OÜ Kinex Arvutisalong (likvideerimisel) hagi M T vastu 95 867, 47 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. novembri 2013 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Kinex Arvutisalong (likvideerimisel) määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Kinex Arvutisalong (likvideerimisel, registrikood 10230037), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja: M T (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. novembri 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 03.03.2008 otsusega OÜ Kinex Arvutisalong hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.01.2009 otsusega OÜ Kinex Arvutisalong apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 03.03.2008 otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks menetlemiseks. Riigikohus jättis 08.04.2009 määrusega M T kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2009 otsuse peale menetlusse võtmata. Harju Maakohus jättis 09.01.2012 otsusega OÜ Kinex Arvutisalong hagi M T vastu rahuldamata ja menetluskulud OÜ
Kinex Arvutisalong kanda. Tallinna Ringkonnakohus 10.10.2012 otsusega jättis OÜ Kinex Arvutisalong apellatsioonkaebuse rahuldamata, Harju Maakohtu 09.01.2012 otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud OÜ Kinex Arvutisalong kanda. M T vastuapellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 28.03.2012 määrusega menetlusse võtmata. Riigikohus jättis 06.06.2012 määrusega M T määruskaebuse ringkonnakohtu 28.03.2012 määrusele menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud M T kanda. Riigikohus jättis 21.01.2013 määrusega hageja kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2012 otsusele menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu 21.01.2013 määrusega jõustusid käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 28.06.2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2012 otsused, millistes määrati kindlaks menetluskulude jaotus.
2.13.02.2013 esitas kostja kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 18 629,40 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest summas 15 370,75 eurot (käibemaksuga), tõendi saamise kuludest 3003 eurot ja tunnistajatasust 255,65 eurot. Avalduse lisadena esitas kostja menetluskulude nimekirja, milles on loetletud kostja lepingulise esindaja toimingud, ajakulu ja maksumus ning Rimess OÜ arved nr 10115555 ja nr 103585 ning 29.04.2011 ja 26.05.2011 maksekorraldused. Kostja märkis avalduses, et menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud käesolevas asjas 34 647,39 eurot (sisaldab käibemaksu), mis on ka täies mahus vajalikud ja põhjendatud, kuid arvestades hagihinnast tulenevat piirmäära (11 823,65 eurot), palus kostja lepingulise esindaja kulud hagejalt välja mõista maksimaalses võimalikus määras ehk kõrgendatud piirmäära ulatuses summas 15 370,75 eurot, kuna tegemist oli tavapärasest keerukama, mahukama ja aeganõudvama tsiviilvaidlusega.
3.Kostja palus menetluskuludest 12 782,33 eurot mõista välja OÜ Kinex Arvutisalong (likvideerimisel) poolt M T eeldatavate menetluskulude katteks kohtu deposiiti 03.10.2006 tasutud 200 000 krooni suuruse tagatise arvelt. Samuti palus kostja kohustada hagejat tasuma VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivist ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise määruse resolutsiooni, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
4.13.05.2013 esitas hageja kostja avaldusele vastuväite. Hageja leidis, et kostja avaldus ei vasta lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramiseks vajalikele nõuetele, mistõttu ei ole võimalik esindaja kulu kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista. TsMS § 174 lg-s 3 sätestatud detailse kulude koosseisu äranäitamise all tuleb vastavalt Riigikohtu 09.11.2009 määrusele nr 3-2-1-112-09 mõista avalduse ja menetluskulude nimekirja esitamist sellisel kujul, mis võimaldab muu hulgas esindajakulutuste osas selgelt tuvastada ja hinnata, milliseid toiminguid on asjas tehtud ja kui palju kulus iga sellise toimingu tegemiseks aega. Kostja menetluskulude nimekirjas on tema esindajaga seotud tegevused koondatud kalendrikuude lõikes tehtud töödeks, mida on kirjeldatud umbmääraselt ja mille suhtes pole võimalik piisavalt selgelt tuvastada, mida esindaja on teinud ja kui palju kulus selleks aega. Näiteks arve nr 262263 puhul on koondatud ühe 3,5 h summeeritud ajakulu alla nii nõupidamine, küsimuste ettevalmistus, istungiks ettevalmistus, vastuväidete redigeerimine kui ka menetluskulude arvestus.
