M M hagi Väike-Maarja Valla vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja 960 eurot hüvitise nõudes. Hagi hind 960 eurot.
Menetlusosalised
Hageja: M M (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja: Väike-Maarja Vald (vallavalitsuse kaudu, registrikood 75011694, asukoht Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Lääne-Virumaa, e-post: [email protected]), lepingulised esindajad: Peeter Rahnik ja Raili Sirgmets.
Resolutsioon
1.Jätta M M hagi Väike-Maarja Valla vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu TLS § 107 alusel lõpetamise ja 960 eurot hüvitise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.M M esitas 11. aprillil 2013 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Väike-Maarja Õppekeskuse vastu töölepingu TLS § 88 lg 1 ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu TLS § 107 alusel lõpemaise ja tööandjalt 3 kuu keskmise töötasu 960 eurot ulatuses lepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmise nõudes. Avalduse kohaselt avaldajat hoiatati, et töökohas toimub koondamine ja et ka avaldajat koondatakse ning et teatavad, kui ta peab töölepingule järgi minema. Kui avaldaja töölepingule järgi läks, andis tööandja talle hoopis töölepingu ülesütlemise teatise. Tööandja lõpetas töölepingu tervislikel põhjustel, kuna töötajale oli määratud töövõimetus 80%. Avaldaja arvates töövõimetus ei takistanud töötamist. See töö territoorium oli liiga suur ühele inimesele. Ennem kuulus territoorium kahele majahoidjale, kellest üks koondati. Seega langes ka tema koormus avaldajale. Sellepärast käisidki avaldaja perekonna liikmed abistamas, et jõukas töökohustused valmis.
2.Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 07.05.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.1-1/893 rahuldati töötaja avaldus tööandja Väike-Maarja Õppekeskuse vastu, loeti poolte vahel 16.04.2000 sõlmitud tööleping üles öelduks alates 11.04.2013 ja TLS § 109 lg 1 alusel mõisteti tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest 960 eurot.
TÖÖANDJA AVALDUS
3.06. juunil 2013 esitas Väike-Maarja Õppekeskus Viru Maakohtule taotluse M M poolt Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni Jõhvi Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Taotluse kohaselt tööandja lõpetas 09.04.2013 töölepingu alates 11.04.2013. Töövaidluskomisjon otsustas tuvastada poolte vahel 16.04.2000 (tegelikult hagejaga tööleping on sõlmitud 01.11.2001, 16.04.2000 sõlmitud lepingut kostjal ei ole) sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.
4.Tööandja ütles töölepingu üles õiguspäraselt. Töötaja töötas Väike-Maarja Õppekeskuses territooriumi hooldajana alates 01.11.2001 töölepingu nr 138 alusel. Töötaja ülesandeks oli territooriumi hooldamine, territooriumi pühkimine, lillepeenarde hooldus, tiikide puhastamine ujuvatest esemetest, lumerookimine ja prügikastide tühjendamine. 2008. aastast suurendati kohamäära 0,25 ametikoha võrra ja võeti ära muruniitmine kui töö masinaga.
5.Tõsised probleemid hageja tööga hakkasid pärast 2011. aasta juulikuud, kui talle määrati 80% töövõimetus. 01.08-27.09.2011 viibis ta uuesti haiguslehel. Pärast haiguslehel olemist sagenesid päevad kui hageja enam ise tööle ei tulnud ja tema tööülesandeid täitis tema abikaasa. Talveperioodil 2012-2013 rookis lund hageja abikaasa. Eeltoodu viitab sellele, et hageja ise ei tulnud terviseseisundi tõttu toime tööülesannete täitmisega. TLS § 15 lg 3 kohaselt töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sellist kokkulepet kostjal hagejaga ei olnud, et tööd oleks võinud keegi teine teha. Selleks ei ole ka mingit vajadust, sest peale hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemist tehakse gümnaasiumi ja õppekeskuse territooriumihooldaja töö ära 0,7 ametikohamääraga, selleks abilisi vajamata.
