Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid Hageja R.R. (töötaja) pöördus Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) poole avaldusega OÜ Lemon Invest (tööandja) vastu saamata jäänud lõpparve, sealhulgas töötasu ja puhkusehüvitise, töölepingu tühisel ülesütlemisel hüvitise ning viivise nõudes. TVK 14.06.2012 otsusega töövaidlusasjas (tl 8-12) nr 4.3-2/767 rahuldati hageja nõue järgmiselt:

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-12-27710 2011 november – täistöötatud kuu eest pidi saama töötasu 1000 EUR, saadud oli 400 EUR, saamata 600 EUR. 2011 detsember - töötasu 1000 EUR, saadud on 400 EUR (02.12.2011 – 200 ja 30.12.2011 – 200), saamata on 600 EUR. 01.01.2012 - 12.01.2012 töötatud 9 tööpäeva, seega pidi olema töötasu 409.10 EUR, sai kätte 500 EUR. Töötasu on käes. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise töötasu maksmisega viivitamisel perioodil 01.12.2011 – 11.05.2012 (0,02% päevas) kokku summas 48.35 EUR, puhkusehüvitise 11,6 päeva eest netosummas 298.72 EUR (11,6 x 25.75) ning viivise puhkusehüvitise maksmisega viivitamisel perioodil 07.02. – 11.05.2012 (0,02% päevas) kokku summas 5.68 EUR. Kostja seisukohad ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidete suhtes Kostja esitatud menetlusdokumentide (TVK tl 32-34, kohtutoimiku lk 3-5, 66, e-kirja teel esitatud seisukohad 121-122 ja 136-137) kohaselt on hageja poolt koostatud tabelis märgitud kaardi tulp olnud otsene tööandja poolne kulu. Ka esitati kohtule Olerex AS arved perioodilt jaanuar 2012, mis ei kajastu R. R.i poolt koostatud tabelis, küll aga on olnud kostjale hageja poolt tekitatud kulu. Tegemist on kütusekaart nr 2 kulutustega. Sama kütusekaart oli hageja kätte usaldatud alates oktoobrist 2011 ning hageja tagastas selle alles jaanuari lõpus 2012. Kostja taotlusel on kohus nõudnud AS-lt Olerex välja kõik kostjale vaidlusalusel perioodil esitatud kütusekaardiarved (tl 191-201), kostja on ka ise osad arved esitanud (tl 140-145). Kostja rõhutab, et tegelikult on hageja esitanud TVK-s kaks tabelit (vastavalt TVK tl 41-44 ja 52-55), kusjuures teises ehk kostja väitel originaaltabelis on välja toodud lahter „Kaart“. Sellesse lahtrisse märgitud kulutused luges TVK oma otsuses hageja isikliku kaardiga tehtuks, mis aga ei ole õige. Hageja selgitab, et kütusekaardi tulp on tema tabelis vaid informatiivset laadi. Kostja viidatud kaart oli küll tema käsutuses, kuid sellega tehtud tehinguid ei ole hageja oma nõudes arvestanud. Kostja märgib, et R. R.i poolt koostatud tabelis on korduvalt märgitud kulu reale ka toiduaineid ja tubakatooteid. Nende kulutuste osas ei ole kostja nõus, et need arvestatakse kostja kuluks ja mitte hageja isikliku kuluna. Sellist kokkulepet ei ole kunagi olnud, et tööd otseselt mitte puudutavaid kulutusi (toit+tubakatooted) kostja hagejale kompenseerib. R. R.i palka on pooled arvestanud kuni jaanuar 2012 täpselt samadel alustel ja kokkulepete kohaselt. Palka sai hageja alati kätte avansi näol ja seda kinnitab nii tema koostatud tabel, kui ka tema poolt saadetud e-mailid (tl 27, 29, 138-139) oma tööandjale. Kostja on esitanud R.U. poolt täpsustuseks saadetud e-maili (tl 28), et antud isik on saanud omad tasud kätte vaid Hannes Kiipuselt ja mitte hagejalt. Seega ei saa kuidagi kajastuda R. R.i poolt koostatud tabelis R. U. maksvad summad. Hageja väide, et antud 500 eurot on kasutatud firma kuluna, ei vasta tõele. Hageja selgitab et kostja peab tõendama, et tema on maksnud hagejale töötasu töötasuna, mitte tema kätte usaldatud majandusrahana, mille kasutamise üle vaidlust kohtus ei ole. Kostja väidab, et tabelis on töötaja ise arvestanud töötasuna muud summad, mitte ainult need, mis on töötasu nime all märgitud. Tõepoolest, töötaja oli aus ja arvestas töötasuna summad, millest pooled olid kokku leppinud. Õige ei ole kostja järeldus, et ka ülejäänud summad, mis olid n-ö üle jäänud, sai hageja töötasuna kätte. Tegemist oli majandusavanssidega, mille tagasinõude õigus on tööandjal nelja kuu jooksul pärast töölepingu ülesütlemist. Kostja ei ole avanssi tagasi nõudnud ega teinud selles osas

