19. märts 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-6145
Tsiviilasi
MM hagi Swedbank AS vastu laenulepingute üleütlemise tühisuse tuvastamiseks ja võlgnevuse suuruse tuvastamiseks
Hagihind
159 779,12 eurot (2 500 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MM (isikukood XXX, elukoht XXX), määratud korras esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (Advokaadibüroo Aavo Aadli, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 10118 Tallinn), lepinguline esindaja Tarmo E (e-post XXX)
Kohtuistung
02.02.2012
Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja MM Hageja määratud korras esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Kostja lepinguline esindaja Tarmo E
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et Swedbank AS poolt 14.12.2009 teate alusel Swedbank AS ja MM vahel sõlmitud laenulepingute nr XXXja nr XXXennetähtaegne ülesütlemine alates 30.12.2009, on tühine.
3.Tuvastada, et võlgnevus summas 146 897,39 eurot (2 298 444,65 krooni) on arvestatud õigusvastaselt.
4.Tuvastada, et hageja võlgnevus on vastavalt maksegraafikule maksmata põhivõlgnevuse ja intressi kogusumma alates 15.07.2009 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Viivist alates 29.12.2009 kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei ole kostjal õigus saada.
5.Jätta rahuldamata tasaarvelduse nõue. Menetluskulude jaotus Jätta MM menetluskulud 80 % ulatuse Swedbank AS-i kanda. Ülejäänud menetluskulud 20 % ulatuses jätta poolte endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-10-6145 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.29.11.2004 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis kostja hageja kasutusse laenu summas 57 557 eurot, tähtajaga 15.11.2019 elamu asukohaga XXX, Tallinn renoveerimiseks ja AS Sampo Pank väljastatud laenu finantseerimiseks (I kd tl 96-98). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 15.12.2004 (I kd tl 99-102).
2.27.11.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille kohaselt kostja andis hageja kasutusse laenu 31 976 eurot, tähtajaga 15.11.2026 kinnistu asukohaga XXX, Keila ostmiseks (tl I kd 78-84). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 15.12.2006 (I kd tl 85-89).
3.09.07.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX lisa, mille kohaselt andis kostja hageja kasutusse täiendava laenu 19 186 eurot tähtajaga 15.09.2027 elamu asukohaga XXX, Tallinn renoveerimiseks ja AS Sampo Pank väljastatud laenu finantseerimiseks (I kd tl 94-95).
4.08.04.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX lisa, mille kohaselt andis kostja hageja kasutusse täiendava laenu 21 744 eurot tähtajaga 15.03.2028 elamu asukohaga XXX, Tallinn renoveerimiseks ja AS Sampo Pank väljastatud laenu finantseerimiseks ning äritegevuseks (I kd tl 92-93).
5.18.08.2008 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX lisa, mille kohaselt andis kostja hageja kasutusse täiendava laenu 12 791 eurot tähtajaga 15.08.2028 elamu asukohaga XXX, Tallinn renoveerimiseks ja AS Sampo Pank väljastatud laenu finantseerimiseks ning äritegevuseks (I kd tl 90-91).
6.24.03.2009 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX lisa, mille kohaselt andis kostja hageja kasutusse täiendava laenu summas 7 035 eurot elamu asukohaga XXX, Tallinn renoveerimiseks ja AS Sampo Pank väljastatud laenu finantseerimiseks, äritegevuseks ning intressi maksepuhkuse aja eest maksmisele kuuluva intressi tasumise ning laenulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevate laenusaaja võlgnevuste kustutamiseks (I kd tl 62-65)
7.14.12.2009 lepingu ülesütlemise teatega ütles kostja laenulepingud nr XXX ja nr XXX ennetähtaegselt üles (I kd tl 31). Hageja nõue ja põhjendused
8.Hageja palub tuvastada, et kostjapoolne laenulepingute nr XXX ja nr XXX ennetähtaegne ülesütlemine on tühine, tuvastada, et kostja poolt laenulepingute nr XXX ja nr XXX alusel arvestatud võlgnevus summas 146 897,39 eurot (2 298 444,65 krooni) on arvestatud õigusvastaselt, tuvastada õige võlgnevus vastavalt hageja poolt tasutud intressidele ja laenusumma maksetele tasaarvestusega juhul, kui lepingu pool ütleb varasemalt kui on lepingus märgitud lõpptähtpäev ühepoolselt üles annuiteetmaksegraafikuga sõlmitud laenulepingu. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 6, § 7, § 76 lg 1, § 101 lg 3, § 111 lg 3, § 119 lg 1 ja 2, § 195 lg 5, § 196 lg 3, § 197 lg 1, § 416 lg 2, TsÜS § 67, § 69 lg 2, § 138 lg 1 ja 2, PS § 15 lg 1.
9.Laenulepingute sõlmimiseks on teostatud kinnistule asukohaga XXX, Tallinn hindamisaktid, millede kohaselt on 2006 kinnistu väärtuseks hinnatud 4 400 000 krooni BK poolt (tl 74-78) ja
2-10-6145 eeldatavaks turuväärtuseks elamu valmides ning haljastuse korrastamisel 5 000 000 krooni. 2008 on hinnatud kinnistu väärtuseks kostja poolt 4 750 000 krooni ja 2008 detsembris UKOÜ poolt 4 850 000 krooni (tl 71-73, 110-123).
10.Hageja on Vene Föderatsioonis 29.09.2008 registreeritud ettevõtte „T Ltd“ osanik (tl 70), seega sõlmisid pooled 2008 laenulepingu nr XXX sõlmimisel suulise kokkuleppe, et hagejal on võimalus saada äritegevuseks hiljem täiendavalt laenu, millest aga 2008 novembris keelduti, samuti ei antud hagejale hageja poolt, vastavalt üldtingimuste punktile 5.3 mille kohaselt laenusaajal on õigus taotleda laenusumma tagastamisel maksepuhkust, taotletud maksepuhkust laenulepingute nr XXX ja nr XXX täitmisel.
11.Hagejal tekkis laenulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevate kohustuse tasumisel makseviivitus. 24.03.2009 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX lisa, elamu XXX, Tallinn renoveerimine ja AS Sampo Pank väljastatud laenu refinantseerimine, äritegevus, intressi maksepuhkuse aja eest maksmisele kuuluva intressi tasumine ning laenulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevate laenusaaja võlgnevuste kustutamine. Laenulimiidi kasutusse võtmise tähtajaks oli 24.04.2009. Nimetatud tähtpäeval hageja kasutusse laenu ei antud. Kostja suurendas lepingu alusel hageja poolt varem tasutud laenupõhiosa jääki ja küsis laenulepingu nr XXX intressi ette aja eest kuni 15.07.2009 summas 3 050 eurot. Kuna kostja ei rahuldanud ka hageja taotlust maksepuhkuse saamiseks laenulepingu nr XXX osas, siis ei suutnud hageja oma probleeme lahendada ettevõttes T Ltd, samuti kuna kostja kandis hageja maksehäireteregistrisse ei olnud hagejal võimalik taotleda lisakrediiti.
