OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX hagi XXX OÜ, XXXAS ja AS XXX vastu veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamise kohustamiseks
Hagihind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) esindajad Hageja II: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja III: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja IV: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa ( e-post [email protected]) Kostja Ia: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja Ib: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja I (kostja Ia ja Ib) lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk (e-post [email protected]) Kostja II: AS XXX(registrikood XXX, auskoht XXX e-post XXX), lepinguline esindaja Marja-Liisa XXX (e-post [email protected]) ja Margus Koor Kolmas isik hageja poolel Tallinn linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, asukoht Mündi 2, Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Eva XXX (e-post [email protected]) Kohtuistung Kohtuistungil isikud
27.11.2014
osalenud Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Kostja I (kostja Ia ja Ib) lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk Kostja III lepinguline esindaja Maarja-Liisa XXX Kolmanda isiku esindaja Eva XXX Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXXja OÜ XXXhagi XXXAS ja XXX OÜ vastu kohustades neid jätkama veevarustuse– ja kanalisatsiooniteenuse osutamist või vahendamist XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutel Tallinnas kuni AS XXX või mõni teine vee-ettevõtja võtab veevarustuse –ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üle, nõudes.
Jätta rahuldamata OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX hagi AS XXX vastu tahtevaldusete andmise kohustamise hagejatega veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenuse osutamise teenuslepingute sõlmimiseks Tallinnas asuvate XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute suhtes, nõudes.
3.Jätta rahuldamata OÜ XXX, OÜ XXX, OÜ XXX ja OÜ XXX hagi AS XXX vastu alternatiivse nõude osas.
4.Tühistada Harju Maakohtu 30.09.2013 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega keelati kostjal XXXAS veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja/või vahendamise lõpetamine alates 01.10.2012 Tallinnas asuvatel XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutel ning kohustatud kostjat 1 osutama või vahendama nimetatud kinnistutel veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenust senistel tingimustel kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate, OÜ XXX 25% ulatuses, OÜ XXX 25% ulatuses, OÜ XXX25% ulatuses ja OÜ XXX25 % ulatuses, kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagejate nõue ja põhjendused
1.Hagi on kohtule esitatud 27.09.2013. Hagi kohaselt kuulub XXXAS –le kinnistu asukohaga XXX,XXX ja XXX. Hagejatele kuuluvad kinnistud või ehitised on samuti kuulunud XXXAS – le. Hagejad on alates kinnistute või ehitiste omandamisest kuni käesoleva ajani ostnud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust XXXAS –lt. OÜ-ga XXX ei ole teenuse osutamiseks kirjalikku lepingut sõlmitud, kuid see tuleb lugeda sõlmituks alates 22.12.1998, mil ehitised omandati, sest ta on kostjalt teenust ostnud, talle on arved esitatud ja need on tasutud. Teiste hagejatega kirjalikult sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingute p 5.3 ja 8.2 järgi võib lepingu üles öelda, kui teenuse saaja lepingu tingimusi rikub. Kostja saatis hagejatele teated, et lõpetab alates 01.10.2013 teenuse osutamise ja tõstis alates 01.02.2013 teenuse hinda. XXXAS on alustanud uue trassi ehitamisega ning plaanib alustada alates 2013 oktoobrist hagejaid teenindava torustiku likvideerimisega. XXXAS on püüdnud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi üle anda AS – le XXX, kes on kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtja. Tallinna Linnavalitsus on 07.03.2013 vastuses selgitanud, et XXXAS on de facto vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 5 mõttes. Hagejad on olukorras, kus seni teenust osutanud isik on otsustanud selle lõpetada ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud isik AS XXX on nõus hagejatega teenuse osutamise lepingud sõlmima vaid juhul, kui hagejad finantseerivad uute autonoomsete liitumise väljaehitamise ja vormistavad liitumise vastavalt esitatud tingimustele. Hagejad nõuavad, et nad saaksid veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse ametlikult vee- ettevõtjalt kooskõlastatud hindadega ning, et AS XXX võtaks XXXAS-lt üle
ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse osutamise. Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat AS XXX sõlmima hagejatega otselepingud. Nõue XXXAS vastu on veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse jätkamiseks, mis tuleneb seadusest ja lepingust. XXXAS on 19.09.2013 kirjas väitnud, et 01.01.2009 on teenuse osutamise lepingud üles öeldud. Hagejad ei ole selliseid ülesütlemise avaldusi saanud, pealegi oleks see ülesütlemine tühine aluse puudumise tõttu. Hagejatel on lepingute, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja TsMS § 369 alusel õigus nõuda veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamist. Hagejad on seisukohal, et XXXAS on vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 1 ja 5 mõttes millest tulenevalt laieneb talle lõikes 4 ja 7 sätestatud kohustus jätkata teenuse osutamist kuni hagejatele on tagatud teenuse osutamine teise vee- ettevõtja poolt. Kostja müüs asjassepuutuvad kinnistud või ehitised vallasasjadena hagejatele selliselt, et need olid juba varustatud vajalike tehnovõrkudega. Hagejad paluvad esitatud hagiavalduses: a. kohustada XXXAS jätkama veevarustuse– ja kanalisatsiooniteenuse osutamist või vahendamist XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutel Tallinnas kuni AS XXX või mõni teine veeettevõtja võtab veevarustuse –ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üle. b. kohustada AS XXX andma tahtevaldused hagejatega veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenuse osutamise teenuslepingute sõlmimiseks Tallinnas asuvate XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute suhtes. c. alternatiivselt, kui hagejatel on kohustus sõlmida AS XXX teenuslepingutele eelnevalt liitumislepingud, kohustada AS XXX andma tahteavaldused hagejatega liitumis- ja teenuslepingute sõlmimiseks selliselt, et vajalike tehnosüsteemide rajamise kulud osas, mis on vajalikud vee- ja kanalisatsiooni uute liitumispunktide toomiseks hagejate kinnistute piiride lähedusse, ei jääks hagejate kanda. d. hagejad paluvad kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja I (kostja Ia ja Ib) seisukohad (tlk 73, 182 IIkd)
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tlk 73, IIkd). Kostja on seisukohal, et puudub võlasuhe, mis kohustaks teda jätkama vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamist. Vaidlusaluses piirkonnas on selle teenuse osutamise ainuõigus AS-l XXX ja selle monopoolse seisundi andmine kohaliku omavalitsuse poolt tähendab kohustust tagada teenus. Kostja I poolt teenuse vahendamine ei ole hagejatele vältimatult vajalik vee ja kanalisatsiooniteenuse saamiseks. Kostja andis hagejatele aasta-pikkuse etteteatamise tähtaja jooksul võimaluse liituda ASTV-ga või rajada alternatiivne trass. Kostja ei ole vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses, millist seisukohta kinnitavad Keskkonnaministeeriumi ja Konkurentsiameti vastused. Kostjal puudub kinnistute müügilepingust tulenev kohustus vee- ja kanalisatsiooni teenuse vahendamiseks. Liitumised ei ole kinnisasja olulised osad. Kostjal puudub eriseadusest tulenev kohustus veekanalisatsiooniteenuse