Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
25. august 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9697
Tsiviilasi
OÜ ATI Profiil hagi Kitman Thulema AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2017/809
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ATI Profiil määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ATI Profiil OÜ (registrikood 10681946, asukoht Tallinna mnt 23A, 90509 Haapsalu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja Kitman Thulema AS (registrikood 10093994, asukoht Kesk-Sõjamäe 3, Tallinn 11415)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja ATI Profiil OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.OÜ ATI Profiil (hageja) esitas Harju Maakohtule 21. juunil 2017.a hagi Kitman Thulema AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2017/809. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamise korras täitemenetluse peatamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt jõustus 01. märtsil 2017. a tsiviilasjas nr 2-13-32597 tehtud otsus, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 5220,75 eurot ja viivised. 05. mail 2017. a esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas vastastikused nõuded võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 järgi. Tasaarvestuse alusena kasutas hageja talle kuuluvat kostja vastu suunatud nõuet, mis põhineb asjaolul, et kostja on teadvalt ja eesmärgipäraselt jätnud täitmata tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtud määruse, millega kohus kohustas kostjat hagi tagamise korras osutama hagejale veeteenust perioodil 30. september 2013. a – 23. juuli 2015.a kuni tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni. Kuna tasaarvestuse tulemusena on kostja nõuded lõppenud, on hageja suhtes täitemenetluse läbiviimine õigustamatu. Esimese astme kohtu määrus
3.26. juuni 2017. a määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul on hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja nõue õiguslikult perspektiivitu.
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg, mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Seetõttu tuleb tasaarvestusele tugineva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamise otsustamisel esiteks kontrollida, millal hageja väidetud tasaarvestusolukord tekkis. Kui täidetakse kohtulahendit, siis peab hagiavaldusest ning ka hagi tagamise taotlusest nähtuma, et tasaarvestuse alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist (TMS § 221 lg 2).
6.Hageja on tasaarvestuse alusena kasutanud talle kuuluvat kostja vastu suunatud kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb asjaolul, et kostja on teadvalt ja eesmärgipäraselt jätnud täitmata tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtud kohtumääruse, millega kohus kohustas kostjat hagi tagamise korras osutama hagejale veeteenust kuni tsiviilasjas nr 2-13-45343 tehtava lõpliku lahendi jõustumiseni (hagiavalduse p. 4). Kohtumäärus oli viivitamata täidetav. Seega kohustus kostja osutama hagejale veeteenust perioodil 30. september 2013. a kuni 23. juuli 2015. a. Käesoleval juhul tekkis tasaarvestusolukord alates päevast, mil kostja jättis täitmata hagi tagamise määrusest tuleneva kohustuse osutada veeteenust hagejale. Hageja kahju hüvitamise kogunõude osas tekkis tasaarvestusolukord tsiviilasjas nr 2-1345343 kohtulahendi jõustumisel 23. juulil 2015. a. Täitedokumendiks olev kohtulahend tsiviilasjas nr 2-13-32597 jõustus aga 01. märtsil 2017. a (hagiavalduse p. 1). Seega tugineb hageja asjaoludele, mille tõendatuse korral on välistatud TMS § 221 lg 2 järgi hagi rahuldamine, sest taasarvestusolukord on tekkinud enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
7.Hageja on kostjale esitanud tasaarvestuse avalduse 05. mail 2017. a (hagiavalduse p. 2). Hageja rõhutab, et kostja hagi tagamise määruse rikkumisel põhinevad hageja kahju hüvitamise nõuded ei saanud tsiviilasjade nr 2-13-32597 ja nr 2-13-45343 esemeks olla
ainuüksi seetõttu, et kahju, mis hagejale on põhjustatud, on tekkinud peale tsiviilasjade nr 2-13-32597 ja nr 2-13-45343 algatamist. Kohus märkis, et kahju nõude (VÕS § 115 lg l) tasaarvestamiseks ei pea esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada vastaspoolele ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 05. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10). Seega saanuks ka hageja esitada enda nõude ja tasaarvestusavalduse kostjale enne, kui kohus tegi tsiviilasjas nr 213-45343 lõpplahendi (ning kohus oleks saanud hagejalt väljamõistetavat summat tasaarvestatava summa võrra vähendada).
