Asjaõigus › Omandiasjad

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

täitnud. Lepingu eesmärgi saavutamise nimel nõudis hageja korduvalt kostjalt lepinguliste kohustuste täitmist ning andis Tallinna notari Kätlin Aun-Janisk’i vahendusel 19.04.2013 saadetud teatisega kostjale täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Sama teatega avaldas hageja ühtlasi tahet lepingust taganemiseks, kui kostja enda kohustusi nõuetekohaselt täiendava tähtaja jooksul ei täida. Kostja ei ole tänaseks päevaks enda lepingulisi kohustusi täitnud, mistõttu on hageja kasutanud enda lepingu p-st 5.1 tulenevat õigust taganemiseks. Tuginedes lepingu punktile 5.5, kohustub kostja lepingust taganemise korral andma tagasivõetamatu notariaalselt kinnitatud avalduse 15.07.2011 sõlmitud müügilepingu alusel kinnistusraamatusse kantud eelmärke kustutamiseks, milline kohustus on tänaseni täitmata. Pooltevahelise lepingu p 3.1 kohaselt sai kostja kinnisasja otsese vastuse 29.07.2011. Kostja valdus on tema muude lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu muutunud pahauskseks valdamiseks õigusliku aluse puudumise tõttu. Nimelt loobus kostja kinnistu õiguspärase valdamise võimalusest, jättes täitmata lepingu eseme ostmise, ostuhinna tasumise ja asjaõiguslepingu sõlmimise kohustuse. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, sõltumata hageja viitest taganemisõiguse kasutamiseks. Hageja esitas ka notari vahendusel kostjale teatise täiendava tähtaja andmise kohta ja kohustuse mittenõuetekohase täitmise korral lepingust taganemiseks. Vastavalt lepingu punktile 5.6 edastas notar taganemisavalduse kostja lepingujärgsele aadressile. Tulenevalt samast lepingusättest loetakse tähitud kirjaga teade kättesaaduks, kui selle üleandmisest sideasutusele on möödunud 5 päeva. Kuivõrd 5-päevane tähtaeg on möödunud, tuleb tahteavaldus lugeda kostja poolt kättesaaduks ja sellest tulenevad õiguslikud tagajärjed vastavalt tahteavalduses väljendatule. Kohus on edastanud hagimaterjalid 26.11.2013 Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 30 päeva jooksul. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51, puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seoses eeltooduga jätab kohus otsusest kirjeldava osa ja põhjendava osa välja, märgib vaid osaliselt asjaolud ja põhjendused, mille märkimine on vajalik muu hulgas seoses menetluskuludega võimaldamaks pooltel otsustada resolutsioonis sisalduvate seisukohtade põhjendatuse üle, märgib kohus asjaolud ja põhjendused ulatuses, mis hõlmab muu hulgas ka menetluskulud. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt AÕS § 63 lg-le 8 on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui

märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hageja esitatud faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja esindaja kulu 600 eurot. Tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Lepingulise esindaja kulud on põhjendatud, sest need on vastavuses asja keerukuse astmega ja need on esitatud seega põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.