5.Menetluskulude nimekirjas kasutatakse läbivalt viiteid vastustele, vastuväidetele ja seisukohtadele, samuti kohtumäärustele ja istungitele, kuid puuduvad kuupäevad ja mistahes muud identifitseerimist võimaldavad andmed, mis võimaldaksid hinnata seda, millist menetlusdokumenti, kohtumäärust või istungit silmas peetakse ja mida
kostja esindaja sellega seoses vastavalt tegi. Kostja poolt esiletoodust ei selgu, milliseid vastuväiteid ja seisukohti redigeeriti, milliseid uusi laekunud tõendeid analüüsiti, millise spetsialistiga konsulteeriti, mida hõlmas endas telefonisuhtlus kohtute raamatupidamiskeskusega (seda eelduslikult sellisel määral, et väärib märkimist õigusabiarvele) jne. Kostja menetluskulude nimekiri ei võimalda hinnata, kas vastav tegevus leidis aset ja kas see oli TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud.
6.Mitmed kostja lepingulise esindaja tegevused on põhjendamatult ajamahukad, mistõttu pole nendega seotud kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Näiteks hagiavalduse analüüsiks ja sellele vastamiseks on kulunud tervelt 27,75 tundi, mis on ilmselgelt liiast. Hagiavaldus oli keskmisest mahukam, kuid kindlasti mitte sedavõrd palju, et sellele vastamiseks tulnuks kulutada pea neli täistööpäeva.
7.Kostja avalduse lisana 1 esitatud lepingulise esindaja kulude spetsifikatsioon kajastab ka mitmeid kulutusi, mis ei ole TsMS tähenduses käsitletavad lepingulise esindaja kuludena. Nii registripäringutega kui Rimess finantsanalüüsiga seotud kulud on põhjendamatud.
8.Põhjendamatud on kostja lepingulise esindaja kulude spetsifikatsioonis viidatud kassatsiooniastmega seotud kulud. Arvetega nr 290407, 290859 ning 290993 (kogusummas 18 697,10 krooni) seotud kassatsioonkaebuse ja arvega nr 20113206 (summas 521,52 eurot) seotud määruskaebuse menetlemisega seotud kulusid ei jätnud Riigikohus hageja kanda.
9.Põhjendamatud on kostja vastuapellatsioonkaebuse koostamise kulud, mis puudutavad spetsifikatsioonis nimetatud arvet nr 20112769 summas 1 206,01 eurot. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse vaatamata Riigikohtu praktikaga kinnistunud põhimõttele, mille järgi pole kohtuotsus vaidlustatav ilma otsuse resolutsiooni peale apellatsioonvõi kassatsioonkaebust esitamata. Seetõttu jäi vastuapellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ilmselgelt põhjendamatute kaebuste esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu peab jääma kostja enda kanda.
10.Põhjendatud ei ole kõrgendatud piirmäära kohaldamine. Tsiviilasi ei olnud keskmisest keerukam. Oluline osa kostja sisulisi vastuväiteid kajastavatest menetlusdokumentidest on sarnased (samasisulised). Kostja on ise kunstlikult paisutanud lepingulise esindaja tööde mahtu, mis on aluseks kindlaksmääratavate menetluskulude vähendamisele. Kuigi menetlus kestis üle kuue aasta, leidis see aset peaasjalikult kohtupoolse aktiivsuse puudumise tõttu. Kohtumenetluse kestus ei kinnita asja keerukust.
11.Rimess OÜ memorandumi saamisega seotud kulu summas 3003 eurot on põhjendamatult suur, eriti võrreldes asjas esitatud ekspertarvamusega. Põhjendatud oleks kuni 500 eurot. Ka oli Rimess OÜ memorandumi maksumus Rimess OÜ arvete järgi (vt kostja avalduse lisad 3-4) 3000 eurot, mitte 3003 eurot. Kostja tasus ekslikult 3 eurot liigselt.
12.Põhjendatud ei ole hagejalt tunnistajatasu summas 255,65 eurot välja mõistmine. Kostja tasus nimetatud summa Harju Maakohtu 16.08.2006 määruse põhjal kohtu deposiiti. Asjas kuulati üle kaks tunnistajat, kumbki neist ei taotlenud istungil ega selle järel tunnistajatasu maksmist ega kulutuste hüvitamist. Tunnistajakulud on TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamiskuludeks. TsMS § 150 lg 7 näeb ette, et kohtu nõudmisel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata, või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse
TsMS § 150 lg-tes 4–6 sätestatud korras. Antud juhul ei ole seoses tunnistajate ülekuulamisega kulutusi kantud.
13.Hageja palus rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, mõistes OÜ-lt Kinex Arvutisalong asja läbivaatamise kuludena välja mitte rohkem kui 500 eurot, muus osas jätta avaldus rahuldamata ning tagastada 03.10.2006 kohtu deposiitarvele menetluskulude katteks tasutud tagatis hagejale ulatuses, milles menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
14.Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrates kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse summas 14 823,65 eurot. Menetluskuludest 12 782,33 eurot mõistis kohus välja hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 200 000 krooni (12 782,33 eurot) suuruse tagatise arvelt. Hagejalt mõistis kohus välja kostja kasuks menetluskulud tagatist ületavas osas summas 2041,32 eurot. Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustas kohus hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tagatise tagastamiseks ning kostja taotlused tunnistajatasu summas 255,65 eurot tagastamiseks ja määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks.
15.Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 18 629,40 eurot (käibemaksuga), sh õigusabikulud 15 370,75 eurot, tõendi saamise kulud summas 3003 eurot ning tunnistajatasu 255,65 eurot. Tulenevalt menetluskulude nimekirjast on kostja saanud õigusabi 254,75 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 1700 krooni (108,65 eurot) + käibemaks, välja arvatud 31.05.2005 arve nr 261209, kus esindajale on arvestatud tasu kokku 17,75 töötunni eest, neist 3 tunni eest tariifiga 1900 krooni (121,43 eurot) + km.
16.Kohus leidis, et kõik kostja menetluskulud ei ole põhjendatud. Põhjendatud ei ole registripäringutega seonduvad kulud – kokku 46,02 eurot. Ettevõtja registrikaarti ja äritoimiku andmeid on võimalik maakohtute registriosakondades saada tasuta. Samuti on kulude nimekirjas täies ulatuses põhjendamatud kostja esindaja kulud seoses meilivahetusega kliendiga, kuna sellist meilivahetust toimik ei sisalda ja neid võimalikke toiminguid ei saa seetõttu kontrollida ega hinnata.
17.Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 1700 krooni + km (108,65 eurot + km) on mõistlik ja põhjendatud tunnitasu. Kohus hindas kostja lepingulise esindaja töid arvete spetsifikatsioonide järgi ja leidis, et kostja 34 647,39 euro suuruseid esindajakulusid tuleb vähendada 9 489,91 euro võrra ning põhjendatud lepingulise esindaja kulud on seega 25 157,48 eurot.
18.Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal (17.04.2006) kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306. Hagi hind oli 95 867,47 eurot (1 500 000 krooni). Seega on kostja esindaja kulude hagejalt väljamõistmise piirmäär 11 823,65 eurot. Kuigi menetlus tsiviilasjas kestis üle 6 aasta, ei saa antud menetlust pidada niivõrd keerukaks, et oleks põhjendatud hagejalt kostja kulude väljamõistmine kõrgendatud piirmääras. Lisaks on kostja esindaja ise esitanud mittevajalikke dokumente.
19.Rimess OÜ 10.05.2011 memo kui spetsialisti arvamuse saamise kulu tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses, kuivõrd kohtud hindasid memorandumit kui asjakohast ja lubatavat tõendit ning tuginesid sellele kohtuotsuse tegemisel. Ka on selle maksumus tõendatud Rimess OÜ arvetega nr 10115555 ja 103585 kokku summas 3000 eurot. Kostja on Rimess OÜ memo eest ekslikult tasunud 3003 eurot, s.o 3 eurot enam kui oli memo maksumus arvete kohaselt. Seega on põhjendatud
hagejalt kostja kasuks välja mõista Rimess OÜ memoga seotud kulu summas 3000 eurot ning 3 euro võrra tuleb kostja taotletavat kulu vähendada.
