Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

AS Swedbank esitas 30.08.2013 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja J. Z. vastu 1 237,77 euro ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni nõudes. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude ja viivise menetluskuludelt väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on sõlmisid hageja ja kostja 24.11.2007 arvelduskrediidi kasutamise lepingu, millega hageja andis kostja kasutusse arvelduskrediidi numbriga 07-212328-KP, krediidilimiidiga 13 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1104676779. Intressimääraks oli lepingu järgi 14%. Lepingu punkti 6.3 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (so iga kuu 10.kuupäeval) oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja tegi kaardiga tehinguid 265,14 euro väärtuses. Kostja jättis oma kohustuse tasuda intressi täitamata. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 265,14 eurot hagejale ei tagastanud. 06.09.2013 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus kokku 369,22 eurot, sh põhiosa 265,14 eurot, intress 9,91 eurot ja viivis 94,17 eurot. 04.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu mille alusel hageja andis kostja kasutusse Visa Classic krediitkaardi nr 4797245001683291 krediidilimiidiga 10 000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr 1104676779. Intressimääraks oli lepingu järgi 16%. Lepingu punkti 5.7 alusel kohustus kostja tagama, et maksepäeval (so iga kuu 10.kuupäeval) oleks arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kostja tegi krediidiga tehinguid 634,62 euro väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata, ütles hageja 21.06.2010 lepingu ühepoolselt üles. 06.09.2013 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus kokku 868,55 eurot, sh põhiosa 634,62 eurot, intress 70,59 eurot ja viivis 163,34 eurot. Kokku võlgneb kostjal hagejale 1 237,77 eurot, milles on: põhiosa 899,76 eurot, intress 80,50 eurot ja viivis 257,51 eurot.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20

päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 12.detsembril 2013 TsMS § 326 lg 1 sätestatud korras postkasti panekuga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale J. Z.le kätte postkasti panekuga kohaselt. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks.

TsMS § 326 lg 1

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2; § 76 lg 1; § 82 lg 1; 100; § 101 lg 1 p 1, p 4, p 6; § 108 ning § 113 VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepinguid, jättes tasumata intressid lepingus sätestatud summades ja tähtaegadeks ning tagastamata lepingujärgse võlgnevuse . Kostja poolt hagile tähtaegselt vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele avalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses (kokku 1237,77 eurot, sellest põhiosa 899,76 eurot, intress 80,50 eurot ja viivis 257,51 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates 10.09.2013.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 1 237,77 eurot ning viivis alates 10.09.2013 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt 105 eurot, kokku 150 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 150 eurot ning viivis menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.