OÜ ATI Profiil, Osaühing Loode Vara, OÜ Delfes Metall, Osaühing Merona Systems hagi Ktiman Thulema AS, AKTSIASELTS TALLINNA VESI vastu veevarustuseja kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus hagi tagamise avalduse lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kitman Thulema AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I OÜ ATI Profiil (registrikood 10681946, asukoht Tallinna mnt 23A, 90509 Haapsalu, Harju maakond) Hageja II Osaühing Loode Vara (registrikood 11643818, asukoht Katusepapi 10A-0, 11412 Tallinn) Hageja III OÜ Delfes Metall (registrikood 10713921, asukoht Väike-Sõjamäe 3a, 11415 Tallinn) Hageja IV OÜ Merona Systems (registrikood 10924455, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Sander Kostja I Kitman Thulema AS (registrikood 10093994, asukoht Kesk-Sõjamäe 3, 11415 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Ilo Rannu, lepinguline esindaja advokaat Karmen Turk Kostja II AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326, asukoht Ädala 10, 10164 Tallinn)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 390 lg 1).
3.Asjaolud
1.27.09.2013 esitasid OÜ ATI Profiil (hageja I), Osaühing Loode Vara (hageja II), OÜ Delfes Metall (hageja III) ja Osaühing Merona Systems (hageja IV) Harju Maakohtule hagi Ktiman Thulema AS (kostja I) ja AKTSIASELTS TALLINNA VESI (kostja II) vastu veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamise kohustamiseks.
2.Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse hagi tagamiseks, milles palusid kohustada kostjat I jätkama hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Hagejad on alates kinnistute ja/või nendel paiknevate ehitiste omandamisest kuni käesoleva hetkeni ostnud kostjalt I veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust. Kostja I ostab vastavat teenust omakorda kostjalt II. Hagejate ja kostja I vahel on sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste leping.
3.Kostja I saatis 13.12.2012 Sõjamäe piirkonna teenuse tarbijatele, sh hagejatele, teated selle kohta, et kostja I lõpetab alates 01.10.2013 veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise Sõjamäe piirkonna kinnistutele. Seejuures tõstis kostja I sama teatega alates 01.02.2013 oluliselt teenuste hindu. Kostja I on väidetavalt alustanud enda tarbeks uue vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitamisega ning soovib seetõttu alates 2013. aasta oktoobrist alustada olemasoleva hagejate kinnistuid teenindava torustiku likvideerimist. Kostjal I ei ole tekkinud õigust hagejatega sõlmitud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks ega teenuse osutamise lõpetamiseks. Hageja leiab, et kostja I on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg-te 1 ja 5 mõttes ja kostjal I on lisaks ka seadusest tulenev kohustus teenuse osutamiseks.
4.Hagejad rõhutavad, et ilma hagi tagamiseta jääksid hagejad alates 01.10.2013 täielikult ilma veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenusest. Ühtlasi on kostja I teatanud sellest, et ta alustab 01.10.2013 tema hallatava veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi utiliseerimistöödega. Hagejad tegelevad Sõjamäe piirkonnas neile kuuluvatel kinnistutel majandustegevusega ning vajavad selleks nii tootmisvett kui oma töötajate tarbeks olmevett ja samuti heitvee ärajuhtimise teenust. Kostja II teenuse osutamise ülevõtmisest keeldumise tõttu pole hagejatel mingit kindlust selle suhtes, kas ja millal veevarustuja kanalisatsiooniteenuse osutamine taastuks, kui kostja I teenuse osutamise
1.oktoobriks 2013 lõpetaks. See tähendaks, et hagejate majanduslik tegevus asjassepuutuvatel kinnisasjadel seiskuks määramata ajaks, mistõttu kannataksid hagejad olulist kahju. Kostja II on teenuse osutamise ülevõtmise tingimuseks seadnud uute trasside ja autonoomsete liitumispunktide väljaehitamise, mis tähendaks hagejatele kulutusi sadade tuhandete eurode ulatuses ning võtaks aega aastaid. Hagejate hinnangul on selliste kohustuste panemine veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tarbijatele ebaseaduslik. Lisaks sellele tuleks hagejatel finantseerida kinnistusiseste uute trasside ehitust kuni uute liitumispunktideni. Selliseid kulutusi pole hagejad võimelised kandma. Eeltoodust tulenevalt puuduks hagejatel ilma hagi tagamiseta praktiliselt igasugune võimalus tagada veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasolu ja majandustegevuse jätkuvus käesoleva tsiviilvaidluse kestel.
Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2013 määrusega hagi tagamise avalduse ja keelas kostjal I veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja/või vahendamise lõpetamise alates 01.10.2012 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistutel Tallinnas ning kohustas kostjat I osutama või vahendama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistutel Tallinnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust senistel tingimustel kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kohus märkis, et määrus on viivitamata täidetav.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Selle sätte järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-74-10 p 12 esimene lõik). Sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel TsMS § 377 lg 2 alusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.
7.Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud, siis hindab kohus hagi tagamise avalduse lahendamisel esmalt seda, kas hagiavaldus vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-124-04 p 17 kolmas lõik). Kohtu hinnangul vastab hagiavaldus TsMS § 338 ja § 363 nõuetele. Hagi tagamise avalduse lahendamisel ei täheldanud kohus TsMS §-s 371 loetletud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ja märkis, et sisuliselt kontrollib seda asja lahendav kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Hagi tagamise avalduse lahendamiseks vastab hagiavaldus piisavas ulatuses hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas.
8.Hageja on kohtu hinnangul oma nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud ja seega vastab hagi tagamise avaldus ka TsMS § 381 lg 2 nõuetele. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleva määruse p-des 2-4 välja toodud asjaolude põhjal võib hagejate majandustegevus seiskuda ja seega tekib hagejatel majanduslik kahju. Järgmiseks kontrollis kohus, kas hageja taotletud hagi tagamise abinõu on kohane ja proportsionaalne. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine, muu hulgas lähenemiskeelu kohaldamine. Hageja esiletoodu põhjal asus kohus seisukohale, et hagi tagamise abinõu on kohane ja proportsionaalne. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on tegemist üldhuviteenusega, mille kättesaadavus peab olema tagatud.
9.Nimetatud põhjustel tuleb hagejate avaldus hagi tagamiseks rahuldada ja hagi tagamise abinõuna kohustada kostjat I jätkama hagejatele veevarustuse-ja kanalisatsiooniteenuse osutamist kuni käesoleva tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
10.Juhindudes TsMS § 387 lg 1 esimesest lausest ja § 310 lg-st 1 toimetab kohus käesoleva määruse pooltele kätte. TsMS § 387 lg 1 teine lause võimaldaks kohtul hageja taotlusel hagi tagamise määruse kostjale kättetoimetamine edasi lükata, kuid sellist taotlust ei ole hageja esitanud.
Määruskaebus
11.16.10.2013 esitatud määruskaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu 30.09.2013 määruse või alternatiivselt, asendada maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu selliselt, et kohustada kostjat I vahendama xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx kinnistutel Tallinnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenust kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni tingimusel, et selleks vajalikud kulutused hüvitatakse hagejate poolt.
