Harju Maakohtu 14.06.2013 määrus menetlusabi taotluse lahendamise ja kaja käiguta jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J D määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S K (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Peeter Malve Kostja J D (isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 14.06.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 191 lg 1). Asjaolud
1.05.02.2013 esitas S K (hageja) Harju Maakohtule hagi J D (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Kuivõrd kostja isiklikult ei ilmunud 09.05.2012 kohtuistungile vaatamata kohtu nõudmisele ja hoiatustele, taotles hageja asja lahendamist tagaseljaotsusega.
3.14.05.2013 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. 12.06.2013 esitas kostja maakohtu tagaseljaotsusele kaja koos menetlusabi taotlusega kaja esitamiselt kautsjoni summas 225 eurot tasumisest vabastamiseks. Kostja esitas menetlusabi taotluse juurde tsiviilasjas nr 2-13-18025 10.06.2013 tehtud kohtumääruse, millega rahuldati kostja menetlusabi taotlus osaliselt, määrates riigilõiv hagiavalduselt summas 250 eurot tasumisele osamaksetena summas 50 eurot kuus.
4.Menetlusabi taotluse kohaselt oli kostja töötu perioodil 17.12.2012 kuni 01.04.2013. Kostja on abielus L Dga, kelle igakuine sissetulek on töötasu summas 990 eurot. Kostja ja tema abikaasa ühisomandis on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxx, mida
koormab ühishüpoteek summas 750 000 krooni (47 933,74 eurot) Sampo Panga kasuks. Kostjale kuulub ka 1⁄4 mõtteline osa kaasomandist aadressil xxxxxxxxxxx. Kostjal ja tema abikaasal on Sampo Pangaga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus tasuda igakuiselt 165 eurot maksetähtajaga kuni 2025. Lisaks on kostja taotluses esitatu kohaselt võlgu eraisikule umbes 3100 eurot. Muid kohustusi kostjal krediidiasutuste või muude võlausaldajate ees ei ole, samuti ei ole kostjal ka väärtpabereid ega muud olulist vara. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on kostja ja tema perekonna vältimatud püsikulutused ühe kuu kohta eluasemekulud 216 eurot, kulutused toidule 600 eurot, sidekulud 50 eurot, tervishoiukulud 20 eurot, muud vältimatud püsikulutused (riided ja jalatsid) 150 eurot. Maakohtu määrus
5.14.06.2013 määrusega jättis Harju Maakohus kostja menetlusabi taotluse rahuldamata, kostja kaja käiguta ja määras kostjale tähtaja kajalt kautsjoni 225 eurot tasumiseks 10 päeva jooksul määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest.
6.Kohus kontrollis TsMS § 181 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud menetlusabi andmise tingimuste täidetust. TsMS § 181 lg 1 p-s 1 sätestatud esimese tingimuse kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks olukord, kus menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt.
7.Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel juhindus kohus TsMS § 186 lg-tes 1-8 sätestatust. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-13-18025 on kohus juba hinnanud kostja majandusliku seisundit, siis käesolevas tsiviilasjas leidis kohus, et kostja majandusliku seisundi kohta ei ole täiendavaid andmeid vajalik koguda. Kohus lähtus kohtul olemasolevatest ja kostja esitatud andmetest.
8.Kohus leidis, et kostja taotluses märgitud kulutused toidule summas 600 eurot kaheliikmelises leibkonnas ei ole põhjendatud. Statistikaameti andmebaasi kohaselt olid kulutused toidule ühe leibkonna liikme kohta Põhja-Eestis 979,10 eurot aastas ja ilma lasteta leibkonna puhul 1103,40 eurot aastas. Kui lähtuda neist arvudest suuremast, siis on ühe inimese kohta keskmine kulu toidule 91,95 eurot kuus ja kaheliikmelises leibkonnas kokku seega 183,90 eurot. Kostja märgitud 600 eurot on ilmselgelt ülepaisutatud. Sellest järeldas kohus, et kostjal on juba ühe kuu jooksul mõistlikult majandades eraldada raha käesolevas asjas vajaliku kautsjoni tasumiseks. TsMS § 182 lg 2 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kostja igakuistest kulutustest ca 400 euro suurune summa ei ole mõistlik kulutus ja see ületab käesolevas asjas tasutava kautsjoni, siis jättis kohus menetlusabi taotluse sel alusel rahuldamata.
