Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

O. P. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o korrektse hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kohus tuvastas, et hageja ei ole hagiavalduses esinevaid puudusi kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud, sealjuures on kohus vangistuses viibivale hagejale saadetud määruse tõlkinud vene

keelde, et kostja sellest täielikult aru saaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 33 lg 1 alusel peavad kohtule esitatud dokumendid olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Kohus selgitas hagejale, et esitatud hagiavaldus ei vasta vorminõuetele, kuna see on võõrkeeles, ning kohustas hagejat esitama hagiavaldust eesti keeles. Kohus selgitas hagejale, et hagi on esitatud vale kostja vastu kuna kostjaks peaks antud asjas olemas Eesti Vabariik. Samuti on hageja jätnud kohtu määratud tähtajaks tasumata riigilõivu. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus selgitas käiguta jätmise määruses, et hagiavalduse nõudelt tuleb tasuda riigilõivu summas 300 eurot. Hageja ei ole riigilõivu tasunud ega esitanud kohtule maksekorraldust. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 alusel kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hageja ei ole hagiavalduses puudusi kõrvaldanud ega palunud tähtaja pikendamist. Hagiavalduses esinevad kõrvaldamata puudused ei võimalda kohtul hagi menetleda. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg- 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-6776 jätta tervikuna hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm, kohtunik

2(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.