12.Kostja I esitab määruskaebuses rea asjaolusid, mis omavad tema hinnangul tähtsust määruskaebuse lahendamisel. Kinnistute omandamise osas märgib kostja, et ei vaidlusta hagiavalduses viidatud kinnistute kuulumist hagejatele ja lisab tõendina kostja I ja hageja I vahel sõlmitud Tallinnas aadressil xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx asuvate kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingu. Lepingu p-i 10.1 alusel kostja I müüs ning hageja I ostis xxxxxxxxxxxxx asuva kinnistu. Midagi muud, sh liitumist, lepinguga ei ostetud. Lepingu p 7 aluse seatakse hagejale I müüdavale kinnistule (xxxxxxxxxxxxxxxx) kostja kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille sisuks on, et kostjal I on õigus paigaldada kinnistule ja omandada ning kasutada kinnistul maatükiga püsivalt ühendatud veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikke koos kaevudega, nende kaudu vee juhtimiseks kinnistule ja vee, sealhulgas heitvee, ärajuhtimiseks maatükilt. Isikliku kasutusõiguse lõppemisel on kostjal I õigus kolme (3) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõppemise päevast kinnistul asuvad käesoleva lepingu alusel seatud isikliku kasutusõiguse alusel rajatud tehnorajatised ära vedada ilma, et kummalgi poolel tekiks kulude hüvitamise kohustust.
13.Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise osas märkis kostja I, et hagejatel puuduvad liitumised piirkonnas veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ainuõigust omava kostjaga II. Kostja I on ajalooliselt vahendanud hagejatele kostja II veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuseid, milleks olid kostja I ja osade hagejate vahel ka lepingud. Osaliselt osutas kostja I teenuseid ka suuliste kokkulepete alusel. Vahendamise põhjuseks on olnud asjaolu, et kostja I on eeldanud trasside üleandmist kohustatud ja ainuõigust omavale kostjale II, milleks on toimunud läbirääkimised alates 2002. aastast, kuid kokkuleppeni jõutud ei ole. 2012. aasta lõpuks oli kostjale I selge, et kostja II ei kavatse piirkonnas ÜVVKS alusel veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kohusust kostja I trasse kasutades alustada ega neid trasse üle võtta. Seoses hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamisega märgib kostja I, et vahendab teenust lisaks hagejale veel 4-le ettevõttele, kes jätavad igakuiselt kostjale I tasu maksmata. Kõik teenuse vahendamiseks sõlmitud lepingud on sõltumata nende sõlmimise vormist üles öeldud hiljemalt 01.04.2009. Hagejal on ülesütlemise teatest säilinud vaid wordi formaadis dokument, mida tõendamiseks esitada ei ole mõtet. Samas tõendab ülesütlemise fakti asjaolu, et hagejad esitasid omakäeliselt täidetud teated lepingu ülesütlemisest alates 01.04.2009 koos liitumistaotlustega kostjale II. Kostja I on küll faktiliselt jätkanud teenuse osutamist, kuid seda mitte lepingulise kohustuse, vaid heanaaberlike suhete hoidmiseks.
14.Kostja I leiab, et hagi tagamise menetluses tuleb hinnata hagi lubatavust, mh TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 ning § 423 lg 2 p 1 ja 2 nimetatud asjaolusid, milline kohustus tuleneb seadusest ja ka kohtupraktikast. Seejuures viitab kostja I TsMS § 378 lg-le 4, § 3 lg-le 1 ja § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 ning Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-73-12, 3-2-1124-04 ja 3-2-1-86-12.
15.Kostja I märgib, et hageja hagiavaldus on rajatud ebaõigetele fakti- ja õiguslike põhjenduste kogumile, sest kostjal I puudub mistahes lepinguline või seadusest tulenev kohustus hagejatele teenust vahendada. Ilma sellise kohustuseta ei saa hagejatel olla seadusega kaitstud õigust või huvi ja sellist hagi ei saa pidada esitatuks
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostjal I puudub kinnistute müügilepingust tulenev kohustus veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamiseks, mida tõendavad asjaolud, et hagejate poolt kinnistute ostmisel ei kaasnenud nendega liitumist ega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kohustust. Samuti puudub kostjal I muu lepinguline kohustus veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks, sest kõik sellekohased lepingud on üles öeldud 2009. aastal ning teenuse vahendamise lõpetamisest teatati hagejatele ette ligi aasta. Kostjal I puudub ka eriseadusest tulenev kohustus veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks, sest puudub ÜVVKS säte, mis kohustaks kostjat I veeteenust osutama, sest kostja I ei ole veeettevõtja. Vee-ettevõtja on õigustermin, mis omab seaduses kehtivat legaaldefinitsiooni. ÜVVKS § 7 sätestab, et on olemas kaks viisi, kuidas isik kvalifitseerub vee-ettevõtjaks - isik on kas kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtja või on ta seda faktiliselt. Kostja I ei ole määratud veeettevõtjaks Tallinna linnas. Kuna kostja I poolt vahendatava teenuse kaudu ei saa teenust vastavalt ÜVVKS § 2 lg-s 1 sätestatule mitte ükski elanik, siis ei ole võimalik kehtiva seaduse alusel kvalifitseerida kostjat I faktiliseks vee-ettevõtjaks. Seega on väited sellest, kas kostja I on vee-ettevõtja, tautoloogilised ja pahatahtlikud. Samuti puudub üldseadus, mille alusel kohustuks kostja I teenuse vahendamist jätkama.
16.Teenuse vahendamine ei ole kostja I hinnangul reaalselt ega finantsiliselt võimalik kostja I trasside kaudu selliselt, et tagada teenuse jätkusuutlikkus ja maandada sellest tulenevad riskid (nt reostusriskid). Isegi kui kostja I sooviks enda põhitegevuse kõrvalt jätkata teenuse osutamist, ei ole see objektiivselt võimalik trasside amortisatsiooni, nende suuruse (kilomeetreid trasse mis on algselt ehitatud 50datel sadade kuupmeetrite vee läbimiseks), nendesse tehtud ebaseaduslike sisselõigete ja ühenduste, nende peale ehitatud hoonete ja hiljuti Elektrilevi OÜ kaevetöödega seoses toimunud trasside purunemise tõttu. Trasside kasutuse jätkamine nõuaks investeeringuid, mis ületaks kordades kostja, samuti veevarustusteenuse tänaste alltarbijate investeerimisvõime. Kostja I selgitab, et selline võime saab olla vaid isikul, kellele on antud ainuõigus teenuse osutamiseks sadades kordades suuremal maa-alal, võimaldades selliselt kasumlike piirkondade kaudu kahjumlikemate ja investeeringumahukate piirkondade ristsubsideerimise.
17.Kostja I leiab, et seega puudub hagejatel seadusega kaitstud õigus või huvi, millest tulenevalt puudub alus hagi tagamiseks.
18.Kostja taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel hagi tagamise abinõu asendamist. Maakohus on kohustanud mööblitootjat panustama enda käibevahendid mitte ettevõtte arengusse ning põhitegevusse, vaid teiste ettevõtete äritegevuse võimaldamisesse, võimaldamaks neil käidelda üheksa inimese tarbimisele vastavat veekogust läbi kilomeetreid pikkade hooldust vajavate trasside ning tööstusliku pumpla.
19.Maakohus on hagi tagamise abinõu rakendanud kaalumata kostjale I oluliselt vähemkoormavaid alternatiive, mis ei hõlmaks hagejatele 27 kandi veevarustusteenuse tagamiseks kilomeetrite pikkuse trasside kogumi ning pumpla ülalpidamist, hooldust ja opereerimist. Kostja I leiab, et samaväärne, kuid oluliselt vähemkoormav abinõu oleks veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamine paakautodega. Kostja I eeldab, et vaidlustatava määruse sõnastuse kohaselt on võimalik veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamine muude vahendite kui trasside kaudu (sh. paakautod). Samuti ei nõua vaidlustatud määrus eraõiguslikult isikult teenuse vahendamist tasuta, vaid arvestades olukorda, et puudub kehtiv leping, on kostjal I õigus nõuda kulude hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel kõigilt teenuse vahenduse saajatelt.
