluse tulemused üksnes positiivsed. Arenguvestluse kokkuvõttes on nähtav, et kostja ei olnud rahul hageja töösoorituse kõigi aspektidega. Asjakohatu on ka hageja väide selle kohta, et kostjal ei olnud õigust hagejaga töölepingut üles öelda, sest hagejale oli makstud tulemustasu. Tulemustasu koosneb kahest osast: esiteks ettevõtte üldised tulemused ja töötaja isiklik panus. Kostja heade tulemuste põhjal otsustati kõikidele kostja töötajatele tasuda 1 kuu palgaga võrdne summa. Isiklike tulemuste osas tulemustasu maksmise eesmärgiks oli motiveerida töötajat parandama töötulemusi ning koostööd tööandja ja töötaja vahel. Juhul, kui kostjale oleks olnud teada kõik töölepingu ülesütlemise asjaolud, siis ei oleks hageja tööd saanud sellisena hinnata, vaid hinnang oleks olnud madalam. Kostja peab oluliseks märkida ka seda, et täna on objektid, mille haldamise ülesanne hagejal oli, üle võtnud kostja töötaja XXX, kes on leidnud hageja töökohustuste rikkumisi veel enam, kui töölepingu ülesütlemise avalduses ja selle lisas märgitud. Hageja käsitleb hagiavalduses põhjalikult ka seda, et kostja saatis hagejale töölepingu lõpetamise kokkuleppe projekti. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas seondub see käesoleva tsiviilvaidlusega. On iseenesestmõistetav, et tööandja ja töötaja peavad lahkarvamuste tekkimisel läbirääkimisi, kas on võimalik nö sõbralikult töösuhe lõpetada. Kostja lähtus töölepingu lõpetamise kokkuleppe projekti koostamisel sellest, et hagejale on kasulikum tööleping lõpetada poolte kokkuleppel. Kuna käesoleva vaidluse seisukohalt ei ole enne töölepingu lõpetamist toimunud läbirääkimised asjassepuutuvad, siis palub kostja kohut jätta vastavad hagiavalduse väited ja nende väidete tõendamiseks esitatud tõendid tähelepanuta. Kostja toob siiski välja, et ebaõige on hageja väide justkui oleks kostja töötaja XXX öelnud hagejale, et tema rikub hageja elu ära, kui hageja ei nõustu kokkulepet sõlmima. XXX väitis, et kostja ettepanek töösuhe kokkuleppel lõpetada oleks hagejale soodsam. Hagiavalduses on käsitletud ka töölepingu ülesütlemise avalduse lisa 1 p-ides 5 ja 7 käsitletud kostja etteheiteid hageja tööle kostja juures. Samas ei märgitud neid seletuskirjas välja toodud etteheited töölepingu ülesütlemise alusena. Seega on need küsimused käesoleva vaidluse seisukohalt asjakohatud ja kostja ei pea vajalikuks hakata hagiavalduses sisalduvaid vastavaid väiteid ümber lükkama. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Kohtuistungil jäid pooled varemesitatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja töötas kostja juures Lääne piirkonna haldurina 12.12.2011.a sõlmitud töölepingu alusel (tl 25-28, I). Kostja esitas hagejale 10.07.2013.a töölepingu ülesütlemise avalduse (tl 38, I). Ülesütlemiseavalduse kohaselt öeldakse hageja tööleping üles alates 19.07.2013.a TLS § 88 lg 1 p 6 ja p 7 alusel töölepingu p 5.3 rikkumise eest ning rikkumised on alljärgnevad:

Hageja väidetavate rikkumiste puhul ei saa ka olla tegemist TLS § 88 lõikes 32 nimetatud „erilise raskusega rikkumisega“, mille puhul eelnevalt hoiatama ei pea. Esiteks seetõttu, et tööandja lepingu üleütlemise avalduses ei ole maininud eriti rasket rikkumist ja teiseks seetõttu, et tööandja väitel rikkus töötaja kohustusi kogu tööloldud aja, eriti raske rikkumise korral oleks aga tööleping koheselt lõpetatud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et kostja oli hageja tööga rahul. TLS 104 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemine ilma aluseta või seadusele mittevastav ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks töölepingut rikkunud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et hageja tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ning seega on töölepingu ülesütlemine tühine, poolte vaheline tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Kohus tuvastas, et tööleping öeldi ebaseaduslikult üles juba ainuüksi sel põhjusel, et kostja ei hoiatanud hagejat hageja väidetavate eelnevate rikkumiste eest ning kostja ei ole tõendanud, et hageja pani toime ühe ja eriti raske rikkumise. Eeltoodud põhjusel ei analüüsi kohus poolte väiteid väidetavate rikkumiste sisu kohta. TLS § 107 lg 2 kohaselt TLS §-s 107 lg 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 97 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ja lg 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale, kelle töösuhe tööandja juures on kestnud üks kuni viis aastat, ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kuna hageja oli töölepingu ülesütlemise avalduse saamiseks ajaks töötanud kostja juures poolteist aastat, pidi talle lepingu erakorralisest ülesütlemisest teatama vähemalt 30 päeva ette. Hageja sai kostja 10.07.2013.a lepingu ülesütlemise avalduse kätte 12.07.2013.a ning seega on töölepingu lõppemise aeg 30 kalendripäeva hiljem ehk 11.08.2013.a. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Hageja viimane tööpäev kostja juures oli reede 09.08.2013.a. Kostjalt tuleb hageja kasuks juuli 2013.a 13 tööpäeva ja augusti 2013.a 7 tööpäeva eest välja mõista töötasu erakorralisest ülesütlemisest vähemteatatud aja eest 1055,8 eurot (hageja töötasu bruto on 1175 eurot). TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus ei tuvastanud mingeid erilisi asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suuruse muutmise. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna hageja töötasu on 1175 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 3525 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.