9.Teine oluline tingimus menetlusabi andmisel tulenevalt TsMS § 181 lg 1 p-st 2 on asjaolu, et esineb piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale.
10.Kohus leidis, et ka teisena nimetatud eeldus ei ole täidetud. Kostja tugineb kajas TsMS § 415 lg 1 p-le 3, mille kohaselt kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga. Nimelt rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega põhjusel, et vaatamata kohtu nõudmisele ja hoiatustele ei ilmunud kostja isiklikult kohtuistungile. Kostja sai kutse isiklikult kätte 14.04.2012 ning kostja oli 22.04.2013 esitanud taotluse mh kohtuistungi edasilükkamiseks, põhjendusel, et kostja on esitanud hagi hageja vastu pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus teatas kostjale enne istungit, et kostja taotlus istungi aja muutmiseks jääb rahuldamata. Kohtu määratud istungile 09.05.2013 jättis kostja isiklikult ilmumata, kuid ilmus kostja lepinguline esindaja. Kohtule selgitas esindaja, et kostjal jäi isikliku ilmumise kohustus ilmselt märkamata ja kostja arvas, et kohus peatab menetluse või lükkab istungi edasi ning esindaja taotles menetluse peatamist. Kohus lahendas kostja taotlused kohtuistungil, millega jättis menetluse peatamise ja istungil esitatud uue edasilükkamise taotluse rahuldamata. Kostja esindaja vaidles eelmenetluse lõpetamise ja asja sisulise arutamise alustamise vastu põhjusel, et kostja soovib isiklikult istungil viibida ning tema kui lepingulise esindaja viibimine ei ole piisav. Kostja on oma 15.03.2013 vastuses hagile teatanud, et ei vaidlusta asja läbivaatamist kohtuistungil. Samas ei ole kostja kohtule teatanud oma seisukohtades ega istungil esindaja kaudu, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või ilma kostja osavõtuta. Kostja on aga kajas väitnud, et kostjal ei olnud võimalik isiklikult kohtuistungile ilmuda, kuna tööandja ei vabastanud kostjat töölt ja seetõttu palkas kostja lepingulise esindaja kaitsma kostja huve. Teadet kohtusse ilmumise takistuse kohta kostja kohtule ei saatnud.
11.Kostja on esitanud kohtule kolm erinevat põhjendust kohtu määratud istungi edasilükkamiseks. TsMS § 422 lg 1 sätestab mõjuva põhjuse kohtuistungilt puudumiseks või mõne muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks. Kostja põhjendus, et tööandja ei lubanud kostjat kohtuistungile, ei ole antud juhul TsMS § 422 lg 1 mõttes mõjuv põhjus, kuivõrd kostjale oli kohtuistungi toimumise aeg teada juba 14.04.2013 ning kostjal oli võimalik tööandjaga varasemalt läbi rääkida kohtusse ilmumise kohustusest. Tööandja mittelubamisel oleks kostja pidanud kohut teavitama ilmumise takistusest enne kohtuistungi toimumist, mitte aga kaja esitamisel. Kohus leidis, et antud juhul ei ole tegemist sellise mõjuva põhjusega, mis oleks takistanud kostjat enne istungi toimumist teavitamast kohut nimetatud asjaolust. Enne istungi toimumist kostja tugines istungi edasilükkamisele teise kohtumenetluse tõttu. Ka see asjaolu ei ole kohtu hinnangul TsMS § 422 lg 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks kohtuistungilt puudumiseks. Selle sätte eesmärk on reguleerida selliseid juhtumeid, kus isiku objektiivsetest ja ootamatutest asjaoludest ei ole võimalik ilmuda istungile, mitte aga põhjus, et teises tsiviilasjas on esitatud hagi, mille menetlemine on pooleli. See asjaolu ei saa olla takistuseks kohtuistungile ilmumiseks. Mis puudutab aga 09.05.2013 kohtuistungil väljendatud põhjendusi, siis on ilmselgelt tegemist kostja enda hooletusega, et ta ei olnud märganud isikliku ilmumise kohustust. Samuti ei olnud kohus pooltele teada andnud taotluste lahendamisest ja seega ei saa eeldada, et kohus on ilma pooltele teatamata otsustanud menetluslikke küsimusi. Samuti märkis kohus, et kui kohus lahendab nimetatud taotlusi kohtuistungil, ei välista see isikliku ilmumise kohustust.
