Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-9166
Tsiviilasi
OÜ Kinex Arvutisalong hagi Margus Tammeraja vastu 1 500 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kinex Arvutisalong apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Kinex Arvutisalong (registrikood 10230037, asukoht Pärnu mnt 59, Tallinn), esindaja Tambet Toomela; Kostja Margus Tammeraja (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-xxxxxxxx x-xx xxxxxxx), esindajad Merle Veeroos ning advokaat Valdo Lips.
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.03.2008 otsus OÜ Kinex Arvutisalong hagis Margus Tammeraja vastu 1 500 000 krooni saamiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub OÜ Kinex Ärisüsteemid endiselt juhatuse liikmelt Margus Tammerajalt välja mõista 1 500 000 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks seoses juhatuse liikme kohustuste rikkumisega. Hageja on omandanud nõude kostja vastu 12.04.2006 OÜ-ga Kinex Ärisüsteemid sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel, mille kohta esitati kostjale 13.04.2006 vastav teade.
2.Likvideerimisel olev OÜ Kinex Ärisüsteemid tegutses aastatel 1994-2001 aktiivselt tarkvaraarenduse ja tarkvaraalase nõustamise valdkonnas. Kostja oli OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liikmeks ajavahemikul 04.02.2000-04.02.2003. 2001.a varasuvel viis kostja omavoliliselt ja OÜ Kinex Ärisüsteemid suurosaniku I. S. teadmata läbi kogu OÜ Kinex Ärisüsteemid äritegevuse ümbersuunamise konkureerivale äriühingule OÜ XXL Ärisüsteemid. Kostja suundus oma kehtivate juhatuse liikme volituste ajal teise äriühingusse tööle ning viis üle ettevõtte tervikliku töötajate korpuse koos muude väärtuslike ühikutega, sealhulgas ka kliendibaasi. Äritegevuse üleviimine kostja poolt toimus kiiresti ja mitteformaliseeritud kujul, puudusid lepingud, üleandmisevastuvõtmise aktid ja muud dokumendid, mis sisaldaksid juriidilisi fakte äritegevuse üleandmise kohta. Samuti ei korraldanud kostja enam ettevõtte raamatupidamist ja suur osa raamatupidamisdokumente läks kaotsi. Sisuliselt otsustas kostja täiesti omaalgatuslikult ja meelevaldselt lõpetada OÜ Kinex Ärisüsteemid ärilise tegevuse, mida ta usaldusel põhinevast juhtorgani positsioonist tulenevalt oli kohustatud edendama ja efektiivsemaks muutma. 2001 kevadel hinnati ettevõtte väärtuseks 4 480 000 krooni. Pärast kostja tegevusest ajendatud majandustegevuse ülekandumist OÜ-sse XXL Ärisüsteemid kaotas OÜ Kinex Ärisüsteemid kogu oma majandusliku väärtuse ning investorina huvi üles näidanud AS Helmes loobus OÜ-s Kinex Ärisüsteemid osaluse omandamisest.
3.Hageja esitas kahju hüvitamise nõude üksnes 1 500 000 krooni ulatuses, kuna tal puuduvad materiaalsed võimalused suurema haginõude esitamiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei vasta tõele hageja väide, justkui oleks OÜ Kinex Ärisüsteemid, kui toimiv ja jõukas ettevõte viidud 2001.a kevadel olematu majandusliku väärtuseni. 2001.a kevadel oli OÜ Kinex Ärisüsteemid näol tegemist juba pikemat aega likviidsuskriisis vaevleva ning oskamatu suurosaniku poolt nõrgestatud väikeettevõttega. 2001.a alguseks kujunenud raskes majanduslikus olukorras ei olnud ka allesjäänud töötajad huvitatud OÜ-ga Kinex Ärisüsteemid töösuhete jätkamisest. Harju Maakohtu 20.03.2006 määrusega loeti OÜ Kinex Ärisüsteemid sundlõpetatuks ja määrati likvideerijaks Indrek Saul.
5.Ebaloogiline on väide, et juriidilise isiku majandusraskustest alguse saanud negatiivsed protsessid (töötajate lahkumine omal soovil, töötajatega seotud klientide lahkumine ning töötajate lahkumisest tingitud koostöö katkemine tarnijatega) on käsitatav kolmest juhatuse liikmest ühe ametikohustuse rikkumisena. Hageja mõttekäik, et rikkumise tulemusena vähenes juriidilise isiku väärtus võimaliku investori silmis ja jäi ära suurosaniku poolt kavatsetud osaluse müük, on kunstlik ja ebaloogiline ning vastuolus juhatuse liikme ametikohustuste ja vastutuse üldpõhimõtete, samuti kahju hüvitamise eesmärgiga.
