Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

euro ulatuses ja vara vastavate kohustuste täitmiseks puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 11.11.2013 on Capital Inkasso OÜ tasunud kohtu tagatiste kontole 1500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Kohus määras 27.11.2013 toimunud kohtuistungil Capital Inkasso OÜ-le tähtaja kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks tasuda täiendavalt ettemaksuna 1000 eurot. Vastav summa tuli tasuda hiljemalt 11.12.2013, kuid Capital Inkasso OÜ ega muu isik pole seda tasunud ettenähtud ajaks. Kohus leiab, et kuna Marko Talil ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja Capital Inkasso OÜ pole pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud, siis on põhjendatud lõpetada XXX pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud asjas puuduvad tõendid, mis viitaksid pankroti põhjusena kuriteo tunnustega teole või raskele juhtimisveale. Kohus leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on antud juhul muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud tähenduses. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, kokku 1056 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine haldur hüvitada 38 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ning kulutused välja mõista kohtu deposiiti kantud tagatise arvelt büroole, mille kaudu haldur tegutseb - INC Partner (registrikood 11008111). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud. Arvestades seda, et võlgnikul ei ole vara ajutise halduri tasu hüvitamiseks ning menetlus on algatatud Capital Inkasso OÜ avalduse alusel, tuleb ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 1094 eurot (koos käibemaksuga) tasuda Capital Inkasso OÜ poolt 11.11.2013 antud tagatise arvelt. Ajutise halduri tasust ülejääv osa tagatisest, 406 eurot, tuleb Capital Inkasso OÜ-le tagastada. Menetluskulud jätab kohus TsMS 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna leiab, et see on menetluse asjaolusid ning lõpplahendit arvestades õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.