20.Veevarustusteenuse tagamise osas märgib kostja I, et hagejate igakuine kogutarve on väiksem 7-liikmelise perekonna poolt kuu aja jooksul koduses majapidamises kasutatavast. Seega on hagejate väited sellest, et vesi on vajalik tootmiseks, teadlikult valed või lihtsalt kohut eksitavad. Selge on, et kodutarbimisega võrreldavat veekogust ei ole võimalik kvalifitseerida hagejate tootmiseks vajalikuks veeks, millest tulenevalt saab veetarbimine olla muudel eesmärkidel, nt töötajate hügieen ning kohvi keetmine. Selleks tarbeks on kostja I valmis tagama hagejatele kostja II vee vahendamise, kuid seda paakaautodega. Selline lahendus oleks optimaalne, kuivõrd hagejad saaksid kasutada vett ning kostja suudaks määrust täita, st. vahendada veeteenust. Veetrassidega hageja hilissügise ja varakevade suurvee ning maalihete ajal veeteenust tagada ei suuda. Kostja I hinnangul ei suudaks olemasolevate trasside kaudu ükski isik, ka kostja II mitte, veeteenuse olemasolu tagada. Selline teenus oleks hagejatele kulupõhine.
21.Kanalisatsiooniteenuse tagamise osas märgib kostja I, et teeb endast parima, et hoida pumplat kevadeni operatiivsena, kuid vajadusel peavad hagejad ning ka kostja I ise olema valmis, et ka kanalisatsiooniteenuse vahendamine võib toimuda paakautode kaudu. Ka seda hagejatele ja ka kostjale I kulupõhiselt. Vastus määruskaebusele
22.Hagejad ja kostja II paluvad jätta rahuldamata kostja I määruskaebus ja taotlus hagi tagamise abinõu asendamiseks ning menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja I kanda. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 30.09.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
25.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebuses esiletoodud asjaolude põhjendatuse ja tõendatuse üle saab kohus otsustada asja sisulise lahendamise käigus, mitte hagi tagamise vajaduse üle otsustades. Hagi tagamise menetluses saab kohus hinnata seda, kas hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses esiletoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja nõue olla põhjendatud. Seejuures nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hagejad on veenvalt põhistanud oma nõuet ja hagi tagamise vajadust, kuivõrd vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimiseta lõpeb hagejatele veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine, mis võib põhjustada hagejate majandustegevuse seiskumise ja tekitada kahju. Seega on hagejatel õigustatud huvi hagi tagamise korras veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja vahendamise lõpetamise keelamiseks.
26.Kuna kostja I poolt esiletoodud asjaolud trasside kaudu teenuste osutamise jätkamise võimatuse kohta ei ole senises menetlusstaadiumis tuvastamist leidnud, on maakohus hagi tagamisel õigesti lähtunud eeldusest, et kuivõrd kostja I on teenust sel viisil seni osutanud, tuleb seda hagejate majandustegevuse jätkumise õigustatud huvides kuni vaidluse lõpuni või teenuse osutamise võimatuse selgumiseni jätkata. Eeltoodu põhjal on hagi tagamine vaidluse asjaolusid arvestades kooskõlas TsMS § 378 lg-ga 4.
27.Kostja I poolt taotletud hagi tagamise abinõu asendamist ei pea ringkonnakohus võimalikuks. Hagejad on hagi tagamise korras palunud keelata kostjal I veevarustuse6
ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja vahendamise lõpetamise ja kohustada kostjaid jätkama eelnimetatud teenuse osutamist senistel tingimustel, s.o torustikühenduse kaudu. Kostjatel vastava teenuse osutamise kohustuse olemasolu on käesolevas asjas vaidlusaluseks asjaoluks. Kostja I ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks põhjust väita, et hagejate majandustegevuse seisukohast ei ole vahet, kas vesi ja kanalisatsiooniteenus on tagatud paakautost või tootmishoonete torustikust. Seetõttu ei sobi hagi tagamiseks ega vasta hagi tagamise eesmärgile kostja I poolt taotletud viisil veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.