OÜ ATI Profiil, OÜ Loode Vara, OÜ Delfes Metall ja OÜ Merona Systems hagi SPVKV OÜ, Kitman Thulema AS ja AS Tallinna Vesi vastu veevarustuseja kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ ATI Profiil, OÜ Loode Vara, OÜ Delfes Metall ja OÜ Merona Systems apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I: OÜ ATI Profiil (registrikood 10681946), Hageja II: OÜ Loode Vara (registrikood 11643818), Hageja III: OÜ Delfes Metall (registrikood 10713921), Hageja IV: OÜ Merona Systems (registrikood 10924455), hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Mölder Kostja I: Kitman Thulema (registrikood 10093994, jagunemise järgselt registrist kustutatud), Kostja Ia: SPVKV OÜ (registrikood 12715804, jagunemisel tekkinud Kostja I õigusjärglane), Kostja Ib: Kitman Thulema AS (registrikood 12715827, jagunemisel tekkinud Kostja I õigusjärglane), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk Kostja II: AS Tallinna Vesi (registrikood 10257326), lepingulised esindajad Marja-Liisa Soone Kolmas isik hageja poolel Tallinn linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu), lepinguline esindaja Eva Martinson
Kolmas isik hageja poolel AS LÕHMUS HOLDINGS (registrikood 10396826), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karin Mölder Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta Harju Maakohtu 08.01.2015 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades kohtuotsuse põhjendamisel ka ringkonnakohtu otsuse motiive.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud solidaarselt hagejate kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagejad esitasid 27.09.2013 Harju Maakohtusse hagi, mille kohaselt kuulub Kitman Thulema AS-le kinnistu, asukohaga Kesk-Sõjamäe 3, 5 ja 7, Tallinn. Hagejatele kuuluvad kinnistud või ehitised on varem kuulunud Kitman Thulema AS-le. Hagejad on alates kinnistute või ehitiste omandamisest kuni käesoleva ajani ostnud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust Kitman Thulema AS-lt. OÜ-ga Delfes Metall ei ole teenuse osutamiseks kirjalikku lepingut sõlmitud, kuid see tuleb lugeda sõlmituks alates 22.12.1998, mil ehitised omandati, sest ta on Kitman Thulema AS-lt teenust ostnud, talle on esitatud arved ja need on tasutud. Teiste hagejatega kirjalikult sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste lepingute p 5.3 ja 8.2 järgi võib lepingu üles öelda, kui teenuse saaja lepingu tingimusi rikub. Kitman Thulema AS saatis hagejatele teated, et lõpetab alates 01.10.2013 teenuse osutamise ja tõstis alates 01.02.2013 teenuse hinda. Kitman Thulema AS on alustanud uue trassi ehitamisega ning plaanib alustada alates 2013 oktoobrist hagejaid teenindava torustiku likvideerimisega. Kitman Thulema AS on püüdnud veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi üle anda AS-le Tallinna Vesi, kes on kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtja. Tallinna Linnavalitsus on 07.03.2013 vastuses selgitanud, et Kitman Thulema AS on de facto vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 5 mõttes. Hagejad on olukorras, kus seni teenust osutanud isik on otsustanud selle lõpetada ja kohaliku omavalitsuse poolt määratud isik AS Tallinna Vesi on nõus hagejatega teenuse osutamise lepingud sõlmima vaid juhul, kui hagejad finantseerivad täies ulatuses uute kinnistuteväliste tehnosüsteemide väljaehitamise ja vormistavad liitumise vastavalt esitatud tingimustele. Hagejad nõuavad, et nad saaksid veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse ametlikult vee-ettevõtjalt kooskõlastatud hindadega ning, et AS Tallinna Vesi võtaks Kitman Thulema AS-lt üle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise.
Hagejad paluvad kohtul kohustada AS-i Tallinna Vesi (kostjat II) sõlmima hagejatega otselepingud.
