Eesti Vabariik (Häirekeskuse kaudu) hagi V R vastu 969.20 euro nõudes
Hagi hind 969,20 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Häirekeskuse kaudu, registrikood 70007446, asukoht: Erika 3, 10416 Tallinn), lepinguline esindaja Ramo Tomingas (e-post: [email protected]); Kostja: V R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamise kuupäev
10. jaanuar 2014/ Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostja V R’lt hageja Eesti Vabariik (Häirekeskuse kaudu) kasuks 969 (üheksasada kuuskümmend üheksa) eurot ja 20 senti, s.o põhivõlg 918.50 eurot, viivis 48.60 eurot ja tekitatud kahju 2.10 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista V R’lt riigituludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas
EE891010220034796011 AS-is SEB Pank, IBAN: nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank või IBAN: EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, Viru 1 (4)
2-13-48613 Maakohtu viitenumbriga 2900072136) riigilõiv summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks 15 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5.Saata kohtuotsus otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisel Riigi Tungiteenuste Keskusele kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3. osas täitmise tagamiseks.
Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 AS-is Swedbank, viitenumber 3100057484 kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD
1.16.10.2013 esitas Eesti Vabariik (Häirekeskuse kaudu) Viru Maakohtule hagiavalduse V R vastu 969.20 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt 29.08.2008 sõlmisid Häirekeskus ja V R stipendiumilepingu nr 3.3-3/2, mille kohaselt kohustus hageja maksma kostjale stipendiumi 6 000 krooni (383.47 eurot) kuus ning kostja kohustus pärast päästekorraldaja kutseõppe läbimist jätkama teenistussuhet Häirekeskuses vähemalt 2 aastat. 05.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja stipendiumilepingu nr 3.33/2 lõpetamise kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppes lepiti muuhulgas kokku, et perioodil 01.09.2008 – 05.09.2008 kostjale stipendiumi ei maksta.
3.26.02.2009 kirjaga nr 6.1-10.3/121 teatas hageja kostjale, et eksituse tõttu on kostjale tasutud õigusliku aluseta 2008.a stipendiumi kokku summas 20 357 krooni (1 301.05 eurot). Tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 palus hageja nimetatud summa tagastada hiljemalt 31.03.2009. 06.04.2009 avaldas kostja telefoni teel soovi sõlmida võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, mille kohaselt oleks viimane võlgnevuse maksepäev 17.12.2009 Hageja nõustus maksegraafiku sõlmimisega ning 06.04.2009 kirjaga nr 6.1-10.3/194 saadeti kostjale maksegraafik.
4.25.06.2009 kirjaga nr 6.1-10.3/194 teatas hageja kostjale, et viimane ei ole maksetähtaegadest kinni pidanud ning palus sissenõutavaks muutunud võlgnevus hagejale esimesel võimalusel ära tasuda. Samas kirjas hoiatati kostjat, et juulikuu osamakse tasumata jätmise korral loeb hageja kõigi alusetult makstud stipendiumi tagasimaksmise graafiku osamaksete tähtaja saabunuks ning esitab hagiavalduse kohtusse. 2 (4)
2-13-48613
5.Kuivõrd kostja ei pidanud endiselt kinni maksetähtaegadest saatis hageja 28.01.2010 kostjale kirja nr 6.1-10.3/194, milles teatas, et kostja võlgnevus hageja ees on 17 557 krooni (1 122.10 eurot). Samas pakkus hageja kostjale täiendava maksegraafiku sõlmimise võimalust.
6.Vastavalt kostja poolt 08.02.2010 e-postiga saadetud avaldusele, saatis hageja 09.02.2010 kirjaga nr 6.1-10.3/194 kostjale uue maksegraafiku. 03.06.2013 saatis hageja e-postiga kostjale kohtuliku menetluse alustamise hoiatuse (31.05.2013.a nr HK 2.-1/1057). Nimetatud hoiatuses paluti kostjal tasuda võlgnevus summas 997.66 eurot hiljemalt 30.06.2013 ning hoiatati võla tasumata jätmisel kohtuliku menetluse alustamisest. Samas hoiatuses tegi hageja veelkord kostjale ettepaneku maksetähtaja pikendamiseks.
7.05.06.2013 e-kirjaga avaldas kostja soovi sõlmida uus maksegraafik. 10.06.2013 saatis hageja e-postiga kostjale allkirjastamiseks võlatunnistuse, mis sisaldas maksegraafikut. 19.06.2013 sai hageja kätte kostja poolt allkirjastatud võlatunnistuse.
8.Tulenevalt sellest, et kostja ei tasunud graafikujärgselt teist osamakset, saatis hageja 19.08.2013 kirjaga nr HK 2.1/1057 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kostja sai lepingu ülesütlemise hoiatuse kätte 09.09.2013.
9.Hageja on seoses võla sissenõudmisega teinud kulutusi, mis seisneb lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmises tähitud postiga. Juhul, kui kostja oleks täitnud korrektselt oma lepingulisi kohustusi, siis ei oleks hageja pidanud tegema viimati nimetatud kulutusi. Sellega seoses tekkis hagejal kahju summas 2.10 eurot.
10.Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 967.10 eurot, millest põhiosa 918.50 eurot ja viivis 48.60 eurot. Nimetatud summadele lisandub hagejale tekitatud kahju summas 2.10 eurot. Viimati nimetatud summad on arvestatud seisuga 16.10.2013.a.
11.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 969.20 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Juhul kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta, palub hageja asi lahendada tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
13.Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on dokumendid isiklikult kätte saanud 21.11.2013. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentidega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. 3 (4)
2-13-48613
15.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud poolte vahel sõlmitud võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-dest 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kogu haginõude 969.20 euro ulatuses.
16.TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
18.Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja selle seaduse lisa 1 alusel tuleks haginõudelt 969.20 eurot tasuda riigilõivu 125 eurot. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv 125 eurot.
19.Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, § 162 lg 1 ja 2; 1741 lg 3; 407 lg 1 ja 3; 415; 416; 442; 444 lg 4, 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.