Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
20. detsember 2013.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-54798
Tsiviilasi
I J’i hagiavaldus H A vastu võlgnevus enõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA I J (isikukood xxxx; elukoht: xxxx, e-post: xxxx); KOSTJA H A (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kirjalik menetlus Hagi hind 3141,51 eurot
hagi rahuldada tagaseljaotsusega
Välja mõista H A`lt 3141,51 /kolm tuhat ükssada nelikümmend üks 51/ eurot võla katteks I J kasuks. Välja mõista H A`lt I J kasuks menetluskulude katteks 250 /kakssada viiskümmend/ eurot. Hagejal on õigs esitada taotlus riiglõivu 50 euroy tagastamiseks riigituludest. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i ja kostja vahel tarbijakrediidileping nr 0716631/96kt. Kostja sai nimetatud lepingu alusel krediiti summas 30 000 krooni. Hageja sõlmis Balti Investeeringute Grupi Pank AS-iga käenduslepingu, millega hageja võttis vastutuse krediidiandja ees kõigi krediidiandja ja kostja vahelisest lepingust nr 0716631/96kt tulenevate nõuete täitmise eest. Krediidilepingut kostja nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja täitis krediidiandja nõude kostja eest ning palus kostjal tasuda 3141,51 eurot, kuid kostja seda ei täitnud. Kostja kohustust ei täitnud, mistõttu hageja nõudeks kokku on 3141,51 eurot. Hagi on esitatud ja 152 alusel taotlusega välja mõista kostjalt eeltoodud võlg ning jätta hageja menetuskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega, rahuldades sealjuures menetluskulude taotluse osaliselt. Kostja puhul on tegemist põhivõlgnikuga, kes oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning, kelle eest täitis tema kohustuse hageja (käendaja). lg 2 kohaselt kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. lg 1 kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut. lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale 27.11.2013 isiklikult. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtule vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174-1 lg 3 kohaselt kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot. TsMS § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.etoimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja on tasunud hagilt hinnaga kuni 3500 eurot riigilõivu täismääras 300 eurot. Kuivõrd riigilõivuseaduse lisas 1 on sätestatud ka madalam riigilõivumäär, milleks on hagilt hinnaga kuni 3500 eurot riigilõiv 250 eurot kui avaldus esitatakse e-toimiku kaudu, siis on põhjendatud kostja kanda jätta riigilõiv 250 eurot. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi lahendile 3-4-1-20-13 tuginedes küsida tagasi enammakstud riigilõiv summas 50 eurot, mis jääb kostjalt välja mõistmata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud (dokumentidega tutvumine, analüüs ning hagiavalduse koostamine) summas 200 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei olnud hagejal menetluses lepingulist esindajat, kes vastaks TsMS § 218 sätestatud nõuetele. Seega asub kohus seisukohale, et õigusabikulud summas 200 eurot on põhjendamatud, kuna hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat, kes oleks kulutused põhjustanud. Õigusabikulude väljamõistmist vastaspoolelt ei ole seadus sätestanud. Kohus on seisukohal, et õigusabikulud summas 200 eurot tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.