2(10)
6.Hagis heidetakse kostjale ette hoolsuskohustuse ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumist, samuti kohustuse rikkumist tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostja sõnul ei ole ta selliseid toiminguid teinud. Samuti ei ole mingit tarnelepingute ümbersõlmimist või tarnijate üleviimist OÜ-st Kinex Ärisüsteemid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid kunagi toimunud. Asjaolu, kas ja kellega soovisid endised töötajad/kliendid/tarnijad pärast OÜ-ga Kinex Ärisüsteemid õigussuhete lõpetamist töö-, kliendi- või tarnesuhet luua, oli vastavate töötajate/klientide/tarnijate autonoomne otsus. Kuna kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme ametikohustusi, ei saa sellest olematust rikkumisest olla tekkinud OÜ-le Kinex Ärisüsteemid kahju. Hagimaterjalides puuduvad tõendid nõude omandamise kohta, seega puudub hagejal kostja suhtes üleüldse nõue.
7.Kostjale jääb ebaselgeks, kuidas hageja arvates said töötajad asuda OÜ-st Kinex Ärisüsteemid tööle OÜ-sse XXL Ärisüsteemid kellegi teise kui iseenda soovil. Töötajad ei ole vaidlustanud töölepingute lõpetamist OÜ-ga Kinex Ärisüsteemid ega töölepingute sõlmimist OÜ-ga XXL Ärisüsteemid sunni või muul hageja poolt viidatud kummalisel alusel. Kuna töötajad sõlmisid kõik vastavad kokkulepped ise, ei saa rääkida kolmandate isikute poolt ettekavatsetud ja teadlikust inimkapitali suunamisest konkurendi juurde.
8.Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milliseid etteheidetavaid faktilisi tegusid kostja on toime pannud, mida teised juhatuse liikmed ei ole toime pannud. Ühise esindusõiguse tõttu ei saanud kostja ühtegi õigustoimingut teise juhatuse liikmeta teha. Hageja väited seoses juhatuse liikme kohustuste väidetava rikkumisega on alusetud. Kostja täitis juhatuse liikme ametikohustusi nõuetekohaselt ning jätkas seda ka pärast töötajate lahkumist OÜ-st Kinex Ärisüsteemid kuni kostja tagasikutsumiseni OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatusest 26.09.2001.
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kohus leidis, et 04.02.2000 ainuosaniku otsusega on tõendatud, et alates 04.02.2000 valiti OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatusse juurde 3 uut juhatuse liiget, s.h ka kostja. 09.10.2000 kutsusid osanikud I. S. OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatusest ja prokuristi kohalt tagasi. 26.09.2001 OÜ Kinex Ärisüsteemid osanike otsusega on tõendatud, et alates 27.09.2001 kutsuti tagasi senised juhatuse liikmed – kostja, Elar Tammeraja ja A. K.. Seega lõppesid kostja volitused OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liikmena 26.09.2001, mitte 04.02.2003 nagu hageja märgib.
12.Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda konkurentsiseadusest (KonkS). Kohus ei nõustunud hageja väitega, et töötajate üleviimine teise ettevõttesse põhjustas OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte languse, samuti, et ümbersuunamine OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tõi kaasa 4 480 000 krooni suuruse kahju. Kohtule esitatud 02.02.2001 osanike koosoleku protokollist nähtub, et ettevõtte olukord nõudis juba 2001.a veebruaris strateegilise investori kaasamist, samuti leiti, et OÜ Kinex Ärisüsteemid vajab tegevjuhti ja Scala teemajuhti. Seoses sellega, et osanikud otsustasid müüa OÜ Kinex Ärisüsteemid strateegilisele investorile, leidis kohus, et juba 2001.a alguses olid tekkinud OÜ-l Kinex Ärisüsteemid majanduslikud raskused. Ka tunnistaja E. T. ütluste kohaselt halvenes ettevõtte majandusseis juba 2000.a-l ja tekkis suur kahjum. Juhatus vähendas kulusid, hakkas otsima uut tegevjuhti ning uusi finantseerimisvõimalusi.
