Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-47665
Tsiviilasi
Kristi Märksi hagi K.P.E. OÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks või rahalise hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. mai 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kristi Märksi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. november 2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) – Kristi Märks (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Kalmer Märks Vastustaja (kostja) – K.P.E. OÜ (rk: 11174944), esindaja Uve Valkenklau
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2013 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kristi Märks esitas 19.11.2012 maakohtule K.P.E. OÜ vastu hagi, milles palus tunnustada ainuomandust temalt õigusvastaselt võõrandatud hobusele Estra (233002100009010). Kui hobust ei ole mõjuval põhjusel võimalik tagastada, palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis tekitatud kahju (1500 eurot) ulatuses. Hagiavalduse kohaselt ostsid Uve Valkenklau kostja esindajana ja hageja 31.05.2012 Jarek Jõelalt kaks eesti tõugu hobust. Hobuste eest maksti kokku 1100 eurot, ühe hobuse hind oli seega 550 eurot. U. Valkenklau ja hageja viisid hobused Olavi Topmanni tallu. Eelnevalt sõlmitud suulise lepingu alusel pidi üks hobune kirjutatama hageja ja teine kostja nimele. Ettemaksuna oli hageja andnud U. Valkenklaule 400 eurot, lisaks tuleb müügihinna katteks arvestada hageja saamata jäänud töötasu ca 150 eurot kostjale tehtud tööde eest. U. Valkenklau kirjutas esialgu ka hageja hobuse kostja nimele. Hageja nõude peale kirjutada üks hobune hageja nimele kirjutas U. Valkenklau Eesti Hobusekasvatajate Seltsile avalduse märkida hageja hobuste passides hobuste kaasomanikuks. See toimus kolm kuud pärast ostu. Septembris läksid U. Valkenklau ja hageja lahku ning pidid hobused ära jagama. 02.11.2012 avastas hageja, et hobused on ära viidud. Hobuste passid olid kostja raamatupidaja Arno Saameni käes. 29.10.2012 andis A. Saamen U. Valkenklaule ainult ühe hobuse (Ets) passi. 12.11.2012 sai hageja kinnituse, et hobused on müüdud Anne Lahesoole. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg-le 1 võib kaasomandit tervikuna võõrandada vaid kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 73 lg 1 alusel võib kaasomanik küll temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, kuid sama paragrahvi 2. lõike järgi on kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. AÕS § 74 lg 2 kohaselt on kõigi kaasomanike kokkuleppeta tehtud tehing kehtetu ja tehingu teinud kaasomanik on kohustatud hüvitama teistele kaasomanikele sellega tekitatud kahju. Vastavalt eesti tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogrammile on pass dokument hobuse päritolu, jõudluse ja identifitseerimise kohta, mis kuulub hobuse juurde ja peab omaniku vahetuse korral hobusega kaasnema. Selleteemaline punkt on ka EU määruses (Komisjoni määrus (EÜ) nr 504/2008, 06.06.2008). A. Lahesoo, olles Eesti Hobusekasvatajate Seltsi liige, teades kaasomandist ja ühe hobuse passi puudumisest, ei saa olla heauskne ostja. Hagejale on seoses hobuste ebaseadusliku võõrandamisega tekkinud kahju 1500 eurot, mis on 2–3-aastase eesti tõugu hobuse turuhind.