2.Nõue Kitman Thulema AS vastu on veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse jätkamiseks, mis tuleneb seadusest ja lepingust. Kitman Thulema AS on 19.09.2013 kirjas väitnud, et 01.01.2009 on teenuse osutamise lepingud üles öeldud. Hagejad ei ole selliseid ülesütlemise avaldusi saanud, pealegi oleks see ülesütlemine tühine aluse puudumise tõttu. Hagejatel on lepingute, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja TsMS § 369 alusel õigus nõuda veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamise jätkamist. Hagejad on seisukohal, et Kitman Thulema AS on vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 1 ja 5 mõttes, millest tulenevalt laieneb talle lõikes 4 ja 7 sätestatud kohustus jätkata teenuse osutamist kuni hagejatele on tagatud teenuse osutamine teise vee-ettevõtja poolt. Kitman Thulema AS müüs asjassepuutuvad kinnistud või ehitised vallasasjadena hagejatele selliselt, et need olid juba varustatud vajalike tehnovõrkudega.
3.Hagejad paluvad esitatud hagiavalduses: a) kohustada Kitman Thulema AS jätkama veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuse osutamist või vahendamist Tallinnas asuvate Kesk-Sõjamäe 3d, Kesk-Sõjamäe 7e, Väike-Sõjamäe 3a ja Väike-Sõjamäe 3g kinnistutel kuni AS Tallinna Vesi või mõni teine vee-ettevõtja võtab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamise üle; b) kohustada AS Tallinna Vesi andma tahtevaldused hagejatega veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingute sõlmimiseks Tallinnas asuvate KeskSõjamäe 3d, Kesk-Sõjamäe 7e, Väike-Sõjamäe 3a ja Väike-Sõjamäe 3g kinnistute suhtes; c) alternatiivselt, kui hagejatel on kohustus sõlmida AS Tallinna Vesi teenuslepingutele eelnevalt liitumislepingud, kohustada AS Tallinna Vesi andma tahteavaldused hagejatega liitumis- ja teenuslepingute sõlmimiseks selliselt, et vajalike tehnosüsteemide rajamise kulud osas, mis on vajalikud vee- ja kanalisatsiooni uute liitumispunktide toomiseks hagejate kinnistute piiride lähedusse, ei jääks hagejate kanda; d) hagejad paluvad kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja Tallinna linna seisukoht
4.Kitman Thulema AS palub jätta hagi rahuldamata ja on seisukohal, et puudub võlasuhe, mis kohustaks teda jätkama vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamist (II kd, tl 73). Vaidlusaluses piirkonnas on selle teenuse osutamise ainuõigus AS-l Tallinna Vesi ja selle monopoolse seisundi andmine kohaliku omavalitsuse poolt tähendab kohustust tagada teenus. Kitman Thulema AS poolt teenuse vahendamine ei ole hagejatele vältimatult vajalik vee- ja kanalisatsiooniteenuse saamiseks. Kitman Thulema AS andis hagejatele aasta-pikkuse etteteatamise tähtaja jooksul võimaluse liituda AS-ga Tallinna Vesi või rajada alternatiivne trass. Kitman Thulema AS ei ole vee-ettevõtja ÜVVKS tähenduses, millist seisukohta kinnitavad Keskkonnaministeeriumi ja Konkurentsiameti vastused. Kitman Thulema AS puudub kinnistute müügilepingust tulenev kohustus veeja kanalisatsiooniteenuse vahendamiseks. Liitumised ei ole kinnisasja olulised osad. Kitman Thulema AS-l puudub eriseadusest tulenev kohustus vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamiseks, sest puudub ÜVVKS säte, mis kohustaks teda veeteenust osutama. Vee-ettevõtja on ÜVVKS § 7 kohaselt, kas määratud vee-ettevõtja, kelleks on AS Tallinna Vesi või faktiline vee-ettevõtja, kui ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Puudub seadus, mis kohustaks Kitman Thulema AS-i teenuse jätkamiseks. Vahendamine ei ole reaalselt ega finantsiliselt võimalik Kitman Thulema
AS-i trasside kaudu selliselt, et tagada teenuse jätkusuutlikkus ja maandada sellest tulenevad (reostus)riskid.
5.Hagi on kostja II suhtes perspektiivitu ja põhjendamatu. ÜVVKS ja selle alusel antud õigusaktid näevad ette protseduuri, millistel tingimustel saab ja peab liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Tegemist on imperatiivsete sätetega ning seetõttu hagejate ja kostja II suhte saab luua vaid õigusaktides sätestatud tingimustel. Kostja II ei ole keeldunud ega saagi keelduda veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise teenuslepingu sõlmimisest ilma, et oleksid täidetud seadusest tulenevad alused. Tehniliste tingimuste väljastamine on üks osa liitumisprotseduurist, millise on kostja II juba täitnud. Kui hagejatele kuuluvate kinnistute liitumine kostja II hallatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga eeldab selle ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamist, siis on hagejad kohustatud kandma selle arendamise ja ühendamise kulutused. Kostja II ei saa võtta teenuse osutamist üle, sest torustik, mille kaudu osutatakse käesoleval ajal hagejatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust, kuulub kostjale I. Kostja I tegutsemist vee-ettevõtjana on kinnitanud kohalik omavalitsus.
