Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-06-9166 tingimused, samuti OÜ Kinex Ärisüsteemid esindaja. Osanikud ei ole seda teinud. Seega on nõude loovutamise leping tühine. Kostja vastuväidete tõttu andis I. S. 07.12.2006 oma 65%-lise osaluse OÜ-s Kinex Ärisüsteemid tasuta üle oma alanejatele sugulastele J. S-le ja K. S-le selleks, et hiilida mööda ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamiskeelust. Nimelt nähtub 12.01.2007 hääletusprotokollist, et I. S-i alanejad sugulased J. S. ja K. S. andsid nõude loovutamise lepingu heakskiitmise poolt 65% OÜ Kinex Ärisüsteemid osadega esindatud häältest. Kostja hääletas nõude loovutamise lepingu heakskiitmise vastu. Osaniku ja osaühingu vahel tehtud tehingu heakskiitmise poolt hääletasid seega osaniku alanejad sugulased, mistõttu ei vasta OÜ Kinex Ärisüsteemid osanike 12.01.2007 otsus headele kommetele ja on vastuolus seadusest tuleneva keeluga. Kostja ei ole teinud hageja poolt kirjeldatud tegusid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ja E. T. otsustasid minna tööle OÜ-ga Kinex Ärisüsteemid konkureerinud ühingusse OÜ XXL Ärisüsteemid ning võtta kaasa neile vajalikud töötajad ja kliendid. Tõendamata on, et kostja tegevuse tulemusel seiskus OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte tegevus, samuti see, et väidetavalt väärtuslik ettevõte OÜ Kinex Ärisüsteemid muutus väärtusetuks kostja tegevuse tõttu. OÜ XXL Ärisüsteemid ei ole OÜ Kinex Ärisüsteemid konkurent, kuid isegi siis, kui ta oleks olnud konkurent, ei oleks kostja poolt töölepingu sõlmimine OÜ-ga XXL Ärisüsteemid juhatuse liikme ametikohustuste rikkumine, kuna 2001. a ei sätestanud seadus osaühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustust, samuti ei olnud seda kohtupraktika poolt kujundatud ega sisustatud. Ajal, mil kostja sõlmis töölepingu OÜ-ga XXL Ärisüsteemid, oli OÜ Kinex Ärisüsteemid jätkamine osutunud juba võimatuks, kuna netovara oli negatiivne, kuid enamusosanik ei võtnud vastu ühtegi tegevuse jätkamist võimaldavat otsust, 3-liikmelise juhatuse püüdlused olukorda parandada ei andnud tulemust ning äriühing tootis suurt kahjumit. Kujunenud raske olukorra tõttu 2001. a esimeses pooles lahkusid töölt OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajad, kliente ei olnud enam võimalik teenindada ning majandustegevus seiskus. Juhatuse liikmetel ei olnud võimalik enam täita oma põhifunktsioone, milleks on osaühingu igapäevane juhtimine ja esindamine. Kostja täitis edasi OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liikme neid kohustusi, mida oli võimalik täita, korraldades äriühingu raamatupidamist ning tehes osanikele ettepaneku äriühing likvideerida. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis OÜ Kinex Arvutisalong hagi M. T. vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 20.03.2006 kohtumäärusega on tõendatud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid loeti sundlõpetatuks ettevõtte 2003. a majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu, likvideerijaks määrati I. S. Hageja omandas nõude 12.04.2006 nõude loovutamise lepinguga, mille kohaselt loovutati omandajale nõue kostja vastu 4 480 000 krooni tulenevalt juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisest, mis seisnes OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte majandustegevuse seiskamises seoses ettevõtte väärtusühikute õigustamatu üleviimisega konkureerivasse äriühingusse OÜ XXL Ärisüsteemid. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel 12.04.2006 esindas nii nõude loovutajat kui omandajat I. S. , kes allkirjastas lepingu nii nõude loovutaja kui ka nõude omandaja esindajana. Kuni hagi esitamiseni ei olnud kostja teadlik nõude loovutamisest. ÄS § 209 lg 1 (12.04.2006 redaktsioonis) kohaselt on likvideerijal juhatuse õigused ja kohustused. Kostja vastusest nähtuvalt esitas ta 12.06.2006 nõude loovutamisele tühisuse vastuväite. Kohus asus seisukohale, et kostja viidatud ÄS § 168 lg 1 p-d 4 ja 10 ning § 177 lg 1 ei ole asjakohased, kuna OÜ Kinex Ärisüsteemid loovutas nõude OÜ-le Kinex Arvutisalong, mitte osanik I. S-e, kes oli tehingus OÜ Kinex Arvutisalong esindajaks. Kostja viidatud ÄS § 181 lg-d 3 ja 4 jõustusid

Tsiviilasi nr 2-06-9166 alles 01.07.2009 ega ole seetõttu praeguses vaidluses kohaldatavad. Seega ei ole nõude loovutamine seadusega vastuolu tõttu tühine. 11.12.2006 teatest nähtuvalt andis I. S. 07.12.2006 oma 65%-lise osaluse äriühingus tasuta üle oma alanejatele sugulastele J. S-le ja K. S-le.12.01.2007 hääletusprotokolliga on tõendatud, et I. S-i alanejad sugulased andsid nõude loovutamise lepingu heakskiitmise poolt 65% OÜ Kinex Ärisüsteemid osadega esindatud häältest (kostja hääletas 35%-lise osalusega vastu). Kohus leidis, et kumbki tehing – I. S. poolt temale kuulunud osade üle andmine eelpärandina oma alanejatele sugulastele ega tehingu tagantjärele heakskiitmine, ei ole vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühine. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse loovutamine võlgniku osas toimunuks isegi siis, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna kostja on saanud OÜ Kinex Ärisüsteemid teate nõude loovutamise kohta hagiavalduse lisana hiljemalt hagiavalduse kättesaamisel, siis on nõude loovutamine kehtiv. Äriühingu juhatuse liikme ametikohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast või juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust. Põhikirja rikkumist ei ole hageja kostjale ette heitnud. Kostja ja OÜ Kinex Ärisüsteemid vahel ei olnud juhatuse liikme lepingut sõlmitud. Hageja etteheited on suunatud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele. Osaühingu juhatuse liikme vastutus oli kostjale etteheidetavate tegude toimepanemise ajal reguleeritud kuni 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 redaktsioonis, mille lg 1 nägi ette, et juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sarnane oli juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus ka enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1 järgi. Kahju hüvitamist reguleerisid Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-d 222 ja 227. Tõendamiskoormise jaotuse kohaselt on hagejal kohustus tõendada kohustuse rikkumist, kahju ja põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja peab tõendama süü puudumist. Ükskõik millise koosseisuelemendi puudumine annab aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Äriühingu ainuosaniku 04.02.2000 otsusega on tõendatud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid ainuosanik ja juhatuse liige I. S. valis juurde kolm uut juhatuse liiget: kostja, E. T. ja A. K. Sama otsusega muutis ainuosanik põhikirja punkti 5.3 selliselt, et äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget koos. Vastav kanne tehti äriregistrisse 16.03.2000. Äriregistrile esitatud avaldusega ja osanike 09.10.2000 koosoleku protokolliga on tõendatud, et I. S. kutsuti juhatusest ja prokuristi kohalt tagasi. Seega oli kostja juhatuse liige perioodil 04.02.2000 26.09.2001, millest kuni 09.10.2000 tegutses juhatuse neljaliik-melisena, edaspidi kolmeliikmelisena. Vähemalt kahe juhatuse liikme ühine esindusõigus otsustati kustuda osanike 23.02.2001, vastav muudatus kanti äriregistrisse 18.06.2001 (ÄS § 175 lg 2). Hageja on väitnud, et OÜ XXL Ärisüsteemid oli OÜ Kinex Ärisüsteemid konkurent. Äriregistri andmetest selgub, et OÜ Kinex Ärisüsteemid tegevusalaks oli alates asutamisest ettevõtte juhtimise infosüsteemide kompleksne tarnimine-projekteerimine, paigaldamine, koolitus, tootetugi ja hooldus; arvutivõrkude ja majandustarkvara müük ja hooldus. OÜ XXL Ärisüsteemid tegevusalaks oli juunis 2001 reklaamiteenused ja internetiteenused. Alates 22.08.2001 oli OÜ XXL Ärisüsteemid tegevusalaks majandus- ja ärianalüüsiga seotud tarkvara müük ja hooldus. Tunnistajate E. T. ja A. K. A. ütlustele tuginedes leidis kohus, et osaliselt kattuvate tegevusalade tõttu oli OÜ XXL Ärisüsteemid OÜ Kinex Ärisüsteemid konkurendiks juunis 2001, s.o siis, kui kostja sinna tööle asus. Tunnistaja T. L. ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st Kinex

Tsiviilasi nr 2-06-9166 Ärisüsteemid sellepärast, et lahkusid kõik juhid, sealhulgas projektijuht A. K. , kellega ta koos töötas. Tunnistajale tehti pakkumine minna üle OÜ-sse XXL Ärisüsteemid, pakkumise tegid kostja ja A. R. Tunnistaja S. K. ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st Kinex Ärisüsteemid firmasse OÜ XXL Ärisüsteemid, sest lahkus kogu juhtkond ja võtmeisikud - kostja ja A. K. Tunnistaja A. K. ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st Kinex Ärisüsteemid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid, kuna mingit alternatiivi sinna jääda ei olnud: inimesed ei olnud ettevõttega rahul, ettevõtte juhtimise eest ei vastutanud keegi, juhtimise valdkonnad olid katmata, olid ka majanduslikud probleemid. Tunnistaja E. T. ütlustega on tõendatud, et tippkonsultantideta oli võimatu OÜ-l Kinex Ärisüsteemid tegevust jätkata, pärast konsultantide lahkumist ei olnud juhatusel võimalik ära hoida suhete lõppemist klientide ja tarnijatega. Tunnistaja A. R. ütlustega on tõendatud, et töötajad soovisid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid minna, kuna tunnistaja tegi neile isiklikult vastavad tööpakkumised. Kuigi tunnistajate ütlused kostja tegevuse suhtes on vastuolulised, saab kohus kogumis lugeda nende põhjal tõendatuks hagiavalduse väite, et kostja lahkumine OÜ-st Kinex Ärisüsteemid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid mõjutas töötajaid juhtkonnaga kaasa minema. OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajate nimekirjaga on tõendatud, et kahekümne kahest töötajast läksid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle üksteist. Kostja 09.10.2000 e-kiri teistele juhatuse liikmetele sisaldab soovi töötajate ja klientide üleviimiseks OÜ-st Kinex Ärisüsteemid. Kostja 12.06.2001 teatega pealkirjaga „Lp Kinex Ärisüsteemide klient" informeeriti äriühingu kliente sellest, et alates 12.06.2001 ei tööta OÜ-s Kinex Ärisüsteemid ühtegi konsultanti, mistõttu on võimatu jätkata tugiteenuste osutamist. Seejuures on viidatud, et töötajad asuvad tööle OÜ-s XXL Ärisüsteemid, mis soovib jätkata OÜ Kinex Ärisüsteemid klientidele tugiteenuste osutamist. Kuigi antud teade ei sisalda otsest ettepanekut astuda kliendisuhetesse OÜ-ga XXL Ärisüsteemid, siis arvestades, et tunnistajate ütlustega on tõendatud äriühingu klientide seotus neid teenindava konsultandiga, on tõenäoline, et antud teade mõjutas OÜ Kinex Ärisüsteemid kliente sõlmima lepinguid OÜ-ga XXL Ärisüsteemid. Kostja 12.06.2001 teade Scala Eesti AS-le tõendab tarnija teavitamist Scala teemaga tegelemise peatamisest töötajate ja klientide puudumisel tõttu. Selle teate mõju klientide käitumisele ei olnud otseste tõendite puudumise tõttu võimalik hinnata. Kohus asus seisukohale, et esitatud tõenditega on tõendatud hagiavalduse väited, et kostja, asudes OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liikmeks oleku ajal tööle äriühingu konkurendi OÜ XXL Ärisüsteemid juurde, mõjutas äriühingu töötajaid minema tööle äriühingu konkurendi juurde ning informeeris äriühingu kliente sellest, et OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajad asuvad tööle konkureerivasse äriühingusse OÜ XXL Ärisüsteemid, mis võib jätkata neile teenuste osutamist. Selle tegevusega rikkus kostja ÄS §-st 187 ja TsÜS § 46 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust ega käitunud äriühingu suhtes lojaalselt, kuna eelistas OÜ XXL Ärisüsteemid ärihuve OÜ-le Kinex Ärisüsteemid. OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle asumisel, aga ka töötajatele OÜ-s XXL Ärisüsteemid töö tegemise võimalusi tutvustades ning klientide teavitamisel nende teenindajate tööleasumisest OÜ-sse XXL Ärisüsteemid, tekkis kostjal huvide konflikt OÜ-ga Kinex Ärisüsteemid. Õige on kostja väide, et 2001. a ei sätestanud seadus osaühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustust ning seda ei olnud ka kohtupraktika sisustanud, vaid alles 2003. a selgitas Riigikohus, mida ÄS § 306 lg-s 2 ja TsÜS §-s 108 sätestatud kohustused tähendavad (ja et need kohalduvad ka osaühingu juhatuse liikmetele). Kuna kostjal olid OÜ-ga Kinex Ärisüsteemid lepingulised suhted, kehtisid tema suhtes ka TsK §-des 173, 222, 227 sätestatu ning TsÜS § 108 lg-st 1 tulenev hea usu põhimõte. Nimetatud sätetest tulenevalt tegutseb äriühingu juhatuse liige äriühingu huvides, väldib huvide konflikti, täidab konfidentsiaalsuskohustust, tegutseb kooskõlas heade ärikommetega ega asu tööle konkurendi juurde.

Tsiviilasi nr 2-06-9166 Tuginedes OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte vara väärtusele nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitisena 1 500 000 krooni, s.o 95 867, 47 eurot. Ekspert T. R. 22.02.2011 ekspertiisi TR 1570/2011 vastustest küsimustele nähtub, et OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtus oli hindamisel kasutatud diskonteeritud rahavoo meetodil 31.03.2001 seisuga 1 073 000 krooni, raamatupidamislikul meetodil hinnates 37 494 krooni (eeldatud on ostjatelt laekumata arvete laekumist), netovara meetodil hinnates negatiivne, s.o - 261 000 krooni (ettevõtte varad ja kohustused on hinnatud nende reaalväärtuses). Kuigi ettevõtte omakapital oli küll olulises ulatuses negatiivne, siis eksperdi hinnangul jätkas ettevõte 2001. a edukat majandustegevust, võlgnevused olid osaliselt ajatatud, I kvartali 2001 realiseerimise netokäibest 1,74 miljonist kroonist lähtuvalt võis prognoositav netokäive olla aasta lõpuks 6,9 - 7,0 miljonit krooni. Seetõttu puudus vajadus ettevõtte likvideerimiseks, kuid saneerimiseks vajas ettevõte lisakapitali. Eksperdi prognoosi aluseks on eeldus, et eduka saneerimisega oleks olnud võimalik taastada ettevõtte likviidsus ja puhaskasum vähemalt 1998. a tasemel. Kasutades prognoositud rahavoogude diskonteerimise meetodit ja eeldades, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev, hindas ekspert ettevõtte väärtuse seisuga 10.06.2001 samaseks ettevõtte väärtusega 31.03.2001, s.o 1 073 000 krooni. Eksperdi hinnangul olid kahjumi tekkepõhjusteks ebaõnnestunud investeeringud aastatel 1999 - 2000, ärikulude põhjendamatu kasv 2000. a, põhjendamatu dividendide väljamakse 2000. a, põhjendamatu laenamine, teadmata põhjusel võlakohustused. Eksperdi arvates oleksid kahjumi tekke põhjused olnud saneerimise käigus likvideeritavad (negatiivse omakapitali korral tuleks algatada pankrotimenetlus või hankida täiendavaid vahendeid omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks). Ekspert ei pidanud ettevõtte töötajaid eraldiseisvana ettevõtte väärtust oluliselt tõstvaks faktoriks, sest tegemist ei olnud spetsialistidega, keda ei oleks vastavas tööjõuturu situatsioonis saanud samaväärsetega asendada. Kliendilepingud luges ekspert aga ettevõtte väärtust oluliselt tõstvaks faktoriks (ettevõtte väärtuse põhiline komponent). Maakohus luges tõendatuks, et sügisel 2000 tegeles äriühingu juhatus kahjumi põhjustega, milleks tellis vastavalt asjatundjalt saneerimiskava. Tegevusaruandest nähtuvalt lahkus seoses osaühingu saneerimisega viis töötajat. 2000. a majandusaasta aruandega on tõendatud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid jäi kahjumisse 1 669 075 krooniga, kahjumi põhjusteks peeti tulude mittevastavust kulutustele: ei suudetud operatiivselt reageerida 2000. a madalseisule ja puudusid reservid finantsprobleemide likvideerimiseks. Ülekulutused olid palga ja kontorikulude osas, palgakulu oli 2000. a 3,2 miljonit krooni, tegevuskulud koos tööjõukuludega moodustasid 5,9 miljonit krooni, koos realiseeritud kaupade kuluga moodustasid teenuse tootmise ja tegevuse kulud seega kokku 10,6 miljonit krooni, mis oli ca 2,6 miljoni krooni võrra kogukäibest suurem. Aastaks 2001 püstitas juhatus eesmärgi tulla välja raskest majanduslikust olukorrast, milleks nähti osanike ülesandena vajadust teha täiendavaid sissemakseid või alustada ettevõtte likvideerimist (rakendama üht ÄS §-s 176 nimetatud võimalust). Nimetatud küsimused on üksnes osanike pädevuses. Osanike 02.02.2001 otsusega on tõendatud, et päevakorras oli OÜ Kinex Ärisüsteemid majanduslik seis, tegevuskava majandusliku olukorra parandamiseks, juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uute juhatuse liikmete valimiseks. Leiti, et ettevõte vajab uut Scala tegevjuhti, selle puudumisel tuleb Scala teemal aktiivne müügitegevus lõpetada, ning et firma olukord nõuab strateegilise investori kaasamist. Vastu võeti otsus müüa OÜ Kinex Ärisüsteemid kahe kuu jooksul strateegilisele investorile, müügiläbirääkimisi pidama volitati I. S-i, kostja pidi valmistama ette müügiks vajaliku andmepaketi 15.02.2001 ning A. K-le tehti ettepanek jätkata juhatuse liikmena kuni osaühingu müügini. Pooled ei ole esile toonud, et pärast 02.02.2001 osanike otsust oleks osanikud äriühingu suhtes võtnud vastu veel mingeid otsuseid. Eelnimetatud tõendist järeldub, et 2000. a arutusel olnud saneerimise ja investori kaasamise küsimus oli võetud päevakorrast maha, osaühingu netovara seadusega vastavusse viimist ei arutatudki, ka ei võetud vastu otsust äriühing likvideerida või esitada pankrotiavaldus: ÄS §-s 176

Tsiviilasi nr 2-06-9166 sätestatud otsuste vastuvõtmise asemel otsustasid osanikud äriühingu ära müüa. Kuna päevakorras oli ka juhatuse liikme A. K. jätkamine kuni äriühingu müügini, siis otsustati tema lahkumisel Scala teemal aktiivne müügitegevus lõpetada. Seega jätsid osanikud äriühingu suhtes kõik olulised otsustused tegemata. Helmes AS-i ja I. S-i 19.01.2001 kavatsuste protokollist nähtuvalt alustasid pooled läbirääkimisi I. S-le kuuluva OÜ Kinex Ärisüsteemid 26 000-kroonise nimiväärtusega osa (65%-lise osaluse) müügiks AS-le Helmes. Kostja vastuväidete kohaselt ei teadnud tema 35%-lise osaluse omanikuna müügiläbirääkimistest midagi. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et osanik I. S. alustas 19.01.2001 AS-ga Helmes läbirääkimisi OÜ Kinex Ärisüsteemid 100%-lise osaluse müügiks AS-le Helmes. Tunnistaja J. P. ütlustega on tõendatud, et toimusid läbirääkimised 100% OÜ Kinex Ärisüsteemid osade ostmiseks, AS-i Helmes esindas läbirääkimistel K. K. Ettevõtte väärtuseks hindas AS Helmes 4-5 miljonit krooni. K. K. eksperthinnangust OÜ Kinex Ärisüsteemide väärtuse kohta nähtub, et I. S. võttis temaga ühendust kevadel 2001, et pidada läbirääkimisi äritegevuse ühendamiseks AS-ga Helmes, millega seoses sõlmiti kavatsuste protokoll. Seega tõendab 19.01.2001 sõlmitud protokoll, et esmalt kavatses I. S. võõrandada üksnes enda 65%-lise osaluse ja alles hiljem peeti läbirääkimisi osaühingu osade tervikuna müümise suhtes. K. K. 01.06.2001 kirjaga J. P-le on tõendatud, et alles 01.06.2001 andis K. K. oma arvamuse OÜ Kinex Ärisüsteemide osade ostmise kohta J. P-le ja avaldas arvamust, et võiks hinnaläbirääkimisi pidama hakata, kui AS-l Helmes on jätkuvalt huvi tehingu vastu. Tõendid läbirääkimiste jätkumise ja hinnaläbirääkimiste pidamise üle puuduvad. Seega ei realiseerunud kumbki kavatsus OÜ Kinex Ärisüsteemid osasid müüa, mistõttu ei saa järeldada, et osade omandamist ei toimunud üksnes töötajate lahkumise tõttu (jaanuaris 2001 ei olnud töötajate lahkumine veel päevakorras. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et peale AS-i Helmes oleks otsitud teisi ostjaid. Seega on tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega tõendatud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid osanikud jätsid negatiivse, -1 230 927 kroonise netovara ja -1 665 333 kroonise kahjumiga äriühingu suhtes ÄS §s 176 sätestatud otsused vastu võtmata ega suutnud leida ostjaid äriühingu osadele. OÜ Rimess 10.05.2011 memorandumis on eksperdiarvamuse kohta esile toodud, et selles esineb olulisi metoodilisi puudusi, mille tulemusel ei ole diskonteeritud rahavoogude meetodil leitud ettevõtte väärtus adekvaatne: diskonteeritud rahavoogude meetod ei ole kohane, kuna see eeldab ettevõtte võimet jätkuvalt tegutseda ja teenida kasumit, see meetod ei ole sobilik olukorras, kus ettevõtte jätkuvus on küsitav. OÜ Rimess arvates oli eksperdiarvamuses toodud kuupäevadel ettevõtte jätkuvus küsitav, kuna osaühingul oli negatiivne omakapital 31.12.2000 seisuga, s.o 1,23 miljonit krooni, mis kohustab esitama pankrotiavalduse või kaasama lisaraha. 2000. a suur kahjum ning tooteliini Scala juhi A. K. ettevõttest lahkumine mais 2001, samuti suure hulga töötajate lahkumine juunis 2001 avaldas olulist negatiivset mõju. Ettevõtte teadmistepagasi ja kliendisuhete taastamine võib olla väga raske. Seetõttu muutusid ajavahemikus 31.03.2001 10.06.2001 baaseeldused ja situatsioon, millest ekspert tulevikuprognooside koostamisel lähtus, omades prognooside realiseerumise tõenäosusele negatiivset mõju: ettevõtte väärtus 10.06.2011 seisuga oli oluliselt madalam kui 31.03.2001 seisuga. Seetõttu ei saanud pidada tõenäoliseks ka saneerimise õnnestumist (ettenähtud ajagraafiku ja tulemuslikkusega). Lisainvesteeringuteta ei oleks ettevõtte likvideerimine olnud välditav. Maksuvõlg 31.12.2000 seisuga summas 335 124 krooni kinnitab ettevõtte raskusi rahavoogude tootmisel. 2000. a neljakordselt suurenenud võlad tarnijatele ca 400 000 kroonilt ca 1,6 miljonile kroonile ja käibevarade vähenemine kinnitavad likviidsuskriisi ja muudavad edasise tegutsemise problemaatiliseks (lühiajaliste kohustuste katmiseks puuduvad käibevahendid). Eksperdi prognoos ei arvesta igakülgselt tegelikku olukorda. Juhul, kui ettevõtte jätkuvus on küsitav, peetakse heaks tavaks kasutada hindamiseks pigem

Tsiviilasi nr 2-06-9166 konservatiivsemaid varapõhiseid meetodeid, näiteks netovarade väärtusel põhinevat meetodit (mille järgne ettevõtte väärtus on eksperdiarvamuse kohaselt negatiivne). Maakohus, tuginedes ekspert T. R. arvamusele, OÜ Rimess memorandumile ning eelnevalt uuritud muudele tõenditele, leidis, et ettevõtte väärtuse hindamisel ei saa tugineda diskonteeritud rahavoogude meetodile, kuna viidatud arvamuse aluseks olnud eeldused ei ole tegelikult realiseerunud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et osaühingu osanikud ei teinud probleemidele lahenduse leidmisel koostööd. Puuduvad tõendid, et saneerimisega püstitatud eesmärgid oleksid täidetud ja saneerimine edukalt lõpuni viidud (vähendati küll töötajate arvu ja koliti teistesse ruumidesse, kuid muus osas jäi saneerimiskava täitmata). AS-ga Scala Eesti sõlmitud võla ajatamise kokkulepetest nähtuvalt ajatati AS-i Scala Eesti võlgnevus, kuid nende kohaselt esitas OÜ Kinex Ärisüsteemid lepingulistele klientidele arveid, kuid tasu sai AS Scala Eesti (kadus kliendilt tulev rahavoog). Seega pidi OÜ Kinex Ärisüsteemid võlgnevuse kustutamiseni osutama teenust tasu saamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et võlgnevust (335 124 krooni) Maksuametile oleks õnnestunud ajatada. Täitmata jäi saneerimise läbiviimiseks vajalik lisakapitali kaasamine. Ekspert on märkinud, et negatiivse omakapitali korral tuleks algatada ettevõtte pankrotimenetlus või hankida kapitali omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks. Eksperdi hinnangul võis see seisneda kas osakapitali omanikepoolses suurendamises, laenus käibekapitali suurendamiseks või osa müügis investorile ülekursiga. Osanike 02.02.2001 otsusega on tõendatud, et 2000. a arutusel olnud saneerimise ja investori kaasamise küsimus oli päevakorrast maha võetud, osaühingu netovara seadusega vastavusse viimist ei arutatudki, ka ei võetud vastu otsust äriühing likvideerida või esitada pankrotiavaldus, selle asemel otsustasid osanikud äriühingu ära müüa. Leiti ka, et A. K. ettevõttest lahkumise korral tuleb Scala teemal aktiivne müügitegevus lõpetada. Kavatsused OÜ Kinex Ärisüsteemid osasid müüa, kas 100%-lise osade müümise või 65%-lise osade müümise teel ebaõnnestusid, mistõttu osaühingu majandusliku olukorra parandamine ühingule uute omanike leidmise teel ebaõnnestus. Tõendite kogumile antud hinnangu põhjal asus maakohus seisukohale, et ettevõtte jätkusuutlikkus 31.03.2001 ja 10.06.2001 oli küsitav, mistõttu ei saa hinnata ettevõtte väärtust diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel. Kohus leidis, et objektiivseima ja usaldusväärseima hinnangu annab OÜ Kinex Ärisüsteemid väärtusele ettevõtte netovara väärtuse meetod, mille kohaselt ettevõtte väärtus seisuga 31.03.2001 oli - 261 000 krooni ehk ettevõttel puudus väärtus. Ettevõtte väärtuse määramisel ei pidanud kohus võimalikuks arvestada K. K. arvamust, kuna tegemist ei ole usaldusväärse hinnanguga. K. K. arvamustest ei nähtu, millistele OÜ Kinex Ärisüsteemid finantsja/või teiste dokumentide uurimisele ta ettevõtte väärtuse hinnangu rajas, hinnang on napisõnaline, pealiskaudne, puudub analüüs ja põhjendus. K. K. on oma arvamuse allkirjastanud 2006. a, seega viis aastat pärast ettevõtte väärtuse väidetavat hindamist. Tunnistaja E. T. ütluste kohaselt ei käinud K. K. tutvumas OÜ Kinex Ärisüsteemid raamatupidamisega ega kohtunud auditi/hindamise eesmärgil juhatuse liikmetega. 01.06.2001 e-kirjast AS Helmes juhatuse liikmele J. P-le ei nähtu, et K. K. arvamus põhineks ettevõtte kohta läbiviidud hindamisele. Kirjast nähtuvalt ei olnud ta kursis OÜ-s Kinex Ärisüsteemid toimuvaga. Tunnistaja J. P. ütlused ei tõenda ettevõtte väärtust, sest seda ei saa tõendada tunnistaja ütlustega. Eeltooduga on tõendatud, et OÜ-l Kinex Ärisüsteemid puudus 31.03.2001 seisuga väärtus, mistõttu ei ole talle kahju tekkinud ning hagi 95 867, 47 euro suuruse kahju hüvitamiseks on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et ettevõttel kahju puudub, ei pidanud ta vajalikuks hinnata väiteid selle kohta, kas esines põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning kostja süü selles. Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr 2-06-9166 Hageja palub apellatsioonkaebuses Harju Maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, rikkus oluliselt menetlusnorme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Maakohtu järeldus kahju puudumisest toetub ebaõigele arusaamale, mille järgi tuleks ettevõtte seiskamisega põhjustatud kahju tuvastamisel tugineda ettevõtte väärtuse määramisel netovara meetodile. Harju Maakohus leidis otsuse tegemisel õigesti, et kostja rikkus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kui asus tööle OÜ Kinex Ärisüsteemid konkurendi OÜ XXL Ärisüsteemid juurde, mõjutas töötajaid siirduma viidatud konkurendi juurde ning teavitas töötajate lahkumisest ka OÜ Kinex Ärisüsteemid kliente. Samas leidis kohus ebaõigesti, et ettevõtte seiskamisega põhjustatud kahju tuvastamisel ei saa juhinduda eksperdi T. R. poolt diskonteeritud rahavoogude meetodil leitud ettevõtte väärtusest (1 073 000 krooni). Apellandi hinnangul on see meetod ettevõtte väärtuse tuvastamisel eelistatud vahendiks, mille kasutamiseks esinesid kõik vajalikud eeldused, s.h oli ettevõte jätkusuutlik. Maakohtu kohaldatud netovara meetod, millega tuvastatakse ühingu vara ja kohustuste väärtus, on kasutatav pankrotis või likvideeritavate äriühingute hindamiseks. Ka leidis kohus ebaõigesti, et tunnistaja ütluste põhjal ei saa ettevõtte väärtust tuvastada, kuigi tsiviilkohtumenetluses sellist tõendit ei välistata. Kohus pidi tunnistaja ütlustega arvestama. OÜ Kinex Ärisüsteemid omandamise vastu huvi näidanud AS Helmes esindaja J. P. ütluste kohaselt oli ettevõtte väärtuseks 4-5 miljonit krooni. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses ebaõigesti, et OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtuse tuvastamisel tuleb lähtuda netovara meetodi, mitte diskonteeritud rahavoogude meetodi kaudu leitud ettevõtte väärtusest. Seda eelkõige põhjendusel, et eksperdiarvamuse aluseks olnud eeldus ei olnud tõenditele tuginevalt realiseerunud, kuna osanikud ei teinud probleemide lahendamiseks koostööd (ja mille tulemusel võeti osanike 02.02.2001 otsusega saneerimise ja investori kaasamise küsimus üldse päevakorrast maha, lisaks ebaõnnestus ühingule uute omanike leidmine). Seetõttu jõudis kohus järeldusele, et ettevõtte jätkusuutlikkus oli juba 31.03.2001 seisuga küsitav. Mistahes ettevõtet või muud eset tuleb aga alati hinnata konkreetse väärtuspäeva seisuga, arvestades selleks ajaks teadaolevat teavet ja tekkinud ootusi, jättes kõrvale ootuste hilisem realiseerumine või mitterealiseerumine. Maakohtu seisukoht, nagu omaks ekspert T. R. hinnangus püstitatud eelduste tegelik hilisem realiseerumine tähtsust, on üllatuslik (kohus ei osutanud menetluses sellele kordagi) ja ekslik. Tagantjärele tarkus ei ole hindamisel asjakohane. Hindamisel on oluline väärtuspäeva seis, asjaolud ja ootused, mis sel päeval esinesid. See kehtib ka diskonteeritud rahavoogude meetodil väärtuse leidmise kohta (tulevasi oodatavaid rahavooge hinnatakse nüüdisväärtuses, s.o hinnatakse varadelt oodatavate tulevaste rahavoogude praegust väärtust). Asudes eksperdiarvamuses püstitatud eelduste tegelikku mitterealiseerumist põhjendama, tõlgendas kohus diskonteeritud rahavoogude meetodit vääralt. Seetõttu on kohtuotsus tervikuna ebaõige. Ka Riigikohtu 21.12.2004 otsuse nr 3-2-1-145-04 kohaselt on väärtuse määramiseks nimetatud meetod eelistatuim. Seetõttu polnud kohtul antud juhul alust nimetatud meetodi kasutamist välistada. Eeltoodule vaatamata on apellant seisukohal, et põhjendamatud on ka need maakohtu väited, millele tuginevalt kohus leidis, et ekspert T. R. püstitatud eeldused tegelikult ei realiseerunud. Väär on kohtu etteheide, et OÜ Kinex Ärisüsteemid osanikud I. S. ja kostja ei teinud OÜ Kinex Ärisüsteemid probleemidele lahenduse leidmisel koostööd. Esiteks võtsid osanikud I. S. ja kostja kohtuotsuses nimetatud 02.02.2001 osanike koosolekul ühehäälselt vastu otsuse müüa äriühing strateegilisele investorile, kes otsustaks lisaks ka tegevjuhi ja teemade küsimuse. Teiseks on kohus omistanud ebaõige tähenduse OÜ Kinex Ärisüsteemid saneerimisele, kui leidis kostja hagivastuse lisana esitatud nn saneerimiskava põhjal, et peale töötajate arvu vähendamise ja teistesse ruumidesse kolimise jäi muus osas kava täitmata. Apellant juhib tähelepanu, et eelnimetatud

Tsiviilasi nr 2-06-9166 dokumenti ei ole OÜ Kinex Ärisüsteemid osanikele kunagi kinnitamiseks esitatud (see ei nähtu ka ühestki osanike koosoleku protokollist). Seega on maakohtu otsuses toodud etteheited osanike poolt OÜ Kinex Ärisüsteemid probleemide seisukohalt oluliste otsuste tegemata jätmise osas põhjendamatud. OÜ-s Kinex Ärisüsteemid vähendati kulutusi ja otsiti ning peeti läbirääkimisi investoriga ning saavutati nendes tegevustes ka edu, kuna 2001. a I kvartal algas korraliku käibe ja kasumiga. AS Helmes kui strateegilise investoriga kestsid läbirääkimised kuni juunini 2001 (kohtule esitati vastav kirjavahetud). Nagu märkis tunnistajana ülekuulatud J. P. , oleks AS Helmes OÜ Kinex Ärisüsteemid omandanud, kui ei oleks tulnud teadet töötajate lahkumisest. Töötajate lahkumist on aga kohus heitnud asjakohaselt ette kostjale. Väär on kohtu seisukoht, et võla ajatamise kokkulepete tõttu pidi OÜ Kinex Ärisüsteemid osutama teenuseid tasuta. Jääb mõistmatuks, millel põhineb kohtu väide, et OÜ Kinex Ärisüsteemid kaotas AS-ga Scala Eesti tehtud võla ajatamise kokkulepete tõttu kogu klientidelt tuleva rahavoo. Antud menetluses ei ole väidetud, et äriühing tegeleski ainult AS Scala Eesti tarkvara vahendamisega. Viidatud maakohtu väide oli üllatuslik ja ebaõige. Teiseks on ekslikud maakohtu järeldused AS-ga Scala Eesti sõlmitud võla ajatamise kokkulepete sisu ja tähenduse kohta. AS Scala Eesti kui Scala tarkvara maaletooja ja tarnija nõustus OÜ-lt Kinex Ärisüsteemid võla sissenõudmise asemel esmalt võla ajatama ja seejärel kustutama, arveldades Scala tarkvara klientidega otse. Vastupidiselt maakohtu poolt märgitule ei pidanud OÜ Kinex Ärisüsteemid osutama teenuseid tasuta. OÜ Kinex Ärisüsteemid teenis AS Scala Eesti otsearvelduste kaudu jätkuvalt klientidelt tulu, kuid arusaadavalt oli võlgnevuse ajatamise vastutasuks põhjendatud nõuda vähemalt Scala tarkvaraga seonduvate teenuste eest klientide raha laekumist kuni võlgnevuse kustutamiseni otse AS-ile Scala Eesti. Samuti on asjakohatu väide maksuvõla ajatamise tegelikust mittetoimumisest. Esiteks ei oma ekspert T. R. püstitatud eelduste/prognooside tegelik realiseerumine tähtsust. Teiseks oli eksperdi prognoos maksuameti võla ajatamise kohta põhjendatud, kuna tol ajal oli ajatamine Maksuameti praktikas võimalik. Maksuvõla ajatamise mittetoimumisele osundamine on põhjendamatu ka seetõttu, et võlga said ajatada üksnes OÜ Kinex Ärisüsteemid esindus- ja juhtimisvolitustega juhatuse liikmed - kostja, E. T. ja A. K. Need isikud lahkusid aga kõik tööle OÜ-sse XXL Ärisüsteemid. Seda on nii hageja kui maakohus juhatuse liikmetele ka kohustuste rikkumisena ette heitnud. Asjakohatu on väide lisakapitali kaasamise tegelikust mittetoimumisest. Osanikud I. S. ja kostja olid otsustanud OÜ Kinex Ärisüsteemid osanike 02.02.2001 koosolekul müüa osaühing strateegilisele investorile, kelle otsustada oleks jäänud ka kaasatava lisakapitali suurus, ÄS §-s 176 sätestatud otsuse vastuvõtmine jms. Et OÜ Kinex Ärisüsteemid osanikud otsustasid toimida sellisel viisil ega investeerinud negatiivse omakapitali lahendamiseks ise lisakapitali, ei mõjutanud ettevõtte väärtust. Osaühingu negatiivse omakapitali lahendamiseks vajalike meetmete rakendamine on ÄS § 176 järgi osanike õiguslikuks kohustuseks, kuid selle täitmata jätmine ei muuda ettevõtet väärtusetuks. I. S. oleks OÜ Kinex Ärisüsteemid enamusosanikuna 134 000 krooni ka ise investeerinud, kui juhatus oleks äriseadustikus ettenähtud korras kutsunud selleks kokku osanike koosoleku. Ka investori otsimise küsimust ei võetud osanike päevakorrast maha, majandusolukorra parandamine investori leidmise teel ebaõnnestus üksnes juhatuse liikmete kohustuste rikkumise tõttu. OÜ Kinex Ärisüsteemid osanike koosoleku protokollist ei tulene, et saneerimise ja investori kaasamise küsimus oli päevakorrast maas. Saneerimiskava kui sellist ei ole juhatuse poolt osanikele kunagi esitatud ega osanike poolt kinnitatud. Teiseks pole midagi valesti selles, et osanikud ei arutanud netovara vastavusse viimist, vaid jätsid selle tulevase strateegilise investori otsustada. Lisaks, OÜ Kinex Ärisüsteemid osade AS-le Helmes müügi ebaõnnestumine omab antud asjas tähendust vaid niipalju, et ebaõnnestumine oli tingitud kostja ja

Tsiviilasi nr 2-06-9166 teiste juhatuse liikmete ametikohustuste rikkumisest. Seega on kohatud kohtu väited AS-i Helmes investeerimise huvi küsitavusest. Väär on maakohtu seisukoht OÜ Kinex Ärisüsteemid jätkusuutlikkuse küsitavusest. OÜ Kinex Ärisüsteemid oli jätkusuutlik ja korraliku potentsiaaliga äriühing, mille majanduslik olukord oli paranemas, mistõttu oli ettevõtte väärtuse tuvastamisel diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine igati sobiv. Kohus ei põhjendanud netovara väärtuse meetodi kasutamist. OÜ Kinex Ärisüsteemid oli 2001. a esimeses pooles korraliku rahavoo ning kliendikapitaliga ühing, mille likvideerimiseks puudus põhjus. Kohtule esitatud väärtuspäeva 31.03.2001 seisuga olid äriühingul säilinud nii kliendid kui ka töötajad, ettevõte tegutses juuni alguseni 2001. Maakohus leidis vaidlustatud otsuses ebaõigesti, et tunnistaja ütluste alusel ei saa ettevõtte väärtust tõendada. Seadus ei sätesta, et ettevõtte väärtust saab tõendada üksnes teatud kindla tõendivormiga. TsMS § 229 lg 2 alusel võib tõendiks olla ka tunnistaja ütlus. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Välistades a priori tunnistaja J. P. ütluste kasutatavuse ettevõtte väärtust kinnitava tõendina, rikkus maakohus oluliselt nimetatud menetlusnorme. Apellandi väitel on ta piisavalt põhistanud asjaolu, et OÜ Kinex Ärisüsteemid väärtus oli 31.03.2001 ja 10.06.2001 seisuga vähemalt 1 073 000 krooni, tegelikkuses ca 4-5 miljonit krooni, mis oli ettevõtte väärtuseks vahetult enne kostjale etteheidetavate tegude toimepanemist. Ettevõte muutus just nimetatud tegude tulemina väärtusetuks, millest lähtuvalt on kostja kohustatud hüvitama juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju summas 1 073 000 kuni 5 000 000 krooni. Kuigi TsMS § 351 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab maakohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ning suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ja võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha, ei maininud maakohus kordagi menetlusosalistele oma seisukohta diskonteeritud rahavoogude meetodi kohta, mille järgi omaks tähendust eksperdi püstitatud ootuste hilisem saatus. Seda ei selgu ka istungite protokollidest. Sel põhjusel ei osanud hageja ega ka ekspert T. R. maakohtu istungitel maakohtu ekslikku arusaama ümber lükata, kuid teevad seda kaebusele lisatud selgituses. Täiendav selgitus on oluline, mõistmaks OÜ Kinex Ärisüsteemid jätku-suutlikkust, samuti seda, miks tuleb antud juhul juhinduda just diskonteeritud rahavoogude meetodiga leitud OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtusest. Eelviidatud põhjendustel palus hageja võtta kaebusele lisatud eksperdi täiendav selgitus vastu ja TsMS § 633 lg 6 kohaselt kuulata ringkonnakohtu istungil ekspert T. R. ka täiendavalt üle. Vastustaja seisukoht Kostja palus jätta kaebus rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata (keelduda ekspert T. R. 04.02.2012 täiendavate selgituste vastuvõtmisest ja eksperdi täiendavast ülekuulamisest). Vastustaja arvates pidanuks maakohus jätma hagi rahuldamata ka seetõttu, et hagejal puudub kostja suhtes nõudeõigus ning kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei võimalda Harju Maakohtu otsust tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb kaevatav kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellandi taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks jättis kolleegium rahuldamata (20.09.2012 kohtuistungi protokollis märgitud põhjendustel).

Tsiviilasi nr 2-06-9166

Kolleegium on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetluses tähtsust omavate asjaolude tuvastamisel menetlusseadustikku ega hinnanud tõendeid ebaõigesti. Tulenevalt TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, kusjuures ühelgi tõendil ei ole reeglina kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ka ettevõtte väärtuse määramise osas on maakohus juhindunud viidatud normist ning tõendite kogumile antud hinnangu põhjal kujundanud oma siseveendumuse, mille kohaselt tegi ka oma sellekohase järelduse. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et kohus kasutas OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtuse määratlemisel meetodit, mis antud juhul ei olnud sobiv. Maakohus leidis õigesti, et objektiivse ja usaldusväärse hinnangu võimaldab siiski anda netovara meetod. Kohus märkis õigesti, et ettevõtte seiskamisest tuleneva väidetava kahju tuvastamiseks tuleb ettevõtte väärtuse määramisel tugineda nimetatud meetodile. Ekspert T. R. leidis OÜ Kinex Ärisüsteemid väärtuse 31.03.2001 seisuga kolmel, praktikas enim kasutataval meetodil. Nii hindas ekspert ettevõtte väärtuseks diskonteeritud rahavoogude meetodil 31.03.2001 seisuga 1 073 000 krooni, raamatupidamislikul meetodil 37 494 krooni (eeldatud oli laekumata arvete laekumine), netovara meetodil - 261 000 krooni (varad ja kohustused olid hinnatud reaalväärtuses). Samas leidis ekspert, et kuigi ettevõtte omakapital oli suures ulatuses negatiivne, jätkas ettevõte 2001. a edukat majandustegevust, mistõttu võis prognoosida, et netokäive võiks aasta lõpuks olla ca 7,0 miljonit krooni. Maakohtul ei olnud alust lähtuda hinnangu kujundamisel üksnes nimetatud prognoosist, vaid arvestada tuli ka neid tingimusi, millega oli ekspert selle hinnangu andmisel arvestanud. Tegemist ei ole „tagantjärele tarkusega“, mille kasutamise vastu apellant vaidleb, vaid teadaolevate tehiolude igakülgse arvestamisega. Prognoositud rahavoogude diskonteerimise meetodi kasutamine eeldaks, et ettevõttes oleks läbi viidud edukas sisuline saneerimine (mis nõudis lisakapitali kaasamist) ja likviidsus taastatud. Vaid sel juhul saaks rääkida ettevõtte jätkusuutlikkusest. Neid asjaolusid, mis oleksid võimaldanud teha ettevõtte jätkusuutlikkuse kohta märtsis 2001 sellist järeldust, mida eeldaks diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine, ei olnud kohtul võimalik tuvastada. Maakohus on oma sellekohast järeldust käsitlenud piisava põhjalikkusega ning leidnud, et ettevõtte majanduslik olukord