2-13-15345
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.detsember 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-15345 Osaühingu XXXavaldus töövaidlusasjas nr 4.4-2/2737 23.11.2012.a esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses ehk XXXhagi Osaühingu XXXvastu töötasu, puhkusehüvitise, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja esindajad
Menetluse liik
Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: Osaühing XXX(registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige XXX(e-post: XXX) Kirjalik menetlus
Kohus otsustas: Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt XXX XXX kasuks: - septembri 2012.a saamata töötasu 1300 eurot - hüvitis koondamisest vähem etteteatatud aja eest 15 kalendripäeva töötasu ulatuses 650 eurot - koondamishüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1176 eurot - kasutamata puhkusehüvitis 621.47 eurot - viivis väljamõistetult summadelt kokku 3747.47 eurot VÕS §-s 113 sätestatud määras alates 16.10.2012.a kuni kohase täitmiseni Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluse käik XXX esitas 23.11.2012.a Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ XXX vastu nõudega välja mõista hüvitisena 15 kalendripäeva töötasu 650 eurot, ühe kuu keskmine töötasu
2-13-15345
1176 eurot, septembri 2012.a töötasu 1300 eurot, viivis väljamaksmata töötasult alates 16.10.2012.a 3126 eurot, kasutamata puhkuse hüvitis ja viivis väljamaksmata puhkusehüvitiselt alates 16.10.2012.a. Töövaidluskomisjon 03.01.2013.a otsusega rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis OÜ-lt XXX XXX kasuks välja 2012.a septembri töötasu 1300 eurot, koondamishüvitisena ühe kuu keskmise töötasu 1176 eurot, puhkusehüvitise 621.47 eurot, ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest 650 eurot, viivise alates 16.10.2012.a kuni töövaidluskomisjoni otsuseni 54.54 eurot ja edasi kuni kohase täitmiseni OÜ XXX esitas 05.04.2013.a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluse korras hagina läbivaatamiseks. Hageja nõue ja põhjendused Pooled sõlmisid 13.02.2012.a töölepingu, millise kohaselt hageja asus kostja juures tööle insenerkonstruktorina bruto töötasuga 1300 eurot kuus. Hageja selgitas 21.06.2013.a kohtule esitatud hagiavalduses täiendavalt oma nõuet. OÜ XXX tegevus on pahatahtlik. Alates 2012.aastast kostja ei maksa töötasu, puhkusetasu ja hüvitisi paljudele töötajatele. Töötajad olid sunnitud pöörduma töövaidluskomisjoni avaldustega töötasu välja mõistmiseks. OÜ XXX keeldus täitmast töövaidluskomisjoni otsuseid osas, milles otsus oli viivitamatult täitmiseks. Töötaja pöördusid kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks ja töötasu väljamõistmiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetlused ja arestis OÜ XXX arved. Kuid OÜ XXX viivitamatult lõpetas igasuguse majandusliku tegevuse ja tühjendas oma panga kontod. Alates 2012.a. sügisest OÜ XXX tegevus on praktiliselt lõpetatud ja tema asemel ja samas asukohas töötab teine firma, mida juhivad samad isikud. Kättemaksuks OÜ XXX esitas avaldused Harju Maakohtule kõikide töötajate vastu, nõudes nendes töötajate avalduste läbivaatamist hagimenetluses. Kostja on teadlik, et töötajad ei valda eesti keelt ja peavad menetluses osalemiseks saama tasulist õigusabi, mis ei ole odav. OÜ XXX teab, et kui ta kaotab kõik vaidlused, s.t. kohus rahuldab hagiavaldused ja isegi mõistab välja OÜ-lt XXX kohtukulud, siis töötajad ei saa raha kätte, kuna OÜ-l XXX raha ja vara enam ei ole, pangakontod on kohtutäituri poolt arestitud ja majanduslikku tegevust ei toimu. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles 15.10.2012.a., seega kohustus on muutnud sissenõutavaks alates 16.10.2012.a. Kostja ei ole maksnud hagejale septembri 2012 töötasu 1300 eurot, ülesütlemisest vähem etteteatamata aja eest hüvitist 650 eurot, koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu suuruses 1176 eurot, puhkusehüvitist 621,47 eurot, kokku 3747,47 eurot. Hageja täpsustab nõuet viivise väljamõistmise osas summast 3747,47 eurot ja palub välja mõista OÜ-lt XXX XXX kasuks viivis alates 16.10.2012.a. VÕS § 113 määras summalt 3747,47 eur kuni selle summa XXX maksmiseni. Seega kokku on hageja nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis 15 kalendripäeva töötasu ulatuses 650 eurot, TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu 1176 eurot, septembri 2012.a eest töötasu 1300 eurot, TLS § 71 alusel kasutamata puhkusehüvitis 621,47eurot ja viivis alates 16.10.2012.a. VÕS § 113 määras summalt 3747,47 eurot kuni selle summa XXXmaksmiseni. Kostja vastuväited Kostja OÜ XXXoma seisukohta hagiavaldusele esitanud ei ole. Kohus juhindub kostja poolt töövaidluskomisjoni esitatud seisukohtadest. Töövaidluskomisjonis ei ole OÜ XXX hageja seisukohtadega ei nõustunud ja palus nõuded rahuldamata jätta, kuna töötaja ja tööandja leppisid töölepingu lõpetamisel kokku, et töötajal ei ole rahalisi nõudeid tööandja vastu. Seega on töötaja nõuetest tööandja vastu loobunud. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel oli 13.02.2012.a sõlmitud tööleping, millise kohaselt hageja töötas kostja juures insener
2-13-15345
konstruktorina töötasuga 1300 eurot kuus. 15.10.2012.a lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu koondamise tõttu. Töölepinguseaduse (TLS) § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja koondas töötajad TLS § 2 kohaselt töölepinguseaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Töölepinguseadus ei näe ette võimalust koondamise alusel hüvitiste mittemaksmiseks, hoolimata sellest, et hageja loobus nõuetest tööandjale esitatud avalduses. TLS § 1 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja ei ole saanud septembri töötasu 1300 eurot, mis tuleb kostjalt tema kasuks välja mõista. TLS § 97 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud teatama töötajale töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe kalendriaasta. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista 650 eurot. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista kasutamata puhkuse hüvitis 621.47 eurot. TLS § 100 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seega tuleb tööandjalt töötaja kasuks välja mõista ühe kuu keskmine töötasu 1176 eurot. Võlaõigusseaduse § 113 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud summadelt viivist tasuda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.