12.Kohus leidis, et esialgsel hinnangul ei ole kostja poolt toodud asjaoludel ja asja materjalide alusel tegemist TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 ja lg-s 4 sätestatuga, mille kohaselt ei või kohus teha tagaseljaotsust olukordades, kus kostja on jätnud kohtuistungile ilmumata. Tulenevalt eespool p-des 9–11 märgitust pidas kohus kaja perspektiivituks ja jättis ka sellel alusel menetlusabi taotluse rahuldamata.
13.Kohus andis kostjale kautsjoni tasumiseks tähtaja ning kuna menetlusabi taotluse lahendamise määruse jõustumise aeg ei ole teada, siis määras kohus kautsjoni tasumiseks tähtaja sõltuvalt määruse resolutsiooni vastava osa jõustumisest. Määruskaebus
14.12.07.2013 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 14.06.2013 määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus kajalt kautsjoni tasumise kohustusest vabastamiseks.
15.12.06.2013 esitatud menetlusabi taotluses palus kostja kohtul arvestada 10.06.2013 Harju Maakohtu määrust tsiviilasjas nr 2-13-18025, milles kohus oli juba hinnanud kostja varalist seisundit ja otsustanud anda talle menetlusabi kooskõlas TsMS §-ga
181.Nimetatud tsiviilasjas vabastas maakohus kostja 250 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kostja poolt määruskaebusele lisatud vastava määruse kohaselt on kohus rahuldanud kostja menetlusabi taotluse osaliselt, võimaldades kostjal tasuda hagiavalduselt riigilõivu 50 euro suuruste osamaksetena viie kuu jooksul.
16.Kaevatavas määruses, s.o 4 päeva hiljem, ei ole maakohus käesolevas tsiviilasjas nõustunud kohtu varasema seisukohaga ja hindas omamoodi kostja varalist seisundit, mille kohaselt on kostja siiski võimeline tasuma 10 päeva jooksul menetluskulud kautsjoni näol summas 225 eurot. Seejuures võttis kohus kahe perekonnaliikme toidukulude osas tõendite hindamisel arvesse ja viitas Statistikaameti andmetele, mis peegeldavad õigesti nimetatud kulusid.
17.Kostja leiab, et kohus ei saanud objektiivselt hinnata tegelikke kulusid kostja perekonnas, sest kostja ei märkinud õigesti oma perekonna tegelikku suurust ja igakuiseid kulusid kõigi perekonnaliikmete kohta. Perekonna koosseisu kuulub veel poeg A I (isikukood xxxxxxxxxxxx), kes teenis Eesti sõjaväes ajavahemikul 09.07.2012 kuni 07.07.2013. Nimetatud aja jooksul ja taotluse läbivaatamise hetkel elas ta puhkepäevadel oma ema juures ning oli kostja perekonna ülalpidamisel. Selle hulka kuulusid kulutused toidule, riietele jm. Kostja on määruskaebusele lisanud poja sünnitunnistuse ja enda abielutunnistuse.