oli pikka aega juba selline, mis nõudis osanike kiiret sekkumist. Ka eksperdiarvamuses on rõhutatud, et negatiivse omakapitali korral tuleb algatada kas pankroti-menetlus või hankida täiendavaid vahendeid omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks. Tõenditele tuginevalt ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, nagu poleks ettevõtte saneerimist osanikega arutatud (saneerimiskava osanikele esitatud). Sisuliste saneerimismeetmete kohaldamist on arutatud muuhulgas ka osanike koosolekul. Ettevõtte väärtuse määramiseks meetodi valimine ja selle kohtupoolne igakülgne hindamine ei ole käsitletav üllatuslikuna, nagu märgib apellant kaebuses. Maakohtul oli kohustus kontrollida, kas eksperdi poolt nimetatud eeldused olid teatud ajal reaalselt prognoositavad, või siiski vaid oletuslikud. Ka eksperdi kui eriteadmistega isiku arvamust tuleb kohtul õiguslikult igakülgselt hinnata. Õige ja tõenditega kooskõlas on siinkohal maakohtu järeldus, et OÜ Kinex Ärisüsteemid osanikud ei teinud ettevõtte majanduslike probleemide lahendamiseks omavahel koostööd. Seetõttu ei olnud alust ka kevadel 2001 rääkida ettevõtte jätkusuutlikkusest kui vastava eelduse olemasolust. Nähtuvalt muuhulgas eksperdi hinnangust oli 2000. a lõpuks kujunenud olukord, mis vajas osanike otsustavat sekkumist. Neile asjaoludele on viidatud ka OÜ Rimess memorandumis. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et ainuüksi asjaolu, et äriühingu osanikud võtavad vastu otsuse osa (või osad) müüa, ei tekita lisakapitali ega muuda äriühingut jätkusuutlikuks. Äriühingu osa müük ei ole samastatav lisakapitali kaasamisega, selle kaudu äriühingule lisakapitali ei tekitata, küll võib see luua eeldused edaspidisteks vajalikeks otsusteks.

Tsiviilasi nr 2-06-9166

Maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Kinex Ärisüsteemid 22 töötajast läksid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle 11 ning et üleminejateks olid ka kõik juhatuse liikmed, neist esimesena juhatuse liige A. K. Kohtule esitatud tõenditest, s.h tunnistajate S. K-i ja T. L-i ütlustest, võis põhjendatult järeldada, et teatud osas mõjutas töötajate üleminekut ka ettevõtte juhtkonna, s.o ka kostja tegevus. Seetõttu ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et töölt lahkunud töötajad tegid vastava otsuse iseseisvalt ja juhtkonnast sõltumata. Millist mõju toimunule avaldas personaalselt kostja, on raske määratleda. Vähemalt võrdselt kostjaga mõjutas töötajaid A. K. töölt lahkumine (tunnistaja S. K-i ütlused - tl 25, II köide). Tunnistajana ülekuulatud A. K. ütluste kohaselt oli töötajate lahkumise põhjuseks rahulolematus OÜ Kinex Ärisüsteemid majandusliku seisundiga ja juhtimiskonfliktid, suutmatus vastu võtta äriühingu edasiseks majandamiseks vajalikke otsuseid: M. T. ja I. S-i vahelised suhted olid pingelised (tl 23-25, II köide). 12.06.2001 teate osas ei ole kohtuotsus vastuoluline, nagu väidab apellant. Kuigi puuduvad tõendid selle kirja klientidele saatmise kohta, on kohus ka nimetatud tõendit hinnanud. Maakohus märkis siinkohal õigesti, et puuduvad ühesed tõendid selle teate mõju kohta, kuid tõenäoliselt mõjutas teade kliente sõlmima lepingud OÜ-ga XXL Ärisüsteemid. Kohus tuvastas tõendite kogumi põhjal õigesti, et OÜ Kinex Ärisüsteemid kliendid olid vahetult seotud neid teenindavate konsultantidega ning arvestas seda ka kostja tegevuse hindamisel. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle asumisel OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liige. Kostja on oma tegevust põhjendades väitnud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid oli kehval majanduslikul järjel, kuid olukorra lahendamiseks puudusid osanike vahelise konflikti tõttu igasugused võimalused. Kuigi kolleegiumil ei ole alust teha kostja soovitud järeldust tema kui juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise suhtes, tuleb siiski märkida, et kostjapoolse kohustuse rikkumise hindamisel tuleb arvestada äriühingus selleks ajaks kujunenud olukorda, samuti seda, et suure hulga töötajate lahkumisel ei ole võimalik jätkata kliendilepingute täitmist. Maakohus märkis õigesti, et kuigi seadus juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust otsesõnu ei sätestanud, tulenes vastava kohustuse olemus ja juhatuse liikme kohustus seda täita seaduse üldisest mõttest. Asjaolu, et kostjal puudus keeld sõlmida töölepingut teise äriühinguga, ei kõrvalda kostja tegevuses sisaldunud tunnuseid, mis viitasid juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisele (rikkumisele). Samas, arvestades OÜ Kinex Ärisüsteemid tegevuse profiili ja eripära (põhinemist nn intellektuaalsel kapitalil), ei olnud kohtul alust jätta tegelikke asjaolusid kõrvale ning tuvastada juhatuse liikme kohustuse formaalse rikkumise. Maakohus ei hinnanud OÜ Kinex Ärisüsteemid ja AS Scala Eesti vahelist võla ajatamise kokkulepet valesti. Apellandi sellekohane käsitlus tõlgendab kohtuotsuses sisalduvat vääralt. Kohus ei ole asjas tuvastanud, nagu tegeleks OÜ Kinex Ärisüsteemid tarkvara vahendamisega vaid nimetatud ettevõttele. Maakohus märkis õigesti, et kuni võlgnevuse kustutamiseni laekuvad Scala tarkvara klientidelt saadavad summad otse AS-le Scala Eesti. Ka maksuvõla ajatamise võimalust on kohus käsitlenud otsuses õigesti. Ka nõude loovutuse kehtivuse osas ei ole ringkonnakohtul alust teha maakohtust erinevat järeldust, nagu seda soovib vastustaja. Selles osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Tsiviilasi nr 2-06-9166

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.