6.Igal aastal mitmel korral kaotas hageja töökohal teadvuse. 2013. aastal on hageja kaotanud teadvuse koolimaja juures kahel korral (11. märtsil ja 19. aprillil). Neist viimane juhtum toimus pärast töölepingu lõpetamist aga kuna see toimus koolimaja juures, siis õppekeskuse töötajad osutasid abi. Hagejat on teadvuseta leitud nii parklast, pargist kui ka tiikide juurest. Nii õpilased kui ka töötajad on hagejale kutsunud kiirabi. Õppekeskuse territooriumil on kaks tiiki, mille 2 (6)
2-13-28412 äärte puhastamine ning veekogust prahi välja võtmine on majahoidja tööülesanne. Tööandja ei suuda tagada epilepsiahaige turvalisust tiikide kallastel. Hageja on ise mitmel korral tunnistanud ja muretsenud oma turvalise pärast tiikide puhastamisel.
7.Hagejal on probleemid kätega ja ta ei olnud võimeline lund rookima. Õppekeskuse esine on suletud territoorium, kus on talvel lund rookides palju käsitsi tööd. Hageja ei suutnud seda füüsiliselt teha ja seda tegi tema abikaasa, mis samuti viitab sellele, et hageja ei tulnud terviseseisundi tõttu tööülesannete täitmisega toime.
8.Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on üldkriteeriumiks mõjuv põhjus, mida tuleb igal konkreetsel juhul vastavalt asjaoludele hinnata. Seadusandja on sätestanud ka näitliku loetelu mõjuvatest põhjustest (§ 88 lg 1 p-d 1-8), mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Loetelu ei saa pidada mingil juhul ammendavaks. Kõne alla võivad tulla ka täiendavad mõjuvad põhjused, kuid need peavad olema seotud töötajaga. TLS-i sõnastusest ei tulene, et ülesütlemisavalduses peab olema ülesütlemisalusele viidatud punkti täpsusega. Tööandja poolt on tõendatud mõjuv põhjus, mille tõttu ei saanud mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.
9.Tööandjal oli olemas piisav info hageja tervisliku seisundi kohta ja alus temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks, hageja ei olnud terviseseisundist nähtuvalt pika aja jooksul tulnud toime oma tööülesannete täitmisega. Tööandaja ütles töölepingu üles hageja terviseseisundi tõttu ja tõi selle põhjuse välja ka ülesütlemise kohta koostatud käskkirjas. Kostja leiab, et töövaidluskomisjon on töölepingu ülesütlemise lugenud tühiseks väga formaalsel põhjusel, sest ka hageja tervisekontrolli tulemus ei oleks muutnud tööandjale juba eelnevalt teadaolevat, et hageja ei suuda oma tervislikust seisundist tulenevalt territooriumihooldaja tööd teha ja selline olukord on kestnud pikemat aega.
MENETLUSE KÄIK
10.07.06.2013 nõudis kohus töövaidlusasja nr 4.1-1/893 toimiku tsiviilasja materjalide juurde.
11.26.08.2013 võttis kohus hagi menetlusse ja andis hagejale (töötajale) tähtaja hagiavalduse esitamiseks.
12.15 septembril 2013 esitatud hagiavalduse sisu on enamasti sama, mis on esitatud töövaidluskomisjonile. Hageja kinnitas seda, et talvel ta ei suutnud lund kühveldada, kuid teatas, et selle põhjuseks oli ka töökoormuse suurenemine, s.o teise koristaja töökohustuste hagejale üleandmine.
13.08. oktoobril 2013 esitatud seisukohas teatas tööandja, et haridus- ja teadusministri 04.01.2013. käskkirja nr 7 alusel vähenes kooli 2013.aasta eelarve kokku 152 821 euro võrra, millest tingituna koondati õppekeskuses alates märtsi- ja aprillikuust täiendõppeosakonna juhataja ja kaks administraatorit. Kolme puhastusteenindaja ning kahe administraatori töö korraldati ümber. Kogu see protsess ei puudutanud majahoidja töö ümberkorraldamist. Hageja väide, et töökoormus suurenes aga tasu ei tõusnud ei pea paika. Hageja töötas kuni 2008 aasta alguseni 0,75 ametikohamääraga. Kuna 2008.aastat lõppes vallal puhastusteeninduse leping firmaga, siis kogu puhastusteeninduse töö korraldati ümber. Sellest 0,75 ametikohast vähendati 3 (6)
2-13-28412 tööülesandeid. Enam ei pidanud hageja õppekeskuse hoone juures muru niitma ning lillepeenra kevadisel rajamisel oli ta ainult abi tööjõud. Jaanuarist 2008 muudeti kohamäära 0,75 ametikohalt 1,0 ja juba 01. märtsist tõsteti kuupalgamäär 4 900 kroonini (miinimumpalk 4350 krooni). Juurde tuli gümnaasiumi peahoone ümbruse hooldamine. Alates 11.04.2013 tehakse gümnaasiumi ja õppekeskuse majahoidja töö ära 0,7 ametikohamääraga, selleks abilisi vajamata. Talveperioodil suureneb kohamäär uuesti 1,0 ametikohani.