12.30.09.2009 pöördus hageja kostja poole taotlusega maksepuhkuse saamiseks, koos selgitusega, miks maksehäired on tekkinud (tl 60-61). Kostja rahuldas hageja taotluse, kuid ei edastanud hagejale, vaatamata palvele, laenulepingute lisade projekti, mistõttu ei olnud hagejal mõistlikku aega tutvuda lepingute lisadega enne nende allkirjastamist. Hageja allkirjastas laenulepingute nr XXX ja nr XXX lisad 15.10.2009, kuid sama päeva õhtul lisadega tutvudes, avastas hageja tingimused, millega hageja ei nõustunud ning edastas kostjale 16.10.2009 ja 19.10.2009 avalduse lepingu lisade tühistamiseks (tl 44-46) ja jätkas laenulepingujärgsete maksete tasumist.
13.2009 leidis hageja kinnistule asukohaga XXX, Tallinn ostja hinnaga 3 800 000 krooni ja asus ostjaga lepingueelsetesse läbirääkimistesse. Ostja broneeris asjaõiguslepingu sõlmimiseks aja 26.11.2009 Ants Ainson notaribüroos. Kinnistu müügi ja endale uue kinnistu asukohaga XXX, Harju maakond ostmise osas pöördus hageja kostja poole 2009 novembri alguses, kuid kostja tegi hagejale takistusi kinnistu müügi osas. 25.11.2009 teavitas hageja laenuhaldur A. I hagejale, et kostja ei saa dokumente 26.11.2009 valmis. Samuti palus kostja laenuhaldur, et hageja ei sooritaks laenumakseid eriarvele, kuna hageja internetipanga saldodes on segadus. Sama päeva õhtul 25.11.2009 kell 16.44 saabus aga hagejale teade (tl 43), et hagejal on uus laenuhaldur M. K , kes teavitas hagejat, et asjaõiguslepingu sõlmimisel tuleb hagejal tasuda kogu võlgnevus summas 2 303 866,10 krooni, millele hageja vastas 26.11.2009 (tl 42). 26.11.2009 kell 14.00 sai hageja Ants Ainson notaribüroos teada, et tehing kinnistu müügi osas jääb ära, peale, mida 30.11.2009 avaldas hageja soovi kohtumiseks kostjaga saldode kontrollimises, kuna hageja ei nõustunud kostja poolt nimetatud võlgnevuse suurusega, lisaks teavitas hageja kostjat, et hageja ei ole olnud laenumaksetega viivituses 90-päeva, mistõttu puudub kostjal õigus laenulepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks (tl 38-39), millest kostja teavitas hagejat 23.11.2009 kirja (tl 40) ja 26.11.2009 ekirjaga (tl 41). 01.12.2009 kostja kirjast sai hagejale teatavaks, et kostjal olid dokumendid tehinguks notari juures valmis 26.11.2009, kuna aga hageja keeldus võlgnevust tasumast, siis jäi tehing ära (tl 37). Kohtumisel kostja esindajaga 03.12.2009 keeldus kostja esindaja hagejale esitama laenulepingu nr XXX saldot intressi ja laenupõhiosa tasaarvelduse teostamiseks ning esitas hagejale saldo laenulepingu nr XXX kohta, mis kostja esindaja väitel ei olnud võlgnevuses üle 90 päeva. Hageja teavitas, et ei nõustu sellise summaga, mida kostja nõuab laenulepingute ennetähtaegsel lõpetamisel, kuna summa on liiga suur ja kostja ei ole arvestanud hageja õiguseid intressi tasaarvestamisel laenujäägi katteks, mida hageja on ettemaksnud. Kostja hagejale tasaarveldust ei võimaldanud ja blokeeris alates novembrist hageja internetipangas kontoväljavõtete tegemise (tl 36). Samas hageja jätkas laenumaksete tasumist selliselt, et ei olnud viivituses 90 päeva, samuti jätkas hageja
2-10-6145 läbirääkimisi ostjaga kinnistu müümiseks, milleks broneeriti ka uus aeg 08.12.2009 notar Ants Ainsoni büroos. 04.12.2009 ja 17.12.2009 telefonivestlustes sai hagejale teatavaks, et kostja on hageja teadmata vestelnud kinnistu ostjaga ja andnud põhjalikku infot hageja ja kostja suhete osas, mida kostja kinnitab ka oma 07.01.2010 kirjas (II kd tl 88). 08.12.2009 keeldus ostja asjaõiguslepingu sõlmimisest ja soovis hinna alandamist 400 000 krooni võrra juhul, kui kinnistule jääb kehtima üürileping tähtajaga 16.05.2010. Hageja jätkas ostjaga läbirääkimisi. Samal ajal edastas kostja hagejale 14.12.2009 teate lepingu ülesütlemise kohta, mille kohaselt paluti võlgnevused tasuda hiljemalt 29.12.2009 ning teavitati, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb kostja lepingu ennetähtaegselt üles (tl 31-32). Hageja sai nimetatud teate kätte 31.12.2009, millest teavitas kostjat internetipanga vahendusel (tl 33) ning teavitas, et kostjal puudus õigus lepingu lõpetamiseks, kuna hageja ei ole olnud võlgnevuses 90-päeva. Hageja tasus 07.12.20098 laenulepingu 04-599953-EV katteks 14 500 krooni ja 29.12.2009 laenulepingu XXX katteks 3 124 krooni (tl 34). Kostja nimetatuga ei nõustunud (tl 30) ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 03.02.2010. Pooled jätkasid läbirääkimisi internetipanga vahendusel (tl 18-29), kuid kostja lepinguid ei ennistanud, samuti jäi sõlmimata 05.02.2010 kell 11.00 asjaõigusleping notar Ants Ainson büroos ning hagejat teavitati, et nõue läheb täitmisele kohtutäiturile.