6.Kolmanda isikuna kaasatud Tallinna linna esindaja toetas 27.11.2014 toimunud kohtuistungil hagejate esitatud nõuet sõlmida lepingud AS-ga Tallinna Vesi. Kolmas isik ei toeta hagejate soovi, mille kohaselt peaksid kostjad tasuma liitumise kulud. Kolmas isik pidas vajalikuks leida kokkuleppeline lahend, kuidas teenuse osutamist jätkata. Menetluse käik maakohtus
7.Harju Maakohtu 30.09.2013 määrusega on hagi tagamise korras keelatud kostjal Kitman Thulema AS veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamise ja/või vahendamise lõpetamine alates 01.10.2012 Tallinnas asuvatel Kesk-Sõjamäe 3d, KeskSõjamäe 7e, Väike-Sõjamäe 3a ja Väike-Sõjamäe 3g kinnistutel ning kohustatud kostjat I osutama või vahendama nimetatud kinnistutel veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust senistel tingimustel kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (I kd, tl 71).
8.Harju Maakohtu 18.06.2014 määrusega on jäetud rahuldamata Kitman Thulema AS taotlus hagi tagamise määruse resolutsiooni täpsustamiseks/muutmiseks (III kd, tl 77).
9.Harju Maakohtu 13.05.2014 määrusega on kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel Tallinna linn Tallinna Kommunaalameti kaudu (II kd, tl 47).
10.Harju Maakohtu 12.11.2014 määrusega on kohus lubanud menetlusse astuda Kitman Thulema AS (registrist kustutatud, registrikood 10093994) asemel üldõigusjärglasena kostjana SPVKV OÜ ning Kitman Thulema AS (registrikood 12715827, III kd, tl 174), arvestades hageja seisukohta, kes on avaldanud oma soovi suunata nõue mõlema kostja vastu (III kd, tl 106). SPVKV OÜ ja Kitman Thulema AS esitasid 27.11.2014 vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 alusel. Kostjad ei nõustu kohtu tegevusega kostjate menetlusse astumisel üldõigusjärglastena seoses Kitman Thulema AS registrist kustutamisega. Vastuväite kohaselt ei saa hagi nõuet maksma panna Kitman Thulema AS vastu, kel puuduvad selleks vahendid (torustik, pumpla jms), sest need on üldõigusjärgluse korras teise isiku omandis, valduses ja opereerimisel. Kitman Thulema AS on ise vee- ja kanalisatsiooniteenuse saamisel SPVKV OÜ kliendiks kõrvuti hagejatega. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 08.01.2015 otsusega hagi kõikide nõuete osas rahuldamata, tühistas 30.09.2013 määrusega seatud hagi tagamise abinõud ja jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda.
12.Maakohtu poolt on tuvastatud, et kostja I omandis või valduses on Tallinnas SuurSõjamäe, Kesk-Sõjamäe ja Väike-Sõjamäe piirkonnas olev vee- ja kanalisatsioonitrasside võrk, Väike-Sõjamäe 7 asuv pumpla ning sadevee filterbassein. Nende trasside kaudu on kostja I vahendanud hagejatele vee- ja kanalisatsiooni teenuseid. Kostja I on otsustanud amortiseerunud 1949. aastal rajatud trassid ümber ehitada, saanud selleks AS Tallinna Vesi projekteerimistingimused, teavitas seetõttu hagejaid, et 01.10.2013 lõpetab teenuse vahendamise (I kd, tl 44, 46, 49, 51). ATI Profiil OÜ, Männiku Terminaal OÜ (endine Männiku Terminaal AS; loovutas lepingust tulenevad õigused OÜ-le Loode Vara; I kd, tl 69) ja OÜ Merona Systems on sõlminud Kitman Thulema AS-ga veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste osutamiseks lepingu tähtaega määratlemata (I kd, tl 31, 34, 39). OÜ-ga Delfes Metall ei ole kirjalikku lepingut sõlmitud, kuid faktiliselt on osutatud analoogilist teenust, teenuse saamise ja selle eest ka tasumise kohustuse täitmise osas vaidlus puudub. Kitman Thulema AS on oma vastuses kinnitanud, et osaliselt osutas ta teenuseid suuliste kokkulepete alusel (II kd, tl 75). Maakohus leidis, et kostja I ja hagejate vahel on lepinguline kestvusvõlasuhe.