18.12.06.2013 menetlusabi taotluse esitamisel kostja poolt ei märkinud ta kulutusi poja kohta, sest 10.06.2013 oli Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-18025 juba hinnanud kostja varalist seisundit ja kostja eeldas ekslikult, et tulenevalt kohtupraktikast ja tema teises asja tekkinud kohustusest maksta alates juulist 2013 viie kuu jooksul riigilõivu 250 eurot kuumaksetena 50 eurot, võetakse see kohtu poolt arvesse. Menetlusabi taotluse lahendamisel viitas kohus ka asjaolule, et kooskõlas TsMS § 181 lg 1 p-ga 2 on piisavalt alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine kujuneb edukaks.
19.Seoses sellega kostja teatas kohtule oma menetlusdokumentides, et ei nõustu hagiga vaid sel põhjusel, et ta ei tunnista hagejat oma ema Z J pärijaks. Kostja võttis oma ema pärandvara, sh vaidlusaluse korteri xxxxxxxxx vastu 2003. aastal, mille kohta hageja sai 20.12.2011 tema arvates omandiõiguse. Kostja soovis käesolevas asjas esitada vastuhagi, kuid kuna kohus oma 08.04.2013 määrusega keeldus rahuldamast kostja taotlust vastavate tõendite väljanõudmiseks, ei saanud kostja seda teha. Pärast seda esitas kostja tsiviilasjas nr 2-13-18025 Harju Maakohtule hagi hageja vastu pärimistunnistuse tühisuse tuvastamiseks. Nimetatu on kohtule teada, kuid vaatamata kostja korduvatele taotlustele käesoleva menetluse peatamise kohta kuni tsiviilasja nr 2-13-18025 läbivaatamiseni on kostja taotlused jäänud rahuldamata. Sellist kohtu loogikat järgides on kostja hinnangul ilmselt õige esmalt sunniviisiliselt lõpetada kaasomand ja seejärel vaidlustada selle seaduslikkust teises tsiviilasjas.
Menetluse edasine käik
20.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 14.06.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
22.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et maakohus on TsMS § 181 lg-s 1 sätestatud menetlusabi andmise eelduste kontrollimisel asunud põhjendatult seisukohale, et kostjat ei ole võimalik vabastada kautsjoni summas 250 eurot tasumisest kaja esitamisel. Seejuures on maakohus õigesti hinnanud kostja majanduslikku seisundit ning kostja menetluses osalemise edukust. Kuna maakohus on määrust piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu seisukohti korrata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud kostja menetlusabi taotluses esitatud ja tsiviilasja nr 2-13-18025 raames kogutud andmetest kostja majandusliku seisundi kohta. Asjaolu, et kostja ei märkinud taotluses perekonnaliikmena temaga puhkepäevadel koos elanud poega, ei oma ringkonnakohtu hinnangul sedavõrd olulist mõju kostja majanduslikule seisundile, mis võimaldaks otsustada menetlusabi andmise üle maakohtust erinevalt.
23.Asjakohatu on määruskaebuse viide tsiviilasjas nr 2-13-18025 kostja menetlusabi taotluse osalise rahuldamise kohta. Kolleegium selgitab, et maakohus ega ringkonnakohus käesolevas määruskaebemenetluses ei ole seotud teises tsiviilasjas maakohtu antud hinnanguga kostja majanduslikule seisundile. Lisaks märgib kohus, et erinevalt kostja poolt viidatud tsiviilasjast on käesolevas asjas menetlusabi andmata jätmine tingitud ka asjaolust, et kaja, mille esitamiseks kostja menetlusabi taotleb, ei ole perspektiivikas, st see ei võimalda asjas menetlust uuendada.
24.Arvestades TsMS § 181 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud menetlusabi andmise eelduste puudumist on maakohus õigesti jätnud kostjale menetlusabi andmata.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.