2-11-46823/28 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-11-46823 Ajutise halduri tasu ja kulude välja maksmise aluseks pankrotivarast on Harju Maakohtu 15.12.2011.a määrus, millega mõisteti pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu summas 1 096.64 eurot, millele lisandus käibemaks summas 219.33 eurot ning kulutuste hüvitis 134.77 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud mõisteti välja Advokaadibüroo Ahas ja Heringson GLO OÜ kasuks. halduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks Halduri poolt ülesannete täitmisega kaasnevad kulusid ei ole vahendite puudumise tõttu võimalik kanda, mistõttu ei oma täpse arvestuse esitamine mingit tähendust. Kulud on kantud halduri tasu arvelt. Pankrotivara müügist moodustus netolaekumine summa 9 200 eurot. PankrS § 651 sätete järgi on halduri tasu alammääras pankrotivaralt väärtusega 9 200 eurot 2 017 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 665.61 eurot, kokku halduri tasu alammääras koos maksudega 2 682.61 eurot. Seega kokku pankrotimenetluse kulud, massikohustused koos halduri tasuga alammääras 4 245.23 eurot (1 096.64 +219.33+134.77+111.88+2 682.61), seevastu vara müügist laekunud summast oli võimalik kinni pidada pankrotimenetluse kulude, massikohustuste katteks üksnes 3 675 eurot (sh 15% pandieseme müügist, so 975 eurot) ning pankrotihalduri töötasuks vahendeid ei jätku. Seega jäävad pankrotimenetluse kulud pankrotivara arvelt kandmata summas 238.76 eurot (4 245.23 – (3 675+331.47)). Oluline on märkida, et võrreldes jaotusettepaneku koostamise seisuga ei ole kulude suurus muutunud. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nõuded kuuluvad väljamaksmisele vastavalt PankrS § 153 lg 1, 2 ja 3 sätetele, st nõuded rahuldatakse pankrotivara koosseisus oleva raha ulatuses, millest arvutakse maha PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed. Menetluses on võimalik üksnes osaliselt rahuldada eesõigusnõuet omava ja PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldaja OÜ XXX nõuet summas 5 525 eurot: pandieseme müügist laekunud 6 500 eurot – pankrotimenetluse kulud 15% 975 eurot. Ülejäänud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vahendeid ei jätkunud, st PankrS § 153 lg 1 p 2 ja p 3 rahuldamisjärgu nõuded jäid tervikuna rahuldamata. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankrotimenetluse kestel on laekunud pankrotivara koosseisus olnud pandieseme OÜ XXX kasuks hüpoteegiga koormatud vara müügist (kinnisasi registriosa nr XXX, asukohaga XXX) 6 500 eurot. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Puuduvad andmed selle kohta, et teiste isikute valduses oleks võlgnikule kuuluvat vara. Olemas olnud vara võõrandati pankrotimenetluse käigus.

Tsiviilasi nr 2-11-46823 Maksejõuetuse tekkimise põhjused, andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Kuna haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamise algdokumente, siis on käesolev arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta esitatud halduri poolt pankrotimenetluse kestel kogutud teabe alusel. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande (viimane võlgniku poolt registrile esitatud aruanne) kohaselt vastas võlgniku omakapital nõuetele, oli 3 409 331 krooni, samal ajal osakapitali suurus oli 40 000 krooni. Varade väärtus oli seisuga 31.12.2008 14 357 931 krooni, s.h käibevara 14 347 222 krooni ja põhivara 10 709 krooni. Kohustuste suurus oli seisuga 31.12.2008 10 948 600 krooni, tegemist oli lühiajaliste kohustustega. Võlgniku pangakontodelt nähtub, et arvates oktoobrist 2008.a on tehtud üksnes üksikuid ülekandeid, mis viitab üheselt aktiivse majandustegevuse lõppemisele oktoobris 2008.a. Samuti nähtub täitemenetluste registri andmetest, et esimesed täitemenetlused algatati just oktoobris 2008.a: 1) sissenõudja notar Lee Jäetma, nõue summas 404,94 eurot, täitemenetluse algus 24.10.2008; nõue siiani täitmata; 2) sissenõudja Tallinna Transpordiamet, nõue summas 30.68 eurot, täitemenetluse algus 17.10.2008, nõue siiani täitmata. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et aktiivne majandustegevus lõppes 2008.a lõpus, võlgnik kavandas majandustegevuse jätkamist aastal 2010.a koostöös OÜ-ga XXX registrikood XXX. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjustena ei leidnud tuvastamist kuriteo tunnustega teo toime panemine ega ka raskete juhtimisvigade tegemine, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes – võlgniku äriplaani ebaõnnestumine. Võlgnikul oli kavatsus koos OÜ-ga XXX luua ühine ettevõte, mis tegeleks vedelkütuse müügiga. Nimetatud äriplaani elluviimiseks sõlmiti 29.10.2010 pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS XXX, võlgniku, võlausaldaja OÜ XXX ja OÜ XXX vahel leping, mille eesmärgiks oli AS XXX vara müük võlgnikule OÜ-le XXX ning OÜ XXX ja OÜ XXX vahelise koostöö reguleerimine. Vaatamata eelnimetatud lepingu sõlmimisele tekkisid OÜ XXX ja OÜ XXX vahel erimeelsused äriplaani elluviimisel, mida ei suudetudki ületada ning kokkuvõttes ei suutnud võlgnik realiseerida kasumlikult ei kavandatud äriplaani (käivitada koos OÜ-ga XXX vedelkütuse müügiga tegelevat ettevõtet) ega täita ka omapoolseid kõnesolevast 29.10.2010 lepingust tulenevaid kohustusi AS XXX ees. AS XXX (pankrotis) oli sellest tulenevalt omakorda sunnitud esitama võlgniku vastu pankrotiavalduse, mis ka rahuldati ja mille tulemusena kuulutati välja võlgniku pankrot. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel.

Tsiviilasi nr 2-11-46823 PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul pole piisavalt vahendeid, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Osaühing XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses ehk käesoleval juhul äriplaani ebaõnnestumine. Asja menetlemise käigus ei ole tuvastamist leidnud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Jaotusettepaneku kinnitamisel 12.02.2013 määrusega kohus kinnitas massikulutused ja kulutused perioodil 14.12.2011 kuni 07.12.2012 kokku summas 111.88 eurot. Halduri tegevusaruandest nähtuvalt kulude jaotusettepaneku seisuga muutunud ei ole. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg sätestab, et halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Halduri taotlus lahendatakse määrusega. Aruande järgi on osaühing XXX (pankrotis) pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 9 200 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata halduri tasuks 2 017 eurot, mis on võrdne PankrS § 651 lg 1 toodud alammääraga. Lõpparuandes toodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et halduri taotlus tasu suuruse osas tuleb rahuldada ning määrata Ene Ahase tasuks 2 017 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 665.61 eurot. Pankrotihalduri tasu maksta välja pankrotivara arvelt. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani

Tsiviilasi nr 2-11-46823 tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TMS § 43 lg 1 p 1 kohaselt peetakse paragrahvis 41 p 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21 %. Kuivõrd osaühing XXX (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Kohus kohustab pankrotihaldur Ene Ahast esitama äriregistrile avalduse osaühing XXX (pankrotis) registrist kustutamiseks ning vabastab Ene Ahase osaühing XXX (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ene Ahas avaldanud, et on nõus olema osaühing XXX (pankrotis) dokumentide hoidjaks. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada.