lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-27054/22

Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-27054/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
969
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Abi Kapital Grupp OÜ11308362(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-27054

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Imbi SidokToomsalu, Reet Allikvere

Kohtuasi

Abi Kapital Grupp OÜ hagi V Ki vastu võla väljamõistmiseks

Hagi hind

1119,57 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V Ki apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Hageja Abi Kapital Grupp OÜ (registrikood 11308362, asukoht Põhja pst 21c, Tallinn), esindaja prokurist Timm Ritari Kostja V K (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindaja Igor Sumarok Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda V Ki apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused:
1.

Sarnased lahendid

Maksekäsk
  • 03.07.20262-25-112671/8Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-25-113897/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 12.06.20262-25-101029/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 29.04.20262-24-145360/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.04.20262-25-123875/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Abi Kapital Grupp OÜ esitas hagi Harju Maakohtusse V Ki vastu võla väljamõistmiseks.
2.AS Erahariduskeskus ja V K sõlmisid 11.08.2010 õppelepingu nr tal-4090/2010, mille p 2.1 järgi asus kostja õppima ettevõtluse peaerialale vastavalt ärijuhtimise õppekavale. Vastavalt lepingule kohustus kostja osalema õppes ning tasuma igaaastast õppemaksu. Kostja ei tasunud temale esitatud arveid 01.12.2011 - 01.04.2012, kokku 946,64 eurot. Kostja lepingut omalt poolt ei lõpetanud. AS Erahariduskeskus eksmatrikuleeris kostja 25.05.2012 käskkirjaga õppemaksu tasumata jätmise tõttu. Vastavalt raamlepingule loovutas Erahariduskeskus AS 22.10.2012 nõude kostja vastu hagejale. Lepingu üldtingimustes on sätestatud, et tasumisega viivitamisel on AS-il Erahariduskeskus õigus nõuda kostjalt viivist arvestusega 7% aastas tähtajaks tasumata summalt.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kasutanud ega temale ei olnud osutatud teenuseid Erahariduskeskus AS-i poolt arvetes nimetatud tähtajal ning kostja esitas õigeaegselt lepingu ülesütlemisavalduse. Kostja arvates on sõlmitud õppeleping oma olemuselt töövõtuleping ning seejuures on õppelepingu üldtingimused p 4.6 ja 7.3 VÕS § 655 lg-ga 1 vastuolus ning tühised. On ebamõistlik, et õppeasutus tegi tema suhtes eksmatrikuleerimisotsuse alles 24.05.2012, esitades arveid igakuiselt alates 2011. detsembrist kuni 2012.a märtsini. Kostja on seejuures informeerinud õppeasutust lepingu lõpetamisest 05.10.2011. Eeltoodut on võimalik kinnitada ainult tunnistajate ütlustega. Mainitud asjaolu on kinnitatav ka e-matrikli väljavõttega, sest pärast 05.10.2011 ei ole kostja ülikooli enam ilmunud.
4.Harju Maakohus rahuldas 25.11.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõla 946,64 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 106,67 eurot ja viivise määraga 7% aastas põhinõudelt alates 20.09.2013.
5.Kohus leidis, tuginedes VÕS § 635 lg-le ja §-le 619, et õppeleping nr tal-4090/2010 on käsitletav käsunduslepinguna. Käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine on sätestatud VÕS §-s 631. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja ei ole vastavalt pooltevahelise lepingu teadete edastamise korrale, üldtingimuste p 7.4, lepingut lõpetanud. Üldtingimuste p 8.4 esimene lause sätestab, et pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Erilist tähtsust omab antud juhul üldtingimuste p 8.5.1, mille kohaselt loetakse teade kätteantuks, kui teade on üle antud allkirja vastu. Kohus leidis, et kostja vastavate lepingupunktide tühisuse vastuväide omaks asjas tähtsust sellisel juhul, kui leping oleks kostja poolt kehtivalt, s.t lepingu formaalseid nõudeid jälgides, üles öeldud ning õppeasutus ehk AS Erahariduskeskus ei aktsepteeriks muid seaduses sätestatud aluseid kostjapoolseks lepingu lõpetamiseks. Kostja poolt tasumata võla

suuruse tõendamiseks on hageja esitanud ärakirjad kostjale edastatud ning maksmata arvetest. Seejuures puudus pooltel vaidlus selle üle, et maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas regulaarselt esitatud arvetel.

6.27.12.2013 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse kostja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-27054. Apellant leiab, et maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, mis on seotud tõendite vastuvõtmisega ja hindamisega Kostja leidis, et poolte vahel sõlmitud leping on käsundusleping. Kostja viitas kohtule, et lõpetas lepingu 20.09.2010 ülesütlemisavalduse esitamisega. Ülesütlemisavalduse esitamist kavatses kostja tõendada tunnistajate ütlustega. Kohus jättis kostja sellekohase taotluse põhjendamatult rahuldamata. Kohus tegi järelduse, et ülesütlemise tõendamiseks on kostja kohustatud esitama kohtule ülesütlemisavalduse, mis on antud hagejale edasi allkirja vastu. Apellandi arvates on poolte vahel vaidlus ülesütlemisavalduse esitamise asjaolude üle, aga mitte ülesütlemisavalduse sisu üle. Apellant on nõus, et juhul, kui vaidlustatakse ülesütlemisavalduse sisu, peaks olema esitatud ka ülesütlemisavalduse tekst. Olukorras, kui vaidlus on asjaolu üle, kas ülesütlemisavaldus on esitatud või mitte, ülesütlemisavalduse esitamise fakt võiks olla tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1119,57 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba edasikaebamiseks ei ole andnud.
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellandid maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
10.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Reet Allikvere

Imbi Sidok-Toomsalu

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.04.20262-25-7049/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.04.20262-24-130498/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja