Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tegi neile selge ettepaneku lõpetada kliendisuhe OÜ-ga KÄ ja astuda kliendisuhetesse OÜ-ga XL, kostja lõpetas koostöösuhete tarnijatega, sealhulgas kõige olulisema tarnijaga AS-ga SE, mis oli määravas osas ajendatud sellest, et töötajad ja kliendid olid lahkunud OÜ-sse XL. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju 1 500 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt oli alates 07.02.2000.a OÜ-l KÄ kaks osanikku - kostja 35% ulatuses ja IS 65% ulatuses. Nõude loovutamine on tühine, kuna kostja ei teadnud teise osaniku poolt sellise lepingu sõlmimisest ega loovutuse esemena märgitud väidetavast nõudest. Kostja sai ärakirja nõude loovutamise lepingust alles 26.09.2006. a kohtu vahendusel. OÜ-1 KÄ ei ole nõukogu, tegemist ei ole tehinguga igapäevases majandustegevuses, seega pidid OÜ KÄ osanikud, kostja ja IS, otsustama nõude loovutamise lepingu sõlmimise hagejaga ning määrama selle tehingu tingimused ja OÜ KÄ esindaja. Osanikud ei ole seda teinud. Seega on nõude loovutamise leping tühine. Kostja vastuväidete tõttu andis IS07.12.2006.a oma 65%-lise osaluse OÜ-s KÄ tasuta üle oma alanejatele sugulastele T ja KS, mis oli tehtud selleks, et hiilida mööda ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamiskeelust. Osaniku ja osaühingu vahel tehtud tehingu heakskiitmise poolt hääletasid seega osaniku alanejad sugulased. OÜ KÄ osanike 12.01.2007. a otsus ei vasta headele kommetele ning on vastuolus seadusest tuleneva keeluga. Kostja ei ole teinud hageja poolt kirjeldatud tegusid. Hageja viidatud 09.10.2000. a e-kirjas ei ole mainitud OÜ-d XL ega kostja ja ET mujale tööle asumist, konkureerivaid ühinguid, töötajaid, kliente ega kellegi „kaasa võtmist". Hageja ei ole tõendanud nagu oleks 2000. a II pool - 2001.a algul kostja ja ET otsustanud, et lahkuvad tööle OÜ-ga KÄ konkureerinud ühingusse OÜ XL ning võtavad kaasa neile vajalikud töötajad ja kliendid. E-kirja saatmise ajal toimus juhatuse eestvedamisel OÜ KÄ saneerimisprotsess, et äriühing kahjumist välja tuua. Kuna OÜ KÄ enamusosaniku tegevuse tagajärjel oli äriühingu kahjumist väljatoomise protsess raskendatud, siis juhatuse liikmed arutasid, kuidas raskest olukorrast välja tulla. Kostja ei ole kallutanud töötajaid KÄ lahkuma, ning ta ei ole osanikuna sellest olnud huvitatud. Kostja leiab, et hageja etteheidetavad teod ei saa olla käsitatavad juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisena. OÜ XL ei ole OÜ KÄ konkurent, isegi kui ta oleks olnud konkurent, ei oleks kostja poolt töölepingu sõlmimine OÜ-ga XL juhatuse liikme ametikohustuste rikkumine. Juhatuse liikme konkurentsikeelu sätestanud ÄS § 185 ei keela juhatuse liikmel sõlmida töölepingut teise tööandjaga, sh samal tegevusalal tegutseva tööandjaga. 2001. aastal ei sätestanud seadus osaühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustust, samuti ei olnud seda kohtupraktika poolt kujundatud ega sisustatud. 2001. aastal kehtinud TsÜS § 108 sätestas hea usu põhimõtte ning ÄS § 306 lg 2 sätestas, et aktsiaseltsi juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul, juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Ajal, mil kostja OÜ KÄ sõlmis töölepingu OÜ-ga XL, oli OÜ KÄ jätkamine osutunud juba võimatuks, kuna netovara oli negatiivne, kuid enamusosanik ei võtnud vastu ühtegi tegevuse jätkamist võimaldavat otsust, 3-liikmelise juhatuse püüdlused olukorda parandada ei andnud tulemust ning äriühing tootis suurt kahjumit. OÜ KÄ tegevuse jätkamine eeldas 2001. aastal kehtinud ÄS § 176 kohaselt selliste otsuste vastuvõtmist, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest ega kuulu juhatuse, vaid osanike pädevusse. Kujunenud raske olukorra tõttu 2001. aasta esimeses pooles lahkusid OÜ KÄ töötajad, kliente ei olnud enam võimalik teenindada ning majandustegevus seiskus. Juhatuse liikmetel ei olnud võimalik enam täita oma põhifunktsioone, milleks on osaühingu igapäevane juhtimine ja esindamine. Kostja täitis edasi OÜ KÄ juhatuse liikme kohustusi, mida oli võimalik täita, korraldades äriühingu raamatupidamist, koostades 2000. a majandusaasta aruande ning tehes osanikele ettepaneku äriühing likvideerida. Kostja informeeris osanikke äriühingu majanduslikust olukorrast 2000. aasta majandusaasta tegevusaruandes ja tegi osanikele omapoolse ettepaneku. Kostja leidis, et puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagis kirjeldatud kahju vahel. Tõendamata on, et kostja tegevuse tulemusel seiskus OÜ KÄ ettevõtte tegevus, ühegi tunnistaja

ütluse ega ühegi muu tõendi põhjal ei ole võimalik seostada ettevõtte tegevuse seiskumist kostja tegevusega. Mitme tunnistaja ütlusest nähtuvalt lahkusid nad OÜ-st KÄ juhatuse liikme AK töölt lahkumise tõttu 31.05.2001. Klientide lahkumise põhjusena tõid tunnistajad esile, et kliendid olid seotud neid teenindanud töötajatega. Täielikult on tõendamata, et OÜ KÄ väidetavalt väärtuslik ettevõte muutus väärtusetuks. Ettevõtte väidetav väärtus 31.03.2001. a seisuga ei saa olla OÜ-le KÄ tekkinud kahju. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ettevõtte väärtuse kohta pärast kostjale etteheidetud tegevuse aset leidmist. Kostja arvates oli OÜ KÄ ettevõte juba 2001. a I pooles väärtusetu. Isegi kui OÜ-I KÄ oli 2001. a I pooles mingi väärtus, siis ei saa osaühingu enda väärtus olla osaühingule tekkinud kahjuks. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ KÄ oleks edasi tegutsedes saanud 2001. a ning järgnevatel aastatel kasumit asjaoludel, kus kahjumi suuruseks 2000. a oli 1 665 333 krooni, omakapital oli negatiivne 1 230 927 krooniga, enamusosanik ei olnud suuteline vastu võtma vajalikke strateegilisi juhtimis- ja tegevuse jätkamist võimaldavaid otsuseid, töötajad lahkusid või plaanisid lahkumist, kogu majanduslik olukord tarkvarateenuste turul oli keeruline, S majandustarkvara müük oli 2000-2001 kogu maailmas langenud ja toodet arendanud ja müünud ettevõte SBSB.V. kahjumis. Kohtuotsuse põhjendused Osa ostu-müügi lepinguga ja äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et 40 000 kroonise osakapitaliga OÜ-l KÄ (endise ärinimega OÜ KI) oli alates 07.02.2000. a kaks osanikku - 65% ulatuses IS26 000 kroonise osa omanikuna ja 35% ulatuses kostja 14 000 kroonise osa omanikuna. Kohtumäärusega 20.03.2006 on tõendatud, et OÜ KÄ loeti sundlõpetatuks ettevõtte 2003.a majandusaasta aruande esitamatajätmise tõttu, kohtumäärusega määrati likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerijaks IS. Hageja omandas nõude 12.04.2006.a nõude loovutamise lepinguga, mille kohaselt loovutati omandajale nõue kostja vastu 4 480 000,00 krooni tulenevalt juhatuse liikme ametikohustuste rikkumisest, mis seisnesid OÜ KÄ ettevõtte majandustegevuse seiskamises seoses ettevõtte väärtusühikute õigustamatu üleviimisega konkureerivasse äriühingusse OÜ XL. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel 12.04.2006.a esindas nii nõude loovutajat kui omandajat IS, kes allkirjastas lepingu nii nõude loovutaja kui ka nõude omandaja esindajana. Kostja teadmine nõude loovutamisest kuni hagi esitamiseni, on tõendamata. ÄS § 209 lg 1 (12.04.2006 redaktsioonis) kohaselt on likvideerijal juhatuse õigused ja kohustused. Kostja vastusest nähtuvalt esitas ta 12.06.2006.a nõude loovutamisele tühisuse vastuväite. Kohus on seisukohal, et kostja viidatud ÄS § 168 lg 1 punktid 4 ja 10 ja 177 lg 1 ei ole asjakohased, kuna OÜ KÄ loovutas nõude OÜ-le KA, mitte osanik ISile, kes oli tehingus OÜ KA esindajaks. Kostja viidatud ÄS § 181 lõiked 3 ja 4 jõustusid alles 01.07.2009 ega ole seetõttu vaidluses kohaldatavad. Seega ei ole nõude loovutamine seadusega vastuolu tõttu tühine. 11.12.2006 teatest nähtuvalt andis IS07.12.2006.a oma 65%-lise osaluse OÜ-s KÄ tasuta üle oma alanejatele sugulastele J ja KS. 12.01.2007.a hääletusprotokolliga on tõendatud, et IS alanejad sugulased J ja KS andsid nõude loovutamise lepingu heakskiitmise poolt 65% OÜ KÄ osadega esindatud häältest. Kostja hääletas nõude loovutamise lepingu heakskiitmise vastu OÜ KÄ 35% osadega. Hageja on põhjendanud, et osa üleandmine oli tingitud vajadusest korraldada oma pärimisasju. Kohus leiab, et kumbki tehing - ISi poolt temale kuulunud osade üle andmine eelpärandina oma alanejatele sugulastele ega tehingu tagantjärele heakskiitmine, ei ole vastuolus heade kommetega ega seetõttu tühine. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse loovutamine võlgniku osas toimunuks isegi siis, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna kostja on saanud OÜ KÄ teate nõude loovutamise kohta hagiavalduse lisana hiljemalt hagiavalduse kättesaamisel, siis on nõude loovutamise kehtiv. Äriühingu juhatuse liikme ametikohustused tulenevad seadusest, äriühingu põhikirjast või juhatuse liikme ja äriühingu vahel sõlmitud lepingust. Põhikirja rikkumist ei ole hageja kostjale

ette heitnud. Kostja ja OÜ KÄ vahel juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole. Hageja etteheited on suunatud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele. Osaühingu juhatuse liikme vastutus oli kostjale etteheidetavate tegude toimepanemise ajal reguleeritud kuni 1. juulini 2002.a. kehtinud ÄS § 187 redaktsioonis. § 187 lg 1 nägi ette, et juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sarnane oli juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus ka enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 46 lg 1 alusel. Kahju hüvitamist reguleerisid TsK §-d 222 ja 227. Tõendamiskoormise jaotuse kohaselt on hagejal kohustus tõendada kohustuse rikkumine, kahju ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Kostja peab tõendama süü puudumise. Ükskõik millise koosseisuelemendi puudumine annab aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Ainuosaniku otsusega 04.02.2000 on tõendatud, et OÜ KÄ ainuosanik ja juhatuse liige IS valis juurde kolm uut juhatuse liiget: kostja, ET ja AK. Sama otsusega muutis ainuosanik põhikirja punkti 5.3 selliselt, et äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks juhatuse liiget koos. Kanne 04.02.2000. a valitud uute juhatuse liikmete ja kahe juhatuse liikme ühise esindusõiguse kohta tehti äriregistri väljavõtte kohaselt äriregistrisse 16.03.2000. a. Äriregistrile esitatud avaldusega ja osanike koosoleku protokolliga 09.10.2000 on tõendatud, et IS kutsuti juhatusest ja prokuristi kohalt tagasi. 26.09.2001.a osanike koosoleku protokolliga on tõendatud, et kostja, ET ja AK kutsuti juhatusest tagasi ning valiti juhatusse IS ja TV. Kostja volitused juhatuse liikmena lõppesid järelikult 26.09.2001. a. Seega oli kostja OÜ KÄ juhatuse liige perioodil 04.02.2000 - 26.09.2011. Sellest perioodil 04.02.2000 - 09.10.2000 tegutses juhatus neljaliikmelisena (IS, kostja, ET ja AK) ning perioodil 09.10.2000 - 26.09.2001 kolmeliikmelisena (kostja, ET ja AK). Juhatuse liikmetele kehtis vähemalt kahe juhatuse liikme ühine esindusõigus. Vastava põhikirja punkti otsustasid osanikud kustutada 23.02.2001.a osanike koosolekul, põhikirjamuudatus kanti äriregistrisse 18.06.2001.a. ÄS § 175 lg 2 kohaselt jõustub põhikirja muutmise otsus vastava kande tegemisel äriregistrisse. Hageja on väitnud, et OÜ XL oli OÜ KÄ konkurent. Äriregistri andmetest selgub, et OÜ KÄ tegevusalaks oli alates asutamisest ettevõtte juhtimise infosüsteemide kompleksne tarnimineprojekteerimine, paigaldamine, koolitus, tootetugi ja hooldus; arvutivõrkude ja majandustarkvara müük ja hooldus. OÜ XL tegevusalaks oli 2001.a juunis reklaamiteenused ja internetiteenused. Alates 22.08.2001.a oli OÜ XL tegevusalaks majandus- ja ärianalüüsiga seotud tarkvara müük ja hooldus. Tunnistaja ET ütlustest nähtub, et OÜ XL ja OÜ KÄ tegevusalad osaliselt kattusid, et OÜ XL tegeles nii enne kui ka hiljem majandustarkvara äriga, et majandustarkvara äriga tegeles OÜ XL enne kui nemad sinna kostjaga tööle asusid aga ka seda, et OÜ-l XL olid teised ärisuunad. Tunnistaja AKA, kes osales OÜ XL juhtimises, ütlustega on tõendatud, et enne OÜ KÄ töötajate ületulekut ei tegeletud põhitegevusena majandustarkvara projektidega, kuid oli teatud seoseid ja osaliselt kattuvaid kliente. Tunnistaja kinnitusel alustas OÜ XL majandustarkvara äri põhitegevusega pärast seda, kui varem OÜ-s KÄ töötanud inimesed liitusid OÜ-ga XL. Tunnistaja väitel oli ta valmis maksma ISile teatud tasu selleks, et välistada olukord, et tema oma tegevusega võiks äriühingule tekitada halba mainet. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et OÜ XL oli osaliselt kattuvate tegevusalade tõttu OÜ KÄ konkurendiks 2001a. juunikuus, kui kostja sinna tööle asus. Pooltel ei ole vaidlust, et OÜ-sse XL asusid tööle kõik OÜ KÄ juhatuse liikmed, esimesena lahkus juhatuse liige AK, 31.05.2001. Tunnistaja TL ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st KÄ sellepärast, et lahkusid kõik juhid, sealhulgas projektijuht AK, kellega ta koos töötas; tunnistajale tehti pakkumine minna üle OÜsse XL, pakkumise tegid kostja ja AR; räägiti sellest, et K lahkudes saab tunnistaja tööle asuda OÜ-sse XL; AR oli seal, et rääkida sellest, kuidas üle minna ja mis tunnistajat OÜ-s XL ees ootab. Tunnistaja SK ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st KÄ firmasse OÜ XL, sest lahkus kogu juhtkond ja võtmeisikud – kostja ja AK.

Tunnistaja AK ütlustega on tõendatud, et ta lahkus OÜ-st KÄOÜ-sse XL, kuna mingit alternatiivi sinna jääda ei olnud; inimesed ei olnud OÜ-s KÄ rahul; ettevõtte juhtimise eest ei vastutanud keegi, juhtimise valdkonnad olid katmata; olid ka majanduslikud probleemid; sisuliselt juhatus kokku ei saanud alates 2000.a lõpust, kuna nad ei mahtunud ühte ruumi ära; kostja ja tegevdirektori IS vahelised suhted olid pingelised, tunnistaja ütluste kohaselt proovis ta kostjat ja ISi lepitada; juttu oli peamiselt kahest alternatiivist: osaluse omandamine IS käest ja äri üleviimine teise firmasse; üleviimise arutelud algasid siis, kui kostja tutvustas tunnistajale AR , kes oli tol hetkel seotud OÜ-ga XL; toimus mitu kohtumist OÜ XL ruumes, kus osalesid tunnistaja, kostja, ET ja AR; koosolekul tutvustasid kostja ja AR kõigile töötajatele üleviimist; otsuse teise firmasse üle minna tegi tunnistaja ise. Tunnistaja ET ütlustega on tõendatud, et OÜ KÄ tulevikuväljavaadet ei olnud, firma hakkas lagunema, konsultandid uut tööd otsima; inimesed läksid ära või olid ära minemas; juhatus otsis lahendusi finantseerimise ja tegevjuhi otsimise osas; konsultantide äraminekut polnud praktiliselt võimalik ära hoida, ärilist vajadust uute konsultantide värbamiseks ei olnud, teoreetiliselt on see võimalik aga praktikas on väga keeruline leida kogenud konsultanti, see oleks võtnud kuid ja aastaid. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tippkonsultantideta oli võimatu OÜ KÄ tegevust jätkata, juhatusel polnud võimalik ära hoida suhete lõppemist klientide ja tarnijatega pärast konsultantide lahkumist, juhatus otsis aktiivselt tuluteenimise võimalusi, turusituatsioon oli selline, et 2000-2001. a puudus turul nõudlus, ei olnud uusi kliente. Tunnistaja AR ütlustega on tõendatud, et töötajad soovisid OÜ-sse XL minna, kuna tunnistaja tegi neile isiklikult vastavasisulise tööpakkumise; OÜ XL nimel sõlmis töölepingud OÜ-st KÄ tulnutega juhatuse liige MV; tunnistaja viseeris lepingud; tööpakkumiste esitamine töötajatele oli tunnistaja isiklik initsiatiiv, kostja puhul märkas ta isegi vastutöötamist sellele. Tunnistaja ütluste kohaselt said osad kliendid OÜ XL klientideks, kuna OÜ XL pöördus nende ettevõtete poole ja pakkus oma teenuseid; kostja ja ET nimetasid oma OÜ-st KÄ lahkumise põhjustena juhtimiskonflikti, küsimus oli kuidas saada enamushäältega otsuseid langetada osanike tasandil ja et tegemist oli osanike konfliktiga. Tunnistaja ütluste kohaselt kostja üleminek OÜ-st KÄOÜsse XL ei mõjutanud teiste töötajate üleminekut. Kuigi tunnistajate ütlused kostja tegevuse suhtes on vastuolulised st. ARu ütlused on vastuolus TL, SK ja AK ütlustega, saab kohus kogumis tunnistajate ütlustega tõendatuks lugeda hagiavalduses toodud väite, et kostja lahkumine OÜ-st KÄOÜ-sse XL mõjutas töötajaid juhtkonnaga kaasa minema, et osanike ja juhtkonna tasemel arutati ühe võimalusena OÜ KÄ äri üleviimist teise äriühingusse, et kostja tutvustas AK AR , kes oli tol hetkel seotud OÜ-ga XL, et toimus mitu kohtumist OÜ XL ruumes, kus osalesid tunnistaja AK, kostja, ET ja AR, et koosolekul tutvustasid kostja ja AR kõigile töötajatele üleviimist. OÜ KÄ töötajate nimekirjaga on tõendatud, et kahekümne kahest töötajast läksid OÜ-sse XL tööle üksteist. Kostja 09.10.2000 e-kiri teistele juhatuse liikmetele sisaldab soovi töötajate ja klientide üleviimiseks OÜ-st KÄ teise äriühingusse aga ka kostja plaani korraldada uue juhi ja IS kohtumine, üle võtta ettevõtte juhtimine ISilt, takistada tal õigustoimingute teostamine ja takistada 15.09.2000 üldkoosoleku otsusega blokeerida osaühingu õigustoimingute teostamine. Osanike otsusega 09.10.2000 on tõendatud, et osanik ISi kutsuti tagasi juhatusest 09.10.2000. Kostja 12.06.2011.a teatega pealkirjaga „Lp KÄ klient" informeeriti äriühingu kliente sellest, et alates 12.06.2001 ei tööta OÜ-s KÄ ühtegi konsultanti, mistõttu on võimatu jätkata tugiteenuste osutamist. Seejuures on viidatud, et töötajad asuvad tööle OÜ-s XL, mis soovib jätkata OÜ KÄ klientidele tugiteenuste osutamist. Kuigi antud teade ei sisalda otsest ettepanekut astuda kliendisuhetesse OÜ-ga XL, siis arvestades, et tunnistajate ütlustega on tõendatud äriühingu klientide seotus neid teenindava konsultandiga on tõenäoline, et antud teade mõjutas OÜ KÄ kliente sõlmima lepinguid OÜ-ga XL. Otsesed tõendid teate mõju osas puuduvad. Kostja 12.06.2001.a teade SEAS-le tõendab tarnija teavitamist S teemaga tegelemise peatamisest töötajate ja klientide puudumisel tõttu. Otsesed tõendid selle kohta puuduvad, kas tarnijatega lepingute lõpetamine toimus antud teatest tulenevalt või lõpetati lepingud põhjusel, et OÜ KÄ enam antud teemaga ei tegelenud. Seega ei ole võimalik teate mõju klientide käitumisele

hinnata. Osanike 02.02.2001. a protokolliga on tõendatud, et arutati S teemaga seonduvaid asjaolusid ning asuti seisukohale, et kui uut teemajuhti ei leita, tuleb tegevus sel suunal lõpetada. Eelnimetatud tõenditega on tõendatud hagiavalduse väited, et kostja asudes OÜ KÄ juhatuse liikmeks oleku ajal tööle äriühingu konkurendi OÜ XL juurde, mõjutades äriühingu töötajaid minema tööle äriühingu konkurendi juurde, informeerides äriühingu kliente sellest, et OÜ KÄ töötajad asuvad tööle konkureerivasse äriühingusse OÜ XL, mis võib jätkata neile teenuste osutamist, rikkus ÄS-s § 187 ja TsÜS § 46 lg 1 juhatuse liikme hoolsuskohustust ega käitunud äriühingu suhtes lojaalselt, kuna eelistas OÜ XL ärihuve OÜ-le KÄ. OÜ-sse XL tööle asumisel aga ka töötajatele OÜ-s XL töö tegemise võimalusi tutvustades ning klientide teavitamisel nende teenindajate tööleasumisest OÜ-sse XL, tekkis kostjal huvide konflikt OÜ-ga KÄ. Õige on kostja väide, et 2001.aastal ei sätestanud seadus osaühingu juhatuse liikme lojaalsuskohustust ning seda ei olnud ka kohtupraktika poolt kujundatud ega sisustatud ning, et alles 2003. aastal selgitas Riigikohus, mida ÄS § 306 lg 2 ja TsÜS §-st 108 tulenevad kohustused tähendavad, kuidas neid sisustada ning et need kohalduvad osaühingu juhatuse liikmele sellest hoolimata, et seadus näeb need ette üksnes aktsiaseltsi juhatuse liikmele. Kohus leiab, et kostjal olid OÜ KÄ lepingulised suhted, mistõttu kehtisid tema suhtes ka TsL §§des 173, 222, 227 sätestatu ning TsÜS § 108 lg 1 hea usu põhimõte. Nimetatud sätetest sai tuletada, et äriühingu juhatuse liige tegutseb äriühingu huvides, väldib huvide konflikti, täidab konfidentsiaalsuskohustust, tegutseb kooskõlas heade ärikommetega ega asu tööle konkurendi juurde. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitisena 1 500 000 krooni tuginedes OÜ KÄ ettevõtte väärtusele. Kostja vastusega OÜ ATMK 20.11.2000 koostatava saneerimiskava kohta on tõendatud, et juhatus hakkas tegelema kahjumi põhjustega ning tellis selleks vastava ala asjatundjalt saneerimiskava. Tegevusaruandest nähtuvalt lahkus seoses osaühingu saneerimisega viis töötajat. 2000.a majandusaasta aruandega ja tegevusaruandega on tõendatud, OÜ KÄ jäi kahjumisse 1 669 075,00 krooniga, kahjumi põhjusteks peeti tulude mittevastavust kulutustele, ei suudetud operatiivselt reageerida 2000. aasta madalseisule ja puudusid reservid finantsprobleemide likvideerimiseks. Ülekulutused olid palga ja kontorikulude osas seoses laienemisega liialt suurtesse ja kallitesse ruumidesse. Palgakulu oli 2000.a 3,2 miljonit krooni, tegevuskulud koos tööjõukuludega moodustasid 5,9 miljonit krooni, koos realiseeritud kaupade kuluga moodustasid teenuse tootmise ja tegevuse kulud seega kokku 10,6 miljonit krooni, mis oli ca 2,6 mln krooni võrra rohkem kui kogukäive. 2001. aastaks püstitas juhatus eesmärgi tulla välja raskest majanduslikust olukorrast, osanike ülesannetena nähti tulenevalt ettevõtte negatiivsest omakapitalist seisuga 31.12.2000 – 1 230 927 krooni, vajadust teha 2001.a jooksul täiendavad sissemaksed või alustada ettevõtte likvideerimist. Järelikult pidid OÜ KÄ osanikud raskest majanduslikust olukorrast väljatoomiseks võtma vastu ühe ÄS §-s 176 nimetatud otsustest. Äriseadustiku kohaselt on üksnes osanike pädevuses strateegilised otsused, kuidas negatiivse omakapitali ja halveneva majandusseisundiga äriühing saaks edasi tegutseda. Juhatusel puudub pädevus ja kohustus vastavaid otsuseid langetada. Seega sõltus OÜ KÄ likvideerimine või vastupidi majandusliku olukorra parandamine ja ettevõtte kahjumist väljetoomine osanike otsustest. Osanike 02.02.2001 otsusega on tõendatud, et päevakorras oli KÄ OÜ majanduslik seis, tegevuskava majandusliku olukorra parandamiseks, juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uute juhatuse liikmete valimiseks. Leiti, et OÜ KÄ vajab uut S tegevjuhti, selle puudumisel tuleb S teemal aktiivne müügitegevus lõpetada ning, et firma olukord nõuab strateegilise investori kaasamist. Vastu võeti otsus müüa OÜ KÄ kahe kuu jooksul strateegilisele investorile, volitada müügiläbirääkimisi pidama IS ja kostja pidi valmistama ette müügiks vajaliku andmepaketi 15.02.2001. Ühtlasi otsustati teha ettepanek AK jätkata juhatuse liikmena kuni osaühingu müügini.

Pooled ei ole esile toonud, et pärast 02.02.2001 osanike otsust oleks osanikud äriühingu suhtes võtnud vastu veel mingeid otsuseid. Eelnevast tõendist järeldub, et 2000. aastal arutusel olnud saneerimise ja investori kaasamise küsimus oli päevakorrast maha võetud, osaühingu netovara seadusega vastavusse viimist ei arutatudki, ka ei võetud vastu otsust äriühing likvideerida või esitada pankrotiavaldus ning ÄS §s 176 sätestatud otsuste vastuvõtmise asemel otsustasid osanikud äriühingu ära müüa. Kuna päevakorras oli ka juhatuse liikme AK jätkamine kuni äriühingu müügini, siis otsustati tema lahkumisel S teemal aktiivne müügitegevus lõpetada. Seega jätsid osanikud äriühingu suhtes kõik olulised otsustused tegemata. H AS-i ja ISi 19.01.2001 kavatsuste protokollist nähtuvalt alustasid pooled läbirääkimisi ISile kuuluvate OÜ KÄ26 000,00 kroonise nimiväärtusega osade, mis moodustasid 65%-lise osaluse, müügiks AS-le H . Kostja vastuväidete kohaselt ei teadnud tema 35%-lise osaluse omanikuna müügiläbirääkimistest midagi. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et osanik IS alustas 19.01.2001.a AS-ga H läbirääkimisi OÜ KÄ100%-lise osaluse müügiks AS-le H . Tunnistaja JP ütlustega on tõendatud, et läbirääkimised 100% OÜ KÄ osade ostmiseks toimusid, AS-i H esindas läbirääkimistel KK, kellele anti juhised, et ettevõtte aktsiad ostetakse, juhul kui probleeme ei tuvastata. Ettevõtte väärtuseks hindas AS H 4-5 miljonit, AS-i H t huvitasid OÜ KÄ tulud ja lepingud, tunnistaja arvates oli ettevõttes liiga palju töötajaid ja kulud olid suured. Tunnistaja ütluste kohaselt ettevõtete ei omandatud, kuna ilmnes, et töötajad on lahkunud. KK ekspertarvamusest OÜ KÄ väärtuse kohta nähtub, et IS võttis temaga ühendust kevadel 2001, et pidada läbirääkimisi äritegevuse ühendamiseks AS-ga H , millega seoses sõlmiti kavatsuste protokoll. Seega tõendab 19.01.2001 sõlmitud protokoll, et esmalt kavatses IS võõrandada üksnes enda 65%-lise osaluse ja alles hiljem peeti läbirääkimisi osaühingu osade tervikuna müümise suhtes. KK01.06.2001 kirjaga IP on tõendatud, et alles 01.06.2001 andis KK oma arvamuse OÜ KÄ osade ostmise kohta IP ja avaldas arvamust, et võiks hinnaläbirääkimisi pidama hakata, kui jätkuvalt AS-il H huvi on. Tõendid läbirääkimiste jätkumise ja hinnaläbirääkimiste pidamise üle puuduvad. Seega ei realiseerunud kumbki kavatsus OÜ KÄ osasid müüa, ei 100%-line osade müümise ega 65%-line osade müümise kavatsus, mistõttu ei saa järeldada, et osade omandamist ei toimunud üksnes töötajate lahkumise tõttu, kuna jaanuarikuus 2001.a töötajate lahkumine veel päevakorras ei olnud. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et peale AS-i H oleks otsitud teisi ostjaid. Kostja on märkinud 2000.a majandusaasta aruandes, et selle koostamise hetkeks 22.06.2001 on OÜ KÄ sisuline tegevus peatunud ja juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku ettevõtte likvideerimiseks. Seega on tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega tõendatud, et OÜ KÄ osanikud jätsid negatiivse, -1 230 927 kroonise netovaraga ja -1 665 333 kroonise puhaskahjumiga äriühingu suhtes ÄS §-s 176 sätestatud otsused vastuvõtmata ega suutnud leida ostjaid äriühingu osadele. Ekspert Toivo Rattaseppa 22.02.2011 läbi viidud ekspertiisi TR 1570/2011 vastustest küsimustele nähtub, et OÜ KÄ ettevõtte väärtus oli hindamisel kasutatud diskonteeritud rahavoo meetodil 31.03.2001 seisuga 1 073 000,00 krooni, raamatupidamislikul meetodil hinnates 37 494 krooni, netovara meetodil hinnates negatiivne -261 000 krooni. Ettevõtte väärtuse hindamisel diskonteeritud rahavoo meetodil märkis ekspert, et ettevõtte omakapital oli küll olulises ulatuses negatiivne, kuid eksperdi hinnangul jätkas ettevõte 2001.aastal edukat majandustegevust ja võlgnevused olid osaliselt ajatatud. 2001.a I kvartali realiseerimise netokäive oli 1,74 miljonit krooni ning selle baasilt prognoositud netokäive 2001 aasta lõpuks 6,9 – 7,0 miljonit krooni. Seetõttu ettevõtte likvideerimiseks vajadus puudus, kuid saneerimiseks vajas ettevõte lisakapitali. Ekspert märgib, et prognoosi aluseks on eeldus, et eduka saneerimisega oleks olnud võimalik taastada ettevõtte likviidsus ja puhaskasum vähemalt 1998.aasta tasemel. Ekspert on tulenevalt asjaolust, et ettevõtte väärtus on hinnatud kasutades prognoositud