vahendamiseks, sest puudub ÜVVKS säte, mis kohustaks kostjat veeteenust osutama. Vee- ettevõtja on ÜVVKS § 7 kohaselt, kas määratud vee- ettevõtja, kelleks on AS XXX või faktiline vee-ettevõtja, kui ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee- ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Puudub seadus, mis kohustaks kostjat teenuse jätkamiseks. Vahendamine ei ole reaalselt ega finantsiliselt võimalik kostja trasside kaudu selliselt, et tagada teenuse jätkusuutlikkus ja maandada sellest tulenevad (reostus)riskid. Kostja II AS XXXseisukohad (tlk 108, IIkd)
3.Hagi on kostja II suhtes perspektiivitu ja põhjendamatu. ÜVVKS ja selle alusel antud õigusaktid näevad ette protseduuri, millistel tingimustel saab ja peab liituma ühisveevärgi ja
kanalisatsiooniga. Tegemist on imperatiivsete sätetega ning seetõttu hagejate ja kostja suhte saab luua vaid õigusaktides sätestatud tingimustel. Kostja II ei ole keeldunud ega saagi keelduda veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenuse osutamise teenuslepingu sõlmimisest ilma, et oleksid täidetud seadusest tulenevad alused. Tehniliste tingimuste väljastamine on üks osa liitumisprotseduurist, millise on kostja II juba täitnud. Kui hagejale kuuluvate kinnistute liitumine kostja II hallatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga eeldab selle ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamist, siis on hagejad kohustatud kandma selle arendamise ja ühendamise kulutused. Kostja II ei saa võtta teenuse osutamist üle, torustik, mille kaudu osutatakse käesoleval ajal hagejatele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenust, kuulub kostjale I. Kostja I tegutsemist vee- ettevõtjana on kinnitanud kohalik omavalitsus. Kolmanda isikuna kaasatud Tallinna linna seisukohad
4.Kolmanda isikuna kaasatud Tallinna linna esindaja toetas 27.11.2014 toimunud kohtuistungil hagejate esitatud nõuet sõlmida lepingud AS-ga XXX. Kolmas isik ei toeta hagejate soovi, mille kohaselt peaksid kostjad tasuma liitumise kulud. Kolmas isik pidas vajalikuks leida kokkuleppeline lahend, kuidas teenuse osutamist jätkata. Menetluse käik
5.Harju Maakohtu 30.09.2013 määrusega on hagi tagamise korras keelatud kostjal XXXAS veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise ja/või vahendamise lõpetamine alates 01.10.2012 Tallinnas asuvatel XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutel ning kohustatud kostjat 1 osutama või vahendama nimetatud kinnistutel veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenust senistel tingimustel kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (Ikd, lk 71). Harju Maakohtu 18.06.2014 määrusega on jäetud rahuldamata XXXAS taotlus hagi tagamise määruse resolutsiooni täpsustamiseks/muutmiseks (tlk 77, IIIkd). Harju Maakohtu 13.05.2014 määrusega on kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (tlk 47, IIkd). Harju Maakohtu 12.11.2014 määrusega on kohus lubanud menetlusse astuda XXXAS (registrist kustutatud, registrikood XXX) asemel üldõigusjärglasena kostjana XXX OÜ ning XXXAS (registrikood XXX, tlk 174, IIIkd). Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata kõikide nõuete osas alljärgnevatel põhjendustel.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8.Asjas esile toodu kohaselt on kostja omandis või valduses XXX-XXX-XXXpiirkonnas olev vee- ja kanalisatsioonitrasside võrk, XXX asuv pumpla ning sadevee filterbassein. Nende trasside kaudu on kostja vahendanud hagejatele vee ja -kanalisatsiooniteenuseid. Kostja on otsustanud amortiseerunud 1949 aastal rajatud trassid ümber ehitada ja saanud selleks ASTV projekteerimistingimused. Kostja XXXAS teavitas seetõttu hagejaid, et 01.10.2013 lõpetab teenuse vahendamise, misjärel esitasid hagejad kohtule TsMS § 369 alusel nõude, millega kohustada kostjat lepingut teenuse osutamise osas tulevikus täitma.