14.Hageja märgib, et on tasunud kostjale ajavahemikus 2005-2009 intresse 611 353,80 krooni ehk 39 072,63 eurot. Kostja on laenulepingu nr XXX alusel saanud enda kasutusse 118 313 eurot, s.h intressi ettemaks 3 050 eurot ja laenulepingu nr XXX alusel 31 976 eurot, kokku 150 289 eurot. Kostja nõuab 04.01.2010 kirjas nr 200.103-030/49 (tl 22) laenulepingust tulenevat võlgnevust kokku 2 298 444,65 krooni ehk 146 897,39 eurot: laenuleping nr XXX: põhiosa 111 530,29 eurot, viivis 137,07 eurot, intress 3 657,81 eurot, menetlustasu 700 krooni ehk 44.74 eurot, lepingutasu 1 336 krooni ehk 85,39 eurot, kindlustus 1 669,68 krooni ehk 106,71 eurot ja kõrvalnõuete viivis 61,42 eurot; laenuleping nr XXX: põhiosa 30 250 eurot, viivis 137,07 eurot, intress 732,13 eurot ja menetluskulud 900 krooni ehk 57,52 eurot. Kostja on hageja poolt tasutud osamaksetest lahutanud laenujäägi katteks ajavahemikul 2005-2009 laenulepingute nr XXX ja nr XXX kokku 133 124,22 krooni ehk 8 508,19 eurot, lisaks nõuab kostja intressi 68 687,63 krooni ehk 4 262,12 eurot. Seega kostja sellise nõude rahuldamisel on hageja tasunud kostjale ennetähtaegsel lepingi ülesütlemisel intressi 680 041 krooni ehk 43 462,54 eurot ja hageja osamaksetest on rahuldatud laenujäägi katteks perioodil 2005-2009 133 124,22 krooni ehk 8 508,19 eurot, milline on tasakaalust väljas.
15.Tulenevalt kostja vastuses märgib hageja, et ta on tasunud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvaid makseid korrektselt alates 2004 detsember kuni 2008 november ilma maksepuhkuseta. 2009 jätkas hageja laenulepingute alusel maksete tegemist, kuigi soovis edutult maksepuhkust 2008. Hageja ei nõustu, et laenulepingute näol on tegemist tarbijakrediidilepingutega. Hageja jääb oma seisukohtade juurde, et on tasunud kostjale rohkem intresse.
16.Hageja märgib, et kostja poolt vastuses toodud 24.03.2009 laenulepingu nr XXXalusel kostjale väljastatud täiendav laen summas 7 035 eurot (tl 62-65), mis reaalselt ei kuulunud väljamaksmisele, vaid arvestati laenulepingute alusel kuuluvate maksete tasumiseks, erineb summast, mis arvestati makseteks. Saldodest ei nähtu, kuhu paigutati vahe. Seega on saldod vigaseid ja neid on tagantjärgi muudetud. 08.12.2009 on laenulepingu XXX põhiosa saldos esialgselt loetud tasutuks 702,59 eurot (tl 41), millega hageja kustutas selle laenulepingu põhiosa võlgnevuse, kuid siis on kostja muutnud seda märkega „parandus“ ja üles on jäetud põhiosa võlgnevus summas 702,59 eurot (tl 103). Samuti on saldo intressi saldos seisuga 08.12.2010 märgitud kolm intressi makset so. 222,54 eurot, 702,59 eurot ja 306,25 eurot (tl 41-42). Hageja tasus 07.12.2009 laenuleping XXX juuli põhiosa ja intress 4 800 krooni (tl 34), varasemalt oli hageja tasunud juuli põhiosa 10 000 krooni 09.11.2009 (tl 35) ja 07.12.2009 14 500 krooni laenuleping nr XXX september eest põhiosa ja intressi (tl 34). Hageja märgib ka, et maksepuhkuse sisse on arvestatud menetlustasu ja viivis. Kostja on arvestanud hageja võlgnevuseks ka varakindlustusmakseid, mida hageja on tasunud Sampo pank arvelt Hansa Varakindlustuse arvele 15.12.2008, 15.01.2009, 15.02.2009 kokku 1 548 krooni ehk 98.94 eurot, seega on kostja alusetult rikastunud, samuti on hageja Hansa Varakindlustuse maksetelt, mis on olnud tasutud arvestanud viivist summas 28,49 krooni. Lisaks on kostja lugenud hagejale
2-10-6145 võlgnevusse hageja poolt tasutud Hansa Varakindlustuse maksed, mis on hageja poolt tasutud 28.07.2009, 30.07.2009, 22.08.2009.
17.Hageja selgitab, et on vastavalt sõltumatu laenukalkulaatorile (tl 82-87) arvestanud, et laenulepingute alusel kasutusse saadud laenusummadel peab intress kokku olema 540 113,02 krooni ehk 34 519,51 eurot, kui euribor oleks olnud 5,5%. Kostja nõuab hagejalt intressi 670 792,26 krooni ehk 42 871,44 eurot ja lisaks lepingu ülesütlemise seisuga 68 687,63 krooni ehk 4 389,94 eurot, kokku 739 479,89 krooni ehk 47 261,38 eurot. Seega on vahe 199 366,87 krooni ehk 12 741,87 eurot.
