Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(8)

2-13-52060

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 08. novembri 2013 kohtumäärusega võeti võlgniku pärandvara pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Anne Tammeri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutine haldur kogus andmeid pärandvara kohta järgmiselt: 1) teavitas krediidiasutusi ja liiklusregistrit ajutise halduri nimetamisest ning palus neil esitada informatsiooni pärandvara ja kohustuste kohta ning seada vara käsutamise keelumärked pärandvarale; 2) tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametile pärandvara maksuvõlgade kohta; 3) saatis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale järelepärimisi pärandvara puudutavate täitemenetluste kohta; 4) kontrollis ehitisregistri ja kinnistusameti elektroonilist andmebaasi pärandvarasse kuuluvate õiguste kohta; 5) selgitas välja äriregistrisse kantud andmed pärandvaraga seotud isikute kohta. 6) tegi järelepärimisi notar T. J., kohtutäitur N. M. ja avaldajate esindajale. 2(8)

2-13-52060 Ajutisel halduril puuduvad andmed, et pärast pärandaja surma oleks pärandvara võõrandatud või koormatud.

EUR).

Konto on blokeeritud surmateatise alusel 04.06.2012. Kliendil aktiivsed lepingud puuduvad. Kohustused AS SEB Pank ees puuduvad. Kohustused AS SEB Liising ees puuduvad. Teenustasu võlgnevused AS SEB Pank ees puuduvad. T. Š. päris oma 05.12.2011.a. surnud poja S. Š.’i (isikukood 36211292233) pärandvara. S. Š.ile kuulus AS-is SEB Pank arvelduskonto nr. 10010396176013, mille saldo seisuga 19.08.2013 oli 1,09 eurot.

Muu vallasvara

Pärandvara hulgas ei ole muud vallasvara. 12.11.2013.a. teatas Maanteeamet, et T. Š. nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja ei ole olnud. 3(8)

2-13-52060

Kinnisvara

S. Š.i ja Y. S. (isikukood xxx) ühisomandis oli korteriomand asukohaga xxx, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 2465408; elamumaa 100%, 3toaline korter, 1. korrus, üldpind 60,70 m2. 10.02.2006 on korteriomand koormatud hüpoteegiga summas 189 000 krooni (12 079,30 erot) Swedbank AS kasuks. Inventuuri tegija ja avaldajate hinnangul on T. Š. osa väärtus 1000 eurot.

KOKKUVÕTE PÄRANDVARAST

T. Š. pärandvara hulgas on ühisomandina Y. Š.ga korteriomand asukohaga xxx Aseri vald (kinnistusraamatu registriosa nr. 2465408) ja 1,09 eurot S. Š.i arvelduskontol nr. 10010396176013 AS-is SEB Pank. Ajutise halduri hinnangul on hüpoteegiga koormatud korteriomand sisuliselt väärtusetu, kuna selle müümisel läheb omandajale üle võlg korteriühistu ees, mis 2013.a. oktoobri seisuga on 3326,25 eurot.

2-13-52060

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Eesti Energia AS KÜ Aseri Kooli 1 Swedbank AS AS SEB Pank

AS EMT

Kohtutäitur Natalja Malahhova

BIGBANK AS

AS SEB Pank

2,00 90,36 3 326,25 6 987,72 448,08 305,09 273,79 4 405,53 177,65

kokku

16 016,47

2-13-52060 järgi kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Vastavalt PankrS § 29 lõikele 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise haldur on tuvastanud, et pankrotivõlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodust tuleneb, et pärandvarast ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pärandvaras ei ole rahalised vahendid. Pärandvara hulka kuuluv kinnisasja väärtus on väga väike, kuna see on koormatud hüpoteegiga panga kasuks ning tasumata on võlg korteriühistule. Pankrotimenetlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Pankroti väljakuulutamisel oleks mõtet üksnes siis, kui seeläbi oleksid selged võimalused suurendada pankrotivara niivõrd, et lisaks kõikide massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele, on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud tuvastada mingeid võimalusi pankrotivara suurendamiseks. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Pankrotihaldur teeb ettepaneku määrata kohtu deposiiti pankrotimenetluse katteks makstava summa suuruseks 2000 eurot. Kui võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud, siis tuleb T. Š. pärandvara pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtuistung Kohtuistungil, toimunud 27. novembril 2013, jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukohtade juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja avaldajad, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara moodustab ca 1000 eurot (korterile on seatud hüpoteek), kohustused moodustavad ca 16 000 eurot. Ajutise halduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgniku pärandvaras on olemas vara, kuid selle väärtus ei kata võlgniku kohustusi ja pankrotimenetluse kulusid, pankrotivara müük oleks raskendatud, kuna korterile on seatud hüpoteek. Samuti kohustused iga päevaga suurenevad, sissetulekuid aga ei ole. Seega leiab kohus, et on kindlaks tehtud, et võlgniku pärandvara on püsivalt maksejõuetu.

6(8)

2-13-52060 PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohtul puuduvad andmed isikute kohta, kellel oleks huvi pankrotimenetluse jätkamise vastu ning kes sooviksid pankrotimenetlust finantseerida. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi ja võlgniku kohustused suurenevad (korteriga seotud kommunaalmaksed). Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning ajutise halduri tasu moodustab 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131,01 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutine haldur palus hüvitada ajutise halduri tasu riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Kohus leiab, et ei ole õige hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest, kuna pärandajal oli vara - korteriomand - mille arvel neid kulutusi on võimalik kanda. Tasu ja kulutuste kandmine korteriomandi arvel eeldab aga korteriomandi müümist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile.

7(8)

2-13-52060 PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 8 saab analoogia korras kohaldada ka juhul, kui raugeb pärandvara pankrotimenetlus. Pärandvara omab sarnasusi juriidilise isikuga. Pankrotimenetluse mõtte ega eesmärgiga ei ole kooskõlas see, kui pärandvara pankrotimenetlus lõpeb sisuliselt eimillegagi ning pärandaja vara ei ole võimalik kasutada pankrotimenetluse kulude katteks. Haldur palus määrata talle tasuks 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Korteri väärtuseks on 1000 eurot ehk isegi kui eeldada, et korteri müüakse madalama hinnaga, siis peaks sellest piisama halduri tasu maksmiseks. Seega tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista pärandvara arvelt. Ajutisel halduril tuleb pärandvara müüa ning korraldada halduri tasu maksmine vara müügist saadud raha arvel. PankrS § 29 lg 4 kohaselt kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.