9.AS XXX ja XXX OÜ on sõlminud 01.10.2003 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks lepingu tähtaega määratlemata, kinnistul Kesk- Sõjamäe 3d (tlk 31, Ikd). AS XXX ja AS XXX on sõlminud 16.01.2001 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks lepingu tähtaega määratlemata, kinnistul Kesk- Sõjamäe 7 (tlk 34, Ikd). AS XXX ja OÜ XXX on sõlminud 22.06.2004 veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks lepingu tähtaega määratlemata, kinnistul XXX (tlk 39, Ikd). OÜ-ga XXX ei ole kirjalikku lepingut hagiavalduse kohaselt sõlmitud, kuid faktiliselt on osutatud analoogilist teenust, teenuse saamise ja selle eest ka tasumise kohustuse täitmise osas vaidlus puudub. Kostja on oma vastuses kinnitanud, et osaliselt osutas ta teenuseid suuliste kokkulepete alusel (tlk 75, IIkd). Seega leiab kohus, et kostja ja hagejate vahel on lepinguline kestvusvõlasuhe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Kostja väiteil on lepingulised suhted lõppenud seoses lepingute ülesütlemisega ning 13.12.2012 on kostja AS XXX teavitanud hagejaid: XXX OÜ (tlk 44), XXXAS (tlk 46), XXXOÜ (tlk 49) ja XXXOÜ (tlk 51), et kavatseb loobuda vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamisest alates 01.10.2013. Kirjaliku vastuse kohaselt on kostja kõigile olenemata sellest, mis vormis lepingud olid sõlmitud, need üles öelnud varasemalt alates 01.04.2009 (tlk 75, IIkd).
11.Lepingute punktide 5.1 ja 81.1 kohaselt sõlmiti lepingud tähtajatult, lepingu lõpetamise aluseks oli olukord, kui hageja(d) ei pea kinni lepingu tingimustest. XXXOÜ lepingus on sätestatud punktis 8.2 täiendavalt toodud alused. Kohus märgib, et kuivõrd lepingulise suhte üle vaidlus puudub ja pooled on lepingus viidanud võimalusele lahendada vaidlus seaduse alusel, võib kestvuslepingu üles öelda VÕS § 116 lg 6 ja 196 sätestatud juhtudel lisaks lepingus kokkulepitule. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
12.Kohus asub seisukohale, et asja sisulise arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud lepingute ülesütlemine, poolte vahel on kehtiv võlasuhe ja seega tuleb lepinguid täita. Kostja esitatud tõendid ei kinnita sellesisulise tahteavalduse edastamist. Samuti ei nõustu hagejad selle väitega, et lepingu ülesütlemise teated edastati. Kostja ise on selle tahteavalduse tõendamiseks märkinud, et ülesütlemise fakti tõendab asjaolu, et hagejad esitasid omakäeliselt täidetud teated lepingu ülesütlemisest koos liitumistaotlustega AS - le XXX. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei ole samastatavad ülesütlemise avaldusega. Esitatud dokumentaalsed tõendid (tlk 168, 169, 170, 171) on hagejate avaldused AS – le XXX, milles avaldatakse soovi neile kuuluvate kinnistuste osas veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu sõlmimiseks seoses AS XXX poolt veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste vahendamise lõpetamisega alates 01.09.2009. Asjaolu, et lepingulisi kohustusi täideti edasi, kinnitab kostja 13.12.2012 teade teenuse osutamise lõpetamise kohta (tlk 44, Ikd), milles ei ole viidet lepingu üles ütlemisele. TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Ükski tõend ei kinnita tahteavalduse edastamist, samuti ei ole kohtule esitatud lepingute ülesütlemisavaldusi, millest
nähtuks lepingu lõpetamise alus. Lepingut võib VÕS § 13 lg 1 kohaselt muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hagejad on kohtule esitanud hagiavalduses nõude, millega kohustada XXXAS jätkama veevarustuse– ja kanalisatsiooniteenuse osutamist või vahendamist XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistutel Tallinnas kuni AS XXX või mõni teine vee-ettevõtja võtab veevarustuse –ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üle. Hagiavalduse nõude valik lasub TsMS § 5 ja 363 lg 1 kohaselt hagejal ja nõude resolutsioon peab kogu konteksti raames olema täidetav. Kohus ei või TsMS § 439 kohaselt otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi eseme muutmise õigus on hagejal TsMS § 206 lg 1 ja 376 kohaselt mitte kohtul. Kohus leiab, et hageja sellesisulist nõuet ei kinnita tema enda esitatud tõendid selles osas, mis puudutab lepingu täitmist kuni AS XXX või mõni teine vee-ettevõtja võtab veevarustuse –ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üle. Sellist kokkulepet ei tähelda kohus XXX AS ning hagejate vahel sõlmitud veevarustuse –ja kanalisatsiooniteenuse lepingutest ning see ei tulene seadusest. Lepingutest ilmneb, et XXXAS ja hagejad kinnistute müümisel saavutasid kokkuleppe, et veeja kanalisatsiooniteenuse tarbimine toimub läbi kosjale kuuluva torustiku, mis tingimustel see teenuse osutamine lõpetatakse, ei ole kokku lepitud. Seega ei ole hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kostjalt kuni AS XXX või mõni teine vee-ettevõtja võtab veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üle vaid poolte vahelises lepingulises suhtes tuleb lähtuda sellest, et lepingut ei ole üles öeldud.