13.Riigikohus on 16.11.2005 lahendis nr 3-2-1-115-05 rõhutanud, et heade kommete ja tavadega võib teatud juhtudel vastuolus olla see, kui ühe äriühingu töötajad töötavad samal ajal ka selle äriühinguga konkureerivas äriühingus. Töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 3 kohustab töötajat hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Kuna töötaja võib omal soovil ilma põhjust märkimata töölepingu lõpetada (TLS § 79 lg 1), siis 3(10)
ei saa lugeda kõlvatuks konkurentsiks asjaolu, et ta pärast töölepingu lõpetamist läheb tööle endise tööandja konkurendi juurde. Osaühingu juhatuse liikme konkurentsikeeld on sätestatud äriseadustiku (ÄS) §-s 185, kuid äriseadustik ei sätesta konkurentsikeeldu osaühingust lahkunud äriühingu juhtorgani liikmete suhtes. Kuna konkurentsikeelu näol on tegemist töötaja tegevusala või töökoha vaba valiku piiramisega, siis peab see piirang olema sätestatud seaduses või poolte kokkuleppes. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ta oleks sõlminud kokkuleppeid oma majandushuvide või ärisaladuste kaitseks töötajate või juhtorgani liikmete töölt lahkumise korral. Kuna hageja ei ole oma juhtorgani liikmetega ega töötajatega sõlminud kokkulepet konkurentsi osutamise keelamise kohta pärast nende kohustuste täitmise lõppemist, ei ole kostja hageja töötajaid ära kasutanud konkurentsiseaduse tähenduses. Seega ei ole kostja poolt toimunud õigusvastast tegevust juhatuse liikmena. Kuna kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme ametikohustusi, ei saa sellest olematust rikkumisest olla tekkinud OÜ-le Kinex Ärisüsteemid kahju. Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks kallutanud hageja töötajaid enda juurde tööle asuma, s.o neid ära kasutanud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kostja oleks hageja töötajaid enda juurde millegagi meelitanud.
14.Väidetava ülemeelitamise kohta on tunnistajad, endised OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajad A. K., S. K. ja T. L., avaldanud, et nad lahkusid OÜ-st Kinex Ärisüsteemid, kuna mingit alternatiivi sinna jääda polnud, kuna kogu juhtkond ja võtmeisikud lahkusid. A. K. ütluste kohaselt ei olnud töötajad enne OÜ XXL Ärisüsteemid minekut OÜ-s Kinex Ärisüsteemid rahul. Juhtimise valdkonnad olid katmata, ettevõtte juhtimise eest ei vastutanud keegi, samuti olid majanduslikud probleemid. Kohus leidis, et kuna kostjal ei olnud OÜ-ga XXL Ärisüsteemid muud seost kui töösuhe kuni 28.01.2005, puudus kostjal ka OÜ-s XXL Ärisüsteemid selles osas igasugune otsustuspädevus, sh pädevus sõlmida OÜ XXL Ärisüsteemid poolt mistahes lepinguid kolmandate isikutega. Ka tunnistaja A. R. ütlustest nähtub, et kostjal oli OÜ-ga XXL Ärisüsteemid ainult tööalane suhe, kostja ei ole olnud ega ole ka hetkel OÜ XXL Ärisüsteemid osanik ega juhatuse liige.
15.Kostja 12.06.2001 teatest OÜ Kinex Ärisüsteemid klientidele nähtub, et kostja tegi üksnes ettepaneku kehtiv tugileping lõpetada poolte kokkuleppel, mitte aga ei kohustanud selleks kliente. Ka kohtuistungil leidis tõendamist, et müügiinimeste puhul on selline praktika tavaline, et lahkumisel teise firmasse antakse sellest klientidele teada ning kliendi vaba tahe on otsustada, kas ta jätkab suhet või mitte. Samuti nähtub kohtule esitatud nimekirjast, et OÜ-ga XXL Ärisüsteemid ei hakanud koostööd tegema umbes 10 OÜ Kinex Ärisüsteemid klienti ja enam kui pooled lõpetasid koostöö juba 2002.a alguses. Ka tunnistaja A. R. ütluste kohaselt sai osa OÜ Kinex Ärisüsteemid kliente ka OÜ XXL Ärisüsteemid klientideks. Seda põhjusel, et OÜ XXL Ärisüsteemid pöördus nende ettevõtete poole ja pakkus oma teenuseid. Ka mõned OÜ Kinex Ärisüsteemid tarnijad lõid lepingulisi suhteid OÜ-ga XXL Ärisüsteemid. Tunnistaja A. K. ütlustega on tõendatud, et kliendid olid seotud inimeste, mitte firmaga. Tunnistaja S. K.i ja T. L. hinnangul tulid OÜ Kinex Ärisüsteemid kliendid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid kaasa konsultantidega, sest neil oli tihe suhe, kogu info projektidest ja töödest on konsultandil teada. Klient läheb konsultandiga kaasa sõltumata sellest, kus konsultant töötab. Kostja nõustus ise ka hageja arvamusega, et majandustarkvara äris määravad ettevõtte väärtuse eelkõige kompetentsed töötajad, väljakujunenud kliendibaas, head tarnijad ja toimiv organisatsioon.
16.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, puudus kohtu arvates vajadus võtta seisukoht ja hinnata tõendeid väidetava kahju suuruse osas.
Apellatsioonkaebuse põhjendused
4(10)
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada, tagastada kostja menetluskulude katteks antud tagatis 200 000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Kaebuse kohaselt on kohus viidanud oma põhjendustes asjassepuutumatute seaduste redaktsioonidele. Kostjale etteheidetavad teod leidsid aset juunis 2001, mistõttu tuleb kohaldada juhatuse liikme kohustusi ja vastutust reguleerivaid norme, mis kehtisid nimetatud ajal. Kohus leidis valesti, et KonkS mitterikkumisest tulenevalt ei ole kostja rikkunud ka oma juhatuse liikme ametikohustusi. KonkS-st lähtumine ja kõlvatule konkurentsile viitamine kohtu poolt on üllatuslik, millega on rikutud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 348 lg 2 lauset 2. Hageja on kohtumenetluses tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ÄS § 306 lg 1 järgi.
19.Kostja ei tohtinud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustustest tulenevalt lahkuda oma kehtivate juhatuse liikme volituste ajal tööle OÜ-sse XXL Ärisüsteemid ega meelitada endaga kaasa OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajaid, kliente ja tarnijaid. Motiivi lahkuda ja võtta kaasa kogu OÜ Kinex Ärisüsteemid äritegevus kinnitab kostja 09.10.2000 e-mail. Juhatuse liikmed pidid mõistma, et nende kui juhtide otsus minna OÜ-st Kinex Ärisüsteemid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid ning OÜ Kinex Ärisüsteemid juhtideta jätmine võib viia ka töötajaid XXL-i lahkumise kasuks otsuse langetamiseni. Kohtu seisukoht, et enne OÜ-sse XXL Ärisüsteemid minekut ei olnud töötajad OÜ-s Kinex Ärisüsteemid rahul, on väär ega põhine asjas kogutud tõenditel. Tunnistajate T. L. ja S. K.i ütluste kohaselt oli OÜ-s Kinex Ärisüsteemid töö huvipakkuv, meeskond meeldiv ning palka maksti hästi, kuid OÜ-st Kinex Ärisüsteemid lahkusid nad põhjusel, kuna mingit alternatiivi sinna jääda ei olnud, sest kogu juhtkond ja võtmeisikud lahkusid. Kostja agiteeris aktiivselt kõiki OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajaid koos endaga OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle asuma. OÜ Kinex Ärisüsteemid 11töötajat 15-st lahkus 10. ja 11.06.2001 tööle OÜ-sse XXL Ärisüsteemid. Niivõrd paljude töötajate lahkumine ühte ja samasse ettevõttesse ei saanud olla juhus või kokkusattumus. Juhatuse liikme õigusvastane tegevus ei toimu vaid majandushuvide ja ärisaladuste kaitseks sõlmitud kokkulepete rikkumise teel, vaid juhatuse liikme üldine lojaalsus- ja hoolsuskohustus tulenevad õigusaktidest (ÄS § 306 lg 2 lause 3 ning TsÜS § 108 lg 1).
20.Kostja meelitas OÜ Kinex Ärisüsteemid kliente OÜ-sse XXL Ärisüsteemid kahel viisil. Esiteks, klientidega tihedates teenistussuhetes olnud OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajate meelitamisega OÜ-sse XXL Ärisüsteemid, teades, et kliendid järgnevad oma teenindajatele. Teiseks saatis kostja klientidele 12.06.2001 teate, milles andis mõista, et kuivõrd OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajad on lahkunud OÜ-sse XXL Ärisüsteemid, siis ei ole enam võimalik OÜ Kinex Ärisüsteemid kaudu teenuseid osutada, kuid ta soovib osutada tugiteenuseid OÜ XXL Ärisüsteemid kaudu edasi. Tarkvarakonsultatsioonide ja juurutuste valdkonna eripära seisneb selles, et konsultant/teenindaja on oma kliendiga tihedalt seotud. Uute IT süsteemide ja põhimõtete tundmaõppimine põhjustab kliendile alati probleeme, mistõttu tahab klient soetada teenuseid ainult oma teenindajalt, kes tunneb klienti ja IT süsteeme. Juhatuse liikmete ja töötajate OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööleasumine ning kostja teate edastamise mõju oli klientidele niivõrd suur, et ligi 60 klienti 70-st läks OÜ-st Kinex Ärisüsteemid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid üle. Eeltoodu põhjal ei ole kohus mõistnud õigesti juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuste olemust. Ükski hoolas ja lojaalne juhatuse liige ei tee äriühingu klientidele ettepanekut lõpetada leping ja asuda uude kliendisuhtesse konkureerivas äriühingus.
21.OÜ Kinex Ärisüsteemid oli teadmistemahukas ja intellektuaalkapitalil baseeruv ettevõte, mille majandusliku väärtuse moodustasid just selle erialaseid teadmisi rakendanud ning jaganud töötajad, konsultatsioonideks ja juurutusteks töötajaid vajalike tehniliste lahendustega varustanud tarbijad ning konsultatsioonide ja juurutuste eest maksnud
5(10)
kliendid. Hoolas ja ühingule lojaalne juhatuse liige peab kõiki neid ettevõtte väärtusi hoidma, mitte laskma omakasupüüdlikel motiividel või emotsionaalsetel konfliktidel ennast mõjutada ja asuma väärtusi teise äriühingusse üle viima. 09.10.2000 e-kiri tõendab et kostja tegevus OÜ Kinex Ärisüsteemid äritegevuse üleviimise kohta OÜ-sse XXL Ärisüsteemid oli planeeritud.
22.Kohus leidis ekslikult, et kostja ei põhjustanud oma juhatuse liikme kohustuste rikkumisega OÜ-le Kinex Ärisüsteemid kahju suuruses 4 480 000 krooni. OÜ-l Kinex Ärisüsteemid oli 2000.a-l küll majanduskahjum, kuid 2001.a-l kahjumi kasv peatati. Samas ei tähenda majanduskahjum pelgalt seda, et ettevõte polegi midagi väärt. Kohus on jätnud tähelepanuta K. K. ekspertarvamuse, mille kohaselt oli 2000.a-l OÜ Kinex Ärisüsteemid kahjum 1 660 000 krooni, kuid ilma selleta oleks OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtus olnud 6 140 000 krooni. 2001.a I poolel oli OÜ Kinex Ärisüsteemid väärt 4 480 000 krooni. AS-i Helmes investorina hindas OÜ Kinex Ärisüsteemid ettevõtte väärtustena just töötajaid, organisatsiooni, häid tarnijaid ja kliendibaasi. Pärast töötajate, klientide ja tarnijate üleminekut OÜ-sse XXL Ärisüsteemid oli OÜ Kinex Ärisüsteemid väärtusetu. Kui kostja ei oleks töötajaid, kliente ja tarijaid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid meelitanud ja oleks jätkanud koos teiste juhatuse liikmetega hoolsalt ja lojaalselt OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liikme kohustuste täitmist, oleksid ka OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajad, kliendid ja tarnijad OÜ-le Kinex Ärisüsteemid alles jäänud ning ettevõte edasi tegutsenud. Kostja põhjustas juhatuse liikme hoolsus- ja liikmekohustuste rikkumisega OÜ-le Kinex Ärisüsteemid kahju nende väärtuste ulatuses, mida ta OÜ-sse XXL Ärisüsteemid üle meelitas. Hageja tugineb RKTK 22.05.2005 otsusele nr 3-2-1-4105. Tulenevalt TsMS § 233 lg 1 võib kohus alati oma siseveendumise alusel kõiki asjaolusid arvestades otsustada kahju suuruse üle. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse nõue otsuse tühistamiseks on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormide rikkumise tõttu ning saata tsiviilasi kohtule uueks läbivaatamiseks.
25.Esmalt tuleb nõustuda pooltega selles, et maakohus on otsust tehes tuginenud asjassepuutumatutele seaduste redaktsioonidele ning KonkS-e rakendamine ei ole olnud mitte üksnes pooltele üllatuslik, vaid hageja nõuet silma pidades ka sisuliselt ebaõige. Kõigepealt tuleb tähele panna, et hageja heidab kostjale ette tegevust, mis leidis aset 2001.a kevad-suvel. Konkurentsiseadus võeti Riigikogu poolt vastu küll 05.06.2001, kuid seadus jõustus alles 01.10.2001. Teiseks saaks KonkS-st kohaldada juhul, kui hageja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude konkureeriva ettevõtja vastu (KonkS § 2). Hageja nõue ei ole aga suunatud mitte OÜ XXL Ärisüsteemid, vaid kostja kui OÜ Kinex Arvutisalong juhatuse liikme vastu viimase poolt väidetavalt ametikohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellise nõude esitamise õiguslikuks aluseks on ÄS § 187. Seejuures tuleb käesoleva vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse (VÕSRakS) §-de 2 ja 11 kohaselt lähtuda mitte nimetatud sätte kehtivast redaktsioonist, vaid regulatsioonist, mis kehtis enne 01.07.2002. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on nimetatud normi enesele otsust põhjendama asudes meelde tuletanud, kuid jätnud
6(10)
tähelepanuta, et muuhulgas tähendab selle normi sisu ka seda, et kohtuotsus peab põhinema vaidluses tuvastatud asjaoludele kohaldatavatel asjakohastel õigusnormidel.