14.Pärast hagiavalduse ja tööandjalt vastuse saamist määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi. 28.10.2013 toimunud kohtuistungil selgus, et Väike-Maarja Õppekeskus on Väike-Maarja Valla hallatav õppeasutus, mis ei ole juriidiline isik. Kohus lükkas asja arutamise edasi selleks, et selgitada välja, kes on menetluses kohane kostja. 30.10.2013 kohtumäärusega määras kohus lugeda kohaseks kostjaks Väike-Maarja Valla (vallavalitsuse kaudu), saatis talle tsiviilasja materjalid ja andis võimaluse seisukoha esitamiseks.
15.08. novembril 2013 esitatud seisukohas Väike-Maarja Vald nõustus Väike-Maarja Õppekeskuse poolt esitatud avaldusega töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohtus hagimenetluse korras läbivaatamisega, samuti Väike-Maarja Õppekeskuse poolt esitatud taotluste ja vastusega hagile, kiitis esitatu heaks ja luges neid enda esitatuks.
KOHTUISTUNG
16.12. detsembril 2013 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse juurde. Hageja selgituste kohaselt 2001. aastal pooled sõlmisid uue töölepingu, millega lõppesid tema kohustused maja sees koristada ja ta läks välja tööle. Hageja võinud samahästi tööd edasi teha, ta vajas abi ainult talvel, kui lund oli väga palju. Alates 2001. aastat teda käis abistamas tema mees. Hageja arvates tööandja pidi teda koondama. Hageja kinnitas, et viimastel aastatel on toimunud epilepsiahoogude ägenemine ning on olnud olukordi, kus epilepsia ägenemise tõttu on talle kutsutud kiirabi õpilaste ja kaastöötajate poolt. Samuti kinnitas hageja, et viimastel aastatel on tema mälu halvenenud.
17.Kostja esindajad jäid kostja vastuse juurde, leides, et hageja ei olnud enam tervisest tulenevalt võimeline tööd tegema. Esindajad loobusid varem esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlusest. Kostja esindajad teatasid, et hageja ametikohta ei ole koondatud, hageja ülesandeid praegu täidavad 2 inimest. Kostja esindaja selgituste kohaselt 2013 aasta jaanuaris sattus hageja haiglasse ja siis küsis, mis edasi saab. Hagejale öeldi, et ole rahulik, käi operatsioonil ära, tööandja korraldab hageja tööd ringi ja et majas käib koondamine. Hageja mõistis öeldut valesti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud avaldustega ja kostja vastustega avaldustele, kuulanud ära hageja ja kostja esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
19.Hageja (töötaja) ja Väike-Maarja Õppekeskuse (tööandja) vahel 01.11.2001 sõlmitud töölepingu nr 128 alusel asus hageja tööle territooriumi hooldajana (t. lk. 9). Kuigi hageja ja kostja on kinnitanud, et tegelikult hageja asus sama tööandja juurde tööle 16.04.2000, siiski 4 (6)
2-13-28412 pooltel ei ole vaidlus selle üle, et alates 01.11.2001 tekkis nende vahel uus töösuhe. Seega käesolev vaidlus on tekkinud 01.11.2001 sõlmitud töölepinguga seoses.
20.11.03.2013 kirjaga teatas tööandja hagejale, et TLS § 88 lg 1 ja § 100 lg 1 alusel lõpetab töölepingu hagejaga alates 11.04.2013. Töölepingu ülesütlemise põhjendas tööandja sellega, et 2012 aastal täitis töötaja oma kohustusi ainult tänu oma laste ja abikaasa abile. 2013 aasta jaanuaris täitis töötaja kohustusi tema abikaasa. Tervisliku seisundi tõttu hageja ei suuda oma töökohustusi täita (TVK t. lk 10). 09.04.2013 ütles tööandja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel alates 11.04.2013 (t. lk. 6).