18.Hageja on seisukohal, et hagejale ettemakstud intress summas 3 050 eurot tuleb arvestada laenupõhiosa maksesse. Hageja tuleb tagastada: summa 47,78 eurot, sest kostja ei ole tõendanud kuhu summa on kadunud, Hansa Varakindlustuse võlgnevusest tekitatud viivised summas 28,49 krooni, ebamõistlikud menetluskulud kokku summas 1 200 krooni ehk 76,69 eurot, krediitkaarditehingutelt 13.01.2009 menetlustasu 100 krooni ehk 6,39 eurot, laenu viivised, sest tasutud on samal ajal intressi summas 1,88 eurot, laenu viivis 24.03.2009 summas 28,49 krooni ehk 1,82 eurot ja menetlustasud summas kokku 1 200 krooni ehk 76,69 eurot. Tasaarvestada summa võlgnevuselt seisuga 04.02.2010 summas 199 366,87 krooni ehk 12 741,87 eurot. Mitte arvestada laenulepingutest peale 04.02.2010 tekkinud viiviseid. Samuti ei saa lugeda võlgnevusse Hansa Varakindlustusmakseid. Kostja vastuväited
19.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
20.Kostja selgitab, et pooled on sõlminud 29.11.2004 laenulepingu nr XXX ja 27.11.2006 laenulepingu nr XXX(II kd tl 10-15, 29-34) ja 07.10.2007, 08.04.2008, 18.08.2008 ja 24.03.2009 laenulepingu nr XXX lisad (II kd lk 16-28). 24.03.2009 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa alusel hagejale antud täiendav laen summas 7 035 eurot ei kuulunud hagejale reaalselt väljamaksmisele, vaid selle arvelt loeti hageja poolt tasutuks laenulepingu nr XXX maksepuhkuse ajal, s.o perioodil 15.04.2009 - 15.06.2009 tasumisele kuulunud intress summas 3 050 eurot, samuti hageja poolt kostjale laenulepingu nr XXX alusel võlgnetav intress summas 2 827,27 eurot. Lisaks loeti hageja poolt tasutuks laenulepingu nr XXX järgne kindlustusmaksete võlgnevus summas 2 064 kroon ehk 131,91 eurot, menetlustasu 600 krooni ehk 38,35 eurot, põhiosa viivised summas 4,44 eurot ning kindlustusmaksete viivised summas 28,49 krooni ehk 1,82 eurot. Hageja laenulepingu nr XXX järgne põhiosamaksete võlgnevus (15.01.2009., 15.02.2009 ning 15.03.2009 tasumata osamaksete osas) kustutati, kuid võlgnevuse summa ulatuses, s.o 421,49 eurot, suurendati hageja poolt tagastamata laenusummat ehk sisuliselt loeti, et hagejal on olnud graafikujärgne maksepuhkus põhiosamaksetes perioodil 15.01.2009 - 15.03.2009. Lisaks loeti täiendava laenusumma arvelt tasutuks laenulepingu nr XXX järgne hageja põhiosamaksete võlgnevus summas 176,45 eurot, intressivõlgnevus 716,89 eurot, menetlustasu võlgnevus 600 krooni ehk 38,35 eurot ja põhiosamaksete viivis summas 1,88 eurot. Ühtlasi leppisid pooled kokku kehtestada laenulepingu nr XXX uues lisas sätestatud sõnastuses, lisa punkt 3.17.1. Vastavalt lisale oli hageja kohustatud kostjale tegema igakuiselt 15. kuupäeval osamakseid. Kuivõrd antud lisa näol oli tegemist hagejale maksepuhkuse võimaldamisega, oli hageja kohustatud igakuiseid laenulepingust nr XXX tulenevaid osamakseid jätkama alates 15.07.2009. Laenusumma tagastamise lõpptähtpäev jäi sai samaks.
21.Kostja selgitab, et 15.10.2009 sõlmisid pooled laenulepingute nr XXX ja nr XXX lisad, kuivõrd hageja soovis nimetatud lisad avaldusega tühistada, siis 15.10.2009 sõlmitud lisad ei jõustunud.
22.Kostja ei nõustu, et on laenulepingu üles öelnud alusetult. Käesoleval juhul jättis hageja kostjale tähtaegselt tasumata laenulepingu nr XXX kohaselt 15.08.2009, 15.09.2009, 15.10.2009, 15.11.2009 ja 15.12.2009 maksmisele kuulunud põhiosamakse. Samuti jättis hageja tähtaegselt tasumata laenulepingu nr XXX kohaselt 15.07.2009, 15.08.2009, 15.09.2009 ja 15.10.2009 maksmisele kuulunud intressi (II kd tl 35-45). Hageja rikkus ka laenulepingust nr XXX tulenevaid
2-10-6145 maksekohustusi, jättes tähtaegselt tasumata 15.06.2009, 15.07.2009, 15.08.2009, 15.09.2009, 15.10.2009, 15.11.2009 ning 15.12.2009 maksmisele kuulunud põhiosamakse ning intressi (II kd tl 46-52). Kuivõrd hageja ei täitnud oma laenulepingutest tulenevaid maksekohustusi korrektselt, saatis kostja hagejale 23.11.2009 laenulepingute ülesütlemisteatise (II kd tl 53), mille hageja sai kätte 28.11.2009. Ühtlasi edastas kostja hagejale laenulepingute ülesütlemist ning täiendava tähtaja andmist puudutava informatsiooni 26.11.2009 e-posti aadressile (II kd tl 54), kust hageja sai samal päeval kätte ka kostja 25.11.2009 saadetud kirja. 23.11.2009 laenulepingute ülesütlemisteatise saatmise hetkel olid hageja põhiosa ning intressi maksete võlgnevused kostja ees järgnevad: laenulepingust nr XXX tulenevate maksete osas ei olnud hageja tasunud kostjale 15.08.2009, 15.09.2009, 15.10.2009, 15.11.2009 põhiosamakset ning intressi, samuti oli osaliselt tasumata 15.07.2009 intressimakse. Kokku võlgnevus 4 336,50 eurot. Laenulepingust nr XXX tulenevate maksete osas ei olnud hageja tasunud kostjale 15.09.2009, 15.10.2009 ning 15.11.2009 põhiosamakset ja intressi. Kokku 791,86 eurot. Teatisega andis hageja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, s.o 8.12.2009. Hageja laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi ei likvideerinud. Hageja tasus 07.12.2009 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks vaid 19 300 krooni ehk 1 231,38 eurot ja laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks hageja makseid ei teinud. Seega oli aga hageja võlgnevus kostja ees laenulepingute osas kokku oluliselt rohkem, kui hageja poolt tasutud summa. Tulles hagejale vastu, andis kostja hagejale veelkord täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks. Kostja saatis 14.12.2009 hagejale korduva teatise (II kd tl 55), paludes võlgnevuste tasuda hiljemalt 29.12.2009. Ühtlasi teavitas kostja hagejat 14.12.2009 ekirjaga (I kd tl 56) täiendava tähtaja andmisest võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja jooksul tegi hageja kostjale vaid ühe makse: 29.12.2009 summas 3 124 krooni laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks. Peale selle rikkus hageja jätkuvalt laenulepinguid, jättes laenulepingute kohaselt 15.12.2009 tasumisele kuulunud osamaksed maksmata. Seega luges kostja lepingud ennetähtaegselt üles öelduks alates 30.12.2009, kuna hageja oli kostja ees 29.12.2009 seisuga võlgnevuses laenulepingutest tulenevate kolme järjestikuse osamaksega ning kostja oli andnud hagejale korduvalt täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks ja hageja ei likvideerinud nimetatud tähtaja jooksul enda laenulepingutest tulenevaid võlgnevusi.