13.Hagejad on suunanud nõude kostja AS XXX vastu kohustades teda andma tahtevaldused hagejatega veevarustuse – ja kanalisatsiooniteenuse osutamise teenuslepingute sõlmimiseks Tallinnas asuvate XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistute suhtes ning esitanud alternatiivse nõude, kui hagejatel on kohustus sõlmida AS XXX teenuslepingutele eelnevalt liitumislepingud kohustada AS XXX andma tahteavaldused hagejatega liitumis- ja teenuslepingute sõlmimiseks selliselt, et vajalike tehnosüsteemide rajamise kulud osas, mis on vajalikud vee- ja kanalisatsiooni uute liitumispunktide toomiseks hagejate kinnistute piiride lähedusse, ei jääks hagejate kanda. Kohus leiab, et hagejate nõuded AS XXX vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ÜVVKS ja selle alusel antud õigusaktid näevad ette protseduuri, millistel tingimustel saab ja peab liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. ÜVVKS § 5 lg 1 kohaselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 6 lg 1 kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Liitumistasu suuruse arvutab veeettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. Seega on hagejatel eelnimetatud sätteid arvestades võimalus kostjaga läbirääkimisi pidada ja seaduses sätestatud nõudeid arvestades lepingud sõlmida. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja oleks keeldunud nendega liitumislepingute sõlmimisest.
14.Kostjad XXX OÜ ja XXXAS esitasid 27.11.2014 vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 alusel. Kostjad ei nõustu kohtu tegevusega kostjate menetlusse astumisel üldõigusjärglastena seoses XXXAS registrist kustutamisega. Vastuväite kohaselt ei saa hagi nõuet maksma panna XXXAS vastu, kel puuduvad selleks vahendid – torustik, pumpla, jms, sest need on üldõigusjärgluse korras teise isiku omandis, valduses ja opereerimisel. Äriseadustikus nimetatud solidaarse vastutuse küsimus saab tekkida läbi finantsvastutuse, mis ei ole hagi esemeks. XXXAS on ise vee ja kanalisatsiooniteenuse saamisel XXX OÜ kliendiks kõrvuti hagejatega. Otsuse
resolutsiooniga lahendab kohus TsMS § 442 lg 5 kohaselt selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse õiguseelneja asemel. Kohus on kostja menetlusse lubamisel seoses XXXAS registrist kustutamisel arvestanud hageja 10.09.2014 seisukohta (tlk 106, IIIkd) kes on avaldanud oma soovi suunata nõue mõlema kostja vastu. Menetlusosalised on hagimenetluses TsMS § 198 lg 1 p 1 järgi pooled ja kolmas isik ning § 205 lg 2 kohaselt on kostja isik, kelle vastu hagi on esitatud. Seega valib hageja isiku, kelle vastu oma nõude(d) suunab ja kostjal on TsMS §-st 208 õigus kostjaid asendada ja kaasamist taotleda. Kohus jätab kostja vastuväite rahuldamata. Käsitlemata vastuväited ja väited jätab kohus tähelepanuta, kuivõrd need ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust.
15.Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise abinõud. Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 4 järgi, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.