Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

1(3)

2-13-3835

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) või kontole nr 333416110002 (Danske Bank) või kontole nr 17001577198 (Nordea Bank), viitenumber 3100057484. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi J Š vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu SMS Laen AS ja kostja vahel interneti vahendusel 14. jaanuaril 2011 sõlmitud lepingust nr 275283. Lepingu alusel kandis SMS Laen AS 14. jaanuaril 2011 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 200 eurot. Kostja kohustus laenusumma 200 eurot ja intressi 80 eurot tasuma hiljemalt 20. märtsiks 2011. Kostja on laenu tagasimakse tähtaeg pikendanud üks kord kuni 19. aprillini 2011, tasudes laenupikendamistasu. Kostja on sooritanud ühe makse summas 140 eurot. Kostja võlgnevus tagastamata laenupõhiosa eest on 60 eurot. Lepingu p 4 kohaselt moodustab 200 eurot suuruse laenu (perioodiga 60 päeva) intressimäär 308% aastas. Laen oli väljastatud intressiga 80 eurot laenu perioodi eest. Vastavalt lepingu p 11 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus sätestatud intressimääras kalendripäevas. Laenu tagastamise tähtajast 19. aprill 2011 kuni hagi esitamiseni on kostjale arvestatud viivis summas 409,18 eurot (60 eurot x 793 päeva x 0,86%). Hageja vähendab vabatahtlikult viivist summani 60 eurot. Lepingu punktide 10.2.1, 10.2.2, 10.2.3 ja 10.2.4 alusel on hagejal õigus laenu tagasinõudmisele suunatud menetluskulutuste hüvitamisele. Hageja on kokku arvestanud 2(3)

2-13-3835 kostjalt menetluskulutusteks 70 eurot ning vähendab vabatahtlikult selle suurust 35 euroni. Hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS omandas loovutamislepingu alusel nõude J Š vastu. Seisuga 25. juuni 2013 on kostja võlgnevus hagejale: tagastamata laenusumma 60 eurot, intress summas 80 eurot, viivis summas 60 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot, kokku 235 eurot. Viru Maakohus 27. juuni 2013 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus. Kohtumäärus ja hagiavaldus koos hagimaterjalidega on kostjale kätte toimetatud postiasutuse vahendusel tema elukohas Saksamaal 28. septembril 2013 (kättetoimetamise väljastusteade on kohtule tagastatud tl 48). Kostjale oli antud vastamiseks 28 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses väljendanud nõusolekut hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile õigeaegselt vastamata jätmiseks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, mis annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 102 sätestab võlgniku kohustuse teatama võlausaldajale kohustuse täitmist takistavast asjaolust. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aasta. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Lähtuvalt VÕS § 164 lg 1 ja lg 2 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus summas 235 eurot, millest laenu põhiosa summas 60 eurot, laenu intress summas 80 eurot, viivis summas 60 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 3(3)

2-13-3835 Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 60 eurot (45 eurot oli tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 15 eurot hagiavalduse esitamisel). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks riigilõivu summas 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.