12.03.2013 esitas hageja kohtule taotluse, kus teatas, et taotleb kostja ja A. Lahesoo vahelise müügilepingu tühisuse tunnustamist ja ühe hobuse omandiõiguse üleandmist hagejale. Kui hobuse omandiõiguse üleandmine hagejale ei ole võimalik, soovib hageja rahalist hüvitist 1500 euro ulatuses. Hageja märkis, et tema kulud on olnud järgmised: 400 eurot hobuste ostul, 150 eurot töö kostjale, ca 100 eurot hein, sepa teenused, söödakott.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidete kohaselt ostis hobused kostja, kes sai ka nende omanikuks. Juriidiliselt ei ole hageja kaasomanik. Hageja märgiti passi kaasomanikuna, et tal oleks õigus hobustega tegeleda. Kostja võõrandas hobused 100 euro eest, hagejalt ta luba küsima ei pidanud. Kostja ostis hobused heast südamest, kostja esindaja ja hageja olid elukaaslased, 2012. a sügisel nende suhted halvenesid. Hageja andis hobuste ostmisel 300 eurot. Kostja ei ole valmis raha hagejale tagastama, kuna tal on hageja vastu nõudeid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 6. mai 2013 otsusega K. Märksi hagi K.P.E. OÜ vastu omandiõiguse tunnustamiseks või rahalise hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja tunnistaja A. Lahesoo sõidukulu katteks 42,70 eurot riigi kasuks ning määras, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus leidnud (3-2-1-62-05 p 17), et omandiõiguse tunnustamise hagi rahuldamine eeldab muuhulgas selle tuvastamist, et hageja on omanik. Seega peab hageja tõendama, millal ja millisel viisil hageja väidetav omand (omandiõigus) tekkis. Hageja on terve praeguse menetluse kestel väitnud, et hobuste müügileping sõlmiti tema ja kostja seadusliku esindaja ning J. Jõela vahel eesmärgiga omandada üks hobune kostjale ja teine hagejale. Kostja väitel pooltel sellist tahet ei olnud. Hageja esitas oma väidete tõenduseks hobuse Estra passi, kus on märgitud hobuse omanikuks kostja ja kaasomanikuks hageja. Teise hobuse passi ei ole hageja esitanud. Nimetatud hobusepassis on märge, et see ei tõenda omandiõigust. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 504/2008 p 1 järgi on hobuse pass registreeritud hobuslaste identifitseerimisdokument. Määruse lisa 1 järgi märgitakse hobuse passi identifitseerimisdokumente väljastava organi nõudmisel omaniku või omaniku esindaja nimi. Seega arvestas kohus hobuse passis olevat kannet omaniku kohta kui ühte tõenditest poolte tahteavalduste suhtes, mitte kui hobuse omandiõigust tõendavat dokumenti. Kostja ei ole tõendanud väidet, et märge hageja kaasomandi suhtes hobuse passis tehti ainult selleks, et hagejal oleks õigus hobustega tegeleda. Kohus leidis, et tunnistajate J. Jõela, A. Saameni ja O. Topmanni ütluste, esitatud tõendite ning poolte käitumise põhjal müügilepingu sõlmimise ajal võib lugeda tuvastatuks, et hageja ja kostja soovisid ühe hobuse kaasomandisse omandada. Hageja on esitanud kohtusse aga ühe hobuse ainuomandi tuvastamise nõude. Hageja ei ole tõendanud, et poolte sooviks müügilepingu sõlmimise hetkel oli hobuste omandamine nii, et üks hobune jääb hageja, üks kostja omandisse. Pooled vaidlevad selle üle, kui suure osa müügihinnast tasus hageja. Isegi juhul, kui lugeda hageja osaks 400 eurot (kostja seaduslik esindaja väidab, et hageja andis 300 eurot), ei saa selle põhjal asuda seisukohale, et hageja sai ühe hobuse ainuomanikuks, kuna hobuste müügihind kokku oli 1100 eurot (ühe hobuse hinnaks seega 550 eurot). Hageja väitel tuleks osa, mis jääb puudu ühe hobuse hinnast, arvestada tasutuks hageja poolt kostja kasuks tehtud tööga. Hageja ei ole esitanud ühtegi töösuhet kinnitavat tõendit. Tunnistaja A. Saameni ütluste järgi on hageja meililt talle saabunud arved ja hinnapakkumised, kuid viimane ei tõenda hageja ja kostja vahelist kokkulepet tehtud töö tasustamise suhtes. Arvestades, et hageja ja kostja seaduslik esindaja olid lähedastes suhetes, ei saa üksnes A. Saameni tunnistuste põhjal eeldada, et hageja saatis dokumente õigussuhte alusel, mis annaks talle kostja vastu nõudeõiguse. Seega tuleb jätta hageja nõue hobuse Estra ainuomandi tunnustamiseks rahuldamata.