23.Laenulepingute ülesütlemise õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et hageja sai kostja poolt 14.12.2009 saadetud paberkandjal teatise kätte 31.12.2009, kuna tegemist oli korduva teatisega, mille sisu osas saatis kostja hagejale täiendavalt ka samal päeval e-kirja. Samuti oli hageja teadlik laenulepingute ülesütlemisest juba enne nimetatud teatise kättesaamist. Lisaks leiab kostja, et hageja oli pahatahtlik hagejale kostja poolt 14.12.2009 saadetud paberteatise kättesaamisel ning kannab ise kostjapoolse tahteavalduse hilinenult jõudmise riisikot. Nimelt sai hageja 23.11.2009 kostja poolt saadetud paberteatise kätte samadel asjaoludel juba 5 päevaga. Samuti oli hageja võimeline vastama kostja teatisele 2 päevaga. Arvestades, et hageja oli pidevalt kostjaga kirjavahetuses läbi erinevate suhtluskanalite, leiab kostja, et hageja, kes teadis juba 14.12.2009 e-meili kaudu täiendavast tähtajast ja saadetud teatisest, viivitas ise pahatahtlikult vaidlusaluse teatise vastuvõtmisega. Asjakohane ei ole laenulepingute ülesütlemise kehtivuse hindamisel hageja viide krediidiasutuste seaduse § 8622. Nimetatud säte ei reguleeri tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldusi, vaid võlgniku käsitlemist makseviivituses olevaks reitinguklassidele või kogumitele krediidiriski parameetrite määramisel.
24.Kostja leiab, et hageja taotlusi võlgnevuse arvestamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning õige võlgnevuse tuvastamiseks juhul kui lepingu pool ütleb varasemalt, kui on lepingus märgitud lõpptähtpäev ühepoolselt üles annuiteetmakse graafikuga sõlmitud laenulepingu, ei ole võimalik rahuldada juhul kui kohus rahuldab hageja taotluse ning loeb laenulepingute ennetähtaegse ülesütlemise tühiseks. Kui lugeda kostjapoolne laenulepingute ülesütlemine tühiseks, taastub laenulepingute ülesütlemisele eelnenud olukord ehk hagejal tuleb jätkata laenulepingutes tulenevate maksekohustuste täitmist ja tasuda kostjale 29.12.2009 seisuga laenulepingute järgsed osamaksete võlgnevused. Lisaks leiab kostja, et hageja selline taotlus ei põhine ühelgi õiguslikul alusel ning samuti ei ole selge, milliselt peaks kohus arvutuslikult kostja nõuet muutma. Hageja ei ole hagiavalduses viidanud ühelegi normile, millest tuleneks kostja kohustus maksta hagejale tema poolt nõutav ning tasaarveldamisele kuuluv rahasumma. Kostja ei tea endal olevat ühtegi rahalist
2-10-6145 kohustust hageja ees, mistõttu puudub alus kostjal võlgnevuse tasaarvestamiseks hageja poolt korduvalt nõutud viisil. Samuti ei ole õiged hageja viited VÕS § 195 lõikele 5, kuivõrd käesoleval juhul ei ole kostjale antud üle midagi sellist, mille ta peaks VÕS § 189-191 kohaselt hagejale tagastama. Kostja leiab, et hageja arusaam annuiteetmaksegraafikust ning krediidilepingu ülesütlemise tagajärgedest on ekslik. Annuiteetmaksegraafik tähendab graafikut, mille puhul on laenusaaja poolt iga kuu laenuandjale tasumisele kuuluv summa on kuni tagastamise lõpptähtpäevani võrdne, välja arvatud graafiku järgne viimane makse, mis erineb teistest maksetest ümardamise tõttu. Intress on graafiku alguses suur põhjusel, et seda arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt ning kuivõrd laenusumma on kõige suurem graafiku algusperioodil, on ka sellelt arvestatud intress suur. Seega ei vasta tõele hageja väide, et annuiteetmaksegraafikuga tasus hageja kui laenusaaja intressimakseid tuleviku eest ette, kuivõrd tegemist oli annuiteetmaksegraafikuga. Käesoleval juhul ei ole kostja hagejalt peale laenulepingute ülesütlemist intressi tasumist nõudnud, mistõttu on kostja täitnud seaduses sätestatud nõudeid laenulepingute ennetähtaegse ülesütlemise järel võlgnevuse arvestamisel. Eelnevalt toodud põhjendustel jääb kostjale ka ebaselgeks hageja väide, et tegemist on kostjapoolse alusetu rikastumisega kui ta ei tasaarvesta enamsaadud intressi. Kostja leiab, et alusetut rikastumist siinkohal vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule ei esine.
25.Väär on hageja väide, et kostja ei rahuldanud hageja poolt laenulepingu nr XXX osas 2009 taotletud maksepuhkust, viidates seejuures 24.03.2009 sõlmitud lisale. Kostja selgitab, et 24.03.2009 poolte vahel sõlmitud lisaga võimaldati hagejale hageja poolt taotletud maksepuhkust perioodil 15.04.2009-15.06.2009. Nimetatud perioodil ei tulnud hagejal põhiosamakseid kostjale tasuda, samuti ei tulnud hagejal tasuda intressi, kuivõrd see loeti täiendava laenusumma arvelt maksepuhkuse perioodi eest tasutuks. Üldjuhul säilib maksepuhkuse ajal laenuvõtjal intressi tasumise kohustus, kuivõrd aga hagejal ei olnud võimalik intressi tasuda, võimaldati hagejale koos maksepuhkusega täiendav laenusumma, mille arvelt seda teha. Kostja kinnitab, et kostja ei nõudnud nimetatud perioodil hagejalt põhiosamaksete ega intressi tasumist. Asjaolu, et kostja oleks hagejalt nõudnud eelnimetatud perioodil lepingu järgsete põhiosamaksete, intressi ja muude summade tasumist või, et hageja oleks seda omalt poolt teinud, ei ole hageja tõendanud.
26.Hageja väide, et maksepuhkuse ajal ei tule ka intressi tasuda, on ebaõige ega tugine ühelegi õiguslikule alusele. Maksepuhkuse tingimused nähakse ette poolte vahel sõlmitavas lisas ning käesoleval juhul nägi 24.03.2009 poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXlisa ette maksepuhkuse aja eest intresside tasumise.
27.Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja töötaja 26.11.2009 soovitas hagejal lepingutest tulenevaid makseid mitte tasuda, seoses hageja internetipanga saldodes esineva segadusega. Kostja töötaja ei ole sellist soovitust hagejale andnud. Isegi juhul kui hageja internetipangas võis mingeid tõrkeid esineda, ei saanud see kuidagi mõjutada viitenumbriga kontole laekuvate summade arvestust ega laenulepingute maksegraafikut. Hagejal oli laenulepingu nr XXX osas 24.03.2009 sõlmitud lisa kui ka laenulepingu nr XXX kohaselt kohustus tasuda igakuiselt 15. kuupäeval laenusumma osamakseid ning mingeid suulisi korraldusi nende kohustuste mittetäitmiseks kostja hagejale andnud ei ole.