20.Kulu Rimess finantsanalüüsile ei saa pidada põhjendatuks, kuivõrd selle maksumuse kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Tunnistajatasu 255,65 euro (4000 krooni) kulu ei ole tekkinud ja see ei kuulu hagejalt väljamõistmisele ega tagastamisele riigi poolt.
21.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud summas 14 823,65 eurot, millest 11 823,65 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 3000 eurot on spetsialisti arvamuse saamise kulu. Taotlus jääb rahuldamata 3 805,75 euro ulatuses (taotletud 18 629,40 eurot – rahuldatud osa 14 823,65 eurot).
22.Hagejalt käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludest 12 782,33 eurot tuleb mõista välja hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 200 000 krooni suuruse tagatise arvelt ning tagatist ületav summa 2 041,32 eurot mõista välja hagejalt.
23.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 ja arvestades kostja taotlust tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
24.Hageja palub maakohtu määruse osaliselt tühistada, jättes jõusse osas, millega rahuldati kostja avaldus dokumentaalse tõendi saamise kulude kindlaksmääramiseks 500 euro ulatuses ja see hagejalt välja mõisteti.
25.Kohtupraktika kohaselt ei ole kohtutel võimalik esindaja kulusid teiselt poolelt välja mõista, kui kohtule ei ole esitatud korrektset nimekirja konkreetsete õigusabitoimingute kohta. See kehtib ka juhul, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud poole menetluskulude nimekirjas näidatud õigusabiteenuse kirjeldus koosneb nö kobarkirjetest, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju aega kulus iga konkreetse õigusabi osutamiseks tehtud toimingu peale. Viidatud seisukohale asus nt Harju Maakohus oma 26.07.2013 määruses tsiviilasjas nr 2-1224743, mille juures toetuti ka Riigikohtu praktikale, mille kohaselt õigusabikulude põhjendatust ning vajalikkust pole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja nendele kulunud aega teadmata (Riigikohtu 30.03.2011 määrus nr 3-21-16-11, p 15 ja 09.11.2009 määrus nr 3-2-1-112-09, p 15). TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt lisatakse kulude kindlaksmääramise avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Detailse kulude koosseisu äranäitamise all tuleb mõista avalduse ja menetluskulude nimekirja esitamist sellisel kujul, mis võimaldab mh esindaja kulutuste osas selgelt tuvastada ja hinnata, milliseid toiminguid on asjas tehtud ja kui palju kulus iga sellise toimingu tegemiseks aega. Kostja menetluskulude nimekirjas on esindaja tegevused koondatud kalendrikuude lõikes, need on märgitud umbmääraselt ja nende osas pole võimalik piisavalt selgelt tuvastada, mida esindaja on teinud ja kui palju kulus igale konkreetsele tegevusele aega. Eeltoodu tõttu on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendamatud ja kontrollimatud ning tuleb jätta hagejalt välja mõistmata.
26.Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja esindaja kulude aluseks olevad tegevused on põhjendamatult ajamahukad. Kostja on 31.05.2006 arve nr 261209 spetsifikatsioonis esile toonud alljärgnevat: „hagimaterjalide analüüs, suhtlus kohtuga, nõupidamised ja meilivahetused kliendiga, tõendite kogumine ja analüüs – 12 h“ (kohtumääruse punktid 63-64). Eelmärgitud ajakulu pole põhjendatud. Nõupidamised-meilivahetused kliendiga on tegevused, mida maakohus ei saanud kontrollida. Maakohus on määruse
punktis 62 õigesti rõhutanud, et kostja esindaja kulud seoses meilivahetusega kliendiga on põhjendamatud, kuivõrd kohus ei saa selliseid toiminguid hinnata ega ka kontrollida. Analoogselt on kontrollimatud ka kostja esindaja kulud seoses kliendiga toimunud nõupidamistega. Vastupidiselt maakohtu enda poolt õigesti märgitule võeti aga arve nr 261209 juures neid ebaõigesti arvesse. Arvega nr 261209 seotud analüüs ja tõendite kogumine võib olla põhjendatud maksimaalselt 6 h ulatuses.