Hageja kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks VÕS § 115 järgi on see, et talle on kahju tekkinud, st et ta on oma omandist ilma jäänud. Kuna menetluses ei leidnud tõendamist, et hageja oleks hobuse Estra ainuomanik, ei saa talle olla tekkinud hagis nimetatud ainuomandi kaotamisest kahju. Seega tuleb ka hageja ainuomandi kaotusest tulenev kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Hageja kahju hüvitamise nõue kaasomandi osa kaotuse eest tuleb samuti jätta rahuldamata. Kohus luges tuvastatuks, et hageja oli hobuse Estra kaasomanik. Hobuste valdajaks on kohtumenetluse ajal A. Lahesoo, kuid kohus oli seisukohal, et A. Lahesoole ei ole hobuse Estra omand üle läinud ja seega ei ole hagejal ka kahju tekkinud. Kuigi hageja viidatud AÕS § 74 lg 2 ei kehti alates 01.07.2003, võib Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-85-07 toodu põhjal asuda seisukohale, et kostja AÕS § 74 lg-ga 1 vastuolus olev käsutus ei ole kehtiv. Hageja ei ole tahteavaldust hobuse võõrandamiseks teinud, seega sõlmis omandi ülemineku kokkuleppe ning andis valduse üle üksnes kostja, saades müügilepingu järgi A. Lahesoolt tasu 2012 sügisel 100 eurot. A. Lahesoo võis saada hobuste omanikuks hobuste valduse saamisel juhul, kui ta omandas hobused, olles asja üleandmisel olnud heas usus (AÕS § 95 lg 1). Kohus leidis, et A. Lahesoo ei olnud kaasomandis olnud hobuse valduse saamise hetkel heas usus. A. Lahesoo kui hobuteenust pakkuva isiku tunnistused viitavad sellele, et A. Lahesoole oli teada võimalik vaidlus hobuste omandiõiguse üle. A. Lahesoo väitis kohtuistungil, et ta nägi, et hobuse passis on viide kaasomanikule, kuid teda ei huvita teiste vahelised asjad. Olukorras, kui omandajal on selge alus eeldada, et hobuste omandiküsimuses võib olla vaidlus, ei saa valduse üleminekul eeldada omandaja heausksust. Hagejal võib olla nõue A. Lahesoo vastu hobuse Estra valduse üleandmiseks AÕS § 80 alusel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.K. Märks esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. mai 2013 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tuvastada K.P.E. OÜ ja K. Märksi kaasomand hobuste Ets ja Estra suhtes, tuvastada K.P.E. OÜ ja A. Lahesoo vahelise hobuste Ets ja Estra müügilepingu tühisus ning lahutada K.P.E. OÜ ja K. Märksi kaasomandis olevad hobused reaalosadeks nii, et hobuse Estra ainuomand määratakse K. Märksile. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja öelnud, et ostu-müügileping sõlmiti kolme osapoole (J. Jõela, kostja ja hageja) vahel. Hageja ütles, et tal oli kokkulepe kostjaga ehk eristada tuleb kahte eraldi lepingut. Üheks on J. Jõela ja kostja vaheline leping ning teiseks kostja ja hageja vaheline leping. Kostja esindaja U. Valkenklau tunnistas, et sai hageja käest sularaha. A. Saamen andis ütlusi, et U. Valkenklau on öelnud, et ühe hobuse peaks tegema hageja nimele. Hageja on märgitud mõlema hobuse passi kaasomanikuna. Komisjoni määruse (EÜ) nr 504/2008 alusel ei saa hobuse passi kirjutada kedagi muud kui omanikku või looma eest vastutavat isikut. Kostja on välja toonud, et hagejal on kohustused hobuste ees. Kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise. Hageja kaasomandit kahe hobuse suhtes ei eitanud ükski kostja toodud tunnistaja, vastupidi, kõik tunnistasid, et hagejal on hobuse ees kohustused. O. Topmann rääkis hageja emale, Helle-Rita Märksile, hageja 400-eurosest osamaksust kostjale. Tunnistaja O. Topmann antud fakti ümber ei lükanud, kui hageja esindaja seda istungil temalt küsis. Kui füüsiline isik teeb juriidilise isiku heaks tööd, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, tuleb töö eest tasuda kokku lepitud tasu. Hageja on öelnud, et tegi kostja heaks tööd, ning A. Saamen on antud väidet ka tõendanud. Kostja heaks tehtud tööga teenitud tasu, ligikaudu 150 eurot, pidi katma puudujääva summa hobuse maksumusest. Vastavalt VÕS §-le 9 leping sõlmitakse, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kuna
U. Valkenklau ja hageja vahel oli ostu-müügilepingu ajal isiklik suhe, siis saavutati kokkulepe, et mõlema hobuse kaasomanikud on kostja ja hageja. Seega leping on sõlmitud ning asjaolu, et hageja sai piiramatu ligipääsu mõlemale hobusele ja passis kaasomanikuks, viitab, et ostjale võimaldati mõlema hobuse mõttelise osa üleminek. Seega hobused on kostja ja hageja kaasomandis võrdsetes osades; 2) tuvastas kohus ekslikult, et pooled soovisid ühe hobuse kaasomandisse omandada. Kumbki pool ei ole öelnud, et hageja ja kostja soovisid ainult ühe hobuse kaasomandisse omandada. Hageja on kogu aeg öelnud, et esialgne soov oli see, et üks hobune saaks hageja omaks ja teine jääks kostja omandisse. Kokkulepe saavutati aga selles, et pooled said mõlema hobuse kaasomanikeks; 3) esitas hageja kohtule koopia mõlema hobuse passist. Materjalid saadeti istungisekretär Maria Looritsale koos hagiavaldusega. E-toimikus kirjas olevate materjalide hulgas on kiri FWTsiviilasinr2-12-45198.msg, milles sisalduvad failid: Etsi passi koopia.pdf ja Estra passi koopia.pdf. Kohus võttis saadetud materjalidest menetlusse vaid hagiavalduse; 4) leidis kohus ekslikult, et hageja esitas kohtusse ühe hobuse ainuomandi tuvastamise nõude. Hageja soov oli, et tõendataks hobuste kaasomand, tuvastataks kostja ja A. Lahesoo vahelise tehingu tühisus ning leitaks lahendus kostja ja hageja kaasomandi lahutamiseks kohtu poolt, sest pooled ei ole omavahel kokkuleppele jõudnud; 5) rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8; § 232 lg 1), kuna jättis tähelepanuta hageja esitatud seisukohad ja dokumendid. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja jättis osad tõendid tähelepanuta, mille tagajärjeks on asjaolude väär tuvastamine. Kohus tõlgendas ebaõigesti ja hageja kahjuks hageja taotlusi.