28.Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja ei ole järginud head tava ja hea usu printsiipe, kuivõrd tegi 2009 novembris algselt otsuse hagejat täiendavalt finantseerida ja seejärel otsuse, millega otsustas hagejat täiendavalt mitte finantseerida. Kostja on õigustatud hindama ja otsustama, millisel juhul ning millistel tingimustel kostja klienti finantseerib ehk kostja ei ole kohustatud laenu väljastama, veelgi enam oma maksekohustusi korduvalt rikkuvale kliendile. Hageja poolt viidatud otsus, mille järel sõlmiti ka poolte vahel 15.10.2009 laenulepingute lisad, mis hageja hiljem tühistas, ei sisaldanud endas otsust hagejat täiendavalt finantseerida, vaid käsitles hagejale maksepuhkuse andmist ja laenusummade ennetähtaegset tagastamist. Selline otsuse sisu nähtub ka nimetatud lisade punktidest 3.4, 3.7, 3.15 ja 3.17.5. Seega ei teinud kostja erinevaid otsuseid seoses hageja taotlusega hagejat täiendavalt finantseerida.
2-10-6145
29.Kostja hinnangul ei ole asjakohased järgnevad hageja kirjeldused suuliste kokkulepete kohta hageja ja kostja töötaja Nele Saar vahel 2008 augustis täiendava laenu saamise kohta; 15.10.2009 poolte poolt allkirjastatud laenulepingute lisa projektide tutvumise mittevõimaldamise kohta; notari tehingute kohta seoses kinnistu aadressiga XXX, Tallinn müügiga; suhtluse kohta kostja ja kinnistu aadressiga XXX, Tallinn potentsiaalse ostja AL vahel. Siiski peab kostja vajalikuks märkida, et hageja ülaltoodud asjaolude osas esitatud kirjeldused on paljasõnalised ning sisaldavad suures osas hageja enda subjektiivseid hinnanguid toimunu kohta. Kostja ei võta omaks hageja poolt esitatud paljasõnalist väidet hageja ja kostja töötaja NS vahel 2008 augustis täiendava laenu osas suulise kokkuleppe tegemise kohta, samuti ei võta kostja omaks hageja paljasõnalist väidet, nagu oleks kostja keeldunud näitamast hagejale 15.10.2009 laenulepingute juurde sõlmitud lisade projekte. Kostja ei nõustu hageja väitega, et 26.11.2009 toimuma pidanud notaritehing lükati edasi või et 05.02.2010 toimuma pidanud notaritehing jäi ära kostja tõttu. Samuti on paljasõnaline ja subjektiivne hageja viide nagu oleks kostja töötaja M. K ’i ja kinnistu aadressiga XXX, Tallinn potentsiaalsele ostja AL vaheline suhtlus nõrgestanud hageja positsiooni müüjana kinnistu ostja ees. Nagu hageja on ka ise märkinud, keeldus ostja 08.12.2009 tehingu tegemisest põhjusel, et soovis kinnistu hinna alandamist juhul kui kinnistut jääb koormama üürileping. Hageja hinnang, et selline ostja keeldumine oli mingilgi viisil seotud kostja töötaja M. K ’iga on pahatahtlik. Samuti ei võta kostja omaks hageja poolt paljasõnalist väidet, et kostja töötaja M. K keeldus talle 03.12.2009 väljastamast laenulepingu nr XXX saldot ning, et nimetatud kostja töötaja sõnul ei olnud kohtumise seisuga hageja lepingust nr XXX tulenev võlgnevus üle 90 päeva. Õige on hageja väide, et kostja keeldus hagejale täiendavat laenu andmast 2008 novembris summas 150 000 krooni. Ebaõige ja paljasõnaline on aga hageja väide, et kostja ei võimaldanud hagejale 2008 novembris maksepuhkust. Hageja uuris kostjalt maksepuhkuse tingimusi, kuid otsustas ise sellest taotlusest loobuda.
30.Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et hageja ei ole arvestanud euribori muutmisega, samuti sellega, et kostja konverteerimisekurss ei ühti Eesti Panga keskkurssiga. Samuti jääb täiesti arusaamatuks, kuidas on võimalik seada kostja kasuks euribori. Taoline seisukoht ei ole toetatav ühegi seadusliku regulatsiooniga. Kuna hagejapoolsed selgitused seoses konverteerimisega on ilmselged vigased ning ei ole arvestatud paljude asjaoludega siis leiab kostja, et need tuleb jätta tähelepanuta. Kohtuotsuse põhjendus
31.Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
32.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
33.Hageja palub kohtul: 1) tuvastada, et kostjapoolne laenulepingute nr XXX ja nr XXX ennetähtaegne ülesütlemine on tühine, 2) tuvastada, et kostja poolt laenulepingute nr XXX ja nr XXX alusel arvestatud võlgnevus summas 146 897,39 eurot (2 298 444,65 krooni) on arvestatud õigusvastaselt, 3) tuvastada õige võlgnevus vastavalt hageja poolt tasutud intressidele ja laenusumma maksetele tasaarvestusega juhul, kui lepingu pool ütleb varasemalt kui on lepingus märgitud lõpptähtpäev ühepoolselt üles annuiteetmaksegraafikuga sõlmitud laenulepingu.
34.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 alusel tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
2-10-6145 Kohus on tuvastanud, et 29.11.2004 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis kostja hageja kasutusse laenu summas 57 557 eurot, tähtajaga 15.11.2019 elamu asukohaga XXX, Tallinn renoveerimiseks ja AS Sampo Pank väljastatud laenu finantseerimiseks (I kd tl 96-98). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 15.12.2004 (I kd tl 99-102). 09.07.2007 (I kd tl 94-95), 08.04.2008 (I kd tl 92-93), 18.08.2008 (I kd tl 90-91) ja 24.03.2009 (I kd tl 62-65) sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX lisad, millede alusel andis hageja kostja kasutusse täiendavat laenu kokku summas 60 756 eurot. Eelnimetatud lisadega muudeti ka põhilepingus märgitud tagasimakse lõpptähtaega. 27.11.2006 sõlmisid pooled laenulepingu nr XXX, mille kohaselt kostja andis hageja kasutusse laenu 31 976 eurot, tähtajaga 15.11.2026 kinnistu asukohaga XXX, ostmiseks (tl 78-84). Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel alates 15.12.2006 (tl 85-89). Kohus on tuvastanud, et pooled ei ole sõlminud 15.10.2009 lisasid laenulepingutele nr XXX ja XXX (tl 47-55), kuna hageja esitas 16.10.2009 ja 19.10.2009 (tl 44-46) kostjale avalduse lisade tühistamiseks, mida kostja aktsepteeris (II kd tl 7), mistõttu lisad ei jõustunud.