27.Maakohus on teinud kostja esindaja kulude kindlaksmääramisel arvutusvigu. Liites kokku vaidlustatud määruse p-s 64 – 129 maakohtu poolt põhjendatuks loetud kostja lepingulise esindaja kulud, on nende summaks 24 551,40 eurot. Järelikult on maakohus lepingulise esindaja kulusid vähendanud 10 095,99 euro võrra (34 647,39 – 24 551,40 = 10 095,99 eurot). Maakohus on seetõttu teinud määruses arvutusvea ja ekslikult märkinud, et vähendab kostja lepingulise esindaja kulusid 9 489,91 euro võrra (määruse p 131).
28.Kulud saab Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses välja mõista üksnes proportsionaalselt tunnustatud osaga. Kostja on avaldusega taotlenud esindaja kulude hüvitamist summas 34 647,39 eurot. Kuivõrd põhjendatud ja vajalikud kulud ei saanud maakohtu hinnangul olla suuremad kui 24 551,40 eurot, saanuks maakohus rahuldada kostja taotluse 70,84% ulatuses piirmäärast, mitte aga kogu piirmäära ulatuses. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 mõte ja eesmärk koostoimes TsMS §-ga 175 on kehtestada maksimaalsed piirmäärad, mille ulatuses saab teiselt menetlusosaliselt välja mõista lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Sealjuures saab lepingulise esindaja kulusid maksimaalses ulatuses teiselt menetlusosaliselt välja mõista ainult siis, kui kõik taotletavad kulud on täies ulatuses põhjendatud ning samal ajal on kulud võrdsed või ületavad nimetatud piirmäära. Kui kõik kulud ei ole põhjendatud, siis saab lepingulise esindaja kuludena teiselt menetlusosaliselt välja mõista kulud piirmäära ulatuses proportsionaalselt tunnustatud osaga. Maakohtu tunnustatud 24 551,40 eurot moodustab 70,84% kostja 34 647,39 euro suurusest esindaja kulust. Asjas kohaldamisele kuuluva määruse nr 306 redaktsiooni alusel oli käesoleva hagihinna alusel kulude hüvitamise piirmääraks 11 823,65 eurot, millest 70,84% moodustab 8375,87 eurot. Seda ületava summa väljamõistmine maakohtu poolt oli seega vastuolus TsMS § 175 lg-tega 1 ja 4, samuti määrusega nr 306 (nende koostoimes).
29.Maakohus luges ekslikult Rimess OÜ 15.05.2011 memorandumi kui dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 3000 eurot põhjendatuks. Rimess OÜ memorandum võis olla asjas vajalik tõend, kuid sellega seotud kulu on liiga suur. Maakohus ega kostja ei ole selgitanud, millega on põhjendatud antud memorandumi saamise sedavõrd suur kulu. Rimess OÜ memorandum on arvamus 5- l leheküljel. Memorandum on arvamus riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattasepa 22.02.2011 ekspertarvamuse kohta, mis aga on põhjalik ekspertiis 95-l leheküljel ning mille saamise kulu oli 1597,29 eurot. Põhjendatud ega mõistlik ei ole ekspertarvamuse ülevaatamise ja kommenteerimise kulu, mis ületab pea kahekordselt põhjaliku ekspertiisi enda kulu. Ainuüksi tasutud arved Rimess OÜ memorandumi eest ei põhjenda kulude mõistlikkust ja vajalikkust. Kuivõrd ekspertiisikulu oli 1597,29 eurot, pole memorandumi kulu põhjendatud suuremas ulatuses kui 500 eurot.
31.Kostja palub jätta määruskaebuse ning tagatise tagastamise taotluse rahuldamata.