21.Hageja nõudeks on töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine. Töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Seega ülesütlemise tühistuse tuvastamisel peab hageja tuginema sellele, et puudus alus töölepingu ülesütlemiseks või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuete. Hageja on tuginenud TLS § 88 lg 1 sätestatud aluse puudumisele.
22.TLS § 88 sätestab tööandja õiguse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleval põhjusel, mille 1. lõike 1. punkti kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
23.Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni 08.05.2001 tõendi kohaselt nr AS 116441 kohaselt töölepingu sõlmimise ajal esines hagejal töövõime kaotus 60% (t. lk. 32). Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 11.07.2011 otsuse nr 762996 järgi üldhaigestumise tõttu on hageja osaliselt töövõimetu, töövõime kaotusega 80%. Hagejal esinevad sagedased generaliseerinud teadvuskaotushood, olnud haiglaravil ka seoses epileptilise staatusega (TVK t. lk. 8). Kohtuistungil on hageja kinnitanud, et viimastel aastatel on toimunud epilepsiahoogude ägenemine on olnud olukordi, kus epilepsia ägenemise tõttu on talle kutsutud kiirabi õpilaste ja kaastöötajate poolt. Samuti kinnitas hageja, et viimastel aastatel on tema mälu halvenenud. Sellega on tõendatud, et hageja tervislik seisund võrreldes töölepingu sõlmimise ajaga on oluliselt halvenenud.
24.Hageja on kinnitanud 15. septembril 2013 esitatud avalduses, et talvel ei olnud ta enam võimeline lund rookima (t. lk. 30). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja ei ole vastu vaielnud tööandja 11.03.2013 kirjas ja 09.04.2013 ülesütlemise teates toodud asjaoludele, et 2012. aastal täitis hageja oma kohustusi ainult tänu oma laste ja abikaasa abile ning et 2013 aasta jaanuaris täitis töötaja kohustusi tema abikaasa.
25.Kohus ei nõustu hageja väidetega abikaasa ja laste abil töökohustuste täitmise võimaluse kohta. TLS § 15 lg 3 kohaselt töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kuna hagejaga sõlmitud töölepingus sellist kokkulepet ei ole, siis kohustus hageja täitma oma kohustusi isiklikult. 5 (6)
2-13-28412
26.Kohus ei nõustu hageja väidetega töölepingu TLS § 89 lg 2 alusel koondamisega ülesütlemise vajaduse kohta, sest hageja ei ole vastu vaielnud kostja väidetele alates 11.04.2013 majahoidja töö 0,7 ametikohaga tegemise kohta ning kostja esindajate seletustele, et hageja ametikohta ei ole koondatud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled pidasid läbirääkimisi töölepingu koondamisega lõpetamiseks. Hageja väited temale tänukirja andmise kohta, et välistanud tööandja töölepingu ülesütlemise õigust. Kostja esindaja selituste kohaselt tänukirja andmise põhjuseks oli õppeasutuse 10-aastase juubeli tähistamine ja tanukirju said kõik töötajad, kes töötasid tööandja juures rohkem kui 10 aastat.
27.TLS § 88 lg 1 p 1 sätestatud pikaajalisuse arvestamisel ei pea esinema tööülesannete täitmise võimatus nelja kuu jooksul järjest. Eeltooduga on tuvastatud, et tervise seisundi halvenemise tõttu vähenes hageja töövõime ja pika aja jooksul (alates 2011 aastast) hageja ei olnud võimeline oma tööülesandeid isiklikult täitma. Sellepärast esines ka õigus tööandja poolt töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel erakorraliseks ülesütlemiseks, mistõttu käesolevas vaidluses ei esine TLS § 104 lg 1 sätestatud alust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kuna ülesütlemine ei ole tühine, siis puudub ka võimalus hageja kasuks ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
28.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
29.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel 438, § 442, § 453 lg1, lg 2, § 631, § 632 1sätete kohaselt.
TsMS § 434, § 436, §
/allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.