13.Lepingute punktide 5.1 ja 81.1 kohaselt sõlmiti lepingud tähtajatult, lepingu lõpetamise aluseks oli olukord, kui hageja(d) ei pea kinni lepingu tingimustest. Merona Systems OÜ lepingus on sätestatud punktis 8.2 täiendavalt toodud alused. Kohus märgib, et kuivõrd lepingulise suhte üle vaidlus puudub ja pooled on lepingus viidanud võimalusele lahendada vaidlus seaduse alusel, võib kestvuslepingu üles öelda VÕS § 116 lg 6 ja 196 sätestatud juhtudel lisaks lepingus kokkulepitule. VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki pool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
14.Kohus asus seisukohale, et asja sisulise arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud lepingute ülesütlemine, poolte vahel on kehtiv võlasuhe ja seega tuleb lepinguid täita. Kohus leidis, et esitatud tõendid, milleks on hagejate avaldused AS-le Tallinna Vesi, milles avaldatakse soovi neile kuuluvate kinnistuste osas veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu sõlmimiseks (I kd, tl 168, 169, 170, 171), ei ole samastatavad ülesütlemise avaldusega. Asjaolu, et lepingulisi kohustusi täideti edasi, kinnitab kostja I 13.12.2012 teade teenuse osutamise lõpetamise kohta (I kd, tl 44), milles ei ole viidet lepingu üles ütlemisele.
15.Kohus leidis, et hageja nõuet kostja I vastu ei kinnita tema enda esitatud tõendid selles osas, mis puudutab lepingu täitmist kuni AS Tallinna Vesi või mõni teine vee-ettevõtja võtab veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamise üle. Sellist kokkulepet ei tähelda kohus Kitman Thulema AS ning hagejate vahel sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse lepingutest ning see ei tulene seadusest. Lepingutest ilmneb, et Kitman Thulema AS ja hagejad saavutasid kinnistute müümisel kokkuleppe, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimine toimub läbi kosjale I kuuluva torustiku, aga mis tingimustel see teenuse osutamine lõpetatakse, ei ole kokku lepitud. Seega ei ole hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kostjalt kuni AS Tallinna Vesi või mõni teine vee-ettevõtja võtab veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse osutamise üle, vaid poolte vahelises lepingulises suhtes tuleb lähtuda sellest, et lepingut ei ole üles öeldud.
16.Kohus leidis, et hagejate nõuded kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustus kostja II seisukohaga, et ÜVVKS ja selle alusel antud õigusaktid näevad ette protseduuri, millistel tingimustel saab ja peab liituma ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Kohus selgitas ÜVVKS § 5 lg 1 ja § 6 lg 1 sätestatud ning leidis, et hagejatel on eelnimetatud sätteid arvestades võimalus kostjaga II läbirääkimisi pidada ja seaduses
sätestatud nõudeid arvestades lepingud sõlmida. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja II oleks keeldunud nendega liitumislepingute sõlmimisest. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub 03.02.2015 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu 08.01.2015 otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja menetluskulud kostjate kanda.
18.Kohus ei ole pooltevahelist vaidlust sisuliselt lahendanud ega andnud vastust küsimusele, kas ja kuidas on hagejatel võimalik tagada endale vee- ja kanalisatsiooniteenuse jätkuv kättesaadavus.
19.Alusetu ja vastuoluline on kohtu seisukoht, et kostja I õiguseelneja Kitman Thulema AS ei ole soovinud lepinguid lõpetada. Kohus asunud seisukohale, et pooltevahelises lepingulises suhtes tuleb lähtuda sellest, et lepingut ei ole üles öeldud (otsuse p 12). Samas on alusetu ning vastuolus asjas esitatud tõendite ja tuvastamist leidnud asjaoludega kohtu seisukoht, et kostja I ei ole soovinud lepingut lõpetada, vaid soovib lepinguliste kohustuste täitmise ja teenuse osutamisega jätkata.