35.Kostja ütles laenulepingud ennetähtaegselt üles alates 30.12.2009 hagejale edastatud 14.12.2009 ülesütlemise teatega (tl 31). Poolte vahel on vaidlus, kas ülesütlemine on kehtiv või mitte. Seega annab kohus esmalt hinnangu lepingute ülesütlemisele.
36.VÕS § 416 lg 1 alusel krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja tagastas kostjale laenu vastavalt 29.11.2004 sõlmitud laenulepingule nr XXX lisatud maksegraafikule alates 15.12.2004 igakuiselt summas 609,64 eurot (tl 99-102) ja 27.11.2006 sõlmitud laenulepingule nr XXX lisatud maksegraafikule alates 15.12.2006 igakuiselt summas 304,86 eurot (tl 85-89). Kohtule esitatud 24.03.2009 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisaga (tl 62-65) on tõendatud, et hagejale anti täiendav laen summas 7 035 eurot ja maksepuhkust. Nimetatud laen aga ei kuulunud hagejale reaalselt väljamaksmisele, vaid selle arvelt loeti hageja poolt tasutuks laenulepingu nr XXX maksepuhkuse ajal, s.o perioodil 15.04.2009 - 15.06.2009 tasumisele kuulunud intress summas 3 050 eurot vastavalt lepingu punktile 3.17.5, samuti hageja poolt kostjale laenulepingu nr XXX alusel võlgnetav intress summas 2 827,27 eurot. Lisaks loeti hageja poolt tasutuks laenulepingu nr XXX järgne kindlustusmaksete võlgnevus summas 2 064 kroon ehk 131,91 eurot, menetlustasu 600 krooni ehk 38,35 eurot, põhiosa viivised summas 4,44 eurot ning kindlustusmaksete viivised summas 28,49 krooni ehk 1,82 eurot. Hageja laenulepingu nr XXX järgne põhiosamaksete võlgnevus (15.01.2009., 15.02.2009 ning 15.03.2009 tasumata osamaksete osas) kustutati, kuid võlgnevuse summa ulatuses, s.o 421,49 eurot, suurendati hageja poolt tagastamata laenusummat ehk sisuliselt loeti, et hagejal on olnud graafikujärgne maksepuhkus põhiosamaksetes perioodil 15.01.2009 - 15.03.2009. Lisaks loeti täiendava laenusumma arvelt tasutuks laenulepingu nr XXX järgne hageja põhiosamaksete võlgnevus summas 176,45 eurot, intressivõlgnevus 716,89 eurot, menetlustasu võlgnevus 600 krooni ehk 38,35 eurot ja põhiosamaksete viivis summas 1,88 eurot. Kuivõrd lisa näol oli tegemist hagejale maksepuhkuse võimaldamisega, oli hageja kohustatud igakuiseid laenulepingust nr XXX tulenevaid osamakseid jätkama alates 15.07.2009. Väärad on hageja väited, et 3 050 eurot tuleb arvestada põhiosamakseteks, kuna vastavalt lepingu säilib maksepuhkuse ajal intressi maksmise kohustus ning, kuna hagejal puudusid selleks vahendid, siis võimaldati hagejale täiendav laenusumma, mille arvelt intresse tasuda, millest hageja pidi lepingut lugedes teadma ja sellest arusaama. Kohtule esitatud laenulepingu nr XXX operatsioonide väljavõttest nähtub, et hageja tasus laenu põhiosamakseid korrektselt 15.04.2004-15.08.2009 ja intressimakseid 15.04.2004-15.06.2009 (II kd tl 35-45) ja
2-10-6145 laenulepingu nr XXX operatsioonide väljavõttest nähtub, et hageja tasus laenulepingu alusel korrektselt laenumakseid 05.12.2006-15.06.2009 (II kd tl 46-52). Alates 15.07.2009 ei tasunud hageja kostjale laenulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt igakuiselt. Nähtuvalt 24.03.2009 laenulepingu nr XXX lisa punktist 3.17.6 pidi pank koostama ja edastama laenusaajale uue graafiku ühe nädala jooksul arvates lisa jõustumise päevast (tl 63). Kostja ei ole tõendanud, et on hagejale nimetatud graafiku edastanud. Eelnimetatud maksegraafikut ei ole ka kohtule esitatud. Seega ei teadnud hageja ega pidanudki teadma, millises summas hagejal tuleb maksete tasumist jätkata alates 15.07.2009 ja seda veel olukorras, kui laenusumma tagastamise kuupäev jäi samaks 15.08.2028 (tl 62). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on 09.11.2009 tasunud kostjale laenulepingu nr XXX võlgnevuste katteks juuli makse summas 10 000 krooni, 07.12.2009 juuli makse 4 800 krooni ja augusti makse 14 500 krooni ning laenulepingu nr XXX võlgnevuste katteks 17.11.2009 august 3 710 krooni ja 29.12.2009 3 124 krooni. Kostja väited, et hageja võlgnevus oli suurem, kui tehtud maksed, on alusetud, kuna hagejale ei pidanud teada olema, millises summas makseid tuleb teha, kuna kostja jättis hagejale maksegraafiku edastamata. Seega, kuna kostja ei edastanud hagejale maksegraafikut ning hagejale ei olnud teada, millises summas tuleb makseid teha, siis ei olnud hageja viivituses 90 päeva 14.12.2009 edastatud lepingu ülesütlemise teate (tl 31) saamise ajal, mistõttu on laenulepingute nr XXX ja XXX ennetähtaegne ülesütlemine tühine. Kohus on seisukohal, et poolte vahelised telefonivestlused ei oma käesolevas vaidluses eelnimetatu osas otsuse tegemisel tähendust. Samas kohus rõhutab, et kirjalikus vormis tehtud tehingute muutused tuleb vormistada kirjalikult, mistõttu suulised kokkulepped ei oma käesolevas vaidluses mingit kaalu. Pooled on eeltoodu põhimõtte fikseerinud lepingute nr XXX punktis 14.2 ja XXX punktis 14.3 Hageja ei saa eeldada, et laenuleping pangaga sõlmitakse suuliselt kostja töötajaga telefoni teel.
