2.Mõista välja Swedbank AS -lt XXX kasuks hageja menetluskulud summas 1 636 (üks tuhat kuussada kolmkümmend kuus) eurot. Välja mõistetud summa 1 636 eurot kanda XXXarveldusarvele SEB pangas nr XXXXXXXXXX selgitusega: XXX õppemaksu võlgnevuse katteks klient nr XXX, viitenumber XXX .
Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni Swedbank AS-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1636 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse (välja arvatud resolutsiooni p 3) peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest
2-10-6145
alates. Kohus selgitab, et vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg 14 tasutakse tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee, https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja kostja väited
1.Harju Maakohtu 19.03.2013.a tehtud ja 08.06.2013.a jõustunud kohtuotsusega rahuldati osaliselt XXX hagi Swedbank AS vastu ning XXX menetluskulud jäeti 80 % ulatuse Swedbank AS-i kanda. Ülejäänud menetluskulud 20 % ulatuses jäeti poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 23.05.2013.a määrusega apellatsioonimenetluse.
2.08.07.2013 esitas XXX Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, menetluskuluks on riigilõiv. Vastavalt avaldusele on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud 57500 krooni e 3675 eurot riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohus on 17.05.2013 tunnistanud põhiseadusega ( PS) vastuolus olevaks ja jätnud kohaldamata RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 ( 01. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 redaktsioon) osas, mille kohaselt kohtusse pöördumisel on kohustuseks tasuda tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni riigilõivu 115 000 krooni ning kohustanud Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXXhagiavalduselt tasutud riigilõivust 1629,79 eurot.
3.Samuti on saanud riigiõigusabi andmisel tasu riiklikest vahenditest vandeadvokaat Aavo Aadli 230 eurot. XXXpalub mõista AS Swedbangalt XXXkasuks välja riigilõiv 1 636 eurot, mis moodustab 80 % summast 2045,21 eurot. Summa 1 636 eurot palub avaldaja kanda XXXarveldusarvele SEB pangas nr XXXXXXXXXX selgitusega: XXXõppemaksu võlgnevuse katteks klient nr XXX, viitenumber XXX3. Avaldaja palub mõista Eesti Vabariigi kasuks välja AS Swedbangalt riiklikest vahenditest tasutud advokaaditasu summas 184 eurot, mis moodustab 80 % summast 230 eurot. Hageja taotleb ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise tasumist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Pärast avalduse esitamist kohtule saatis XXXsamal päeval kulude täpsustuse, milles märkis, et juhul, kui Riigikohus ei tunnista põhiseadusliku järelevalve käigus põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 redaktsioon) osas, mille kohaselt kohtusse pöördumisel on kohustuseks tasuda tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni riigilõivu 115 000 krooni või jätab Ringkonnakohtu 17.05.2013 määruse läbi vaatamata või muudab määruse p 3, siis mõista AS Swedbangalt täiendavalt XXX kasuks välja 1 303,80 eurot, mis on 80% summast 1 629,79 eurot. Juhul, kui Riigikohus leiab põhiseadusliku järelevalve menetluse käigus, et enamtasutud riigilõiv tagastatakse teistsuguses summas kui on seda ringkonnakohus tagastanud määruse p-s 3, siis mõista välja menetluskulud ulatuses, mis on 3 675 euro ja Riigikohtu poolt määratud tagastatava enamtasutud riigilõivu summaarne vahe, millest arvutada 80% XXXkasuks kostja arvelt. Avaldusele on lisatud maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta ja pangakonto väljavõtted. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
5.19.11.2013 kohtumäärusega edastas kohus hageja avalduse koos lisadega Swedbank AS-le. Vastuväidete esitamiseks andis kohus kostjale 7-päevase tähtaja. 26.11.2013.a esitas Swedbank AS-I esindaja avaldusele vastuse. Kostjal ei ole vastuväiteid tasutud riigilõivu osas summas 1 636 eurot, kuid kostja ei nõustu hageja taotlusega mõista menetluskulud välja Eesti Vabariigi kasuks. Hageja saab taotleda siiski nende menetluskulude hüvitamist kohtu poolt määratud proportsioonis, mida ta on ise kandnud või mida on tema eest kandnud muu isik
2-10-6145
TsMS § 174 lg 4 järgi. Kostja palub mõista hageja menetluskulud välja üksnes summas 1 636 eurot. Kohtu seisukohad
6.08.06.2013.a jõustus käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu 19.03.2013.a tehtud otsus, millega muuhulgas määrati kindlaks menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja esitas 08.07.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, menetluskuluks on riigilõiv. Hageja taotleb AS-lt Swedbank ka Eesti Vabariigi kasuks riiklikest vahenditest tasutud advokaaditasu summas 184 euro väljamõistmist, mis moodustab 80 % summast 230 eurot. Avaldusele on lisatud maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta tsiviilasjas nr 2-10-6145 ja pangakonto väljavõtted.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on muuhulgas riigilõiv. Seega on hageja tasutud riigilõiv menetluskulu.
9.Vastavalt hagi esitamise ajal 08.02.2010 kehtinud RLS § 56 lõikele 1 koostoimes lisaga 1 tuli hagejal tasuda riigilõivu 115 000 krooni (7349,84 eurot). Hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 50 % ulatuses ning ta tasus riigilõivu 57 500 krooni (3 674,92 eurot). Hagi hind oli 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni).
10.Harju Maakohtu 19.03.2012 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning hageja XXXvaidlustas kohtuotsuse apellatsiooni korras. 07.05.2013 esitas apellant taotluse maakohtus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt alates 01.01.2012 on tsiviilasja hinna puhul kuni 150 000 eurot riigilõivu täismäär 1500 eurot. Seega on ta tasunud enam 2 175 eurot, millise summa palus tagastada, leides et temalt nõutud riigilõivumäär oli põhiseadusega vastuolus.
11.Harju Maakohtu 17.05.2013.a määrusega (jõustunud 28.09.2013) tunnistati põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jäeti kohaldamata RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01. jaanuarist 2009 kuni 31.detsembrini 2010 redaktsioon) osas, mille kohaselt kohtusse pöödumisel on kohustuseks tasuda tsiviilasjas hinnaga 2 500 000 krooni riigilõivu 115 000 krooni. Riigi Tugiteenuste Keskust kohustati tagastama XXXhagiavalduselt tasutud riigilõivust 1 629,75 eurot. Määrus edastati põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Rigiikohtule.
12.Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 12.09.2013 otsusega (kohtuasja nr 3-41-18-13), mis muuhulgas tehti tsiviilasjas nr 2-10-6145 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2013.a määruse kohta, tunnistati, et 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1 oli põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 2 000 000 krooni kuni 2 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 115 000 krooni. Riigikohtu lahendiga jõustus Harju Maakohtu 17.05.2013.a määrus. Eeltoodust tulenevalt on
13.Hageja taotlus mõista Eesti Vabariigi kasuks välja AS Swedbank riiklikest vahenditest tasutud advokaaditasu summas 184 eurot rahuldamisele ei kuulu, kuna TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda üksnes temal endal tekkinud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Antud tsiviilasjas hageja ei ole õigusabikulusid kandnud, seega ei saa ta ka taotleda nende hüvitamist.
14.Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja taotlus rahuldada osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 80% hageja tasutud riigilõivust, so 1 636 eurot.
15.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 636 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.