20.Apellandid ei nõustu kohtu käsitlusega sellest, et kostja I teateid teenuse osutamise lõpetamise kohta (eelkõige 13.12.2012 ja 19.09.2013 selgesõnalisi teateid vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise lõpetamise kohta) ei saa käsitleda lepingu lõpetamise teadetena. Viidatud teated näitavad kostja I selget tahet teenuse osutamine lõpetada.
21.Kohus on asunud ebaõigele seisukohale lepingute võimalike ülesütlemise aluste osas. Vastavalt VÕS § 195 lg-le 3 võib püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, kumbki lepingupool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Asjaolust, et pooled on lepingute p-s 7.1 kokku leppinud, et „Lepingu täitmisel üleskerkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel või kokkuleppe mittesaavutamisel Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras“, on kohus teinud järelduse, et lepinguid võib üles öelda lisaks lepingus sätestatud alustele ka seaduses sätestatud alustel (otsuse p 11). Hagejatega sõlmitud lepingud on tähtajatud ning nende korraline ülesütlemine võimalik üksnes tarbija avalduse alusel. Kohus on meelevaldselt laiendanud lepingute võimalikke ülesütlemise aluseid.
22.Kostja I ei ole tuginenud väitele, et ükski hagejatest oleks lepingut rikkunud. Seega ei ole kostjal I antud juhul tekkinud õigust hagejatega sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu ülesütlemiseks ega teenuse osutamise lõpetamiseks.
23.Kohus ei ole de facto vee-ettevõtja staatuse küsimust kohtuotsuse põhjendavas osas üldse käsitlenud ega analüüsinud. Käesoleva vaidluse kontekstis omab tähendust, kas kostja I puhul on tegemist de facto vee-ettevõtjaga, s.t kas talle laienevad seadustes ja muudes õigusaktides (mh Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 37 kehtestanud „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“, Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 määrusega nr 24 kehtestatud „Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“) sätestatud kohustused, sh teenuse osutamise sund, tehnosüsteemide arendamiskohustus jne. Hagejad on seisukohal, et SPVKV OÜ ja Kitman Thulema AS puhul on tegemist de facto vee-ettevõtjaga ÜVVKS § 7 lg-te 1 ja 5 mõttes. Samuti on kostja II ja kolmas isik Tallinna linn seisukohal, et kostja I tegutseb de facto vee-ettevõtjana. Samuti on Konkurentsiamet oma vastuses hagejale I märkinud, et kostjale I kuuluv ja vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks opereeritav rajatis vastab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tunnustele (vt I kd, tlk 61, hagi lisa 21). Kuivõrd kostja I poolt hallatava ja hagejaid teenindava tehnosüsteemi näol ei ole tegemist nö
suletud süsteemiga, vaid see on ühenduses kostja II hallatava ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemiga, siis järelikult vastab see süsteem ÜVVKS § 2 lg-s 1 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele.
24.Alusetu on kohtu seisukoht, et kostja I vastu esitatud nõue ei ole täidetav. Hagejate nõude alus tuleneb otseselt seadusest. ÜVVKS § 7 lg 4 kohaselt kuni käesolevas paragrahvis ettenähtud viisil vee-ettevõtja ja tema tegevuspiirkonna määramiseni on seni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutanud ettevõtja (apellant rõhutab, et mitte ainult vee-ettevõtjal) kohustatud jätkama oma tegevust lepinguga määratud ajani.
25.Kohus ei ole andnud õiguslikku selgust küsimuses, kas kostjal II on õigus nõuda hagejatelt kinnistuväliste tehnosüsteemide rajamist või selle rajamise kulude kandmist olukorras, kus hagejad on praegu ühenduses teenuse osutamiseks vajalike tehnosüsteemidega (sh lõppastmes AS Tallinna Vesi tehnosüsteemidega) ning selle alusel keelduda teenuslepingute sõlmimisest. Kohtuotsus on vastuolus TsMS § 436 lgs 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Hagejate asjassepuutuvad kinnisasjad asuvad Tallina Linnavolikogu 31.05.2012 otsuse nr 85 kohaselt Tallinna ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas, kus vee-ettevõtjana tegutseb kostja II. Hagejad on seisukohal, et nad on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühenduses ning ei pea uuesti liituma selleks, et kostja II teenuse osutamist üle saaks võtta. Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrusega nr 37 kehtestatud „Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ § 2 p 9 defineerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist kui kinnistu veevärgi ühendamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Hagejate kinnistud on juba ühenduses, mistõttu puudub vajadus liitumiseks. Eelnimetatud määruse § 5 lg-e 2 järgi asub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunkt kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti pole võimalik määrata nimetatud tingimustel, määratakse see ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kliendi kokkuleppel. Hagejate kinnistud on ühendatud, kuigi läbi mitme kinnistu – liitumispunkt on määratud kostja I ja kostja II vahelises lepingus. Hagejad saavad vee lõppastmes kostjale II kuuluvast ühisveevärgist ning hagejate heitvesi juhitakse lõppastmes kostjale II kuuluvasse ühiskanalisatsiooni. Eelnimetatud määruse § 3 lg-te 1 ja 3 järgi on AS Tallinna Vesi kui kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtja kohustatud sõlmima hagejatega teenuslepingu. Seejuures puudub kostjal II õigus nõuda teenuslepingu eeltingimusena hagejatelt uute liitumislepingute sõlmimist ning uute liitumiste väljaehitamist.
26.ÜVVKS § 5 lg-st 1 tuleneb kostjale II hagejatega liitumislepingu sõlmimise sund. ÜVVKS § 5 lg 21 järgi reguleerib liitumist kohaliku omavalitsuse eeskiri. Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 määrusega nr 24 kehtestatud „Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ p-i 3.1 järgi vastutab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni süsteemi arendamise eest selle omanik või valdaja. Viidatud sätte järgi on kostja II kui vee-ettevõtja kohustuseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste rajamine ja ka kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni liitumise tagamise kindlustamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
27.Veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on tegemist avaliku teenusega ehk üldhuviteenusega. Liitumistasude osas on Õiguskantsler asunud seisukohale, et ülikõrge liitumistasu võib olulisel määral takistada kinnisasja kasutamist ning seeläbi riivata isiku põhiseaduslikku omandiõigust (Õiguskantsleri 06.05.2010 ettepanek nr 9).
28.Apellandid leiavad, et menetluskulude jaotus ei ole vastavuses kohtuotsuse sisuliste järeldustega ning on seetõttu ebaõige. Kohus on otsuses asunud seisukohale, et lepingute ülesütlemine ei ole tõendamist leidnud, poolte vahel on kehtiv võlasuhe ja seega tuleb lepinguid edasi täita (otsuse p 12). Kostja I vastu suunatud hagejate nõude
eesmärgiks on kohustada kostjat I lepinguid jätkama. Arvestades, et kohus on asunud seisukohale, et kostja I on kohustatud jätkama lepinguid ja edasi täitma lepingulisi kohustusi hagejate suhtes, s.t sisuliselt nõustunud hagejate esitatud nõude ja selle eesmärgiga, on menetluskulude jaotus ebaõige.
Menetluse käik ringkonnakohtus
29.Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2015 määrusega jäeti rahuldamata AS LÕHMUS HOLDINGS taotlus hageja IV üldõigusjärglasena menetlusse astumiseks (IV kd, tl 24).
30.Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määrusega on AS LÕHMUS HOLDINGS kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel (IV kd, tl 54). Vastused apellatsioonkaebusele
31.Kostja I palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
32.Kostja II palus jätta apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 08.01.2015 kostja II tehtud otsuse osas rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
33.Kolmanda isikuna kaasatud Tallinna linn toetab apellatsioonkaebust osas, mis puudutab hagejate nõuet kostja I vastu. Kolmas isik ei toeta hagejate nõuet AS Tallinna Vesi vastu, kohustades teda andma tahteavaldused teenuse osutamiseks.
34.Kolmanda isikuna kaasatud AS LÕHMUS HOLDINGS toetab apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 tuleb siiski materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta sellele vaatamata rahuldamata.