26.Lisaks materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ei nõustu kolleegium ka maakohtupoolse nõude sisulise käsitlemisega. Osaühingu juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millest tulenevatele võlaõiguslikele õigustele ja kohustusele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Juhatuse liikme kohustusi tuleb seetõttu hinnata esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel. Enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 lg 1 redaktsiooni kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sisult samasugune oli juriidilise isiku juhatuse liikme vastutus ka enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel. Võlasuhtest tuleneva kahju hüvitamise kohustust täpsustas tsiviilkoodeksi (TsK) 19. ptk, esmajoones §-d 222 ja 227. Eeltoodu põhjal pidanuks maakohus osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude menetlemisel tuvastama, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, kas rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju ning kas rikkumine toimus juhatuse liikme süü tõttu. Metoodiliselt toimub koosseisu elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt ja samas järjekorras, nagu nimetatud. ÄS § 187 lg-st 1 ja TsK § 222 lg-st 1 tuleneva tõendamiskoormise jaotuse kohaselt lasub kohustuse rikkumise, kahju ja põhjusliku seose tõendamise kohustus hagejal. Rikkumise toimumist juhatuse liikme süü tõttu eeldatakse, mis tähendab, et süü puudumist peab tõendama juhatuse liige (TsK § 227 teine lause). Ükskõik millise koosseisuelemendi puudumine annab aluse hagi rahuldamata jätmiseks.
27.Maakohus on pidanud vajalikuks alustada hageja nõude analüüsi kahju olemasolu tuvastamisest. Võtnud selle eesmärgiks, on kohus aga asunud tegelema hoopis põhjusliku seose küsimustega ning jätnud kahju olemasolu tuvastamise kõrvale. Nii ei selgugi maakohtu lahendist, kas ettevõtte väärtuse vähenemist, millele hageja tugineb, saab pidada hagis esitatud kujul kahjuks või mitte. Kahju olemasolu kinnitamiseks esitatud tõendid on kohus jätnud tähelepanuta.
28.Kahjuna mõistetakse TsK § 222 lg 2 järgi võlausaldaja tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti võlausaldaja poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Hageja väitel tõi kostja käitumine kaasa OÜ Kinex Arvutisalong tegevuse seiskumise. Sellise asjaolu tõele vastamise korral võib OÜ-le Kinex Arvutisalong tegevuse seisukumisega tekkinud varalist olukorda võrrelda varalise olukorraga, kus ettevõte oleks edasi tegutsenud. Kahjuna saab nõuda ka saamata jäänud tulu hüvitamist, mida OÜ Kinex Ärisüsteemid oleks tegevuse jätkamisel eeldatavasti teeninud. Seejuures saab lähtuda hüpoteetilisest kasust, mida ettevõtte kaudu oleks saadud. Vastuse leidmiseks, milline oleks olnud ettevõtte hüpoteetiline väärtus kostjapoolse väidetava rikkumiseta, tuleb kasutada praktikas tunnustatud meetodeid (RKTK 21.12.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-04). Kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas OÜ Kinex Ärisüsteemid on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada (TsK § 229 lg 2), ning silmas tuleb pidada, et lepinguline kahju kuulub hüvitamisele vaid sellises ulatuses, mis oli rikkujale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel. Kui kohus asja uuel arutamisel leiab, et kahju olemasolu ja suuruse kohta esitatud tõendid on puudulikud, tuleb kohtul TsMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt hagejale vajadusel selgitada nõude aluseks märgitud asjaolu kohta esitatud tõendite ebapiisavust või sobimatust ning teha ettepanek esitada täiendavaid tõendeid.
29.Kostja poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise tuvastamise osas, millest maakohus oleks pidanud metoodiliselt nõude analüüsi alustama, on kohtuotsus samuti puudulik. 7(10)
Maakohus on tegelenud KonkS-e kohaldatavuse küsimustega ja jätnud sisulise hinnangu andmata hageja nõude tegelikule alusele ehk juhatuse liikme lojaalsuskohustuse väidetavale rikkumisele.
30.Äriühingu juhatuse liikmete olulisemateks üldisteks kohustusteks on tegutseda äriühingule majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning vältida oma tegevuses enda ja äriühingu huvide konflikti ehk nn üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus. TsÜS-i varasem redaktsioon ja muud Eesti seadused ei sisaldanud expressis verbis juhtorgani liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse nõudeid. See ei tähenda siiski seda, et selliseid kohustusi ei eksisteerinud. Need kehtisid õiguse üldpõhimõtetena, mille võis tuletada ÄS § 306 lg-st 2, TsÜS varasema redaktsiooni § 108 lg-st 1 sätestatud hea usu põhimõttest ja kohustuste täitmist reguleerivaks üldnormiks olnud TsK § 173 lg-st 1. Nimetatud sätetest võib järeldada, et lojaalsus tähendab eelkõige truudust juhitavale äriühingule, tegutsemist üksnes äriühingu huvides ning äriühingu huve eelistades, samuti huvide konflikti vältimist, avameelsust sisesuhetes, kõikide ärivõimaluste andmist esmalt äriühingule, konfidentsiaalsuskohustuse täitmist, tegutsemist kooskõlas heade ärikommetega ning ka konkurendi juures töötamise keeldu.