rahavoogude diskonteerimist ning eeldades, et ettevõte oleks olnud sel perioodil jätkuvalt tegutsev, lugenud ettevõtte väärtuse seisuga 10.06.2001 samaseks ettevõtte väärtusega 31.03.2001, so. 1 073 000 krooni. Eksperdi hinnangul olid kahjumi tekkepõhjusteks: ebaõnnestunud investeerimistegevus perioodil 1999-2000, ärikulude (tööjõukulude, büroopindade rendikulud) põhjendamatu kasv 2000 aastal, põhjendamatute ärikulude tegemine, põhjendamatud dividendide väljamaksed 2000 aastal, põhjendamatu laenamine, teadmata tekkepõhjusega võlakohustused. Eksperdi arvamuse kohaselt oleks eelnimetatud kahjumi tekkimise põhjused ettevõtte saneerimise käigus olnud likvideeritavad. Ekspert märkis ka, et negatiivse omakapitali korral tuleks algatada ettevõtte pankrotimenetlus või hankida täiendavalt kapitali omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt ei saa ettevõtte töötajaid pidada eraldiseisvana ettevõtte väärtust oluliselt tõstvaks faktoriks, kuna tema hinnangul ei olnud tegemist spetsialistidega, keda ei oleks saanud 2000.a tööjõuturu situatsioonis samaväärsega asendada. Ekspert luges kliendilepingud ettevõtte väärtust oluliselt tõstvaks faktoriks, mis moodustavad põhilise komponendi ettevõtte väärtusest. Ettevõtte raamatupidamisliku väärtuse määramisel märkis ekspert, et eeldatud on ostjatelt laekumata arvete laekumist täies ulatuses. Ettevõtte netovara väärtuse määramisel hindas ekspert ettevõtte varad ja kohustused hindamise kuupäeva bilansis nende varade ja kohustuste reaalväärtuses. KÄOÜ varad väärtuse kuupäeval koosnesid rahast kassas ja pangakontodel, ostjatelt laekumata summadest, maksude ettemaksetest, põhivarade turuväärtusest. R OÜ 10.05.2011. a memorandumis on eksperdiarvamuse kohta esile toodud, et selles esineb olulisi metoodilisi puudusi, mille tulemusel ei ole diskonteeritud rahavoogude meetodil leitud ettevõtte väärtus adekvaatne: diskonteeritud rahavoogude meetod ei ole kohane, kuna see eeldab ettevõtte võimet jätkuvalt tegutseda ja teenida kasumit, see meetod ei ole sobilik olukorras, kus ettevõtte jätkuvus on küsitav. OÜ R arvates oli eksperdiarvamuses toodud kuupäevadel ettevõtte jätkuvus küsitav, kuna osaühingul oli negatiivne omakapital 31.12.2000. a seisuga - 1,23 mln krooni, mis kohustab ettevõtet, kas esitama pankrotiavalduse või kaasama omanikelt lisaraha, 2000.a suur kahjum summas 1,5 mln krooni, ettevõtte olulise tooteliini S juhi AK lahkumine mais 2001, mis kindlasti avaldab teenust osutava ettevõtte puhul negatiivset mõju antud teenusliini käibele ning on küsitav, kas üldse ja kui kiiresti õnnestub leida piisavalt kompetentne asendaja, suure hulga töötajate lahkumine juunis 2001, mis on teenust osutava ettevõtte jaoks kriitiline, ettevõtte teadmistepagas ja suhted klientidega kaovad ning nende taastamine võib olla väga raske. R OÜ leiab, et eeltoodud põhjustel muutusid vahemikus 31.03.2001 ja 10.06.2001 olulisel määral baaseeldused ja situatsioon, millest ekspert tulevikuprognooside koostamisel lähtus, kusjuures need muutused omavad prognooside realiseerumise tõenäosusele negatiivset mõju, mistõttu ettevõtte väärtus 10.06.2011. a seisuga on oluliselt madalam kui 31.03.2001.a seisuga. R OÜ arvates ei saa 2001.a I poolaasta sündmuste valguses ettevõtte saneerimise õnnestumist eksperdiarvamuses toodud ajagraafiku ja tulemuslikkusega pidada tõenäoliseks, kuna seoses negatiivse omakapitali ja suure kahjumiga pidanuks ettevõte likvideerimise vältimiseks suutma kaasata lisainvesteeringuid omanikelt või uutelt investoritelt, mis oleks 2000.a suure kahjumi valguses olnud raskendatud ning ei oleks mais ja juunis 2001 toimunud negatiivsete muutuste tõttu olnud kaetav ka sisemistest ressurssidest, samuti puudusid käibevahendid. Maksuvõlg 31.12.2000. a seisuga summas 335 124 krooni kinnitab ettevõtte raskusi rahavoogude tootmisel ning sellise võla teenindamine avaldab negatiivset mõju rahavoole. 2000.a neljakordselt suurenenud võlad tarnijatele ca 400 000 kroonilt ca 1,6 mln kroonile ja käibevarade vähenemine, kinnitavad likviidsuskriisi ja muudavad ettevõtte edasise tegutsemise problemaatiliseks, sest ettevõttel puuduvad käibevahendid lühiajaliste kohustuste katmiseks. Eksperdi prognoositud 5%line käibekasv on vastuolus ettevõttes 2001. a I pooles toimunud negatiivsete muutustega. Arvesse ei ole võetud palgasurvet ja saneerimiskavas ettenähtud tulemuspalkadele ülemineku mõju, mis tähendab, et tulemuste paranedes peavad suurenema ka töötasud. Ekspert on pidanud töötajaid asendatavateks, kuid jätnud hindamises tähelepanuta, et tooteliini S juht AK lahkumisel

otsustas ettevõte oma tegevuse sel suunal lõpetada. Seega tuleb küsitavaks pidada eksperdi prognoosi 2001. a I kvartali tulemuslikkuse jätkuvuse kohta ka aasta lõpu seisuga või terve aasta perspektiivis, kuna puudus oluline tööjõuressurss, kes oleks suutnud piisaval tasemel leida uusi kasumlikke kliente. Eeltoodud asjaolude ning 2001. a I kvartali käibe (74 mln krooni) valguses on ebatõenäoline eksperdi prognoosi realiseerumine 2001. a netokäibe osas (6,9-7 mln krooni). Juhul, kui ettevõtte jätkuvus on küsitav, peetakse heaks tavaks kasutada hindamiseks pigem konservatiivsemaid varapõhiseid meetodeid, nt netovarade väärtusel põhinevat meetodit, mille ekspert on antud juhul ka välja toonud ja leidnud, et selle järgi on ettevõtte väärtus negatiivne 261 000 krooni. Kohus asub T.R ekspertarvamuse, OÜ R memorandumi ja eelnevalt uuritud tõendite pinnal seisukohale, et ettevõtte väärtust ei saa hinnata diskonteeritud rahavoogude meetoditele tuginedes, kuna eksperthinnangu aluseks olnud eeldused, millel põhines hinnang ei ole kohtule esitatud tõendite kohaselt tegelikult realiseerunud. Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et osaühingu osanikud IS ja kostja ei teinud osaühingu probleemidele lahenduste leidmisel koostööd. Puuduvad tõendid selle kohta, et saneerimisega püstitatud eesmärgid oleksid täidetud ja saneerimine oleks edukalt lõpuni viidud – vähendati küll töötajate arvu ja koliti teistesse ruumidesse, kuid muus osas jäi saneerimiskava täitmata. AS-iga SE sõlmitud võla ajatamise kokkulepetest nähtuvalt ajatati AS-i SE võlgnevus, kuid sellest nähtuvalt hakkas OÜ KA lepingulistele klientidele esitama arveid ja saama tasu AS SE, millest järeldub, et OÜ KA kaotas klientidelt tuleva rahavoo. Seega pidi OÜ KÄ võlgnevuse kustutamiseni osutama teenust tasu saamata. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 335 124 kroonist võlga Maksuametile oleks õnnestunud ajatada. Täitmata jäi saneerimise läbiviimiseks vajalik lisakapitali kaasamine. Ekspert on märkinud, et negatiivse omakapitali korral tuleks algatada ettevõtte pankrotimenetlus või hankida täiendavalt kapitali omakapitali nõuetele vastavusse viimiseks. Eksperdi hinnangul võis see seisneda kas osakapitali omanikepoolses suurendamises, laenus käibekapitali suurendamiseks või osa müügis investorile ülekursiga. Osanike 02.02.2001 otsusega on tõendatud, et 2000. aastal arutusel olnud saneerimise ja investori kaasamise küsimus oli päevakorrast maha võetud, osaühingu netovara seadusega vastavusse viimist ei arutatudki, ka ei võetud vastu otsust äriühing likvideerida või esitada pankrotiavaldus, selle asemel otsustasid osanikud äriühingu ära müüa. Leiti ka, et AK lahkumisel tuleb S teemal aktiivne müügitegevus lõpetada. Kavatsused OÜ KÄ osasid müüa, kas 100%-lise osade müümise või 65%-lise osade müümise teel ebaõnnestusid, mistõttu osaühingu majandusliku olukorra parandamine ühingule uute omanike leidmise teel ebaõnnestus. Arvestades tunnistaja JP huvi üksnes OÜ KÄ tulu ja lepingute vastu on küsitav, kas OÜ-sse KÄ oleks üldse investeeritud ja osaühing majandusraskustest välja toodud. Pooltel ei ole vaidlust, et Oü KÄ arvelduskontod arestiti. Eelnevast järeldub, et ettevõtte jätkusuutlikkus 31.03.2001 ja 10.06.2001 oli küsitav, mistõttu ei saa hinnata ettevõtte väärtust diskonteeritud rahavoogude meetodi alusel. Kohus tuginedes asjas uuritud tõenditele, asub seisukohale, et kõige objektiivsema ja usaldusväärsema hinnangu annab OÜ KÄ väärtusele ettevõtte netovara väärtuse meetod, mille kohaselt ettevõtte väärtus seisuga 31.03.2001 oli - 261 000,00 krooni ehk ettevõttel puudus väärtus. Kohus leiab, et ettevõtte väärtuse määramisel ei saa arvesse võtta KK arvamust, kuna tegemist ei ole usaldusväärse hinnanguga. KK arvamustest ei nähtu, millistele OÜ KÄfinants- ja/või teistele dokumentide uurimisele ta oma ettevõtte väärtuse hinnangud rajas, hinnang on napisõnaline, pealiskaudne, puuduvad analüüsid ja põhjendused. KK on oma arvamuse allkirjastanud 2006.aastal, seega viis aastat pärast seda, kui toimus väidetav ettevõtte hindamine. Tunnistaja ET ütluste kohaselt ei käinud KK kordagi tutvumas OÜ KÄ raamatupidamisega ega kohtunud auditi/hindamise eesmärgil juhatuse liikmetega. 01.06.2001. a e-kirjast AS H juhatuse liikmele IP ei nähtu, et KK arvamus OÜ-st KÄ põhineks

ettevõtte kohta läbiviidud hindamisele. Kirjast nähtuvalt ei olnud ta kursis OÜ KÄ toimuvaga, kuna ta nägi ettevõtte tugeva küljena T ja K , kuigi AK oli selleks ajaks OÜ-st KÄ lahkunud. Tunnistaja JP ütlused ei tõenda OÜ KÄ ettevõtte väärtust, kuna ettevõtte väärtust ei saa tõendada tunnistaja ütlustega. Eeltooduga on tõendatud, et OÜ-l KÄ puudus 31.03.2001.a seisuga väärtus, mistõttu ei ole talle kahju tekkinud ning hagi 1 5 000 000,00 krooni/ 95 867,47 euro kahju hüvitamise nõudes on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb rahuldamata jätta. Kuna kohus tuvastas, et ettevõttel kahju puudub, siis puudub vajadus anda hinnangut väidetele kas esines põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja tekkinud kahju vahel ning kostja süü selles. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 07.12.2011 kohtumäärusega rahuldati eksperdi Toivo Rattaseppa taotlus ekspertiisitasu 420,00 euro väljamõistmiseks. Kuna nimetatud summat ei olnud kantud tagatiste kontole, siis mõisteti see välja riigituludest. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata. Nimetatud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tuleb hagejalt TsMS § 179 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigi kasuks. TsMS § 179 lg 5, 6, 7 ja 9 kohaselt tuleb 420,00 eurot tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.