36.Kolleegium on pooltega ühte meelt, et maakohtu tuvastus, mille kohaselt ei ole kostja I veeteenuse osutamise lepingut lõpetanud, ei pea paika. Kolleegiumi hinnangul on varasem kostja I lepingud üles öelnud juba 01.01.2009, millele viitavad kaudselt hagejate omakäelised teated AS-ile Tallinna Vesi (I kd, tl 168-171). Otsesteks tõenditeks lepingu lõpetamise kohta on aga kostja I 13.12.2012 teatised, millega kostja I on ligi aastase etteteatamistähtajaga lepingud alates 01.10.2013 igal juhul selgesõnaliselt lõpetanud ja selliselt on seda mõistnud mõlemad vaidluspooled. (I kd, tl 44-45). VÕS § 195 lg 3 kohaselt võib kumbki lepingupool püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud lepingu (kestvusleping), mis on sõlmitud tähtajatult, mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti (korraline ülesütlemine). Kaebuse väide, et hagejate ja kostja I vahel sõlmitud tähtajatuid kestvuslepinguid ei saaks kõnealusel juhul vaid lepingu rikkumise tõttu üles öelda, ei pea paika. Kolleegium nõustub kostjate Ia ja Ib seisukohaga, et lepingus erakorralise ülesütlemise erikorra sätestamine ei välista seadusest tulenevalt korralise ülesütlemise õigust, kui selles ei ole selgesõnaliselt kokku lepitud. Lepingu lõpetamise tõttu puudub kostjal Ia kohustus hagejatele vee- ja kanalisatsiooni teenuse vahendamise jätkamiseks.
37.Kohustust osutada hagejatele vee- ja kanalisatsiooni teenust ei tulene kostjale Ia ka kinnistute müügilepingust, kuna nendega ei kaasnenud liitumist, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kohustust. Kinnistute müügilepingu p-s 7 on sätestatud üksnes müüja õigus paigaldada kinnistule ja omandada ning kasutada kinnistul maatükiga püsivalt ühendatud veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustikke koos
kaevudega, nende kaudu vee juhtimiseks kinnistule ja vee, sealhulgas heitvee, ärajuhtimiseks maatükilt.
38.Kolleegium nõustub, et hagejatele vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks puudub kostjal Ia ka seadusest tulenev kohustus. Kostja Ia näol ei ole tegemist vee-ettevõtjaga, kuna kohalik omavalitsus ei ole kostjat Ia ÜVVKS § 7 lg 1 järgi vee-ettevõtjaks määranud. Samuti ei ole kostja Ia faktiline vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 2 mõttes, kuna talle kuuluv veevärk ega kanalisatsioon ei vasta ÜVVKS § 2 l-s 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele. Kostjale Ia kuuluv veevärk, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav, ei teeninda vähemalt 50 elanikku. Kostja Ia veevärgi ja kanalisatsiooniga seotud ettevõtete töötajaid ei saa kolleegiumi hinnangul piirkonna elanikeks pidada. Kuna tegemist on ettevõtluspiirkonnaga, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohaseks õigusaktiks hagejate poolt viidatud 03.11.1998 Euroopa Nõukogu direktiiv 98/83/EÜ, kuna selle regulatsioon käsitleb üksnes olmevee kvaliteeti ega ole rakendatav tööstuspiirkondadele.
39.Kostja Ib osas puudub alus hagi rahuldamiseks, kuna kostja I jagunemise järgselt kuulub kõnealune veevärk kostjale Ia (II kd, lk 117 jj, kava p-d 2.2.9 ja 2.1.7).
40.Kostja II vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuses toodud lahenduskäiguga ega pea TsMS § 645 lg 6 järgi vajalikuks selles osas maakohtu otsuse motiive korrata. Maakohus on käsitlenud hageja nõude rahuldamise eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei anna hageja poolt esile toodud asjaolud alust kostja II suhtes hagi rahuldada. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejatel on ÜVVKS § 5 lg-s 1 ja § 6 lg-s 1 sätestatud tingimusi arvestades võimalus kostjaga II liitumislepingud sõlmida ning kostja II ei ole sellest keeldunud. Kohustust ehitada hagejatele kuuluvatel kinnistutel välja vajalik veevärk ja kanalisatsioon, seadus kostjale II ei sätesta.
41.Hagi rahuldamata jätmise tõttu on maakohus TsMS § 386 lg 4 alusel õigesti tühistanud 30.09.2013 määrusega seatud hagi tagamise.
42.Maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on hagi rahuldamata jätmise tõttu jätnud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti võrdsetes osades hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti võrdsetes osades hagejate kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt kindlaksmääramisele TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.