31.Konkurendi juures töötamise keeld tuleneb juhatuse liikme usaldussuhtest juhitava äriühinguga, mille nõuetekohane täitmine on raskendatud, kui juhatuse liige on samal ajal tööalaselt seotud mõne konkureeriva äriühinguga. Juhatuse liikmed peavad ametikohale asudes pühenduma juhitava äriühingu jaoks kasumi teenimisele ning eelistama äriühingu tegevusvaldkonnas viimase huve enda isiklikele huvidele. Keelatud on ka kaudselt, s.h kolmandate isikute kaudu juhitava ühinguga konkureerida ehk pahauskselt kasutada äriühingu instrumente ja ressursse kasumlike ärivõimaluste omandamiseks juhitava äriühingu asemel enda huvides. Kostja tegevusele hinnangu andmisel tuleb tähele panna ka seda, et lojaalsuskohustuse aluseks olev hea usu põhimõte kätkeb endas objektiivsuse kriteeriumit, mis välistab selgelt meelevaldsed ja ebamõistlikud väited, et äriühingule ilmselgelt kahjulikku tegevus vastas juhtorgani liikme subjektiivse hinnangu kohaselt juhitava äriühingu parimatele huvidele.
32.Kohtu hinnang puudub hageja väitele, et juhatuse liige ei tohi asuda oma ametisoleku ajal tööle konkureerivasse ettevõttesse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle asudes OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liige. Asjaolu, et kostja ei ole OÜ XXL Ärisüsteemid osanik või ei asunud ametisse juhtorgani liikmena, ei oma huvide konflikti seisukohast tähtsust, kuna kostja pidi ka konkurendi töötajana olema huvitatud uue palgamaksja heast ärilisest käekäigust. Kostja on oma tegevust selgitades väitnud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid oli kehval majanduslikul järjel ja et osanike vahel oli konflikt, kuid mingit objektiivset põhjendust, miks tema asumine juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal tööle konkureerivasse ettevõttesse vastas OÜ Kinex Ärisüsteemid huvidele, kostja esitanud ei ole. Asjakohane on hageja viide sellele, et motiivi lahkuda ning võtta kaasa kogu senine äritegevus selgitab kostja 09.10.2000 e-kiri, kus ta avaldab, et I. S.ga kerkinud konflikti jätkumisel on ainsaks mõttekaks alternatiiviks OÜ Kinex Ärisüsteemid tegevuse võimalikult kiire üleviimine uude ettevõttesse (II kd tl 42-43). Sellele tõendile ei ole maakohus hinnangut andnud.
33.Kohus ei ole samuti põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väitega, et ettevõtte juhtkonna samaaegne tööle asumine konkurendi juurde kallutas OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajaid, kliente ja tarnijaid OÜ Kinex Ärisüsteemid juurest lahkuma. Põhjendatud on apellatsioonkaebuses väljendatud pahameel selle üle, et maakohtu hinnang kostja poolt OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajate, klientide ja tarnijate konkurendi juurde üleviimise kohta esitatud tõenditele on olnud ühekülgne. Maakohtu seisukoht, et asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohata, et kostja mõjutas OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajaid 8(10)
konkurendi juurde tööle asuma, on eksitav. OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liige A. K. on andnud ütlusi, mille kohaselt algasid töötajate üleviimise arutelud siis, kui kostja tutvustas tunnistajale A. R., kes oli seotud OÜ-ga XXL Ärisüsteemid. Tunnistaja sõnul toimus mitu kohtumist OÜ XXL Ärisüsteemid ruumides, kus osales peale tunnistaja ka kostja, E. T. ja A. R.. OÜ Kinex Ärisüsteemid ruumides toimus tunnistaja kinnitusel koosolek, mille raames üleviimist tutvustasid kostja ja A. R. kõigile töötajatele (II kd tl 23). Tunnistaja T. L. on väitnud, et mäletab jutuajamist, kus üheks pooleks oli tema ning teiseks pooleks kostja ja A. R.. Jututeemaks oli kõigile OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajatele pakkumise tegemine minna üle OÜ-sse XXL Ärisüsteemid. Pakkumise tegid tunnistaja sõnul kostja ja A. R. koos (II kd tl 26). Töötajatele üleminemise pakkumise tegemist on kinnitanud ka tunnistaja A. R., väites seejuures, et töötajad soovisid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid tööle asuda üksnes tema pakkumise tulemusena (II kd tl 8). A. R. ütlused on selles osas vastuolus A. K., S. K.i ja T. L. ütlustega, kes on väitnud, et töötajate lahkumine toimus ka OÜ Kinex Ärisüsteemid juhtide tegevuse mõjul. Vaidlust ei ole kõnekas asjaolus, et OÜ-sse XXL Ärisüsteemid läks korraga tööle 11 hageja töötajat 15-st (I kd tl 74). Maakohtu otsusest ei selgu, miks kohus nende tõenditega ei arvestanud.