8.Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada oma kahju hüvitamise nõue soovi korral eraldi menetluses. Hagejale positiivse kohtulahendi korral on hagejal õigus pöörduda vajadusel oma nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et tasaarvestuse teostamine ja tasaarvestusele tuginemine ei ole isiku põhiõigus, mida ta peab saama alati realiseerida. Tasaarvestuse instituut on sisse viidud selleks, et kaks vastastikku võlgu olevat isikut ei peaks tehniliselt tegema samaliigilisi sooritusi vastastikku, vaid et tasaarvestuse abil saaks luua olukorra, kus soorituse peab tegema (kui üldse, siis) väiksemas ulatuses see võlgnik, kelle kohustus peale tasaarvestust mingis osas alles jääb. Tasaarvestuse eesmärk ei ole ega tohi olla jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud täitedokumendi täitmise takistamine.
9.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-134-07 leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 peamine eesmärk on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud. Kohus märkis tulenevalt eeltoodud Riigikohtu lahendist, et käesoleva hagi menetlemine tekitaks hagejale täiendava menetluskulude tasumise kohustuse, kuivõrd hageja poolt kohtuni toodud asjaolude pinnalt ei ole käesoleval hagil edu perspektiivi.
10.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Määruskaebus
11.Hageja esitas 27. juunil 2017. a määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 26. juuni 2017. a määruse ja kohustada maakohut võtma hagi menetlusse. Samuti palus hageja tagada määruskaebus selliselt, et peatada kohtutäitur Risto Sepp poolt hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 027/2017/809.
12.Hageja ei nõustu maakohtu järeldustega. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-15 p-le 10, kuid on jätnud arvestamata lahendi p-s 11 toodud Riigikohtu täiendavad selgitused. Vastavatele selgitustele tuginedes märgib hageja, et käeoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hagejal puudus objektiivne võimalus esitada kahju hüvitamise nõudel põhinev tasaarvestuse vastuväide tsiviilasja nr 2-13-32597 raames. TsMS § 329 lg 1 järgi tuleb pooltel esitada kõik asjaolud, tõendid ja taotlused hiljemalt maakohtus eelmenetluse lõpuks. Tsiviilasja nr 2-13-32597 eelmenetlus lõppes oktoobris 2013. a. Hageja õigus nõuda kostjalt kogukahju hüvitamist tekkis 23. juulil 2015.a. Seega tekkis hageja kahju hüvitamise nõue ühes tasaarvestuse võimalusega peale tsiviilasja nr 2-13-32597 eelmenetluse lõppemist. Hagejal tekkis tasaarvestuse õigus alles peale tsiviilasja Riigikohtus läbi vaatamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-15).
13.Ringkonnakohus käitus tsiviilasja nr 2-13-32597 raames hageja suhtes vastuoluliselt, võttes ühelt poolt 19. oktoobri 2016 istungil vastu kostja hilinenult esitatud tõendi, ent teiselt poolt ei võimaldanud vaatamata menetlusliku olukorra muutumisele hagejal esitada omapoolseid täiendavaid asjaolusid ja tõendeid. Hageja küll soovis esitada hagi tagamise määruse rikkumisel põhineva kahju hüvitamise vastuväite (menetlusliku tasaarvestusavalduse), kuid ringkonnakohus jättis hageja tasaarvestuse vastuväite
menetlemata. Hageja hinnangul on käesoleval juhul tegemist Riigikohtu lahendi nr 3-2-111-15 p-s 11 kirjeldatud olukorraga, kus hageja on küll soovinud esitada tasaarvestuse vastuväite tsiviilasja nr 2-13-32597 raames, kuid kohus on jätnud selle menetluslikel ettekäänetel menetlemata. Hageja ei ole viivitanud tasaarvestusavalduse esitamisega, samuti ei ole tegemist olukorraga, kus kohus lahendaks TMS § 221 järgset hagi menetledes uuesti juba varasemalt lahendatud vaidlust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-1115, p 11). Menetluse edasine käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuses sisalduva määruskaebuse tagamise avalduse lahendas kohus 27. juuni 2017. a määrusega, jättes avalduse kaebuse tagamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Praeguses asjas on maakohus keeldunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemisest põhjusel, et hageja esiletoodud asjaoludel on välistatud TMS § 221 lg 2 järgi hagi rahuldamine, kuna taasarvestusolukord on tekkinud enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et selles osas on maakohus õigesti viidanud ka Riigikohtu praktikale (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15), millest tuleneb, et üldjuhul välistab TMS § 221 lg 2 kohtulahendil rajaneva sundtäitmise puhul selliste vastuväidete esitamise, mis põhinevad enne lahendi jõustumist tekkinud asjaoludel.
17.Siiski ei ole eelmärgitud TMS § 221 lg 2 välistus absoluutne ega saa takistada selliste vastuväidete esitamist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis, millele ei saanud pool sisuliselt tugineda varasemalt. Erandlikult on võimalik tugineda kohtumenetluse käigus tekkinud alusele, kui sellel rajanevat nõuet ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. Sellisel juhul puudub jõustunud kohtulahend TMS § 221 lg 2 tähenduses ja sel juhul ei lahendataks TMS § 221 järgset hagi menetledes juba lahendatud vaidlust uuesti (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-183-16, p 25, samuti vaidlustatud maakohtu määruses viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 11). Just sellise erandliku aluse olemasolule tugineb hageja määruskaebuses, leides, et hagejal puudus objektiivne võimalus esitada kahju hüvitamise nõudel põhinev tasaarvestuse vastuväide tsiviilasja nr 2-13-32597 raames, kuna tsiviilasja nr 2-13-32597 eelmenetlus lõppes oktoobris 2013. a, ent hageja õigus nõuda kostjalt kogukahju hüvitamist tekkis 23. juulil 2015. a, seega pärast eelmenetluse lõppemist.
18.Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu ja leiab, et objektiivseid põhjuseid, mistõttu ei olnud hagejal võimalik tasaarvestuse aluseks olevat nõuet menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks saanud võtta selle osas seisukoha kohtulahendis, hageja esile toonud ei ole. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on hageja ka ise sarnaselt vaidlustatud maakohtu määruses märgitule kinnitanud, et tal oleks kogukahju osas tekkinud tasaarvestuse õigus 23. juulil 2015, s.o tsiviilasjas nr 2-13-45343 kohtulahendi jõustumisel. Isegi kui vastavalt hageja väidetule oli eelmenetlus ja seega täiendavate vastuväidete, sh tasaarvestusavalduse esitamise õigus tsiviilasjas nr 2-1332597 selleks ajaks lõppenud, oli hagejal vastavalt maakohtu selgitatule õigus esitada enda kahjunõue kostja vastu ka eraldiseisva hagiga, mida hageja aga teinud ei ole. Kaebus
ei sisalda ka põhjendusi, miks hagejal ei olnud võimalik esitada osa hagi tagamise määruse täitmata jätmisest tingitud kahju osas nõue ja tasaarvestusavaldus kohe pärast viivitamata täitmisele kuuluva hagi tagamise määruse täitmata jätmist kostja poolt. Seega oli hagejal vaatamata kaebuses väidetule osa kahju osas võimalik esitada enda nõue ja tasaarvestusavaldus kostjale enne kui kohus tegi tsiviilasjas nr 2-13-45343 lõpplahendi ja kohus oleks saanud võtta selle kohta seisukoha kohtulahendis. Toodust tulenevalt ei võimalda kaebuse väited eelmenetluse lõppemisest tsiviilasjas nr 2-13-32597 väärata maakohtu seisukohti.
19.Määruskaebuses heidab hageja ringkonnakohtule ette ka tsiviilasja nr 2-13-32597 raames hageja suhtes vastuoluliselt käitumist, mis seisneb selles, et erinevalt kostjast ei lubanud kohus hagejal pärast eelmenetluse lõppemist esitada omapoolseid täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Vastuseks kaebuse sellekohastele väidetele märgib ringkonnakohus lisaks eelöeldule, et käesoleva tsiviilasja raames ei anna kohus hinnangut teise tsiviilasja raames väidetavalt aset leidnud kohtu rikkumistele. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-146-16 p-s 9 selgitatule ei saa kohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnata tõendeid, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust, millest tuleneb samuti, et kohus ei saaks käesolevalt asuda hindama, kas hageja on varasemalt tsiviilasjas nr 2-13-32597 esitanud tasaarvestusavalduse ja kas kohus selle vastuvõtmisest keeldumise läbi menetlusõigust rikkus. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel lähtub kohus hagiavalduses esiletoodud faktilistest asjaoludest ja hindab esitatud hagi perspektiivikust esitatud asjaoludele tuginedes. Õige on maakohtu järeldus, et hagiavalduses esitatud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu.
20.Määruskaebuses sisalduva määruskaebuse tagamise avalduse lahendas Harju Maakohus 29. juuni 2017. a määrusega, mistõttu ei pea ringkonnakohus kaebuse sellekohaseid väiteid käesolevalt põhjendatuks käsitelda.
21.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole määruskaebemenetluses osalenud, mistõttu ei ole tal hüvitamisele kuuluvaid kulusid tekkinud.
22.Seoses kohtunik Reet Allikvere eemalviibimisega, asendab teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.