5.K.P.E. OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning märgib, et: 1) vastustaja soovib kohtusse kaasata EHS-i esindaja, kes märkis hageja hobuste kaasomanikuks, kuigi ostu-müügilepingus on hobuste ostjana kirjas ainult kostja; 2) vastustaja soovib kohtus välja selgitada tegeliku põhjuse, miks praegune olukord tekkis. Hageja peab aru andma, mis toimus hobustega ja kuidas ta püüdis neid alatute võtetega endale saada; 3) vastustaja esitab kohtule kõik kulud ja kahjud seoses hobuste pidamise ning hageja tegevusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Maakohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt soovis hageja tema ja K.P.E. OÜ kaasomandi tuvastamist hobuste Estra ja Ets suhtes, K.P.E. OÜ ja A. Lahesoo vahelise hobuste Estra ja Ets ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamist, hageja ja K.P.E. OÜ kaasomandis olevate hobuste Estra ja Etsi suhtes kaasomandi lõpetamist ja hageja omandiõiguse tunnustamist hobuse Estra suhtes ning hagejale hobuse Estra valduse üleandmist. Lisaks märkis hageja, et kui hobuse Estra omandiõiguse üleandmine talle ei ole võimalik, soovib ta hobusse eest rahalist hüvitust.
7.1.Eelnevast nähtuvalt olid hageja nõuded ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamiseks ja talle hobuse Estra valduse üleandmiseks esitatud A. Lahesoo vastu. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud A. Lahesood menetlusse kostjana kaasatud ning maakohtu istungi protokollidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale selgitanud A. Lahesoo kostjana menetlusse kaasamise
vajadust. Seega ei olnud A. Lahesoole tagatud TsMS-s ettenähtud menetlusosalise (kostja) õiguste kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et ilma kostjat kaasamata ei saanud maakohus võtta seisukohta ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise ja hobuse Estra valduse üleandmise nõude kohta. Vastavalt TsMS § 656 lg 1 p-le 2 ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.
7.2.Ringkonnakohus möönab, et hageja ei ole oma nõudeid selgelt formuleerinud. Samas on hageja esitatud asjaoludest võimalik aru saada, et tema lõppeesmärgiks on hobuse Estra valduse saamine. Maakohtu 15.04.2013 istungil on hageja kinnitanud, et ta soovib ühte hobust endale tagasi (t.l 106 pöördel). Sama seisukohta kinnitas hageja ka ringkonnakohtu istungil. Samuti on maakohus vaidlustatud otsuse p-s 10 väljendanud seisukohta, et hagejal võib olla nõue A. Lahesoo vastu hobuse Estra valduse üleandmiseks AÕS § 80 alusel. TsMS § 392 lg-s 1 on sätestatud eelmenetluse ülesanded ning nende täitmiseks peab maakohus muu hulgas välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes (lg 1 p 1) ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (lg 1 p 3). Kui maakohus leidis, et hageja nõuded ei ole selged, oleks maakohus pidanud hageja nõuded ja menetlusosaliste ringi välja selgitama. Hageja esindaja seisukoht maakohtu 15.04.2013 istungil (t.l 106 pöördel), et A. Lahesood saaks menetlusse kaasata kohtuväliselt, on arusaamatu ega ole kohtule siduv. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus eelmärgitud asjaolusid hagejale selgitama ning vajadusel määrama TsMS § 3401 lg 1 järgi hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
8.Nähtuvalt asja materjalidest lõpetas maakohus 14.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-45198 menetluse K. Märksi hagis K.P.E. OÜ vastu kaasomandi lõpetamiseks seoses K. Märksi hagist loobumisega (vaidlus seoses samade hobustega). Samas määruses maakohus selgitas pooltele TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi. Hageja on selgitanud, miks ta esimesest hagist loobus (soovis esitada ka nõude ostumüügilepingu tühisuse tuvastamiseks) ning sellistel asjaoludel saab hageja vaatamata maakohtu 14.01.2013 määrusele esitada käesolevas hagis nõude kaasomandi lõpetamiseks ning TsMS §-s 432 sätestatud tagajärg antud juhul ei kohaldu.
9.TsMS § 173 lg 3 alusel jaotab menetluskulud maakohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.