34.Klientide üleviimise tõendamiseks esitatud kostja 12.06.2001 teates on kostja OÜ Kinex Ärisüsteemid klientidele teada andnud, et OÜ Kinex Ärisüsteemid töötajad on asunud tööle OÜ-sse XXL Ärisüsteemid ning seetõttu ei ole enam võimalik klientidele OÜ Kinex Ärisüsteemid kaudu teenuseid osutada. Sealsamas on kostja teatanud, et klientidele soovib tugiteenuseid edasi osutada OÜ XXL Ärisüsteemid (I kd tl 40). Klientidele töötajate üleminemisele järgneval päeval saadetud teatest nähtub maakohtu arvates üksnes ettepanek tugiteenus lõpetada ning selles ei ole kliente üleminemiseks kohustatud. Kohtu sellisest seisukohast on puudu hinnang, kas kostja kui OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liikme poolt kõnealuse teate saatmine oli OÜ Kinex Ärisüsteemid suhtes lojaalne samm, ehk kas selline tegevus vastas kostja poolt juhitud ühingu ärihuvidele. Sellest, et teade ei olnud maakohtu arvates klientidele kohustav, on turumajanduse kontekstis kostja käitumisele õigustuse leidmine küsitav. Kohtu hinnang puudub ka hageja väite osas, et vaidluse lahendamisel tuleb silmas pidada tarkvarakonsultatsioonide ning juurutuste valdkonna eripära, mis seisneb selles, et konsultant/teenindaja on oma kliendiga tihedalt seotud. Seda põhjusel, et uute IT süsteemide ja põhimõtete tundmaõppimine toob klientidele harjumisvajaduse tõttu probleeme ning seetõttu soovib klient juhul, kui koostöösuhe toimib, soetada teenuseid ainult oma teenindajalt, kes tunneb kliendi IT süsteeme. Hageja viimati esitatud seisukoht kattub tunnistaja S. K.i selgitustega, et OÜ Kinex Ärisüsteemid kliendid tulid OÜ-sse XXL Ärisüsteemid üle, sest nad olid tihedalt seotud konsultantidega (II kd tl 25), ning tunnistaja A. K. ütlustega, mille kohaselt läksid OÜ Kinex Ärisüsteemid kliendid üle töötajate ülemineku tõttu ning sama teenust mujalt osta ei saanud (II kd tl 23).
35.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtul TsMS § 232 lg-st 1 juhindudes, s.t kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates otsustada, kas kostja käitumine OÜ Kinex Ärisüsteemid juhatuse liikmena oli tema poolt juhitud äriühingu suhtes lojaalne või mitte. Kui leiab tõendamist kostja tööleasumine konkurendi juurde juhatuse liikmeks oleku ajal isiklikke huve silmas pidades, äriühingu töötajate mõjutamine konkurendi juurde tööle minema ning kaasaitamine sellele, et lahkumine viiks endise tööandja juurest ilma vastava kokkuleppeta kaasa ka kliendid ja tarnijad, tuleb seda pidada äriühingu suhtes lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Kui kohus otsustab jätta mõne tõendi arvestamata, tuleb seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses põhjendada.
36.Põhjusliku seose tuvastamise juurde asudes tuleb maakohtul kostja käitumise hindamise kohta eelnevalt märgitut arvestades kontrollida, kas kostjale ette heidetud rikkumiste
9(10)
tagajärjeks oli OÜ-le Kinex Ärisüsteemid kahju tekkimine. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud.
37.Tuvastades TsK järgi kostja süüd, tuleb maakohtul hinnata nii rikkumise tagajärje võimalikku ettenähtavust kostja poolt kui ka kostjalt eeldatava hoolsuse nõuete rikkumist. Süüd sisustab TsK § 227 tahtluse ja ettevaatamatuse vormis, s.t kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ei rikkunud kohustust hooletult ega tahtlikult.
38.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid tuvastama ja esitatud tõenditele sisulist hinnangut andma. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
39.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.