37.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole lepingu ülesütlemisel lähtunud heas usus vastavalt VÕS § 6 lg 2, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja laenulepingu hagejaga üles öelnud ajal, mil hageja soovis heauskselt tekkinud probleeme lahendada ja oli leidnud kinnistule asukohaga XXX, Tallinn ostja. Lisaks ei ole kostja teavitanud hagejat võlgnevusest ega selle suurusest enne 23.11.2009 lepingu ülesütlemise teate saatmist, kuigi hageja on olnud kostjaga pidevalt kirjavahetuses.
38.Edasi annab kohus hinnangu kostja nõudele tuvastada võlgnevuse suurus. Eeltoodust tulenevalt (p 36) ei ole kostja õigustatud saama laenulepingute nr XXX ja nr XXX alusel arvestatud võlgnevust summas 146 897,39 eurot (2 298 444,65 krooni) põhjusel, et see on arvestatud õigusvastaselt, st ülesütlemine oli tühine, mistõttu ei tekkinud hagejal kohustust tasuda kogu laen kostjale tagasi. Kuna kostjapoolne laenulepingute ülesütlemine on tühine, siis taastub laenulepingute ülesütlemisele eelnenud olukord ehk hagejal tuleb jätkata laenulepingutes tulenevate maksekohustuste täitmist ja tasuda kostjale alates 15.07.2009 tekkinud laenulepingute järgsed osamaksete võlgnevused kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi vastavalt lepingutele ja maksegraafikutele ettenähtud maksed. Hagejal lasub kohustus tasuda varakindlustusmakseid vastavalt lepingute punktis 11 kokkulepitud viisil. Hageja ei ole tõendanud, et pärast varakindlustusmakseid tõendavate dokumentide esitamist kostjale oleks viimane keeldunud neid arvestamast. Kohus leiab, et viivise arvestus alates lepingute ülesütlemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ei ole kostjal õigus nõuda, kuna kostja enda tegevus on põhjustanud igakuiste maksete viivituse pärast lepingute ülesütlemist.
39.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingute sõlmimisele tavapäraselt eelneb poolte vahel tahteavalduste vahetamine, lepingutingimuste kooskõlastamine ja enne allkirjastamist lepingu läbilugemine. Eelnimetatud perioodil on pooltel võimalus küsida ja saada selgitusi ja ka osas,
2-10-6145 mis on lepingu poolele arusaamatu (sh mõistetes). Kohus ei kahtle, et hageja käitus eelnimetatud viisil. Hageja lepingute hoolikat lugemist kinnitab ka 15.10.2009 sõlmitud lepingust taganemine järgmisel päeval nagu hageja ise kohtuistungil kinnitas. Hageja on allkirjastanud laenulepingud koos maksegraafikutega nr XXX ja nr XXX, seega on hageja nõustunud lepingus olevate tingimustega sh maksegraafiku koostamise nimetatud tingimusega punktis 2.12. Lepingute punktis 14.9 ja 14.10 kinnitab hageja, et on enne allkirjastamist lepingu läbi lugenud. Samade lepingute jaotises 3 on mõisteid selgitatud sh mida tähendab annuiteetmakse. Annuiteetmaksegraafik tähendab graafikut, mille puhul on laenusaaja poolt iga kuu laenuandjale tasumisele kuuluv summa on kuni tagastamise lõpptähtpäevani võrdne, välja arvatud graafiku järgne viimane makse, mis erineb teistest maksetest ümardamise tõttu. Intress on graafiku alguses suur põhjusel, et seda arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt ning kuivõrd laenusumma on kõige suurem graafiku algusperioodil, on ka sellelt arvestatud intress suur. Seega ei vasta tõele hageja väide, et annuiteetmaksegraafikuga tasus hageja kui laenusaaja intressimakseid tuleviku eest ette, kuivõrd tegemist oli annuiteetmaksegraafikuga. Kuna hageja on nõustunud laenulepingutes märgitud tingimustel laenu võtma, siis puudub alus sõltumatu laenukalkulaatori alusel intressi ümberarvestuseks ja selle tasaarvelduseks kostjaga. Laenukalkulaatori põhine arvutus oleks pidanud olema laenulepingutes märgitud. Kuna pooled ei ole kokku leppinud intressi arvutamisel aluseks võtma laenukalkulaatorit, siis tuleb intressi arvutamisel juhinduda lepingute punktis 2.6, 2.12 ja 6 kokkulepitust. Kohus juhib tähelepanu, et maksete suurus on sõltuvuses 6 kuu euriboriga, mille suurust ei määra hageja. EURIBORi mõiste on toodud lepingu jaotises 3 mõisted. Tuginedes eeltoodule jätab kohus hageja nõude tasaarveldamiseks rahuldamata.
40.Vastavalt lepingute punktile 5.3 on laenusaajal õigus taotleda laenusumma tagastamisel maksepuhkust. Laenulepingu nr XXX24.03.2009 poolte vahel sõlmitud lisaga võimaldati hagejale hageja poolt taotletud maksepuhkust perioodil 15.04.2009-15.06.2009. Nimetatud perioodil ei tulnud hagejal põhiosamakseid kostjale tasuda, samuti ei tulnud hagejal tasuda intressi, kuivõrd see loeti täiendava laenusumma arvelt maksepuhkuse perioodi eest tasutuks. Üldjuhul säilib maksepuhkuse ajal laenuvõtjal intressi tasumise kohustus, kuivõrd aga hagejal ei olnud võimalik intressi tasuda, võimaldati hagejale koos maksepuhkusega täiendav laenusumma, mille arvelt seda teha. Hageja ei ole tõendanud ja kostja ei kinnita, et eelmärgitud nimetatud perioodil on kostja hagejalt nõudnud põhiosamaksete ja intressi tasumist. Hageja väide, et maksepuhkuse ajal ei tule ka intressi tasuda, on ebaõige ega tugine ühelegi õiguslikule alusele. Maksepuhkuse tingimused nähakse ette poolte vahel sõlmitavas lisas ning käesoleval juhul nägi 24.03.2009 poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa punktides 3.17.4 ja 3.17.5 ette maksepuhkuse aja eest intresside tasumise. Kohus leiab, et hagejal on õigus esitada taotlus laenusumma maksepuhkuse saamiseks. Maksepuhkuse andmine on poolte kokkuleppel võimalik mis ei tähenda, et kostjal lasub kohustus maksepuhkuse andmiseks. Seega hageja etteheide kostjale 30. septembri 2009 esitatud taotluse alusel maksepuhkuse mitteandmise osas on kohatu.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud 80% ulatuse kostja kanda. 20% ulatuses jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.