Menetluse edasine käik
32.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
33.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kohus ei võinud temalt kostja õigusabikulu välja mõista, kuna hageja ei esitanud kohtule korrektset nimekirja konkreetsete õigusabitoimingute kohta ning õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei olnud seetõttu võimalik hinnata.
35.Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja (V kd lk 229-235), milles kajastatud spetsifikatsioonide järgi oli maakohtul võimalik kõiki esindaja tehtud toiminguid ja nende ajakulu üksikasjalikult kontrollida ja anda hinnang kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Maakohus analüüsis esindaja tehtud toiminguid, vastavat ajakulu ja tasu suurust piisava põhjalikkusega ja märkis, milliseid toiminguid ja nendele vastavat ajakulu ta pidas põhjendatuks ja vajalikuks ning milliseid mitte. Alusetu on etteheide, nagu oleks maakohus jätnud kostja esindaja kulude aluseks olevate tegevuste ajamahu tähelepanuta. Kohus tegi kindlaks kostja põhjendatud õigusabikulud suurusega 25 157,48 eurot, kuid mõistis hagejalt vastava kuluna välja 11 823,65 eurot, mis vastab Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärale. Arvestades vaidluse suurt mahtu ja keerukust ning seda, et asja menetleti kolmes kohtuastmes, oli esindajatasu väljamõistmine maksimummääras antud juhul põhjendatud.
36.Asjaolu, et hageja ei pea põhjendatuks 31.05.2006 arve nr 261209 spetsifikatsioonis märgitud 12 tunnist ajakulu ja leiab, et vastavateks toiminguteks oleks võinud kuluda maksimaalselt 6 tundi, ei muuda maakohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu suurust ebaõigeks. Nõupidamised kliendiga on õigusabi osutamise käigus tehtavad tavatoimingud ja nendele kuluv aeg kuulub mõistlikus osas tasustamisele. Kostja ei pidanud selle kohta tõendeid esitama. Meilivahetusele ei kulu ilmselt märkimisväärselt aega ja selle toimingu spetsifikatsioonis äramärkimine ei anna alust kohtu hinnangu muutmiseks. Ka siis, kui võtta aluseks hageja väitel põhjendatud ajakulu 6 tundi, ei mõjuta see maakohtu määruse lõppjäreldust, sest maakohus ei mõistnud vajalikuks ja põhjendatuks peetud õigusabikulusid 25 157,48 euro suuruses summas niigi välja, vaid lähtus otsustuse tegemisel õigusaktidega ettenähtud piirmäärast.
37.Ringkonnakohus ei tuvastanud kostja esindaja kulude kindlaksmääramisel arvutusvigu. Samas ei muudaks ka see asjaolu, kas kohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud õigusabikulu 25 157,48 eurot on 10 095,99 euro või 9 489,91 euro võrra väiksem kostja tegelikest õigusabikuludest, mis olid, väljamõistetud õigusabikulude 11 823,65 euro suurust.
38.Ebaõige on hageja seisukoht, et kui kostja kandis õigusabikulusid 34 647,39 eurot, millest maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks 24 551,40 eurot ulatuses, oleks maakohus saanud rahuldada kostja taotluse 70,84% ulatuses piirmäärast, mitte
piirmäära ulatuses, mis on 11 823,65 eurot. Selline seisukoht ei põhine seadusel, sh hageja viidatud TsMS § 175 lg-tel 1 ja 4, muudel õigusaktidel ega kohtupraktikal.
39.Maakohus luges õigesti OÜ Rimess 15.05.2011 memorandumi kui dokumentaalse tõendi saamise kulu suurusega 3000 eurot põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Hageja seisukoht, et selline kulu on liiga suur ja vastav põhjendatud kulu võiks olla 500 eurot, ei ole õige. Vaidlust ei ole selle üle, et tõend oli asjas vajalik. Selle tõendi saamise kulu on kostja kandnud (V kd lk 238,239) ja hageja peab selle kostjale hüvitama. Võrdlus 22.02.2011 ekspertarvamuse maksumusega ei ole asjakohane.
40.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu ei ole võimalik määruskaebust rahuldada.
41.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.