2.Määrata kindlaks XXXhüvitatavate menetluskulude rahaline suurus summas 14 823,65 eurot.
3.Menetluskuludest 12 782,33 eurot mõista välja hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 200 000 krooni (12 782,33 eurot) suuruse tagatise arvelt XX Xkasuks.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda 03.10.2006.a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 (viitenumber 3100057358) XXXpoolt tagatisena tasutud 200 000 krooni (12 782,33 eurot) arvelt 12 782,33 eurot XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.
5.Mõista välja OÜ-lt XXX(likvideerimisel) XXXkasuks menetluskulud tagatist ületavas osas summas 2 041,32 eurot.
7.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni OÜ-l XXX(likvideerimisel) tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (14 823,65 EUR) XXXkasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja väited
1.Harju Maakohus jättis 03.03.2008 otsusega OÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.01.2009 otsusega OÜ XXX apellatsioonkaebuse, tühistas Harju Maakohtu 03.03.2008 otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks menetlemiseks. Riigikohus jättis 08.04.2009 määrusega (kohtuasja nr 3-7-1-2-113) XXXkassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2009 otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Harju Maakohus jättis 09.01.2012 otsusega OÜ XXX hagi XXX vastu rahuldamata ja menetluskulud OÜ XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohus 10.10.2012 otsusega jättis OÜ XXX apellatsioonkaebuse rahuldamata, Harju Maakohtu 09.01.2012 otsuse muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud OÜ XXX kanda. XXX vastuapellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 28.03.2012 määrusega menetlusse võtmata. Riigikohus jättis 06.06.2012 määrusega XXX määruskaebuse ringkonnakohtu 28.03.2012 määrusele menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXX kanda. Riigikohus jättis 21.01.2013 määrusega (kohtuasja nr 3-7-1-2-799-12) hageja kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2012. a otsusele menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu 21.01.2013 määrusega jõustusid käesolevas tsiviilasjas tehtud Harju Maakohtu 28.06.2012 ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2012 otsused, millistes määrati kindlaks menetluskulude jaotus.
3.13.02.2013 esitas kostja esindaja kohtule ja edastas hagejale avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 18 629,40 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest summas 15 370,75 eurot (käibemaksuga), tõendi saamise kuludest 3 003 eurot ja tunnistajatasust 255,65 eurot. Kostja palub rakendada kohtul lepingulise esindaja kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära vastavalt hagi esitamise ajal 17.04.2006 kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-le 1, mille kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 1 500 000 krooni lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär 185 000 krooni. Kõrgendatud piirmäär oleks 240 500 krooni (185 000 * 1,3), mis vastab 15 370,75 eurole.
4.Riigikohus on märkinud, et asja keerukuse hindamisel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005
2-06-9166
määruse nr 306 § 2 tähenduses tuleb arvestada mh asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, kas asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid ning kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem (RKTKm 3-2-1-43-10 p 16). Hageja leiab, et menetlus käesolevas asjas oli keerukas, mahukas ja aeganõudev. Menetlus kestis üle 6 aasta ning läbis kahel korral täies mahus kaks kohtuastet, lisaks tehti kahel korral menetlustoiminguid ka kassatsiooniastmes. Üheski kohtuastmes ei rahuldanud kohus hagi. Menetluse kestel toimus 10 kohtuistungit, mis on tavalisest tunduvalt rohkem. Seejuures 9 istungit toimus maakohtus ning asjaolude ja tõendite suure mahu ja aeganõudvate menetlustoimingute tõttu oli istungite kestus kohati kuni terve päev (istungi protokollide kohaselt kestis nt 31.08.2011 istung kl 10.00-17.00, 23.09.2011 istung kl 12-17, 18.11.2011 istung kl 10-15.30).
5.Asjas tehti mitmeid aeganõudvaid menetlustoiminguid. Kohtuistungitel kuulati üle kokku 7 tunnistajat ning teostati mahukas kohtulik finantsekspertiis ettevõtte väärtuse määramiseks. Lisaks esitati eksperdile kirjalikult täpsustavaid küsimusi ning küsitleti eksperti täiendavalt kohtuistungil. Asjas käsitletud asjaolude ja tõendite maht oli tavapärasest oluliselt suurem ning see nähtub muuhulgas kostja 18.11.2011 kohtukõne kirjalikes seisukohtades käsitletud asjaoludest ja tõenditest 36 lehel. Täpsemalt koguti ja uuriti asjas 7 tunnistaja ütlusi ning analüüsiti neid vastastikuses seoses. Samuti koguti ja uuriti mahukaid dokumentaalseid tõendeid, sealhulgas eriteadmistega isikute arvamusi (I kd tl 32-36, tl 97-100, IV kd tl 117121) ning kohtuliku finantsekspertiisi tulemusel valminud ekspertarvamust (IV kd tl 4-98). Seoses hageja taotlusel määratud ekspertiisiga tuli kostjal analüüsida ja arvamust avaldada eksperdile esitatava dokumentatsiooni osas ca 230 lehel (III kd tl 9-126, tl 135-226, tl 260285), analüüsida ja kujundada seisukoht valminud ekspertarvamuse osas koos lisadega kokku ca 95 lehel (IV kd tl 4-98), formuleerida eksperdile täpsustavad küsimused ning analüüsida eksperdi kirjalikke täpsustavaid vastuseid 15 lehel (IV kd tl 183-197), samuti osaleda eksperdi küsitlemisel kohtuistungil. Vaidlus oli seega lisaks mahukusele ja keerukusele ka olemuselt spetsiifiline, hõlmates lisaks õiguslikele eriteadmistele ka finantsanalüüsi.
6.Kohtute poolt rahuldamata jäetud hagi põhines ebamäärastel asjaoludel ja ebausaldusväärsetel tõenditel, mistõttu hageja menetluses korduvalt täpsustas, täiendas ja selgitas hagi ning esitas täiendavaid tõendeid nii kohtu nõudel kui omal algatusel. Hageja esitas hagi väidetavalt loovutuse teel omandatud nõude alusel, mille tõendamiseks nõudis kohus hagejalt välja täiendavad tõendid (I kd tl 205, 233-234). Kui kostja tugines saadud tõendite alusel nõude loovutuse tühisusele, esitas hageja uued asjaolud ja tõendid loovutuse väidetava tagantjärgi heakskiitmise kohta menetluse kestel (I kd tl 312-325). Kohtu ettepanekul taotles hageja finantsekspertiisi määramist hagi aluseks olevate asjaolude selgitamiseks (ettevõtte väärtuse hindamine). Lisaks taotles hageja hiljem uue finantsekspertiisi määramist (IV kd tl 217-219), samuti eksperdi täiendavate selgituste vastuvõtmist apellatsioonimenetluses ja eksperdi kutsumist küsitlemiseks ka apellatsioonikohtu istungile, kuid vastavad taotlused jättis kohus rahuldamata. Kõigile hagi täpsustustele, täiendustele, selgitustele ja hageja taotlustele oli kostja sunnitud esitama omapoolsed seisukohad.
7.Avalduses märgitakse, et kuna asjas läbivaadatud põhjendamatu hagiga nõuti kostjalt kui füüsiliselt isikult olematu kahju katteks ülisuure rahasumma tasumist, siis oli alusetule hagile vastuvaidlemine kostja jaoks äärmiselt olulise tähtsusega. Juba ainuüksi seetõttu on kostja kulutused alusetule hagile vastuvaidlemiseks täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Kostja märgib, et menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud käesolevas asjas 34 647,39 eurot (sisaldab käibemaksu), mis ületab 15 370,75 euro suurust piirmäära. Arvestades asja mahukust, keerukust ja muid eeltoodud kaalutlusi on kostja lepingulise esindaja kulud igal juhul täies mahus vajalikud ja põhjendatud. Kostja palub lepingulise
2-06-9166
esindaja kulud hagejalt välja mõista maksimaalses võimalikus määras ehk kõrgendatud piirmäära ulatuses summas 15 370,75 eurot.
8.Asja läbivaatamiskulude kohta märgib kostja, et ta on kohtule tõendina esitanud XXX OÜ 10.05.2011 memo (IV kd tl 117-121). Kostja tõendas sellega ekspert Toivo Rattasepp’a ekspertarvamuses nr TR 1570/2011 esinevad puudusi, sh ettevõtte hindamiseks valitud metoodika ebaõigsust. Tegemist on spetsialisti arvamusega ehk TsMS § 272 lg 2 kohase dokumentaalse tõendiga ning nii maakohus kui ka ringkonnakohus arvestasid asja lahendamisel antud tõendiga. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamiskuludeks mh dokumentaalse tõendi saamise kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtumenetlusega seoses tehtud kohtuvälise ekspertiisi kulusid tuleb hinnata dokumentaalse tõendi saamise kuluna ja välja mõista koos muude kohtukuludega (RKTKo 3-2-1-56-02 p 19). Ekspertiis on teadaolevalt eriteadmistega isiku arvamus vastavaid eriteadmisi nõudvas küsimuses ning XXX OÜ 10.05.2011 memo kui spetsialisti arvamus nendele kriteeriumidele vastab. XXX OÜ memorandumi saamiseks on kostja kandnud kulusid summas 3 003 eurot, mida tõendavad XXX OÜ arved nr 10115555 ja nr 103585 ning 29.04.2011 ja 26.05.2011 maksekorraldused 1500 euro ja 1503 euro tasumise kohta (lisad 3-6).
9.TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamiskuludeks mh tunnistajakulud. Harju Maakohtu 16.08.2006 määruse alusel on kostja tasunud tunnistajatasu 4 000 krooni (255,65 eurot). Asja läbivaatamiskulud kokku on 3 258,65 eurot (3 003 + 255,65).
10.Kostja palub menetluskuludest 12 782,33 eurot mõista välja OÜ XXX(käesolevalt likvideerimisel) poolt XXXeeldatavate menetluskulude katteks kohtu deposiiti 03.10.2006 tasutud 200 000 krooni suuruse tagatise arvelt XXXkasuks ning kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust kandma eeltoodud tagatise arvelt kohtu deposiidist 12 782,33 eurot XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas. Veel on avalduses palutud kohustada OÜ-d XXXtasuma XXXhüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise määruse resolutsiooni, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
11.Kostja avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri, milles on loetletud kostja lepingulise esindaja toimingud, ajakulu ja maksumus ning XXX OÜ arved nr 10115555 ja nr 103585 ja 29.04.2011 ja 26.05.2011 maksekorraldused. Avalduses on kinnitatud, et kõik menetluskulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-06-9166. Samuti kinnitab kostja, et füüsilise isikuna ei ole ta käibemaksukohuslane ning ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Avaldusele on lisatud veel ka koopia maksekorraldusest tagatise tasumise kohta (200 000 krooni) I. Sauli poolt Rahandusministeeriumile. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
12.13.05.2013 esitas hageja esindaja kostja menetluskuludele vastuväited, milles vaidleb kostja menetluskuludel vastu järgnevate põhjendustega. Hageja leiab, et kostja avaldus ei vasta lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramiseks vajalikele nõuetele, mistõttu ei ole antud puhul võimalik sellist kulu kohtumäärusega kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista. Riigikohus on oma 9. novembri 2009.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09 selgitanud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 järgi pole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta (vt Riigikohtu määruse p 15). TsMS § 174 lg-s 3 sätestatud detailse kulude koosseisu äranäitamise all tuleb
2-06-9166
seega mõista avalduse ja menetluskulude nimekirja esitamist sellisel kujul, mis võimaldab mh esindajakulutuste osas selgelt tuvastada ja hinnata, milliseid toiminguid on asjas tehtud ja kui palju kulus iga sellise toimingu tegemiseks aega. Kostja avaldus ja menetluskulude nimekiri nendele tingimustele ei vasta. Kostja menetluskulude nimekirjas on tema esindajaga seotud tegevused koondatud kalendrikuude lõikes tehtud töödeks, mida on kirjeldatud umbmääraselt ja mille suhtes pole võimalik piisavalt selgelt tuvastada, mida esindaja on teinud ja kui palju kulus selleks aega.
13.Mh kasutatakse menetluskulude nimekirjas läbivalt viiteid vastustele, vastuväidetele ja seisukohtadele, samuti kohtumäärustele ja istungitele, kuid puuduvad kuupäevad ja mistahes muud identifitseerimist võimaldavad andmed, mis võimaldaksid hinnata seda, millist menetlusdokumenti, kohtumäärust või istungit silmas peetakse ja mida kostja esindaja sellega seoses vastavalt tegi. Kostja poolt esiletoodust ei selgu see, milliseid vastuväiteid ja seisukohti redigeeriti, milliseid uusi laekunud tõendeid analüüsiti, millise spetsialistiga konsulteeriti, mida hõlmas endas telefonisuhtlus kohtute raamatupidamiskeskusega (seda eelduslikult sellisel määral, et väärib märkimist õigusabiarvele) jne. Kostja menetluskulude nimekiri ei võimalda hinnata, kas vastav tegevus leidis aset ja kas see oli TsMS § 175 lg 1 järgi vajalik ja põhjendatud.
14.Hageja märgib, et kostja avaldus ja menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 174 lg 3 teise lause nõuetele ka seepärast, et peale umbmääraselt kajastatud tegevuste on nende väidetav ajakulu koondatud selliselt, et ei võimalda hinnata, kui palju igale konkreetsele tegevusele aega kulus. Nt arve nr 262263 puhul on koondatud ühe 3,5 h summeeritud ajakulu alla nii nõupidamine, küsimuste ettevalmistus, istungiks ettevalmistus, vastuväidete redigeerimine kui ka menetluskulude arvestus. Kui küsimuste ja istungi ette valmistamist võib tõepoolest olla otstarbekas kajastada ühe ajakuluna, sest nende seotust ühise eesmärgi kaudu võib mõistlikult eeldada, siis vastuväidete redigeerimise ja ka menetluskulude üle arvestuse pidamise kulu peaksid olema eraldi käsitletud nii, et see oleks läbipaistev ja kontrollitav. Vastasel puhul on nende kulu „peidetud“ muude kulutuste taha ega võimalda otsustada, kas need on TsMS § 175 lg 1 põhjal vajalikud ja põhjendatud.
15.Arve nr 262263 osas nähtub sama probleem ka edaspidi. Nt on selle lõpposas viidud ühe 4 h ajakulu alla kohtumääruste analüüs, meilivahetus, vastuväidetele seisukoha koostamine, laekunud uute tõendite analüüs, kostja täiendavate seisukohtade koostamine, määruskaebuse analüüs ja ka vastuse põhiseisukohtade kujundamine. Selline esitluslaad pole detailne TsMS § 174 lg 3 teise lause mõttes ega võimalda hinnata vastavate toimingutega seotud kulu vajalikkust ja põhjendatust. Eelmises punktis märgitu puudutab läbivalt ka teisi kostja menetluskulude nimekirja spetsifikatsioonis esiletoodud tegevusi. Teiseks on mitmed kostja lepingulise esindaja tegevused põhjendamatult ajamahukad, mistõttu pole nendega seotud kulu TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.
16.Muuhulgas on hagiavalduse analüüsiks ja sellele vastamiseks kulunud tervelt 27,75 tundi, mis on ilmselgelt liiast. Hagiavaldus oli keskmisest mahukam, kuid kindlasti mitte sedavõrd palju, et sellele vastamiseks tulnuks kulutada pea neli täistööpäeva, vt siinkohal spetsifikatsioonis viidatud arved nr 261209 ja 261458. Kolmandaks kajastab kostja avalduse lisana 1 esitatud lepingulise esindaja kulude spetsifikatsioon ka mitmeid kulutusi, mis ei ole TsMS tähenduses käsitletavad lepingulise esindaja kuludena. Muuhulgas jääb arusaamatuks, miks on mitmetel arvetel kajastatud registripäringutega seotud kulu. Kirjeldatud kulu on kajastatud kokku 11–l arvel kogusummas 720 krooni, kusjuures arvetelt järeldub, et enamusel juhtudel on tehtud ühe kuu jooksul korduvaid registripäringuid. Registripäringute kulu ei ole lepingulise esindaja kuluks. Vähemasti käesolevas mahus ei olnud need ka kostja õiguste kaitseks vajalikud.
2-06-9166
Arvele nr 261458 on lisatud rida „kulud XXX finantsanalüüsile hageja tõendi osas 9 050 EEK“, mis on kajastatud koos käibemaksuga ka arvel. Finantsanalüüsi kulud ei ole lepingulise esindaja kulud TsMS tähenduses. Seega on nii registripäringutega kui XXX finantsanalüüsiga seotud kulud põhjendamatud, mistõttu palub hageja jätta avalduse selles osas rahuldamata.
17.Neljandaks on põhjendamatud kostja lepingulise esindaja kulude spetsifikatsioonis viidatud kassatsiooniastmega seotud kulud. Hageja esitab käesoleva menetlusdokumendi lisadena Riigikohtu 8.04.2009.a. ja 6.06.2012.a. kohtumäärused, millega jäeti põhjendamatuse tõttu menetlusse võtmata kostja spetsifikatsioonis arvetega nr 290407, 290859 ning 290993 (kogusummas 18 697, 10 krooni) seotud kassatsioonkaebus ja arvega nr 20113206 (summas 521, 52 eurot) seotud määruskaebus Riigikohtule. Määruste põhjal ei jätnud Riigikohus nende kaebuste menetlemisega seotud kulusid hageja kanda ja märkis mh 6.06.2012.a. määrusesse otse, et kassatsiooniastme menetluskulud jäävad kostja kanda. Seega on kostja avaldus nimetatud kassatsooniastme kulude osas põhjendamatu.
18.Ilmselgelt põhjendamatuks tuleb pidada kostja vastuapellatsioonkaebuse koostamise kulusid, mis puudutavad spetsifikatsioonis nimetatud arvet nr 20112769 summas 1 206,01 eurot. Tegemist on kostja 22.02.2012.a. esitatud vastuapellatsioonkaebusega hagi rahuldamata jätva (kostjale täielikult positiivse) Harju Maakohtu 09.01.2012.a. otsuse peale, millega kostja vaidlustas ainult maakohtu otsuse põhjendusi, paludes jätta otsuse resolutsiooni muutmata. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse vaatamata Riigikohtu praktikaga kinnistunud põhimõttele, mille järgi pole kohtuotsus vaidlustatav ilma otsuse resolutsiooni peale apellatsioon- või kassatsioonkaebust esitamata (vt nt Riigikohtu 31.10.2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14). Seetõttu jättis ka Tallinna Ringkonnakohus 28.03.2012.a määrusega vastuapellatsioonkaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmata. Kostja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus, mis jäeti ülalpool viidatud 6.06.2012.a. määrusega selle põhjendamatuse tõttu samuti menetlusse võtmata. Hageja leiab, et ilmselgelt põhjendamatute kaebuste esitamisega seotud lepingulise esindaja kulu peab jääma kostja enda kanda. Kostja lepingulise esindaja kulusid seoses vastuapellatsioonkaebuse esitamise ja mittemenetlemise vaidlustamisega ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 tähenduses, kuna kostjale ja tema lepingulisele esindajale pidi olema teada, et kohtud ei võta menetlusse kaebusi, millega vaidlustatakse ainult otsuse põhjendusi.
19.Avaldusega taotleb kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramist kõrgendatud piirmäära alusel, mis saadakse määruse nr 306 §-is 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära (so. käesoleval puhul 185 000 krooni) korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kostja põhjendab kõrgendatud piirmäära kohaldamise vajadust sellega, et käesolev asi oli keerukas, mahukas ja aeganõudev. Menetlus kestis üle kuue aasta, asjas toimus mitmeid istungeid, kuulati üle seitse tunnistajat ja korraldati finantsekspertiis. Hageja ei nõustu kõrgendatud piirmäära kohaldamisega. Riigikohus on selgitanud Määruse nr 306 § 2 alusel kõrgendatud piirmäära kohaldamist 18.05.2010.a. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, milles rõhutas, et kõrgendatud piirmäära kohaldamiseks annab aluse esmajoones asja keerukus (vt lahendi p 14). Mh ei pidanud Riigikohus kohtumenetluse kestust asja keerukust kinnitavaks (p 16). Riigikohus selgitas nimetatud lahendis veel, et TsMS § 175 annab kohtule võimaluse hinnata ka esindaja töö mahtu lähtuvalt sellest, kuivõrd esitatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad (lahendi p 14, teine lõik).
20.Seoses käesoleva asjaga märgib hageja, et kuigi tsiviilasi läbis mitu kohtuastet ning aastate vältel peeti mitmeid istungeid, mille käigus kuulati üle ka tunnistajaid, ei olnud tsiviilasi keskmisest keerukam. Kostja avaldas menetluse alguses ja hiljem korduvalt, et hagi on
2-06-9166
ilmselgelt alusetu, absurdne ja isegi pahatahtlik (vt nt kostja 12.06.2006.a. vastuse lk 2, esimene lõik, samuti p 3.5.1; kostja 6.09.2006.a. seisukoha lk 1, teine lõik), millel ei saa olla mingit eduperspektiivi. Seepärast jääb arusaamatuks kostja väide tsiviilasja keerukusest.
21.Oluline osa kostja sisulisi vastuväiteid kajastavatest menetlusdokumentidest on sarnased (samasisulised). See puudutab mh kostja 12.06.2006.a. vastust hagile, 6.09.2006.a. seisukohta, 19.10.2006.a. täiendavaid vastuväiteid ja 13.11.2006.a seisukohta, milles keskendutakse läbivalt samadele argumentidele kostja kui juhatuse liikme vastutuse välistamisel ja põhjendatakse nõude loovutamise tühisust. Lisaks peab hageja tarbetuks ja üldlevinud praktikat eiravaks kostja 18.11.2011.a. kohtukõne kirjalikke teese, mis on esitatud tervelt kolmekümne kuuel leheküljel, kajastades põhiosas vähemasti sama põhjalikult (osaliselt isegi põhjalikumalt) juba varem esitatud menetlusdokumentides märgitut. Seega on tegemist olukorraga, kus kostja lepingulise esindaja menetlusdokumendid olulises osas sarnanevad. Kostja on ise kunstlikult paisutanud lepingulise esindaja tööde mahtu, mis on aluseks kindlaksmääratavate menetluskulude vähendamisele – vt viidatud lahendi 3-2-1-43-10 p 14 teine lõik).
22.Kuigi Riigikohus toonitas viidatud lahendis, et kohtumenetluse kestus ei kinnita asja keerukust ega anna alust kõrgendatud piirmäära kohaldamiseks, selgitab hageja ka antud kohtumenetluse kestuse kohta, et kuigi menetlus kestis üle kuue aasta, leidis see aset peaasjalikult kohtupoolse aktiivsuse puudumise tõttu. Juba esimesena asja lahendanud maakohus, kes võttis asja menetlusse 19.04.2006.a määrusega, tegi otsuse 3.03.2008.a. (esimene istung toimus alles 8.02.2007.a.). Kokkuvõttes leiab hageja, et kuigi kohtumenetlus kestis keskmisest kauem, ei olnud tegemist keskmisest keerukama asjaga, mis eeldanuks kostja esindajalt keskmisest rohkem tööd (vähemasti mitte sedavõrd palju, et annaks aluse kohaldada kõrgendatud piirmäära). Kostja on koostanud ning esitanud palju menetlusdokumente, kuid enamus neist on tarbetud või samasisulised.
23.Kostja palub oma avalduses mõista hagejalt asja läbivaatamiskuludena välja XXX OÜ memorandumi saamisega seotud kulu summas 3 003 eurot. Memorandum koostati kohtu määratud eksperdi Toivo Rattaseppa ekspertarvamusele hinnangu andmiseks (22. veebruari 2011.a. ekspertarvamus nr TR 1570/2011). Hageja on seisukohal, et nimetatud kulu on põhjendamatult suur. Kostja esitatud XXX OÜ memo (so leiud ja kommentaarid ekspertarvamuse nr TR 1570/2011 kohta, esitatud kostja poolt Harju Maakohtule 10. mail 2011.a.) koosneb sisuliselt üksnes viiel lehel esitatud kommentaaridest Toivo Rattaseppa ekspertarvamusele nr TR 1570/2011. Samas on see ekspertarvamus põhjalik eksperdiuuringuid ja lisasid sisaldav dokument, millega seotud ekspertiisi läbiviimine nõudis eksperdilt kuudepikkust tööd. Ekspertarvamuse juurde esitatud maksenõude nr 201102-TR02 alusel oli ekspertiisi maksumuseks 1 597, 20 eurot, millele lisandus käibemaks.
24.Hageja hinnangul on ebamõistlik ning põhjendamatu ekspertarvamuse ülevaatamise ja kommenteerimise kulu, mis ületab pea kahekordselt põhjaliku ekspertiisi enda kulu – nagu käesoleval juhul. XXX OÜ memo põhjendatud kulu ei saa antud asjaolusid arvestades ületada 500 eurot, mis moodustaks niigi tervelt kolmandiku ekspertiisi enda kulust. Lõpetuseks märgib hageja seda, et XXX OÜ memorandumi maksumus oli XXX OÜ arvete järgi (vt kostja avalduse lisad 3-4) 3 000 eurot, mitte 3 003 eurot. Kostja tasus ekslikult 3 eurot liigselt.
25.Kostja palub avalduses mõista hagejalt välja tunnistajatasu summas 255,65 eurot. Kostja tasus nimetatud summa Harju Maakohtu 16.08.2006.a. määruse põhjal kohtu deposiiti tunnistajatasu ja kulutuste katteks. Selle määrusega rahuldati kostja taotlus kuulata
2-06-9166
tunnistajatena üle XXX ja XXX . Tunnistaja XXX kuulati üle 8.02.2007.a. ning XXX 26.04.2007.a. istungil. Kumbki neist ei taotlenud istungil ega selle järel tunnistajatasu maksmist ega kulutuste hüvitamist (vt ka istungite protokollid).
26.Tunnistajakulud on TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamiskuludeks. TsMS § 150 lg 7 näeb ette, et kohtu nõudmisel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata, või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse TsMS § 150 lg-tes 4–6 sätestatud korras. Antud puhul pole seoses XXX ning XXX ülekuulamisega kulutusi kantud.
27.Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus nõuda kohtult eelviidatud 16.08.2006.a. kohtumääruse põhjal kohtu deposiiti tasutud tunnistajatasu ning – kulude ettemaksu tagastamist. Seega pole selle summa väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Seda, et menetluses enamtasutut saab tagasi nõuda kohtult ja mitte teistelt menetlusosalistelt menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, on lõivu näitel toonitanud ka Riigikohus oma 16.10.2012.a. lahendis nr 3-2-1119-12 (p 21). Eeltoodu põhjal saab käesoleval juhul pidada kostja kuludest põhjendatuks ainuüksi XXX OÜ memorandumiga seotud kulu kuni 500 euro ulatuses. Muus osas palub hageja jätta kostja avalduse rahuldamata. Hageja palub rahuldada XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, mõistes OÜ-lt XXXasja läbivaatamise kuludena välja mitte rohkem kui 500 eurot, muus osas jätta XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata, tagastada 3.10.2006.a. kohtu deposiitarvele XXXmenetluskulude katteks tasutud tagatis OÜ XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX ulatuses, milles XXXmenetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata. Kostja vastus hageja vastuväidetele
28.09.08.2013 esitatud vastuses kostja ei nõustu hageja vastuväidetega järgmiste põhjendustega. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on kostja põhjalikult selgitanud nii enda lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust kui ka muude menetluskulude väljamõistmise aluseid. Hageja on esitanud kostja menetluskulude aadressil üksnes üldsõnalist ja otsitud kriitikat, millel õiguslik alus puudub. Ühtegi seadusel põhinevat sisulist vastuväidet hageja kostja menetluskuludele esitanud ei ole. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute vajalikkuse osas ega ole esile toonud ühtegi õigusabi osutamisel tehtud toimingut, mida saaks pidada mittevajalikuks. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud täies mahus vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses.
29.Alusetu on hageja väide, nagu ei vastaks kostja menetluskulude nimekiri TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kui menetluskulude nimekiri oleks esitatud puudusega, oleks kohus TsMS § 174 lg 5 ja § 3401 alusel kohustanud kostjat esitatut täpsustama (vt ka RKTKm 3-2-1-16-11 p 15). Kuna kohus ei ole seda teinud, siis on juba üksnes seetõttu põhjendamatu väita, nagu ei vastaks menetluskulude nimekiri seaduse nõuetele. Kui kohus leiab, et kostja peab esitatut kuidagi täpsustama, on kostja valmis seda kohtu nõudmisel viivitamatult tegema. Hageja väide on ka sisuliselt põhjendamatu. Kostja menetluskulude nimekiri vastab täielikult TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Hageja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele TsMS § 174 lg-st 3 tulenevale nõudele, millele kostja menetluskulude nimekiri väidetavalt ei vastavat. TsMS § 174 lg 3 kohaselt peab menetluskulude nimekirjas olema detailselt näidatud kulude koosseis, ühtegi muud nõuet menetluskulude nimekirjale seadusest ei tulene. Kostja menetluskulude nimekirjas on detailselt näidatud kulude koosseis.
30.Menetluskulude nimekirjast nähtub ka õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud. Erinevalt hageja arvamusest ei pea menetluskulude nimekirjas olema eraldi märgitud iga nn üksiktoimingu tegemiseks kulunud aeg. Vastupidist väites väidab hageja end
2-06-9166
tuginevat Riigikohtu lahendile, kuid midagi sellist ei ole Riigikohus kunagi öelnud. Hageja poolt viidatud lahendis nr 3-2-1-112-09 käsitles Riigikohus juhtumit, mil kohtule ei esitatud üldse andmeid õigusabi osutamisele kulutatud aja kohta, sest õigusabi eest tasuti tulemustasuna (osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu). Riigikohus selgitas, et ka tulemustasu korral tuleb hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ning selle hindamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses tuleks õigusabi osutajal esitada õigusabikulude kohta dokument, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulutatud aeg ning tehtud toimingud (RKTKm 3-2-1-112-09 p 15). Antud juhul kostja menetluskulude nimekirjast nähtub nii õigusabi osutamisele kulutatud aeg kui ka tehtud toimingud. Esindaja töö õigusabi osutamisel on jätkuv protsess ning selle eraldamine üksiktoiminguteks ei ole nõutav ega alati ka võimalik. Seetõttu arvestatakse õigusabi osutamisele kulunud aega tihti jätkuva protsessina, mitte iga üksiktoimingu puhul eraldi ajaarvestust pidades. Näiteks hagimaterjalide analüüs, nõupidamised kliendiga ning tõendite kogumine ja analüüs (12 h) on jätkuv töö hagimaterjalidega ja nende osas positsiooni kujundamisega, kus sama ülesande täitmine koosneb raskesti eraldatavatest etappidest (materjalide analüüs, selle käigus seonduvad jooksvad nõupidamised kliendiga ning analüüsi käigus tõendite kogumine ja nende analüüs). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub TsMS § 174 lg 3 järgi nõutava detailsusega, mida lepinguline esindaja tegi ja kui palju kulus õigusabi osutamiseks aega. Nagu öeldud, ei ole hageja ühegi toimingu vajalikkust kahtluse alla seadnud ega saakski seda teha.
31.Hageja on esitanud üksnes (alusetuid) vastuväiteid toimingute ajakulu osas ning juba ainuüksi see fakt kinnitab, et õigusabi osutamisele kulunud aeg on olnud kulude põhjendatuse hindamiseks piisaval määral tuvastatav. Hageja on jõudnud õiguslikku absurdi, väites et tema arvates peaks menetluskulude nimekirjas olema loetletud ükshaaval kõik analüüsitud ja koostatud dokumendid ning märgitud iga konkreetse analüüsitud või koostatud dokumendi nimetus ja dokumendi kuupäev, samuti iga kohtuistungi kuupäev. Vastavat õiguslikult absurdset ning menetlust asjatult koormavat nõuet ei tulene menetluskulude nimekirjale ei seadusest, kohtupraktikast ega ka menetluskulude kindlaksmääramise tavapärasest praktikast.
32.Koostatud ja analüüsitud menetlusdokumentide ning toimunud istungite identifitseerimiseks ei ole hagejal tarvis teha muud kui avada asja toimik. Arvestades, et hageja on tegelikkuses menetlusdokumendid identifitseerinud, siis on vastuväide ilmselgelt otsitud (näiteks on hageja vastuväidete p 26 välja toonud, et konkreetsetel arvetel kajastatud määruskaebust ja kassatsioonkaebust olevat Riigikohus otsustanud mitte menetleda, seega on koostatud määruskaebus identifitseeritav). Eeltoodust tulenevalt vastab kostja menetluskulude nimekiri seaduse nõuetele ning hageja vastupidine väide on põhjendamatu. Hageja kriitika kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse osas on asjakohatu ja sisutu. Kostja õiguslik positsioon osutus 100% õigeks ning hageja oma ebaõigeks. Seega on kostja õigusabikulud olnud 100% tulemuslikud ja järelikult põhjendatud. Arvestades vaidluse olemust ja tehtud töö mahtu on kostja esindajakulud kogu taotletud summas 15 370,75 eurot mõistlikud ning kuuluvad protsessi kaotanud hagejalt väljamõistmisele (avalduse kohaselt olid kostja tegelikud esindajakulud 34 647,39 eurot).
33.Asjakohatu on hageja arvamus, et mõni toiming tulnuks tema arvates teha vähema ajakuluga (nt tulnuks hageja arvates tema alusetut hagi analüüsida ja sellele vastata vähema ajakuluga kui 27,75 tundi). Riigikohus on rõhutanud, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm 3-2-1-88-11 p 12).
34.Kuigi eeltoodu kohaselt ei oma hageja arvamus toimingute ajakulu osas tähtsust, siis on
2-06-9166
mõistetav, et hageja ei pea põhjendatuks ajakulu menetlustoimingutele, mis on tehtud tulemuslikult kostja huvides (nt hageja poolt äramärgitud hagimaterjalide analüüs ja hagile vastuse koostamine). Hageja seisukohalt võinuks kostja ilmselt üldse hagile vastamata jätta, kuid see ei tähenda, et see olnuks põhjendatud kostja seisukohalt. Kostja oli seadusest tulenevalt kohustatud esitama kostja vastuses kõik vastuväited ja taotlused seoses hagiga, nii hagi menetlusse võtmist puudutavad kui ka sisulised vastuväited ja taotlused. Eelnevat arvesse võttes ei ole hagimaterjalide analüüsimise ning kostja vastuse koostamise ajakulu 27,75 tundi kindlasti ülemäärane, samuti ei ole eeltoodud põhjustel ülemäärased kostja kohtukõne teeside koostamise kulud. Kuna kohus jättis kostja vastuväidetele tuginedes hagi täies ulatuses rahuldamata, siis on kostja õigusabikulud hagile vastamisel ja kohtukõne teeside esitamisel olnud tulemuslikud ja seega täies mahus põhjendatud.
35.Alusetu on hageja arvamus, nagu ei oleks registripäringute kulu ja finantsanalüüsi kulu lepingulise esindaja kuluks. Riigikohus on märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ning määrus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohta ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse – menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (RKTKm 3-2-1-65-13 p 17). Samas lahendis leidis Riigikohus, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu advokatuuriseaduse tähenduses ning lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla nt otsene sõidukulu, so transpordikulu (RKTKm 3-2-165-13 p 17). Samuti on Riigikohus leidnud, et TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega ning kui TsMS § 144 lg 2 järgi on menetluskuluks menetlusosalise teatud kulu, on seda ka esindaja vastav kulu (RKTKm 3-2-1-64-13 p 13). Advokatuuriseaduse § 62 lg 1 kohaselt hüvitab klient vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on õigusteenust osutades kandnud.
36.TsMS § 144 p 2 järgi on menetluskuluks menetlusosalise sõidu-, posti-, side- ja majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Seega lepingulise esindaja kuludeks on lisaks menetlusdokumentide koostamise ja menetlustoimingutel osalemise kuludele ka muud õigusteenuse osutamise kulud, mis omakorda hõlmavad endas vajalike päringute tegemist kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks ning vajadusel spetsiifiliste eriteadmistega isikutelt teenuse tellimist, kui lepingulisel esindajal endal konkreetses valdkonnas spetsiifilised eriteadmised puuduvad.
37.Registripäringute kulud on kantud seoses menetlusega, kuivõrd hagiväited puudutasid mitmeid äriühinguid ja nende ajaloolisi korporatiivandmeid, sh juhtorganite liikmeid, tegevusalasid ja äriühingute omavahelisi seoseid (OÜ XXX , OÜ XXX ). Vastavate hagiväidete hindamiseks tuli kostjal registriandmeid analüüsida, milleks omakorda tuli teha registripäringuid vastavalt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hinnakirjale. Samuti põhinesid kostja vastuväited hagile muuhulgas äriühingute OÜ XXX , OÜ XXX ja OÜ XXX ajaloolistel ja praegustel registriandmetel (tegevusalad, aastaaruanded, põhikirjad, juhtorganite liikmed, likvideerijad ja osanikud erinevatel ajaperioodidel) ning kostja esitas mitmeid registriväljavõtteid kohtule ka oma vastuväiteid kinnitavate tõenditena (I kd tl 83-84, 87-89, 95-96 jt). Seega erinevalt hageja arvamusest on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga.
38.Finantsanalüüsi kulu seonduvalt hageja poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamuse analüüsimisega ja selle osas seisukoha kujundamisega on samuti kantud seoses menetlusega ning vajalik ja põhjendatud. Hageja esitas asjas tõendina eriteadmistega isiku arvamuse ettevõtte väärtuse kohta (tl 32 jj). Ettevõtte väärtuse hindamine eeldab aga majandusanalüüsi
2-06-9166
ja eriteadmisi, mida on kinnitanud ka Riigikohus (RKTKo 3-2-1-145-04 p 31). Ettevõtte väärtuse kohta esitatud spetsialisti arvamuse osas seisukoha kujundamine on seega lisaks õigusteadmistele ka finantsalaseid eriteadmisi nõudev toiming, milliseid eriteadmisi õigusteadmistega lepinguliselt esindajalt eeldada ei saa. Menetluse võistlevust ja poolte võrdsust silmas pidades puudub mõistlik põhjendus eeldada, et ühe poole poolt eriteadmistega isiku abil koostatud tõendi osas peaks teine pool seisukoha kujundama ja esitama ilma eriteadmistega isiku abita. Taganemata eeltoodust, isegi kui registripäringute või finantsanalüüsi kulu ei oleks õigusabikulu (eeltoodu kohaselt aga on), siis kuuluksid vastavad kulud hagejalt väljamõistmisele tõendi saamise kuluna TsMS § 143 p 2 järgi. Seega hageja sisukohad vastavate kulude käsitlemisest õigusabikuluna ei mõjuta nende väljamõistmist hagejalt.
39.Asjakohatud on hageja vastuväited seoses kassatsioonkaebuse koostamise kulude põhjendatusega, millist kaebust Riigikohus otsustas 08.04.2009 määrusega mitte menetleda, samuti vastuväited seoses vastuapellatsioonkaebuse koostamise kulude põhjendatusega, mida ringkonnakohus 28.03.2012 määrusega menetlusse ei võtnud. Menetluskulude jaotuse annab kohus menetlust lõpetavas lahendis (TsMS § 173 lg 1). Kohtu arvates mõne põhjendamatu vastuväite või taotlusega seonduvad kulud võib kohus jätta selle esitanud poole kanda (TsMS § 169 lg 3). Antud asjas ei jätnud kohtud menetluskulusid jaotades mitte ühegi toiminguga (sh ka mitte eelnimetatud kassatsioonkaebuse ega vastuapellatsioonkaebusega) seotud kulusid kostja kanda. Kohtud jätsid kõik menetluskulud hageja kanda, sh jättis ringkonnakohus 10.10.2012 otsuses kõik apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
40.Hageja esitas ringkonnakohtu otsusele 02.11.2012 kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole võimalik muuta menetluskulude jaotust. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et kui menetluskulude jaotusest ei nähtu, et hageja ei pea mõnda menetluskulu kandma, siis on ka need kulud jäetud hageja kanda ning menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole alust jätta sellega arvestamata (RKTKm 3-2-1-65-13 p 18).
41.Hageja vastuväited lepingulise esindaja kulude kõrgendatud piirmäära kohaldamisele on sisutud. Käesolev vaidlus on kõige ilmsem ja selgem näide Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 §-le 2 vastavast juhtumist. Kuna kostja taotleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hagi esitamise ajal kehtinud kõrgendatud piirmäära ulatuses, siis olid vastavad kulud hagejale ettenähtavad (nt 3-2-1-87-09 p 15). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on põhjendatud ning see nähtub ka asja toimikust, et vaidlus oli mahukas, keerukas, nüansirohke ja olemuselt spetsiifiline, samuti oli asja maht tavapärasest oluliselt suurem nii käsitletud asjaolude/tõendite kui ka läbitud menetlusetappide, toimunud istungite ja nende kestuse ning läbiviidud muude menetlustoimingute poolest (avalduse p 2.9 – 2.15). Lisaks oli vaidluse ajaline kestus tavapärasest oluliselt pikem (üle 6 aasta), mistõttu võib menetlust pidada erakordselt pikaks, mis omakorda suurendas asja mahtu ja seetõttu ka menetluskulusid (avalduse p 2.9 – 2.15). Toimikust ja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli kostja sunnitud koostama mahukaid menetlusdokumente ning osalema kokku 10 kohtuistungil.
42.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on põhjendatud, et vajadus mahukaid menetlusdokumente koostada oli tingitud eelkõige hagejast (avalduse p 2.11). Kui hageja ei oleks kohtule alusetut hagi esitanud, seda korduvalt täpsustanud, täiendanud, selgitanud ega menetluse kestel pidevalt täiendavaid tõendeid esitanud ja kohtult nende kogumist taotlenud (sh tarbetut finantsekspertiisi taotlenud), siis ei oleks kostja õigusabikulusid kandnud või
2-06-9166
oleks neid kandnud oluliselt väiksemas mahus. Arvestades, et hageja kogu menetluse kestel tegeles oma õigusliku ja tõendusliku positsiooni täpsustamise, täiendamise ja selgitamisega, siis ei ole tõsiseltvõetav hageja väide, et vaidlus ei olevat olnud keerukas.
43.Kohatu on hageja märkus, et Riigikohtu arvates ei kinnitavat menetluse ajaline kestus iseenesest selle keerukust. Käesoleva asja keerukus on põhjendatud kõigi Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 §-s 2 nimetatud asjaoludega, mitte üksnes ajalise kestusega. Samas võib Riigikohtu vastavast lahendist tulenevalt näidata asja keerukust ka see, kui menetluse erakordselt pikk ajaline kestus võis suurendada menetluskulusid (RKTKm 3-2-143-10 p 16), mis antud juhul on kahtlemata toimunud. Pikaajalise menetluse kestel läbis vaidlus kahel korral täies mahus kaks kohtuastet ning lisaks tehti kahel korral toiminguid ka kassatsiooniastmes. Vaidlus päädis 2012. aastal otsusega hagi rahuldamata jätmise kohta, millise otsuse tegi kohus esmakordselt juba 03.03.2008, kuid mille hageja põhjendamatult ja lõppkokkuvõttes tulutult edasi kaebas.
44.Seega on menetluse ajaline kestus suurendanud menetluskulusid. Vaidlus sai õige lahendi juba esimeses kohtuastmes, kuid hageja edasikaebuste tõttu läbis vaidlus sisuliselt 6 kohtuastet (kahel korral kolm kohtuastet). Kuna lepingulise esindaja kulude piirmäär peaks eelduslikult katma menetluskulud kolmes kohtuastmes, siis sisuliselt 6 kohtuastme läbimisel tuleb vaidlust pidada keerukaks kõrgendatud piirmäära kohaldamise kontekstis.
45.Hageja etteheide, et menetlus olevat veninud kohtu vähese aktiivsuse tõttu, on kohatu. Pelgalt asja lahendamise viibimine menetluskulusid ei suurenda. Eeltoodu kohaselt oli menetluse maht ja seega menetluskulude suurus tingitud eelkõige hageja poolt põhjendamatute menetlusdokumentide esitamisest ja tarbetute menetlustoimingute tegemisest. Asja keerukust ja mahukust ei vähenda hageja tähelepanek, et kostja oli menetluse algusest peale seisukohal, et hagi on ilmselgelt alusetu, absurdne ja pahatahtlik. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja väide, nagu ei oleks käesolev vaidlus olnud keerukas Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 2 tähenduses.
46.Põhjendamatu on hageja taotlus vähendada kostja esindajakulusid seetõttu, et kostja seisukohad on osades menetlusdokumentides olnud sarnased. On elementaarne, et menetlusosalise õiguslik positsioon on kogu menetluse kestel põhiseisukohtades sarnane ning täieneb vastavalt menetluse käigule. Kui menetlusdokumendi koostamisel on võimalik kasutada varasemalt kujundatud seisukohti, siis ongi dokumendi koostamise kulud sellevõrra väiksemad ja sellisena ka kuluarvestuses kajastatud ning puudub igasugune alus ja põhjus asuda kulusid veelgi vähendama. Asjaga seostamatu on hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-43-10 p 14 teine lõik, milles Riigikohus on kahe kostja esindajakulude mahtu hinnates arvestanud, et kostjate vastused kattuvad osaliselt sõna-sõnalt. Käesolevas asjas ei ole tegemist ei kahe kostjaga ega nende esindajate poolt koostatud dokumentide sõna-sõnalise kattuvusega. Eeltoodu valguses leiab kostja, et hageja väide tööde mahu „kunstlikust paisutamisest“ on niivõrd pahatahtlik, et täiendavat käsitlemist ei vaja.
47.Seega eeltoodust tulenevalt on hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja kuludele alusetud ja otsitud ning ei väära seda, et kostja tegelikest esindajakuludest summas 34 647,39 eurot kuulub taotletud summa 15 370,75 eurot igal juhul väljamõistmisele (millele lisanduvad muud menetluskulud summas 3 258,65 eurot).
48.Hageja on pidanud põhjendamatult suureks tõendi saamise kulu seoses XXX OÜ memorandumiga summas 3003 eurot (TsMS § 143 p 2). Hageja on pidanud kulu põhjendatuks 500 euro ulatuses. Seadus ei näe ette asja läbivaatamiskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist. TsMS § 175 lg 1 võimaldab hinnata üksnes lepingulise esindaja
2-06-9166
kulude vajalikkust ja põhjendatust ning sedagi vaid sellekohase vastuväite esitamisel. Asja läbivaatamiskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamist ei näe seadus üldse ette ning vastavad kulud tuleb välja mõista täies ulatuses. Hageja ei ole vaidlustanud, et XXX OÜ memorandumi saamise kulud on tõendi saamise kulud TsMS § 143 p 2 tähenduses ning seega tuleb vastavad kulud hagejalt täies ulatuses välja mõista.
49.Hageja vastuväide on ka sisutu, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et mõni teine vähemalt sama tunnustatud ja professionaalne rahvusvaheline audiitorbüroo oleks samal ajaperioodil sarnase töö sarnase tähtaja jooksul teinud odavamalt. Hageja vastuväited seonduvalt XXX OÜ memorandumi sisulise poolega on asjakohatud ning seonduvad asja sisulise lahendamisega. Kostja märgib siiski, et kohtud hindasid memorandumit kui asjakohast ja lubatavat tõendit ning tuginesid sellele kohtuotsuse tegemisel, mis tehti 100% kostja kasuks.
50.Kostja ei nõustu hageja vastuväidetega tunnistajakuludele summas 255,65 eurot. Tunnistajakulud on asja läbivaatamiskulud TsMS § 143 p 1 järgi ehk seega kohtukulud TsMS § 138 lg 2 järgi ning need kuuluvad hüvitamisele hageja poolt, kelle kanda on jäetud kõik menetluskulud, nii kohtu- kui kohtuvälised kulud. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et hagejalt ei saa välja mõista tunnistajakulusid summas 255,65 eurot, taotleb kostja vastavate kulude tagastamist riigi poolt ning palub tagastada XXXHarju Maakohtu 16.08.2006 määruse alusel tasutud tunnistajatasu summas 4000 krooni (255,65 eurot) (I kd tl 178), kandes selle üle XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.
51.Kostja peab vajalikuks tuua välja Riigikohtu poolt sõnastatud menetluskulude jaotamise
regulatsiooni eesmärk, milleks on muuhulgas poolte distsiplineerimine (RKTKo 3-2-1-95-03, 3-2-1-99-01). See tähendab, et menetluskulude kandmine isiku poolt, kelle kahjuks otsus tehakse, peaks distsiplineerima isikuid mitte esitama põhjendamatuid hagisid. Hagi esitamisel näeb isik ette ja arvestab kohustusega hüvitada kõik teisele poolele põhjustatud kulud. Antud juhul jätsid kõik kolm kohtuastet hagi üksmeelselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Seega esitas hageja põhjendamatu hagi ning peab hüvitama kõik kostjale sellega põhjustatud kulud. Kuna hageja nägi ette kohustust hagi rahuldamata jäämisel kulud vastavas ulatuses kostjale hüvitada, siis ei ole hagejal mingit kaitsmist väärivat huvi menetluskuludele vastu vaielda ning menetluskulude väljamõistmine hagejalt täies ulatuses ei kahjusta ühtegi hageja õigust ega piira ühtegi tema vabadust. Käesolevas seisukohas käsitlemata küsimustes jääb kostja kõigi seniste seisukohtade ja taotluste juurde ning palub 13.02.2013 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldada. Kohtu seisukohad
52.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud Harju Maakohtu 28.06.2012.a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2012 otsus jõustusid 21.01.2013.a. Kostja esindaja esitas 13.02.2013.a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus on tähtaegne ja vastab TsMS § 174 lg 3 ja lg 6 nõuetele.
53.Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 18 629,40 eurot (käibemaksuga), sh õigusabikulud 15 370,75 eurot, tõendi saamise kulud summas 3 003 eurot ning tunnistajatasu 255,65 eurot. Tulenevalt menetluskulude nimekirjast on kostja saanud õigusabi 254,75 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu oli 1700 krooni (108,65 eurot) + käibemaks, välja arvatud 31.05.2005 arve nr 261209, kus esindajale on arvestatud tasu kokku 17,75 töötunni eest, neist 3 tunni eest tariifiga 1900 krooni (121,43 eurot) + km.
2-06-9166
54.TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on muuhulgas asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 ja p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muuhulgas tunnistaja- ja dokumentaalse tõendi saamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
55.Hageja vaidleb kostja menetluskuludele vastu põhjendustega, et kostja avaldus ei vasta lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramiseks vajalikele nõuetele, mistõttu ei ole antud puhul võimalik sellist kulu kohtumäärusega kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista. Kostja menetluskulude nimekirjas on tema esindajaga seotud tegevused koondatud kalendrikuude lõikes tehtud töödeks, mida on kirjeldatud umbmääraselt ja mille suhtes pole võimalik piisavalt selgelt tuvastada, mida esindaja on teinud ja kui palju kulus selleks aega. Hageja loeb põhjendatuks vaid XXX OÜ memorandumiga seotud kulu kuni 500 euro ulatuses.
56.Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd kostja lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
57.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
58.Kostja menetluskulude nimekirja detailsuse osas nõustub kohus hageja arvamusega selle kohta, et kostja lepingulise esindaja tööd on kirjeldatud umbmääraselt. Nimekirjas ei ole märgitud menetlusdokumentide täpseid nimetusi ja kuupäevi. Samas ei nõustu kohus sellega, et nimetatud asjaoludel ei ole võimalik sellist kulu kohtumäärusega kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista ning kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, välja arvatud XXX OÜ memorandumiga seotud kulu kuni 500 euro ulatuses. Kostja menetluskulud on loetletud arvete spetsifikatsioonides. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, peab kohus võimalikuks, kasutades uurimisprintsiipi, tuvastada kostja lepingulise esindaja arvete kuupäevade järgi nendega hõlmatud menetlustoimingute ajavahemike jooksul esitatud menetlusdokumendid toimiku materjalide põhjal ning kulusid analüüsida ja hinnata.
59.Toimikus sisalduvatest materjalidest lähtudes on kohtul võimalik menetluskulude suuruse, põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda, kontrollides, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid jms, mis puutub konkreetsesse kohtumenetlusse. Kohus arvestab ka kohtupraktikas kujunenud seisukohta, et ~1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks
2-06-9166
professionaalsel esindajal kuluda aega ~40 min kuni 1 tund, sealhulgas aeg dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni loomisele. Olenevalt konkreetse menetlusdokumendi sisust võib kohtu hinnang ~1 lk menetlusdokumendi koostamisele kuluva aja osas kohtupraktikas kujunenud seisukohast ka erineda.
60.Kohus, tutvunud kostja avalduse ja seisukohtade ning hageja vastuväidetega, juhindudes menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatust ning toimikumaterjalide põhjal, leiab, et kostja menetluskulud ei ole täies mahus põhjendatud..
61.Kohus märgib etteruttavalt, et peab menetluskulude nimekirja läbivalt põhjendamatuks kostja kulusid seoses registripäringutega. Ettevõtja registrikaarti ja äritoimiku andmeid on võimalik maakohtute registriosakondades saada tasuta. Kostja esindaja on valinud nimetatud andmete saamiseks elektroonilise ehk tasulise võimaluse, kusjuures tasu suurus ei ole ka tõendatud. Nimetatust tulenevalt kohus leiab, et hageja ei pea hüvitama kostja kulusid teenuste eest, milliseid on võimalik saada ka tasuta. Kostja taotletud registripäringute kulu kokku on 46,02 eurot (720 krooni), millist kohus ei loe põhjendatud väljamõistetavaks kuluks. Seoses siinmärgituga kohus edasises menetluskulude analüüsis registripäringutega seotud kulu enam ei käsitle.
62.Analoogselt eelmärgituga loeb kohus kulude nimekirja täies ulatuses põhjendamatuks kostja esindaja kulud seoses meilivahetusega kliendiga, kuna sellist meilivahetust toimik ei sisalda ja kohus ei saa neid võimalikke toiminguid seetõttu kontrollida ega hinnata. Seoses siinmärgituga ei käsitle kohus edasises menetluskulude analüüsis enam ka kliendiga meilivahetusega seotud kulu.
63.Kostja lepingulise esindaja tööd arvete spetsifikatsioonide järgi ja kohtu hinnang nende põhjendatusele: - 31.05.2006 arve nr 261209 spetsifikatsioon: hagimaterjalide analüüs, suhtlus kohtuga, nõupidamised ja meilivahetused kliendiga, tõendite kogumine ja analüüs – 12 h; kostja vastuse põhiseisukohtade ja esialgse projekti koostamine – 8,75 h (kokku 3 h x 1900 EEK + 17,75 h x 1700 EEK + km).
64.Nähtuvalt tsiviilasja nr 2-06-9166 toimiku materjalidest on hagiavalduse pikkuseks 12,5 lehekülge (I kd, tl 3 – 16), hagi lisasid on 10 nimetust, mis paiknevad 26-l lehel (I kd, tl 17 – 43), millega kostja esindajal tuli tutvuda ja analüüsida. Hagiavaldusele esitatud kostja vastusele (I kd, tl 51 – 63) on lisatud 15 tõendit 36-l lehel (I kd, tl 64 – 100). Kohtu hinnangul on siintoodud kostja esindaja tegevused - hagimaterjalide analüüs, tõendite kogumine ja analüüs ning suhtlus kohtuga ja nõupidamised kliendiga – omavahel tihedalt seotud jätkuvad tegevused ning arvestades antud tegevuste sisu ja mahtu on esindajal neile kulutatud aeg 12 tundi vajalik ja põhjendatud. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 8,75 tundi kostja vastuse põhiseisukohtade ja esialgse projekti koostamiseks. Kohus toob hagiavalduse vastuse analüüsi detailsemalt arve nr 261458 spetsifikatsiooni käsitluses. Mis puutub kostja esindaja tunnitasusse, siis 1700 krooni + km (108,65 eurot + km) on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu. Kohus ei nõustu aga sellega, et eeltoodud toimingute eest on esindaja töödele 3 tunni ulatuses kohaldatud tariifi 1900 krooni (121,43 eurot). Kostja ei ole selgitanud ja kohtul ei ole võimalik toimikumaterjalide põhjal tuvastada, missugune osa esindaja töödest ja mis põhjusel on tasustatud kõrgemalt kui ülejäänud. Seetõttu leiab kohus, et kõikide käesolevas spetsifikatsioonis toodud esindaja tööde osas on põhjendatud kohaldada ühesugust tasumäära, s.o 108,65 eurot/h + km. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 2 660,30 eurot (20,75h x 108,65 eurot + 18% km) arvel näidatud 2 712,33 euro asemel, s.o vähendatuna 52,03 euro võrra (sh registripäringud 90
2-06-9166
krooni + 18% km).
65.30.06.2006 arve nr 261458: kostja vastuse koostamine, nõupidamised kliendiga – 4,5 h, konsultatsioonid asjatundjaga, meilivahetus kliendiga, suhtlus kohtuga, asjatundja arvamuse analüüs – 2,5 h, taotluse koostamine tagatise andmiseks – 1,5 h; kokku 8,5 h x 1700 krooni + kulud XXX finantsanalüüsile hageja tõendi osas 9050 krooni + km. Kostja 12.06.2006 esitatud hagiavalduse vastuse (I kd, tl 51 – 63) sisuline osa on 11,5 lehekülge pikk. Nähtuvalt vastusest on selles esitatud kõik kostja vastuväited ja taotlused seoses hagiga, nii hagi menetlusse võtmist puudutavad kui ka sisulised. Kohus leiab, arvestades kostja vastuse mahtu ja sisu, et ka käesoleva arve spetsifikatsioonis toodud 4,5- tunnine esindaja ajakulu seoses juba üksi vastuse koostamisega on põhjendatud ja vajalik (lisaks eelmise arve spetsifikatsioonis märgitud 8,75 tunnile). Peale kostja vastuse koostamise on toimunud ka nõupidamised kliendiga, mis aga kohtu poolt juba põhjendatuks loetud 4,5-tunnist ajakulu kohtu arvates ei mõjutagi. Konsultatsioonideks asjatundjaga, meilivahetuseks kliendiga, suhtluseks kohtuga ja asjatundja arvamuse analüüsiks kulus kostja esindajal 2,5 tundi. Arvestades, et käesolev arve on väljastatud 30.06.2006, on toimikumaterjalidest tulenevalt analüüsitud XXX MRI 08.06.2006 kommentaare eksperdiarvamusele (I kd, tl 97 – 100). Antud dokument sisaldab 4-l leheküljel asjatundja sisulisi seisukohti ja põhjendusi, mille analüüsiks kostja esindaja põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul on vähemalt 2 tundi. Kuivõrd kostja avalduses ei ole selgitatud, missuguste konkreetsete asjaolude või menetlustoimingutega seoses toimusid konsultatsioonid asjatundjaga ja suhtlus kohtuga, loeb kohus põhjendatuks üksnes 2 töötundi asjatundja arvamuse analüüsiks ning 0,5 tunni võrra tuleb taotlust vähendada.
66.Tagatise andmise taotluse koostamisele kulutatud 1,5 h on kohtu hinnangul kostja esindaja põhjendatud ajakulu. Käsitletav menetlusdokument sisaldab ligi 2 lehekülje ulatuses sisulisi põhjendusi (I kd, tl 103 – 104). Kohus leiab, et kulu XXX finantsanalüüsile hageja tõendi osas summas 9 050 krooni (578,40 eurot) + km ei ole käsitatav mitte lepingulise esindaja kuluna, vaid tõendi saamise kuluna, mistõttu kohus eemaldab antud kulu õigusabikuludest ja annab sellele hinnangu hiljem eraldi. Esindaja kulusid tuleb seega 9 050 krooni (578,40 eurot) võrra vähendada. Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi seega vähendada 0,5 tunni ja XXX finantsanalüüsi kulu 578,40 EUR võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 8,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 8 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 1025,66 euro (8h x 108,65 euro + 18% km) arvel näidatud 1 783,58 euro asemel, s.o vähendatuna 757,92 euro võrra (sh registripäringud 150 krooni ehk 9,59 eurot + 18% km).
67.31.07.2006 arve nr 261868: hageja vastuse analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,75 h; kokku 483,04 EUR (0,75 h x 1700 EEK + km). Hageja 12.07.2006 vastus kostja 12.06.2006 vastusele asub toimikus I kd, tl 113- 139, vastuse sisulise osa pikkus on 10,5 lehekülge + lisad 15 lk. Arvestades vastuse ja selle lisade sisu ja mahtu, on nende analüüs 0,75 tunni ulatuses summas 96,16 EUR kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu.
68.31.08.2006 arve nr 261903: hageja vastuse analüüs, registripäringud ja hageja aruannete analüüs – 0,5 h, seisukoha koostamine hageja vastusele – 2 h, kohtumääruste analüüs, selgitused kliendile – 0,5 h, hageja taotluste analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,75 h; kokku 3,75 h x 1700 EEK + registripäringud 30 EEK + km. Augustis 2006 on hageja esitanud 3 lehekülje pikkuse vastuse kostja 20.06.2006 taotlusele (I kd, tl 142 – 148). Toimiku materjalide põhjal saab loogiliselt eeldada, et aruandeks, mida kostja esindaja on analüüsinud, on hageja 2005.a majandusaasta aruanne, mille maht on 17 lk ning mis on lisatud ka kostja
18.08.06.seisukohale hageja 11.08.2006 vastusele. Kohtu hinnangul on nimetatud
2-06-9166
toiminguteks kulutatud 0,5 töötundi esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu.
69.Kostja 18.08.2006 koostatud seisukoht hageja 11.08.2006 vastusele (I kd, tl 149 – 151) on ca 1,5 lehekülje pikkune sisulisi põhjendusi sisaldav menetlusdokument. Kohtu arvates on esindaja ajakulu 2 h antud dokumendi koostamiseks põhjendatud ja avajalik. Augustis 2006 on käesolevas tsiviilasjas tehtud 3 kohtumäärust: 16.08.2006 määrus hageja taotluse rahuldamata jätmise kohta tunnistajate ülekuulamiseks (I kd, tl 169), 16.08.2006 määrus kostja taotluse kohta tunnistajate ülekuulamiseks (I kd, tl 170) ja 25.08.2006 määrus hagejale tema 24.08.2006 taotluse tagastamise kohta (I kd, tl 174). Kohtumääruste analüüsiks ja selgitusteks kliendile kulunud esindaja 0,5 töötundi loeb kohus põhjendatuks.
70.Kohus leiab, et hageja taotluste analüüs eraldi väljatoodud esindaja toiminguna 0,75 h ulatuses ei ole põhjendatud, sest on tõenäoline, et vastavad analüüsid toimusid juba taotlustega seotud kostjapoolsete menetlusdokumentide koostamisega või nende alusel tehtud kohtumääruste analüüsimisel. Seega tuleb taotlust vähendada kostja esindaja 0,75 töötunni võrra ja spetsifikatsioonis märgitud 3,75 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 3 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 384,62 euro (3h x 108,65 euro = 325,95 + 18% km 58,67 euro) arvel näidatud 483,04 euro asemel, s.o vähendatuna 98,82 euro võrra (sh registripäringud 30 krooni ehk 1,92 euro + 18% km).
71.30.09.2006 arve nr 262263: analüüs, nõupidamine ja meilivahetus kliendiga, avalduse koostamine kohtule, vastuväidete koostamine hageja tunnistajate taotlusele – 3 h, analüüs, vastuväidete koostamine hageja vastusele – 4,5 h, nõupidamine kliendiga, küsimuste ettevalmistus tunnistajate küsitlemiseks, ettevalmistus kohtuistungiks, vastuväidete redigeerimine, menetluskulude arvestus – 3,5 h, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus, kohtuistungi protokolli analüüs – 1,75 h, vastuse koostamine hageja taotlusele, meilisuhtlus kliendiga, telefonisuhtlus kohtuga – 0,5 h, hageja vastuväidete analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,25 h, kohtumääruste analüüs, meilivahetus kliendiga, vastuväidetele seisukoha koostamine, laekunud uute tõendite analüüs ja kostja täiendavate seisukohtade koostamine, määruskaebuse analüüs ning vastuse põhiseisukohtade kujundamine – 4 h; kokku 17,5 h x 1700 EEK + registripäringud 60 EEK + km. Kohtu hinnangul ei ole antud spetsifikatsiooni esimeses kirjes märgitud kostja esindaja toimingutest põhjendatud analüüs ja nõupidamine kliendiga, kuivõrd kostja ei ole selgitanud, mida analüüsiti, missugus(t)e konkreetse(te) menetlustoimingu(te)ga seoses nõu peeti, mistõttu kohtul puudub võimalus hinnata, kas nimetatud toimingud olid vajalikud ja seotud antud tsiviilasjaga. 06.09.2006 on ühe menetlusdokumendina koostatud kostja taotlus enda vande all ülekuulamiseks (see rahuldati
14.09.06.määrusega, mis aga 15.05.07. määrusega tühistati. Kas vähendad käesolevat kulu?) ja kostja vastuväited hageja 24.08.2006 taotlusele (I kd, tl 183 – 185). Arvestades, et antud dokument ei ole sisult keerukas, selle pikkus on vähem kui 1,5 lehekülge, loeb kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks seoses nimetatud dokumendiga kokku 1,5 töötundi. 1,5 tunni võrra tuleb taotlust seega vähendada.
72.Analüüsiks ja vastuväidete koostamisele hageja vastusele kulutatud 4,5 h loeb kohus põhjendatuks. Vastuväited on koostatud 06.09.2006 (I kd, tl 192 – 197) ja sisaldavad sisulisi põhjendusi 5 leheküljel. Antud spetsifikatsiooni kolmandas kirjes toodud kostja esindaja tegevustest (3,5 h) on kohtu hinnangul vajalikeks hüvitatavateks tegevusteks üksnes nõupidamine kliendiga, küsimuste ettevalmistus tunnistajate küsitlemiseks, ettevalmistus kohtuistungiks ning nende tegevuste põhjendatud hüvitatav ajakulu kokku on hinnanguliselt 2 tundi. Missuguseid vastuväiteid redigeeriti, on täpsustamata ning toimiku põhjal ei ole võimalik seda tuvastada. Kontrollimatu tegevus on ka menetluskulude arvestus, kuivõrd
2-06-9166
toimik sellist arvestust ei sisalda. Seega tuleb taotlust vähendada 1,5 töötunni ehk 192,30 euro võrra.
73.Kostja esindaja ajakulu esindamiseks kohtuistungil Harju Maakohtus ja kohtuistungi protokolli analüüsiks 1,75 h ulatuses on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohtuistung toimus 07.09.2006 ja kestis 1 h. Protokolli pikkuseks on 2,5 lehekülge. Seega kulus esindajal kohtuistungil 1 h ning protokolliga tutvumiseks selle sisu arvestades vajalik hüvitatav ajakulu on kohtu hinnangul 0,25 tundi. kokku loeb kohus siinkohal põhjendatuks 1,25 tundi ning 0,5 tunni võrra tuleb taotlust vähendada. Vastuse koostamine hageja taotlusele 0,5 h ulatuses loeb kohus põhjendatuks. Toimikust nähtuvalt on hageja 08.09.2006 esitanud sisulisi põhjendusi sisaldava ca 1,5 lk pikkuse taotluse eelistungi protokolli parandamiseks (I kd, tl 216 - 218), millele kostja esitas 27.09.2006 0,5 lk pikkuse vastuse (I kd, tl 248 – 249). Neile toimingutele esindajal kulunud 0,5 tundi on vajalik ja põhjendatud ajakulu. Võimalikku ajakulu telefonisuhtluseks kohtuga ei saa lugeda põhjendatuks, kuna selle vajalikkust ei ole võimalik kontrollida. Kohtu hinnangul aga ei mõjuta antud kulu käesolevas kirjes toodud esindaja toimingute ajakulu.
74.Hageja 25.09.2006 esitatud 2 lehekülje pikkuste vastuväidete (I kd, tl 228 – 230) analüüs 0,25 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. Kohtumääruste (3 määrust 14.septembrist 2006, I kd tl 204 - 207) analüüs, vastuväidetele seisukoha koostamine (koostatud 27.09.2006 ca 1 lehekülg, I kd, tl 246 – 247), laekunud uute tõendite analüüs (nõude loovutamise leping, I kd, tl 231 – 234) ja kostja täiendavate seisukohtade koostamine (27.09.2006 seisukoht hageja 08.09.06. vastuväitele, kd, tl 253 – 254, 1 lehekülg), määruskaebuse (ca 7,5 lehekülge, I kd, tl 235 243) analüüs ning vastuse põhiseisukohtade kujundamine. Kostja esindaja ajakulu nimetatud toimingutele 4 h ulatuses on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi seega vähendada 3,5 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 17,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 14 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 1794,90 eurot (14h x 108,65 eurot = 1521,10 + 18% km 273,80 euro) arvel näidatud 2 248,14 euro asemel, s.o vähendatuna 453,24 euro võrra (sh registripäringud 60 krooni + 18% km).
75.31.10.2006 arve nr 262602: nõupidamised kliendiga, analüüs, meilivahetus kliendiga, konsultatsioon spetsialistiga – 2,25 h, vastuse koostamine määruskaebusele, meilivahetus kliendiga, telefonisuhtlus kohtute raamatupidamiskeskusega – 3,75 h, vastuväidetele vastuse koostamine, täiendavate seisukohtade redigeerimine, meilivahetus kliendiga – 0,5 h; kokku 6,5 h * 1700 krooni + km. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole antud spetsifikatsiooni esimene kirje kostja esindaja 2,25 töötunni ulatuses, kuna ei ole selgitatud ja toimiku põhjal ei ole võimalik tuvastada, missugus(te)e menetlustoimingu(te)ga seoses toimusid nõupidamised kliendiga, mida on analüüsitud, millega seoses ja missuguse spetsialistiga toimus konsultatsioon. Taotlust tuleb seega 2,25 tunni võrra vähendada. Kostja vastus määruskaebusele on koostatud 16.10.2006, sisaldab 4,5 lehekülge sisulisi põhjendusi (I kd, tl 268 – 273). Kostja esindaja ajakulu 3,75 tundi saab kohtu hinnangul põhjendatuks lugeda ainuüksi seoses vastuse koostamisega. Telefonisuhtlus kohtute raamatupidamiskeskusega ei ole täpsustavate selgituste puudumise tõttu kontrollitav.
76.Vastuväidetele vastuse koostamine (koostatud 19.10.2006, I kd, tl 263 – 264, pikkus 0,5 lehekülge), täiendavate seisukohtade redigeerimine (kostja 19.10.2006 täiendavad seisukohad I kd, tl 265 – 267, sisuline pikkus 2 lk). Nimetatud toimingutega seotud esindaja ajakulu 0,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on leidnud, et kostja esindaja koostatud 12.06.2006.a vastus hagile, 6.09.2006.a seisukoht, 19.10.2006.a täiendavad vastuväited on sarnased (samasisulised). Kohus leiab, et nimetatud dokumentide teatud sarnasus ei mõjuta käesolevalt
2-06-9166
käsitletava esindaja kulu suurust, kuivõrd kostja esindaja märgitud ajakulu seoses 19.10.2006 koostatud menetlusdokumentidega on näidatud ka vastavalt väiksemana (kokku 2,5 lehekülje pikkuse sisulise teksti koostamise ajakuluks vaid 0,5 tundi). Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi seega vähendada 2,25 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 6,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 4,25 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 544,88 eurot (4,25h x 108,65 eurot = 461,76 + 18% km 83,12 eurot) arvel näidatud 833,34 eurot asemel, s.o vähendatuna 288,46 euro võrra.
77.30.11.2006 arve nr 262908: Meilivahetus kliendiga, laekunud dokumentide analüüs – 1,75 h, vastuste koostamine hageja menetlusdokumentidele – 3,5 h, ettevalmistus kohtuistungiks, telefonisuhtlus kohtu, kliendi ja vastaspoole esindajaga, vastuse esitamine kohtule – 2,5 h, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 0,75 h, kohtumääruse analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,5 h; kokku 9 h * 1700 krooni + registripäringud 30 krooni + km. Nähtuvalt toimikust on hageja 01.11.2006 esitanud täpsustuse oma vastuväidetele kohtu poolt menetlussätete rikkumise kohta (I kd, tl 284 – 287; pikkus ca 2,5 lk). 06.11.2006 on hageja esitanud vastuse kostja 06.09.2006 seisukohale ja 18.10.2006 täiendavatele vastuväidetele (I kd, tl 288 – 297; pikkus 8,5 lk). Kohus leiab, et nimetatud dokumentide analüüsiks, arvestades nende sisu ja mahtu, kostja esindajal kulunud 1,75 tundi on põhjendatud. Vastuste koostamine hageja menetlusdokumentidele – 3,5 h. Kostja esindaja on 13.11.2006 koostanud seisukoha hageja 01.11.2006 täpsustusele ja 06.11.2006 vastusele (I kd, tl 298 – 302). Vastus sisaldab sisulisi põhjendusi 5-l leheküljel. Esindaja ajakulu seoses vastuse koostamisega on põhjendatud. Hageja on väitnud, et kostja 12.06.2006.a vastus hagile, 6.09.2006.a seisukoht, 19.10.2006.a täiendavad vastuväited ja 13.11.2006.a seisukoht on sarnased ehk samasisulised. Kohtu hinnangul ei sarnane käesolevalt käsitletav menetlusdokument hageja esiletoodud varasemate dokumentidega sedavõrd, et see mõjutaks antud dokumendi koostamisega seotud esindaja kulu. Antud dokument sisaldab sisulisi põhjendusi 3,5 leheküljel ja kostja esindajal selle koostamiseks kulunud 3,5 tundi loeb kohus põhjendatuks.
78.Ettevalmistus kohtuistungiks, telefonisuhtlus kohtu, kliendi ja vastaspoole esindajaga, vastuse esitamine kohtule – 2,5 h. Antud esindaja toimingutest loeb kohus põhjendatuks üksnes valmistumise kohtuistungiks ja seda 0,5 töötunni ulatuses, sest eelnenud menetlusdokumentidega tutvumise ja omapoolsete dokumentide koostamisega pidi kostja esindajal olema senisest menetlusest selge ülevaade. Kohtule juba koostatud vastuse esitamine iseenesest ei saa kohtu hinnangul olla märkimisväärselt aeganõudev toiming. Vähemalt ei tulene kostja avaldusest, et see siiski nii on. Ülejäänud tegevused - telefonisuhtlus kohtu, kliendi ja vastaspoole esindajaga toimikust ei nähtu ning on kontrollimatud. Seetõttu ei saa kohus hinnata, kas need tegevused on seotud käesoleva tsiviilasjaga ja vajalikud. Taotlust tuleb seega vähendada esindaja 2 töötunni võrra.
79.Esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus ei ole taotletud 0,75 tunni ulatuses põhjendatud. Kohtuistung toimus 14.11.2006 ning kestis istungi protokollist nähtuvalt (I kd, tl 303- 304) vaid 10 minutit, sest toimik oli ringkonnakohtus. Seega on põhjendatud esindaja ajakulu 10 minuti ehk 0,16 tunni ulatuses ning taotlust tuleb vähendada 0,59 tunni võrra.
80.Kohtumääruse analüüs 0,5 h. Harju Maakohus on 13.11.2006 teinud määruse (I kd, tl 274 – 279) OÜ XXXmääruskaebuse rahuldamata jätmise kohta, mille analüüsiga seotud kostja esindaja ajakulu on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi seega vähendada 2,59 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 9 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 6,41 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 821,81 eurot (6,41h x 108,65 eurot =
2-06-9166
696,45 + 18% km 125,36 eurot) arvel näidatud 1 156,12 eurot asemel, s.o vähendatuna 334,31 euro võrra (sh registripäringud 30 krooni + km).
81.31.01.2007 arve nr 270111: analüüs, vastuse projekti koostamine – 1,5 h, meilivahetus kliendiga – 0,25 h, hageja selgituste ja taotluse analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,25 h; kokku 2 h * 1700 krooni + registripäringud 60 krooni + km. Esimeses kirjes ei ole kostja märkinud, mida analüüsiti, missugust vastuse projekti koostati. Toimikust ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt 2007.a jaanuaris ei ole kostja kohtule menetlusdokumente esitanud. Seega ei ole esindaja ajakulu 1,5 h põhjendatud ning tuleb taotlusest maha arvata. Ka 0,25 h meilivahetuseks kliendiga tuleb taotlusest maha arvata. Hageja on 2007.a jaanuaris esitanud 2 menetlusdokumenti: täiendavad selgitused nõude loovutamise lepingu kehtivuse kohta (I kd, tl 312 – 325) ja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (I kd, tl 327 – 329), mille analüüsiks kostja esindajal kulunud 0,25 h on põhjendatud. Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi seega vähendada 1,75 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 2 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 0,25 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 32,05 eurot (0,25h x 108,65 eurot = 27,16 + 18% km 4,89 euro) arvel näidatud 260,94 eurot asemel, s.o vähendatuna 228,89 euro võrra (sh registripäringud 60 krooni ehk 3,83 eurot + km).
82.28.02.2007 arve nr 270500: laekunud materjalide analüüs, meilivahetus kliendiga, seisukoha koostamine – 2 h, seisukoha täiendamine, meilivahetus kliendiga – 1 h, ettevalmistus kohtuistungiks – 2 h, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 3 h, kohtuistungi protokolli analüüs, protokolli parandamisvõimaluste analüüs – 0,25 h; kokku 8,25 h * 1700 krooni + registripäringud 90 krooni + km. 2007.a veebruaris on hageja esitanud taas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks (I kd, tl 336 – 344). Kostja esindaja on 06.02.2007 ühe menetlusdokumendina esitanud vastuväited hageja 17.01.2007 täiendavatele selgitustele nõude loovutamise lepingu kehtivuse kohta ning 18.01. ja 01.02.2007 taotlustele tunnistajate ülekuulamiseks (I kd, tl 356 – 359). Kostja vastuväited sisaldavad 2 lehekülge sisulisi põhjendusi. Arvestades vastuväidete sisu ja mahtu ning selle koostamisele eelnenud vajadust hageja dokumentidega tutvuda, on esindaja 2 töötundi kirjaliku seisukoha koostamiseks vajalik ja põhjendatud. Lisaks loeb kohus põhjendatuks ka järgmises kirjes märgitud esindaja ajakulu 1 h seisukoha täiendamiseks.
83.Kohtuistungiks ettevalmistumiseks on kohtu hinnangul kostja esindaja piisav ajakulu 1 tund, kuivõrd esindaja pidi olema istungile eelnenud menetlusdokumentidega juba tuttav. Taotlus kuulub seega vähendamisele 1 tunni võrra. Esindamiseks kohtuistungil Harju Maakohtus on kostja esindajal kulunud 3 h. Istung toimus 08.02.2007 ja kestis protokollist (I kd, tl 364 – 369) nähtuvalt 2,5 tundi. Seega on esindaja põhjendatud ajakulu 2,5 tundi ning 0,5 tunni võrra tuleb taotlust vähendada. 0,25 tundi kohtuistungi protokolli (pikkus 4,5 lk) ja protokolli parandamisvõimaluste analüüsiks on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi seega vähendada 1,5 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 8,25 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 6,75 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 865,40 eurot (6,75h x 108,65 eurot = 733,39 + 18% km 132,01 eurot) arvel näidatud 1064,49 euro asemel, s.o vähendatuna 199,09 euro võrra (sh registripäringud 90 krooni + km).
84.30.04.2007 arve nr 271183: analüüs, nõupidamine kliendiga – 0,75 h, analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks – 1,75 h, nõupidamine kliendiga, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 3,25 h; kokku 5,75 h * 1700 krooni + km. Analüüsi ja nõupidamist kliendiga 0,75 tunni ulatuses ei saa põhjendatuks pidada, kuivõrd spetsifikatsioonis ei ole selgitatud, mida on analüüsitud ja mille kohta nõu peetud. Esindaja 0,75 töötundi tuleb taotlusest maha arvata.
2-06-9166
Ettevalmistumiseks kohtuistungiks (istung toimus 26.04.2007) on kohtu hinnangul kostja esindaja piisav ajakulu 0,5 tundi, sest pärast eelmist, 08.02.2007 toimunud kohtuistungit uusi menetlusdokumente, mis vajaksid analüüsimist, esitatud ei ole ja esindaja pidi olema varasemate menetlusdokumentidega juba tuttav. Taotlust tuleb seega vähendada 1,25 tunni võrra.
85.Kohtuistung Harju Maakohtus toimus 26.04.2007 ja kestis istungi protokollist (II kd, tl 7 – 10) nähtuvalt 2 tundi ja 13 minutit. Kohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud hüvitatav ajakulu kliendiga nõupidamiseks ja esindamiseks kohtuistungil 2,5 tundi. Seega tuleb taotlust vähendada veel esindaja 0,75 töötunni võrra. Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi kokku vähendada 2,75 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 5,75 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 3 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 384,62 EUR (3h x 108,65 EUR = 325,95 + 18% km 58,67 EUR) arvel näidatud 684,40 EUR asemel, s.o vähendatuna 299,78 EUR võrra.
86.31.10.2007 arve nr 272704: ettevalmistus kohtuistungiks – 2,75 h, nõupidamine kliendiga, positsiooni kujundamine, kohtuistungil osalemine – 3,25 h, kohtuistungi protokolli analüüs, taotluse koostamine – 0,25 h; kokku 6,25 h * 1700 EEK + km. Kohus leiab, et kostja esindaja ettevalmistuseks kohtuistungiks (istung toimus 11.10.2007) on vajalik ja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi, sest pärast eelmist, 26.04.2007 toimunud kohtuistungit on uuteks menetlusdokumentideks olnud üksnes kolm Harju Maakohtu 15.05.2007.a kohtumäärust, millega tutvumine ei saanud esindajal märkimisväärselt aega võtta ning varasemast menetluse käigust pidi ta suuremas osas juba teadlik olema. Taotlust tuleb seega vähendada 1,25 tunni võrra. 11.10.2007 toimunud kohtuistung kestis protokollis nähtuvalt (II kd, tl 22 – 27) 2 tundi ja 20 minutit (2,33 tundi). Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu nõupidamiseks kliendiga, positsiooni kujundamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 3,25 tundi vajalik ja põhjendatud.
87.11.10.2007 kohtuistungi protokolli (II kd, tl 22 – 27) pikkus on 5,5 lehekülge. Selle analüüsiks ja taotluse koostamiseks (taotlus11.10.2007 kohtuistungi protokolli parandamiseks, II kd, tl 29 – 30) esindajal kulunud 0,25 on vajalik ja põhjendatud. Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi kokku vähendada 1,25 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 6,25 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 5 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 641,03 eurot (5h x 108,65 eurot = 543,25 + 18% km 97,78 eurot) spetsifikatsioonis näidatud 707,02 eurot asemel, s.o vähendatuna 65,99 eurot võrra. Kohus märgib ka seda, et spetsifikatsioonis märgitud 707,02 eurot on ekslik. Õige summa oleks 801,29 eurot.
88.31.01.2008 arve nr 280171: kohtutoimiku analüüs, ettevalmistus kohtuistungiks, taotlusele vastuse koostamine – 2,5 h, kohtukõne teeside koostamine, esindamine kohtuistungil – 9,5 h; kokku 12 h * 1700 krooni + km. Antud arve hõlmab menetlustoiminguid ajavahemikus 01.11.2007 kuni 31.01.2008. 11.01.2008 on hageja esitanud taotluse täiendava tõendi esitamiseks (II kd, tl 40 – 41), millele kostja on 16.01.2008 esitanud vastuse (pikkus 0,5 lk; II kd, tl 45 – 46). Istung, milleks kostja esindaja on valmistunud ja kohtutoimiku analüüsi teostanud, toimus 22.01.2008. Kohtu hinnangul on esindajal nendele toimingutele kulutatud 2,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja kohtukõne teeside (II kd, tl 67 - 73) sisulise osa pikkus on ligi 6 lehekülge, milliste sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul esindaja põhjendatud hüvitatav ajakulu teeside koostamisel 7,5 tundi. Kohtuistung toimus 22.01.2008 ning nähtuvalt istungi protokollist (II kd, tl 74 – 77) kestis 2 tundi ja 1 minut. Kostja esindajal neile toimingutele kulunud 9,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. Spetsifikatsioonis
2-06-9166
märgitud 1538,48 eurot 12 töötunni eest on seega kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks.
89.31.03.2008 arve nr 280732: otsuse analüüs, edastamine kliendile – 0,5 h; kokku 0,5 h * 1700 krooni + km. 03.03.2008 Harju Maakohtu motiveeritud kohtuotsuse (II kd, tl 79 – 88) pikkuseks on üle 8 lehekülje. Kostja esindaja tehtud otsuse analüüsi 0,5 tunni ulatuses loeb kohus põhjendatuks. Spetsifikatsioonis 0,5 töötunni eest arvestatud 73,53 eurot on aga ekslik. Esindaja tegelik tasu 0,5 tunni eest on 64,10 eurot (0,5h x 108,65 eurot + 18% km 9,78 eurot). Seega tuleb taotlust vähendada 9,43 euro võrra ja hagejalt välja mõista 64,10 eurot.
90.30.04.2008 arve nr 281201: analüüs – 0,25 h, apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, vastuse edastamine kohtule – 8 h; kokku 8,25 h * 1700 krooni + km. Esindaja ajakulu analüüsile 0,25 tunni ulatuses ei saa põhjendatuks lugeda, kuna nii spetsifikatsioonist kui toimikust ei selgu, mida on analüüsitud. 0,25 tundi tuleb seega taotlusest maha arvata. Apellatsioonkaebuse (II kd, tl 92 – 101; sisulise osa pikkus 8,5 lk) analüüsiks, apellatsioonkaebusele vastuse (II kd, tl 112 – 119; sisulise osa pikkus 6,5 lk) koostamiseks, vastuse edastamiseks kohtule kostja esindaja kulutatud 8 tundi on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Taotlust tuleb antud arve järgi vähendada 0,25 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 8,25 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 8 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 1025,66 eurot (8h x 108,65 eurot = 869,20 + 18% km 156,46 eurot) arvel näidatud 1213,25 euro asemel, s.o vähendatuna 187,59 euro võrra. Kohus märgib ka seda, et kulude nimekirjas näidatud arve summa 1213,25 eurot on ekslik, õige summa oleks 1057,71 eurot.
91.30.11.2008 arve nr 283155: telefonikõne ringkonnakohtusse, e-mail kliendile – 0,25 h; kokku 0,25 h * 1700 EEK + km. Nimetatud esindaja toiminguid 0,25 töötunni ulatuses ei saa lugeda põhjendatuks, kuivõrd need on kontrollimatud tegevused. Taotlust tuleb esindaja 0,25 töötunni ehk 32,05 euro võrra vähendada.
92.31.01.2009 arve nr 290097: kohtumääruse analüüs, e-mail kliendile, analüüs – 0,75 h; kokku 0,75 h * 1700 krooni + km. Kohus eeldab, et siin on kostja mõelnud mitte kohtumäärust, vaid Harju Maakohtu 30.01.2009 kohtuotsust (II kd, tl 127 – 131). 8,5 lehekülje pikkuse motiveeritud kohtuotsuse analüüsiks kulutatud 0,75 tundi (96,16 EUR) loeb kohus põhjendatuks.
93.28.02.2009 arve nr 290407 - kassatsioonkaebuse koostamine, analüüs – 8 h - 1 030,18 EUR (sh registripäringud 60 krooni + km) , 31.03.2009 arve nr 290859 - kassatsioonkaebuse täiendamine ja lõplik vormistus, edastamine kohtule ja vastaspoole esindajatele – 1 h 132,73 eurot (sh registripäringud 60 krooni + km) ja 30.04.2009 arve nr 290993 - kassatsioonkaebuse vastuse analüüs, email kliendile – 0,25 h - 32,05 eurot. Siintoodud kolme arve spetsifikatsioonis esitatud kostja esindaja tööd on seotud kostja kassatsioonkaebuse koostamisega Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2009.a otsuse peale. Riigikohtu 8.04.2009.a kohtumäärusega (kohtuasja nr 3-7-1-2-113) jäeti kostja kassatsioon menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu menetlusse võtmata. Kohus, nõustudes hagejaga, leiab, et kostja esindaja kulu antud kolme arve järgi kokku summas 1 194,96 eurot on mittevajalik ja põhjendamatu kulu ning hagejalt väljamõistmisele ei kuulu. Taotlust tuleb seega antud arvete võrra vähendada summas 1194,96 euro (sh registripäringud 2 x 60 krooni ehk 7,67 eurot + km).
94.31.10.2009 arve nr 292647: analüüs tulenevalt kohtunõudest – 1 h, 132,68 eurot (1 h * 1700 krooni + registripäring 30 krooni + km). Käesolev arve hõlmab ajavahemikku eelmisest,
2-06-9166
30.04.2009 arvest kuni 31.10.2009. Toimikust nähtuvalt märgitud ajavahemikus uusi menetlusdokumente ei esitatud. Kostja ei ole spetsifikatsioonis täpsustanud, mida on analüüsitud. Seega ei ole kohtul võimalik antud kulu vajalikkust ja põhjendatust hinnata, mistõttu tuleb taotlust vähendada 132,68 euro võrra.
95.30.11.2009 arve nr 292906: kokkuvõtlike vastuväidete koostamine – 2 h, 265,36 euro (2 h * 1700 krooni + registripäringud 60 krooni + km). Kuivõrd toimik ei sisalda novembris 2009 kostja esitatud vastuväiteid, ei ole antud kulu põhjendatud ning mistõttu tuleb taotlust vähendada antud kirjes näidatud summa 265,36 eurot võrra.
96.31.12.2009 arve nr 293163: kokkuvõtlike vastuväidete koostamine – 4 h; ettevalmistus kohtuistungiks – 2 h; esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 2,5 h, istungi protokolli ja parandamistaotluse analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,5 h, seisukoha koostamine vastaspoole taotlusele protokolli parandamiseks, meilivahetus kliendiga – 0,5 h; kokku 9,5 h * 1700 krooni + km - 1238,61 eurot. 2009.a detsembrikuus kostja esindaja koostatud kokkuvõtlikke vastuväiteid toimikust nähtuvalt esitatud ei ole, seega ei ole spetsifikatsioonis märgitud 4 tundi kostja esindaja põhjendatud ajakulu ja tuleb taotlusest maha arvata. Kohtuistung toimus istungi protokollist (II kd, tl 169 – 172) nähtuvalt 02.12.2009 ja kestis 2 tundi ja 15 minutit (2,25 tundi). Kuivõrd antud asi oli maakohtu menetluses teist korda, siis tuleb eeldada, et kostja esindaja oli varasemast menetluse käigust juba eelnevalt teadlik ning kohtuistungiks ettevalmistuseks on kohtu hinnangul seetõttu vajalik ja põhjendatud aeg 0,75 tundi. Taotlust tuleb seega vähendada 1,25 tunni võrra. Kuna kohtuistung kestis 2,25 tundi, on kostja esindaja põhjendatud ajakulu seoses esindamisega kohtuistungil 2,25 tundi. Taotlust tuleb seega vähendada 0,25 tunni võrra. 3,5 lehekülje pikkuse istungiprotokolli ja hageja esitatud parandamistaotluse (II kd, tl 174 – 175, pikkus 0,5 lk) analüüsiks kostja esindajal kulunud 0,5 tundi on kohtu hinnangul vajalik põhjendatud ajakulu. Hageja taotlusele protokolli parandamiseks on kostja esindaja 17.12.2009 koostanud ca 0,5 lehekülje pikkuse seisukoha (II kd, tl 182 – 183), millele kulunud 0,5 tundi loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks.
97.Taotlust tuleb antud spetsifikatsiooni järgi kokku vähendada 5,5 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 9,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 4 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 521,52 eurot (4h x 108,65 eurot = 869,20 + 20% km 86,92 eurot) arvel näidatud 1 238,61 euro asemel, s.o vähendatuna 717,09 euro võrra.
98.31.01.2010 arve nr 20100281: täpsustatud hagiavalduse ja ekspertiisi taotluse analüüs, e-mail kliendile – 1,5 h, vastuse koostamine täpsustatud hagile ja ekspertiisi taotlusele, vaheotsuse taotluse koostamine, meilivahetus kliendiga – 12 h; kokku 13,5 h * 108,65 eurot + km - 1 760,13 eurot. ca 8,5 lehekülje pikkuse hageja 23.12.2009 esitatud täpsustatud hagiavalduse (II kd, tl 186 – 196) ja ekspertiisi taotluse (II kd, tl 197 – 198, pikkus 1 lk) analüüsiks kostja esindaja kulutatud 1,5 töötundi on vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kostja esindaja ajakulu 12 h
25.01.10.vastuse (II kd, tl 210 – 234, 22 lehekülge) koostamiseks täpsustatud hagile ja ekspertiisi taotlusele 25.01.10. (II kd, tl 206 – 207, 1 lk) ning 25.01.10. vaheotsuse taotluse koostamine (II kd, tl 201 – 203; pikkus 1,5 lk) on kohtu hinnangul, arvestades koostatud dokumentide sisu ja mahtu, vajalik ja põhjendatud. Seega on käesolev arve summas 1 760,13 eurot põhjendatud.
99.30.03.2010 arve nr 20100620: hageja seisukoha analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,25 h, vastuse koostamine hageja seisukohale – 0,5 h; kokku 0,75 h * 108,65 EUR + km. Antud arve hõlmab perioodi 01.02.2010 kuni 30.03.2010.a. 05.02.2010 on hageja esindaja esitanud ühe
2-06-9166
menetlusdokumendina seisukohad kostja taotlusele vaheotsuse koostamiseks ja kostja 25.01.2010 seisukohtadele ekspertiisi määramise suhtes (II kd, tl 236 – 238). Kostja esindajal antud dokumendi analüüsiks kulunud 0,25 tundi on vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja 09.02.2010 koostatud seisukoht hageja vastusele kostja taotlusele vaheotsuse tegemiseks (II kd, tl 241 – 242). Seisukoht sisaldab 0,5 lehekülje ulatuses sisulisi põhjendusi. Kohtu arvates on esindajal selle koostamiseks kulunud 0,5 tundi vajalik ja põhjendatud ajakulu. Seega on käesolev arve summas 97,78 EUR põhjendatud.
100.31.03.2010 arve nr 20100798: kohtumääruse analüüs, vastuväite koostamine ja esitamine, e-mail kliendile – 0,5 h, analüüs seoses kohtunõudega, e-mail kliendile – 0,5 h, avaldus ja email kohtule – 0,25 h; kokku 1,25 h * 108,65 eurot + km. 04.03.2010 on Harju Maakohus teinud määruse (II kd, tl 244) XXXtaotluse vaheotsuse tegemiseks rahuldamata jätmise kohta. 05.03.2010 on kostja esindaja esitanud kohtule vastuväite vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmise kohta (II kd, tl 246; pikkus ca 1⁄4 lehekülge). Kohus leiab, et kohtumääruse analüüsiks ja vastuväite esitamiseks kulutatud 0,5 tundi on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu. Seega on käesolev arve summas 162,97 eurot põhjendatud.
101.31.05.2010 arve nr 20101263: vastaspoolelt laekunud dokumentide analüüs, e-mail kliendile – 0,25 h; kokku 0,25 h * 108,65 EUR + km. Käesolev arve hõlmab ajavahemikku 01.04.2010 kuni 31.05.2010. toimikumaterjalidest nähtuvalt esitas hageja nimetatud perioodi kestel kohtule materjalid ekspertiisi läbiviimiseks (III kd, tl 9 – 128). Kostja esindaja analüüs neile dokumentidele 0,25 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Seega on käesolev arve summas 32,59 eurot põhjendatud.
102.30.06.2010 arve nr 20101514: telefonisuhtlus kohtuga seoses vastaspoolelt laekunud dokumentidega, analüüs edasise osas – 0,25 h; kokku 0,25 h * 108,65 EUR + km. Kohus leiab, et kuivõrd antud toimingud on ebaselged, ei kuulu nendega seotud esindaja kulu kostjale hüvitamisele. Taotlust tuleb seega vähendada 32,59 euro võrra.
103.19.10.2010 arve nr 20102271: analüüs seoses kohtust laekunud dokumentidega, e-mail kohtule ja kliendile – 0,5 h; kokku 0,5 h * 108,65 eurot + km. Käesolev arve hõlmab ajavahemikku eelmise arve esitamisest, 30.06.2010 kuni 19.10.2010. Toimikust nähtuvalt on kohus kostja esindajale saatnud 15.09.2010 kohtumääruse hageja taotluse rahuldamise kohta ekspertiisi määramiseks (III kd, tl 131 – 132). Hageja esindaja on 13.10.2010 saatnud täiendavad dokumendid finantsekspertiisiks (III kd, tl 135 – 226). Toimiku ei sisalda antud perioodil kostja esindaja saadetud e-kirju. Sellele vaatamata on, arvestades kostja esindaja saadud dokumentide sisu ja mahtu, nende analüüsiks kulunud 0,5 tundi vajalik ja põhjendatud. Seega on käesolev arve summas 65,19 eurot põhjendatud.
104.31.10.2010 arve nr 20102353: vastaspoolelt laekunud dokumentide analüüs, seisukoha kujundamine, meilivahetus kliendiga – 3 h, analüüs seoses dokumentidega, taotlus kohtule, email kliendile – 0,5 h, arvamuse koostamine, meilivahetus kliendiga – 4 h, arvamuse koostamine, edastamine kohtule – 1,5 h, nõupidamine kliendiga, toimikuga tutvumine Harju Maakohtus – 2,5 h; kokku 11,5 h * 108,65 eurot + km. Käesoleva ja eelmise arve vahelisel perioodil 19.10.2010 kuni 31.10.2010 kostja esindajale ei laekunud vastaspoolelt uusi dokumente. Kuna aga kostja esindaja taotles kohtult 26.10.2010 ajapikendust (III kd, tl 228) seoses kostja arvamuse koostamisega hageja poolt eksperdile esitatavate dokumentide osas, saab järeldada, et analüüsitavateks dokumentideks olid jätkuvalt, arvestades nende suurt mahtu (ca 200 lehekülge), ekspertiisiks esitatud hageja dokumendid. Kohus leiab, et nende dokumentide analüüsiks, seisukoha kujundamiseks, taotluse koostamiseks kohtule, on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku vastavalt esimeses ja teises kirjes toodule 3,5 tundi.
2-06-9166
105.Kostja 29.10.2010 esitatud arvamus (III kd, tl 232 – 236) seoses eksperdile esitatavate dokumentidega sisaldab 3,5 lehekülge sisulisi põhjendusi. Kohtu hinnangul on antud dokumendi koostamiseks kolmandas-neljandas kirjes toodud 4 tundi ja 1,5 tundi, kokku 5,5 tundi, põhjendatud ajakulu. Nõupidamiseks kliendiga ja toimikuga tutvumiseks Harju Maakohtus kulutatud 2,5 tundi, arvestades toimiku materjalide mahtu, on põhjendatud. Nähtuvalt toimikust on kostja esindaja toimikuga tutvunud 29.10.2010. Selleks ajaks koosnes toimik kolmest köitest, millistest esimeses oli 370 lehte ning järgmistes üle 250 lehe. Käesolev arve on põhjendatud summas 1499,36 eurot (11,5h x 108,65 eurot = 1 249,47 eurot + 20% KM 249,89 eurot) s.o vähendatuna 11,42 euro võrra, sest spetsifikatsioonis 11,5 tunni eest märgitud summa 1510,78 euro on ekslik.
106.30.11.2010 arve nr 20102617: vastaspoole seisukohtade analüüs, meilivahetus kliendiga – 0,25 h; kokku 0,25 h * 108,65 eurot + km. 11.11.2010 on esitatud hageja seisukohad kostja 29.10.2010 arvamusele seoses eksperdile esitatavate dokumentidega (III kd, tl 240 – 244), mille sisuline pikkus on veidi üle 2 lehekülje. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 0,25 tundi dokumendi analüüsiks, põhjendatud. Seega on käesolev arve summas 32,59 eurot põhjendatud.
107.1.12.2010 arve nr 20102903: kohtumääruse analüüs, e-mail kliendile – 0,25 h, vastaspoolelt laekunud dokumentide analüüs, e-mail kliendile – 0,5 h; kokku 0,75 h * 108,65 eurot + km. 10.12.2010 on kohus teinud määruse ekspertiisi läbiviimiseks hagejal täiendavate dokumentide esitamiseks (III kd, tl 252 – 253). Määruse analüüsiks kostja esindajal kulunud 0,25 tundi on põhjendatud ajakulu. Hageja on kohtule ja kostjale 22.12.2010 esitanud vastuse kohtu 10.12.2010 nõudele (III kd, tl 255 – 285) seoses ekspertiisiks esitatavate dokumentidega, mille analüüsiks kostja esindajal kulunud 0,5 tundi loeb kohus põhjendatuks. Seega on käesolev arve summas 97,78 eurot põhjendatud.
108.31.03.2011 arve nr 20110544: ekspertarvamuse analüüs, analüüs seoses kliendi kommentaaridega ekspertarvamusele – 3 h; kokku 3 h * 108,65 eurot + km. 04.03.2011 kohtule edastatud ekspertarvamus koos lisadega asub toimikus IV kd, tl 3 – 100. Kostja esindajal selle analüüsimiseks kulunud 3 tundi loeb kohus põhjendatuks. Seega on käesolev arve summas 391,14 eurot põhjendatud.
109.30.04.2011 arve nr 20110772: nõupidamine kliendiga – 1 h, analüüs ja juhised kliendile täiendavate tõendite kogumiseks – 0,75 h; kokku 1,75 h * 108,65 eurot + km. Kuna spetsifikatsioonis ei ole täpsustatud, millega seoses toimus nõupidamine kliendiga, ei ole kohtul võimalik selle toimingu vajalikkuse ja käesoleva tsiviilasjaga seotuse kohta hinnangut anda, mistõttu taotlust tuleb vähendada esindaja 1 töötunni võrra. Ka juhised kliendile on ebaselge ning kontrollimatu tegevus. Nimetatust tulenevalt loeb kohus antud spetsifikatsioonis toodud esindaja kulu summas 228,17 eurot põhjendamatuks ning nimetatud summa võrra vähendab taotlust.
110.31.05.2011 arve nr 20110964: seisukohtade koostamine eksperdiarvamuse kohta – 6 h; XXX i hinnangu analüüs, kommentaarid, telefoninõupidamine kliendiga – 1,5 h, täiendavate tõendite analüüs, XXX i täiendatud hinnangu analüüs, seisukohtade täiendamine seoses eksperdiarvamusega – 1 h, vastaspoole seisukohtade analüüs, seisukoha kujundamine – 1,5 h, analüüs seoses eksperdi küsitlemise ja tasuga, meilivahetus kliendi, kohtu ja vastaspoole esindajaga seoses eksperdile esitatavate küsimuste, istungi edasilükkamise ja uue istungi aja määramisega – 1 h, eksperdile küsimuste koostamine – 2,5 h; kokku 13,5 h * 108,65 eurot + km. Kostja seisukohad seoses eksperdiarvamusega ja taotlus eksperdi kutsumiseks kohtuistungile on esitatud 10.05.2011 (IV kd, tl 107 – 116). Kostja seisukohad koosnevad
2-06-9166
sisulisest analüüsist ja põhjendustest 6,5 lehekülje ulatuses. Nimetatud dokumendi koostamiseks esindaja kulutatud 6 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. OÜ XXX 10.05.2011 memorandumi (IV kd, tl 117 – 122) teemaks on „Leiud ja kommentaarid ekspertarvamuse nr TR 1570/2011 kohta. Dokumendi sisuliseks pikkuseks on 4 lehekülge. Kohus leiab, et 1,5 tundi antud dokumendi analüüsiks, kommentaarideks ja telefoninõupidamiseks kliendiga on põhjendatud. Teises kirjes märgitud täiendavate tõendite analüüsi ja XXX i täiendatud hinnangu analüüsi osas on selgusetu, missuguseid täiendavaid tõendeid ja XXX i täiendatud hinnangut on analüüsitud, kuivõrd toimik nimetatud dokumente ei sisalda. Kostja seisukohad seoses eksperdiarvamusega on juba kajastatud käesoleva spetsifikatsiooni esimeses kirjes ja kohus on esindaja vastava ajakulu põhjendatuks lugenud. Kohus leiab, et nimetatud ajakulu on ka piisav, mistõttu seisukohtade täiendamisele esindaja kulutatud aeg ei ole vastaspoolelt väljamõistmiseks põhjendatud. Kohus leiab, et käesolevas kirjes märgitud esindaja ajakulu 1 tunni võrra tuleb taotlust vähendada.
111.13.05.2011 on hageja esitanud menetlusdokumendi - seisukohad kostja 25.01.2011 vastuväidetele seoses täpsustatud hagiga ja 10.05.2011 seisukohtadele seoses ekspertarvamusega (IV kd, tl 125 – 136). Kostja esindaja ajakulu 1,5 tundi nimetatud 9,5 lehekülje pikkuse dokumendi analüüsiks ja seisukoha kujundamiseks loeb kohus põhjendatuks. Kohus leiab, et analüüs seoses eksperdi küsitlemise ja tasuga, meilivahetus kliendi, kohtu ja vastaspoole esindajaga seoses eksperdile esitatavate küsimuste, istungi edasilükkamise ja uue istungi aja määramisega kostja esindajal kulunud 1 tund on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul hõlmab analüüsi seoses eksperdi küsitlemise ja tasuga järgmine kirje, mistõttu kohus loeb selle tegevuse siinkohal põhjendamatuks. Meilivahetus kohtu ja vastaspoole esindajaga nähtub toimikust IV kd, tl 137 – 140. Kostja esindaja on kohtule 17.05.2011saatnud 1⁄4 lehekülje pikkuse e-maili eksperdi küsitlemise ja kohtuistungi aja teemal (IV kd, tl 137). Sellele on eelnenud eksperdi, hageja esindaja ja kohtu lühikesed meilivahetused samadel teemadel. 17.05.2011 on kostja esindaja kohtule saatnud ka teise emaili, milles märkis temale 2 sobivat võimalikku istungi aega (IV kd, tl 139). Kohtu hinnangul on nimetatud e-mailide saatmiseks ja lugemiseks maksimaalne põhjendatud ajakulu 0,25 tundi. Antud kirje järgi tuleb seega taotlust vähendada 0,75 tunni võrra.
112.25.05.2013 on kostja esindaja koostanud täpsustavad küsimused eksperdile (IV kd, tl 145 – 149). Antud dokumendi sisulise osa pikkus on ligi 2,5 lehekülge, mille koostamiseks kostja esindajal kulunud aeg 2,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud. Taotlust tuleb antud arve järgi seega vähendada 1,75 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 13,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 11,75 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 1 531,97 eurot (11,75h x 108,65 eurot = 1276,64 + 20% km 255,33 eurot) arvel näidatud 1760,14 eurot asemel, s.o vähendatuna 228,17 euro võrra.
113.31.08.2011 arve nr 20111556: vastuväidete koostamine vastaspoole seisukohtadele – 5,5 h, kohtukõne teeside täiendamine – 6 h, ettevalmistus kohtuistungiks, meilivahetus kliendiga – 2,5 h, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 6,5 h; kokku 20,5 h * 108,65 EUR + km. Antud arve hõlmab ajavahemikku 01.06.2011 kuni 31.08.2011. Kostja esindaja on 23.08.2011 esitanud kohtule menetlusdokumendi „Kostja vastuväited hageja 13.05.2011 seisukohtadele seoses kostja vastuväidetega täpsustatud hagile ja kostja seisukohtadega eksperdiarvamusele“ (IV kd, tl 159 – 166). Dokument sisaldab ca 5 lehekülge sisulisi põhjendusi. Esindaja 5,5 töötundi selle koostamiseks loeb kohus põhjendatuks. Kohtukõne teeside täiendamiseks kostja esindajal kulunud 6 tundi ei ole põhjendatud, kuivõrd seoses käesoleva kohtuistungiga ei ole kostja esindaja kohtule teese esitanud. Taotlusest tuleb seega maha arvata esindaja 6 töötundi. Ettevalmistusele kohtuistungiks, mis toimiku järgi toimus
2-06-9166
31.08.2011, loeb kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi, kuivõrd kostja esindaja oli menetlusdokumentide ja menetluse eelneva käiguga jooksvalt kursis, analüüsides vastaspoole esitatud dokumente ja koostades kostjapoolseid dokumente. Taotlust tuleb antud kirje järgi seega vähendada 1 tunni võrra.
114.31.08.2011 kohtuistung kestis nähtuvalt kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 169 – 181) kella 10.00-st kuni 17.00-ni, sisaldades vaheaega. Kostja esindaja osalemine kohtuistungist 6,5 töötundi on seega põhjendatud. Taotlust tuleb antud arve järgi seega vähendada 7 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 20,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 13,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 1760,13 eurot (13,5h x 108,65 eurot = 1466,77 + 20% km 293,35 eurot) arvel näidatud 2675,10 euro asemel, s.o vähendatuna 924,97 euro võrra.
115.30.09.2011 arve nr 20111795: analüüs seoses eksperdi taotlusega, meilivahetus kliendiga, vastuse koostamine kohtule – 0,25 h, kohtuistungi protokolli analüüs, hageja taotluse analüüs – 0,75 h, analüüs seoses hageja taotlusega, vastus kohtule – 0,25 h, analüüs seoses hageja uue ekspertiisi taotlusega, seisukoha kujundamine, e-mail kliendile – 1 h, seisukoha koostamine protokolli parandamise taotlusele ja uuele ekspertiisitaotlusele – 2 h, ettevalmistus kohtuistungiks, kohtukõne teeside täiendamine – 4 h, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 4,5 h, kohtuistungi protokolli analüüs, parandamistaotluse koostamine – 0,5 h; kokku 13,25 h * 108,65 eurot + km. 31.08.2011 on ekspert esitanud maksenõude kohtuistungil osalemise ja küsimustele vastamise eest (IV kd, tl 198 – 199), millele kostja esindaja on 12.09.2011saatnud kohtule vastuse (IV kd, tl 214; pikkus 0,5 lehekülge). Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu 0,25 tundi seoses eksperdi nõudega on põhjendatud. Hageja on 08.09.2011 esitanud taotluse 31.08.2011 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks (IV kd, tl 205 – 206; pikkus ca 1/3 lehekülge). Kohtuistungi protokolli (IV kd, tl 169 – 181) pikkuseks on 7,5 lehekülge. Nähtuvalt protokollist uuris kohus 31.08.2011 istungil suures mahus kirjalikke tõendeid, kuulas ära eksperdi. Kostja esindaja on 22.09.2011 esitanud hageja taotlusele vastuse (IV kd, tl 227; 5 rea pikkune). Kohtu hinnangul on kostja esindajal istungiprotokolli ja hageja taotluse analüüsiks ning kohtule vastuse koostamiseks, millised tegevused on näidatud teises ja kolmandas kirjes kokku 1 tunni ulatuses, põhjendatud ajakulu.
116.Kostja esindaja poolt hageja uue ekspertiisi taotluse (IV kd, tl 217 – 219; sisuline pikkus 1,5 lk) analüüsimiseks ning seisukoha kujundamiseks, arvestades taotluse sisu ja mahtu, on kostja esindajal kulunud 1 tund kohtu hinnangul põhjendatud. 22.09.2011 on kostja esindaja hageja ekspertiisitaotlusele esitanud seisukoha (IV kd, tl 223 – 226; sisuline pikkus 2 lehekülge), mille koostamiseks, arvestades, et taotluse analüüs on juba teostatud, seisukoht kujundatud ning protokolli parandamise taotlusele vastamist on kohus eelnevalt arvestanud, vajalik ja põhjendatud ajakulu spetsifikatsioonis näidatud 2 tunni asemel 1,5 tundi. Menetluskulude taotlust tuleb seega 0,5 tunni võrra vähendada. Kohtuistung Harju Maakohtus toimus 23.09.2011, milleks ettevalmistumiseks kostja esindaja põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1,5 tundi, kuivõrd esindaja pidi menetluse senisest käigust eelnevalt teadlik olema. Esindaja võimalik ajakulu kohtukõne teeside täiendamiseks ei ole kohtul võimalik hinnata, kuna antud kohtuistungiga seotud teese kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole ajakulu seoses teeside täiendamisega põhjendatud ning kostja taotlust tuleb antud kirje järgi vähendada 2,5 tunni võrra.
117.Seoses esindamisega kohtuistungil Harju Maakohtus 4,5 tunni ulatuses on kostja esindaja põhjendatud ajakulu. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 235 - 246) kestis 23.09.2011 kohtuistung 5 tundi. Kohtuistungi protokolli pikkuseks on üle 11 lehekülje. Selle analüüsiks ja 30.09.2011 parandamistaotluse koostamiseks (IV kd, tl 249) kostja esindajal
2-06-9166
kulunud 0,5 töötundi on põhjendatud ajakulu. Kostja taotlust tuleb antud arve järgi seega vähendada 3 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 13,25 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 10,25 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 1336,39 (10,25h x 108,65 eurot = 1113,66 + 20% km 222,73 eurot) arvel näidatud 1727,53 EURo asemel, s.o vähendatuna 391,14 euro võrra.
118.30.11.2011 arve nr 20112165: ettevalmistus kohtuistungiks – 4 h, hageja kohtukõne teeside analüüs, ettevalmistus kohtuvaidlusteks – 0,5 h, esindamine kohtuistungil Harju Maakohtus – 4 h; kokku 8,5 h * 108,65 eurot + km. Antud arve hõlmab menetlustoiminguid ajavahemikus 01.10.2011 kuni 30.11.2011. Kohtuistung toimus 18.11.2011 ja kestis koos vaheajaga 5,5 tundi (vt istungi protokoll, IV kd, tl 278 – 281). Arvestades, et kostja esindaja oli menetluse eelnevast käigust teadlik ning näiteks kohtuvaidlusteks valmistumise on kostja esindaja näidanud järgmises kirjes eraldi menetlustoiminguna, on kohtu hinnangul istungiks ettevalmistumiseks piisav ja põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Taotlust tuleb seega 2,5 tunni võrra vähendada.
119.Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 278 – 281) esitasid pooled enne istungil tehtud vaheaega kohtule oma kohtukõned kirjalikult. Hageja 3-l leheküljel paiknevate teeside analüüsiks ja kohtuvaidlusteks ettevalmistumiseks kostja esindaja kulutatud 0,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu. Kostja esindaja osalemine kohtuistungil Harju Maakohtus 4 tunni ulatuses on põhjendatud ajakulu. 18.11.2011 istung kestis koos vaheajaga 5,5 tundi. Kohus märgib siinkohal, et ei nõustu hageja vastuväitega kostja 18.11.2011.a. kohtukõne kirjalike teesidega seonduva kulu osas, sest nende konkreetsete teeside koostamise tasu hüvitamist kostja ei ole taotlenud. Seega ei ole asjakohane hageja väide selle kohta, et 36-l leheküljel paiknevad teesid kajastavad põhiosas juba varem esitatud menetlusdokumentides märgitut, seega kostja lepingulise esindaja menetlusdokumendid olulises osas sarnanevad ja et kostja on ise kunstlikult paisutanud lepingulise esindaja tööde mahtu. Kostja taotlust tuleb antud arve järgi vähendada kokku 2,5 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 8,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 6 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 782,28 eurot (6h x 108,65 eurot = 651,90 + 20% km 130,38 eurot) arvel näidatud 1108,24 euro asemel, s.o vähendatuna 325,96 euro võrra.
120.17.01.2012 arve nr 20112440: kohtumääruse analüüs, kohtuistungi protokolli analüüs, taotletavad parandused protokolli, e-mail kliendile – 1 h, taotlus protokolli parandamiseks – 0,25 h; kokku 1,25 h * 108,65 eurot + km. Antud arve hõlmab menetlustoiminguid ajavahemikus 01.12.2011 kuni 17.01.2012. Nimetatud perioodil on Harju Maakohus 07.12.2011 teinud määruse (IV kd, tl 282 – 283, pikkus alla 1 lehekülje), millega rahuldati eksperdi taotlus ekspertiisitasu väljamõistmiseks ning mõisteti eksperditasu välja riigituludest. 18.11.2011 toimunud kohtuistungi protokolli pikkus on 4 lehekülge, mille parandamiseks esitas kostja esindaja 19.12.2011 taotluse (IV kd, tl 286). Kohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kohtumääruse ja kohtuistungi protokolli analüüsiks ning protokolli parandamise taotluse koostamiseks maksimaalselt 1 tund taotletud 1 + 0,25 tunni asemel. Kostja taotlust tuleb antud arve järgi seega vähendada 0,25 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 1,25 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 1 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 130,38 eurot (108,65 eurot + 20% km 21,73 eurot) arvel näidatud 162,97 eurot asemel, s.o vähendatuna 32,59 euro võrra.
121.31.01.2012 arve nr 20112583: kohtuotsuse analüüs, e-mail hinnanguga kliendile – 1 h; kokku 1 h * 108,65 EUR + km. Harju Maakohtu 09.01.2012 tehtud 11 lehekülje pikkuse
2-06-9166
motiveeritud kohtuotsuse analüüsiks ja kliendile hinnangu koostamiseks kulunud kostja esindaja 1 töötund ning tasu 130,38 EUR on kohtu hinnangul põhjendatud.
122.29.02.2012 arve nr 20112769: apellatsioonkaebuse analüüs –
h, vastuapellatsioonkaebuse koostamine – 8 h, analüüs seoses hageja taotlusega, vastuväide taotlusele – 0,25 h; kokku 9,25 h * 108,65 EUR + km. Kostja esindaja poolt hageja 08.02.2012 esitatud 12 lehekülje pikkuse apellatsioonkaebuse (V kd, tl 2 – 15) analüüs 1 töötunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud. Kostja vastuapellatsioonkaebuse (V kd, tl 25 – 34) koostamiseks kostja esindajal kulunud 8 tundi on mittevajalik ja põhjendamata ning ei kuulu hagejalt väljamõistmisele, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.03.2012 määrusega vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning Riigikohus 06.06.2012 määrusega jättis XXXmääruskaebuse ringkonnakohtu 28.03.2012 määrusele samuti menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXXkanda. Taotlusest tuleb seega 8 tundi maha arvata.
123.Kohtule ei ole selge, missugust teises kirjes märgitud hageja taotlust kostja esindaja on analüüsinud ja vastuväite esitanud. 2012.a veebruaris ei ole hageja esitanud ühtki taotlust peale apellatsioonkaebuses sisalduva taotluse eksperdi täiendavaks ülekuulamiseks. Kohus leiab, et antud taotluse analüüs on juba hõlmatud kostja esindaja poolt kogu apellatsioonkaebuse analüüsiga ning sellele esitatud vastuväide sisaldub kostja esindaja koostatud vastuses apellatsioonile. Seega ei ole nendeks toiminguteks täiendavalt kulutatud 0,25 tundi vajalik ega põhjendatud ning tuleb kostja taotlusest maha arvata.
124.Kostja taotlust tuleb seega antud arve järgi vähendada 8,25 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 9,25 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 1 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 130,38 eurot (108,65 eurot + 20% km 21,73 eurot) arvel näidatud 1206,01 eurot asemel, s.o vähendatuna 1075,63 euro võrra.
125.31.03.2012 arve nr 20113007: apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 10 h, apellatsioonis esitatud taotlustele vastuväidete koostamine – 2 h, kohtumääruse analüüs, edasikaebe võimalused ja kulud, e-mail hinnanguga kliendile – 0,25 h; kokku 12,25 h * 108,65 eurot + km. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kostja esindaja töö 10 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud. 26.03.2012 esitatud kostja vastus (V kd, tl 50 – 63) sisaldab 12,5 leheküljel sisulisi põhjendusi ja vastuväiteid. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole teises kirjes kostja esindaja eraldi menetlustoiminguna näidatud apellatsioonis esitatud taotlustele vastuväidete koostamine 2 tunni ulatuses, sest vastuses apellatsioonkaebusele juba sisalduvad kostja vastuväited hageja taotlustele. Seetõttu on nendeks toiminguteks märgitud esindaja täiendav ajakulu 2 tundi mittevajalik ja põhjendamatu ning tuleb taotlusest maha arvata. Põhjendamatuks kostja esindaja kuluks on ka 0,25 tundi seoses kohtumääruse analüüsiga, edasikaebe võimalused jm. Analüüsitud kohtumääruseks pidi, tulenevalt käesoleva arvega hõlmatud ajavahemikust, olema Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2012 kohtumäärus. Nimetatud määrusega kohus keeldus kostja vastuapellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, sest kostja ei vaidlustanud Harju Maakohtu 09.01.2012.a kostja kasuks tehtud otsuse resolutsiooni, kuid vaidlustas osaliselt kohtuotsuse põhjendused. Seega oli kostja vastuapellatsioon alusetu ja sellega seotud esindaja kulusid ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista. Kohus vähendab kostja taotlust veel esindaja 0,25 töötunni võrra. Kostja taotlust tuleb antud arve järgi vähendada 2,25 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 12,25 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 10 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 1303,80 eurot (10 x 108,65 eurot + 20% km 217,30 eurot) arvel näidatud 1597,15 euro asemel, s.o vähendatuna 293,35 euro võrra.
2-06-9166
126.30.04.2012 arve nr 20113206: määruskaebuse koostamine Riigikohtule - 4 h; kokku 4 h * 108,65 eurot + km. Kostja esindaja on 16.04.2012 esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2012 määruse peale Riigikohtule määruskaebuse (V kd, tl 72 – 77). Riigikohus 06.06.2012 määrusega jättis määruskaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud XXXkanda. Kuivõrd määruskaebuse näol oli tegemist kostja esindaja koostatud alusetu menetlusdokumendiga, ei ole põhjendatud sellega seotud esindaja kulusid 4 töötunni eest summas 521,52 eurot hagejalt välja mõista. Seega on antud arve põhjendamatu ning kostja taotlust tuleb vähendada 521,52 euro võrra.
127.30.06.2012 arve nr 20113766: analüüs seoses kohtumäärusega, e-mail kliendile, taotlus lõivu tagastamiseks – 0,25 h, tutvumine toimikuga ringkonnakohtus – 0,75 h, analüüs seoses kohtunõudega, täiendava vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 2,5 h; kokku 3,5 h * 108,65 eurot + km. Antud arve hõlmab menetlustoiminguid ajavahemikus 01.05.2012 kuni 30.06.2012. Esimeses kirjes märgitud kostja esindaja poolt analüüsitud kohtumääruseks on Riigikohtu 06.06.2012 määrus, millega jäeti kostja määruskaebuse menetlusse võtmata. Kuivõrd nimetatud määruse tegemise tingis kostja esindaja alusetu menetlustoiming, ei ole põhjendatud ka nimetatud määrusega, samuti riigilõivu tagastamisega seotud kostja esindaja kulusid 0,25 töötunni eest hagejalt välja mõista. Taotlust tuleb seega vähendada 0,25 tunni võrra. Kostja esindaja tutvumise toimikuga ringkonnakohtus 0,75 tunni ulatuses loeb kohus põhjendatud kuluks. Tutvumine on toimikust nähtuvalt toimunud 28.06.2012. selleks ajaks oli toimiku mahuks 5,5 mahukat köidet. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2012 nõudest (V kd, tl 83) esitas kostja esindaja 02.07.2012 täiendava vastuse hageja apellatsioonkaebusele (V kd, tl 86 – 97). Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 2,5 tundi ca 9 lehekülje pikkuse täiendava vastuse koostamiseks vajalik ja põhjendatud. Kostja taotlust tuleb antud arve järgi vähendada 0,25 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 3,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 3,25 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 423,73 eurot (3,25 x 108,65 eurot + 20% km 70,62 eurot) arvel näidatud 456,34 euro asemel, s.o vähendatuna 32,61 euro võrra.
128.30.09.2012 arve nr 20120190: apellandi seisukohtade ja vastuväidete analüüs, e-mail kliendile – 0,5 h, ettevalmistus ringkonnakohtu istungiks – 2,5 h, esindamine kohtuistungil Tallinna Ringkonnakohtus – 1,25 h, ringkonnakohtu istungi protokolli analüüs, e-mail kliendile – 0,25 h; kokku 4,5 h * 108,65 eurot + km. Antud arve hõlmab menetlustoiminguid ajavahemikus 01.07.2012 kuni 30.09.2012. Apellandi 12.09.2012 esitatud seisukohad ja vastuväited vastustaja 26.03.2012 ja 02.07.2012 vastusele (V kd, tl 110 – 116) paiknevad 5,5 leheküljel. Kostja esindaja ajakulu antud dokumendi analüüsiks 0,5 tundi, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, on vajalik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ettevalmistuseks ringkonnakohtu istungiks on kostja esindaja piisav ja põhjendatud ajakulu 1 tund, kuivõrd esindaja oli apellatsioonkaebusele koostanud eelnevalt 2 vastust, mistõttu ta oli vaidluse asjaoludest teadlik. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist tugineski kostja esindaja kohtus oma kirjalikes vastustes esitatud seisukohtadele. Taotlust tuleb seega vähendada esindaja 1,5 töötunni võrra. Kohtuistung ringkonnakohtus toimus vastavalt istungi protokollile (V kd, tl 120 – 122) 20.09.2012 ja kestis 1 tunni ja 4 minutit (1,06 h). Esindaja ajakulu seoses istungil osalemisega on seega 1,06 tundi ning taotlus kuulub vähendamisele 0,19 tunni võrra. Ringkonnakohtu istungi protokolli (V kd, tl 120 – 122) pikkuseks on 2 lehekülge, mille analüüsimiseks on esindajal piisavaks ja põhjendatud ajaks 0,15 tundi. Taotlust tuleb seega vähendada veel 0,1 tunni võrra. Kostja taotlust tuleb antud arve järgi kokku vähendada 1,79 tunni võrra ning spetsifikatsioonis märgitud 4,5 töötunnist on põhjendatud esindaja tööd 2,71 tunni ulatuses. Kostja esindaja põhjendatud väljamõistetavaks kuluks antud arve järgi on seega 353,33 eurot (2,71 x 108,65 eurot =294,44 + 20% km 58,89 eurot) arvel näidatud
2-06-9166
586,72 euro asemel, s.o vähendatuna 233,39 euro võrra.
129.31.10.2012 arve nr 20120376: ringkonnakohtu otsuse analüüs, e-mail kliendile – 0,25 h; kokku 0,25 h * 108,65 EUR + km. Ringkonnakohtu 10.10.2012.a tehtud motiveeritud kohtuotsuse pikkuseks on 12 lehekülge, mille analüüsiks kostja esindajal kulunud 0,25 tundi loeb kohus põhjendatuks.
130.13.02.2013 arve nr 20121109: menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine – 3,5 h; kokku 3,5 h * 108,65 EUR + km. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisega seotud esindaja kulu väljamõistmist hagejalt kohus ei pea põhjendatuks, sest menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatakse kohtule TsMS § 174 lg 1 kohaselt pärast kohtulahendi jõustumist, millega menetluskulude jaotus on kindlaks määratud. Seega märgitakse lahendis need menetluskulud, mis on tekkinud enne lahendi tegemist. Pärast lahendi jõustumist tekkivaid menetluskulusid lahend ei saa sisaldada. Seega ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamisega seotud kulusid hageja kanda jäetud ja ei kuulu kostjale hüvitamisele. Kostja taotlust tuleb seega antud arve võrra vähendada 3,5 tunni ehk 456,34 EUR ulatuses.
131.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja lepingulise esindaja 34 647,39 euro suuruseid kulusid kokku vähendada 9 489,91 euro võrra ning põhjendatud lepingulise esindaja kulud on seega 25 157,48 eurot.
132.Lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel tuleb arvestada ka kulude sissenõutavaid piirmäärasid. Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad on kehtestatud hagi esitamise ajal (17.04.2006) kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määrusega nr 306. Tulenevalt viidatud määruse §-st 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 95 867,47 eurot (1 500 000 krooni). Seega said nii hageja kui ka kostja arvestada hagi hinna 95 867,47 eurot kohta käiva piirmääraga 185 000 krooni (11 823,65 eurot). Seega on kostja esindaja kulude hagejalt väljamõistmise piirmäär 11 823,65 eurot.
133.Kostja on taotlenud esindaja kulude hüvitamist kõrgendatud piirmääras summas 15 370,75 eurot, s.o korrutades määruse nr 306 §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära koefitsiendiga 1,3 vastavalt määruse §-le 2. Kohus ei nõustu kostja taotlusega kõrgendatud piirmäära kohaldamiseks. Kohus, nõustudes hagejaga, leiab, et kuigi menetlus antud tsiviilasjas kestis üle 6 aasta, ei saa antud menetlust pidada niivõrd keerukaks, et oleks põhjendatud hagejalt kostja kulude väljamõistmine kõrgendatud piirmääras. Määruse nr 306 § 2 seab kõrgendatud piirmäära kohaldamise eelduseks asja keerukuse või mitme esindaja osalemise vajaduse (sh kui on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem), samuti täiendavad kulud seoses menetluse venimise või menetlusõiguste kuritarvitamisega. Riigikohus on selgitanud määruse nr 306 § 2 alusel kõrgendatud piirmäära kohaldamist 18.05.2010.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, milles rõhutas, et kõrgendatud piirmäära kohaldamiseks annab aluse esmajoones asja keerukus (p 14). Muuhulga ei pidanud Riigikohus kohtumenetluse kestust asja keerukust kinnitavaks (p 16). Lisaks on kostja esindaja ise esitanud mittevajalikke dokumente. Küll aga peab kohus põhjendatuks hüvitada kostjale tema menetluskulud maksimaalse väljamõistmise piirmäära, s.o 11 823,65 euro ulatuses.
134.Kostja on taotlenud ka tõendi ehk XXX OÜ 10.05.2011 memo kui spetsialisti arvamuse saamise kulu summas 3 003,00 eurot. Hageja on antud kulu tunnistanud summas kuni 500 eurot, sest hageja hinnangul on ebamõistlik ning põhjendamatu ekspertarvamuse ülevaatamise
2-06-9166
ja kommenteerimise kulu (s.o XXX OÜ Memo), mis ületab pea kahekordselt põhjaliku ekspertiisi enda kulu. Kohus leiab, et antud kulu tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendatuks täies ulatuses, kuivõrd kohtud hindasid memorandumit kui asjakohast ja lubatavat tõendit ning tuginesid sellele kohtuotsuse tegemisel. Ka on selle maksumus tõendatud XXX OÜ arvetega nr 10115555 ja 103585 kokku summas 3 000 eurot. Samas nõustub kohus hagejaga selles, et kostja on XXX OÜ Memo eest ekslikult tasunud 3003 eurot, s.o 3 eurot enam kui oli memo maksumus arvete kohaselt. Seega on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista XXX OÜ Memoga seotud kulu summas 3000 eurot ning 3 euro võrra tuleb kostja taotletavat kulu vähendada.
135.Kostja taotletavate õigusabikulude nimekirjas oli ka kulu XXX finantsanalüüsile hageja tõendi osas (XXX MRI 08.06.2006 kommentaarid eksperdiarvamusele - I kd, tl 97 – 100) summas 9 050 krooni (578,40 eurot) + km, mille kohus eemaldas õigusabikuludest ja vähendas õigusabikulusid nimetatud summa võrra. Kohtu hinnangul on antud kulu tõendi saamise kulu. Kohus leiab aga, et antud kulu ei saa pidada põhjendatuks, kuivõrd selle suuruse e. maksumuse kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Seega ei kuulu 578,40 eurot + km hagejalt väljamõistmisele.
136.Kostja on taotlenud ka tunnistajatasu hüvitamist summas 255,65 eurot (4000 krooni), mille kostja on tasunud Harju Maakohtu 16.08.2006 määruse (I kd, tl 170) alusel. Vastavalt maksekorraldusele (I kd, tl 180) on XXX28.08.2006 tasunud tsiviilasjas nr 2-06-9166 tunnistaja tasu 4000 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 (viitenumber 3100057358). Alternatiivselt on kostja oma 08.08.2013 esitatud seisukohas hageja vastuväidetele palunud tunnistajatasu tagastamist riigi poolt XXXsummas 4 000 krooni (255,65 eurot), kandes selle üle XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX SEB Pangas.
137.Hageja on õigesti märkinud, et tunnistajatena üle kuulatud XXX ja XXX kumbki ei taotlenud istungil ega selle järel tunnistajatasu maksmist ega kulutuste hüvitamist. Seega ei ole antud kulu tekkinud ja ei kuulu hagejalt väljamõistmisele. Rahuldamisele ei kuulu ka kostja alternatiivne taotlus tunnistajatasu tagastamiseks riigi poolt. TsMS § 150 lg 7 sätestab, et kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Tunnistajakulud on vastavalt TsMS § 143 p 1 asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 150 lg 6 riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kostja tasus kohtumääruse alusel (I kd, tl 170) tunnistajatasu ettemaksu kohtu deposiiti 28.08.2006 (I kd, tl 180). Seega oli kostjal õigus taotleda riigilt tunnistajatasu tagastamist alates 01.01.2007 kuni 21.01.2013, mil antud tsiviilasjas menetlus jõustunud lahendiga lõppes. Kostja 08.08.2013 esitatud taotlus riigilt tunnistajatasu tagastamiseks on esitatud hilinenult.
138.Kostja taotlus käesoleva kohtumääruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hagita menetluses tehtud määrus, mille peale saab kaebuse esitada, jõustub TsMS § 478 lg 3 ja § 466 lg 3 järgi siis, kui seaduse järgi ei saa selle peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. TsMS § 478 lg-s 4 nähakse ette, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sõnaselgelt sätestatud erisusi menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtava määruse täitmise korra suhtes, märgib
2-06-9166
kohus TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega antud sätet grammatiliselt tõlgendades saab asuda seisukohale, et menetluskulude kindlaks määramise määrust tuleb täita alates jõustumisest. Samale seisukohale saab asuda tõlgendades süsteemselt eelpoolviidatud sätteid TsMS § 179 lg-ga 5, mille kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Puudub igasugune alus eeldada, et riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude täitmisel kehtib erikord võrreldes teiste juriidiliste või füüsiliste isikutega. Lisaks on kohus seisukohal, et olukorras, kus maakohtu poolt ühelt isikult teise kasuks välja mõistetud summat võib kõrgem kohus oma hilisema lahendiga vähendada, ei ole menetluskulude kindlaksmääramise menetluses otstarbekas määrata lahend viivitamatule täitmisele. Menetluskulude kindlaksmääramise ebaõiges summas sundtäitmise korral peab kohustatud isik tasuma täiturile viimase poolt kantud kulud ja saadava tasu ning hiljem peab alusetult tasutud summasid tagasi hakkama nõudma, mis ei oleks kooskõlas menetlusökonoomika printsiibiga ega õiguskindluse huvides. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotlus jätta selles osas rahuldamata.
139.Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulud summas 14 823,65 eurot, millest 11 823,65 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 3000 eurot on spetsialisti arvamuse saamise kulu. Taotlus jääb rahuldamata 3 805,75 euro ulatuses (taotletud 18 629,40 eurot – rahuldatud osa 14 823,65 eurot).
140.Hagejalt käesoleva määrusega väljamõistetud menetluskuludest 12 782,33 eurot tuleb mõista välja hageja poolt kohtu deposiiti tasutud 200 000 krooni suuruse tagatise arvelt ning tagatist ületav summa 2 041,32 eurot mõista välja hagejalt.
141.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 ja arvestades kostja taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
142.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.