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-12-27710 tasaarvestust. Hageja taotlusel kuulas kohus R. U.le makstu osas R. U. üle tunnistajana kohtuistungil. Kostja ei nõustu sellega, et poolte vahel ei olnud kokkulepet palga arvestuse ja firma toimimiseks vajaminevate kulutuste jagamise osas. Hageja esitatud tabelites on ka R. R. ise arvestanud oma kätte saadud palgana muid summasid, kui vaid tabelites summade järgi kirjutatud „palk“ lahtreid. Ka on hageja saatnud kostjale e-kirju, kus on tänanud palga kätte saamise eest ja vaid korra on saatnud e-maili (TVK tl 68), milles küsib, et kas ehk on jäänud 200-300 eurot saamata. R. R.i e-mail käsitleb seejuures detsembri 2011.a avanssi, mitte tähtajaks saamata jäänud summasid. Selle kinnituseks on jällegi hageja enda poolt koostatud tabel. Ka TVK menetluses on esitatud hulgaliselt poolte vahel 2011.a ja 2012.a alguses saadetud e-kirju (TVK tl 62-73), millest võib ka järeldada, et töösuhte ajal kokkulepped toimisid ja kummalgi osapoolel antud perioodil palga suhtes nõudmisi ega erimeelsusi ei olnud. TVK otsuses, mis puudutab antud palganõuet, on kostja nägemuse järgi viga sees vaid kaardimaksete osas. Kostja palub kohtul võtta seisukoht tema tasutud majandusavansi osas ning tasaarvestada hageja käsutusse jäänud majandusavanss puhkusehüvitise nõudega (mis tuleb eelnevalt täpsustada). Hageja selgitas kohtuistungil, et tema ei ole andnud nõusolekut puhkusehüvitise tasaarvestamiseks, pealegi ei ole tegemist vastastikuste nõuetega. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS ei välista töövaidluskomisjonile esitatud nõude osalist läbivaatamist (nagu kostja antud juhul taotleb), sellisel juhul on TVK otsus muus osas jõustunud ning kohus ei ole sellega seotud (ITVS § 25 lg 1 2. ja 3. lause). Kohus selgitab, et avalduse läbivaatamine hagimenetluse korras tähendab seda, et asja sisulise lahendamise mõttes ei oma TVK otsus mingit õiguslikku tähendust, sest kohus ei kontrolli ega muuda TVK otsust, vaid teeb ise sisulise lahendi samas vaidluses. Asjas puudub sisuline vaidlus selles, et hageja töötas kostja juures töödejuhatajana alates 11.10.2011 kuni vähemalt 12.01.2012 netotöötasuga 1000 EUR kuus. Kuigi töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 alusel sõlmitakse tööleping kirjalikult, loetakse see sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja poolt tööülesannete täitmist kinnitavad nii esitatud tema ja kostja vaheline ekirjavahetus (nt tl 27 ja 29, milles arutatakse tehtut ja tehtavat, samuti vajalikke summade ülekandmist tööandja poolt) kui hageja enda initsiatiivil koostatud tabelid saadud rahade ja selle kulutamise kohta. Kuivõrd tööandja on töölepingu 06.02.2012 üles öelnud, on kõik töösuhtest tulenevad nõuded muutunud TLS § 84 lg 1 kohaselt sissenõutavaks. TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandja muuhulgas kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, kusjuures reeglina tuleb seda teha kord kuus (TLS § 33 lg 1). Antud juhul on hageja koostatud tabelitest (milles märgitud hagejale tasutud summade ja kuupäevade osas puudub vaidlus) näha, et tegelikult tasuti hagejale kostja seadusliku esindaja poolt erinevaid summasid suvalistel aegadel, suvaliste selgitustega ning vastavalt vajadusele, 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-12-27710 kusjuures summasid on tasutud nii sularahas (nt 10.10.2011, 06.11.2011) kui ülekannetega (nt 28.10.2011, 09.12.2011). Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on esitanud kaks erinevat tabelit (TVK tl 41-44 ja 52-55), kuid ainsaks erinevuseks on tabeleis see, et kütusekrediitkaardiga tasutud arved on summaliselt välja toodud ühes tabelis, teises on märgitud küll kütuse eest tasumine, kuid summasid mitte. Kohus jagab hageja seisukohta, et asjaoludel, kus tööandja annab töötajale lisaks tema enda töötasule vahendeid kasutamiseks teistele töötajatele töötasu maksmiseks jm konkreetse tööobjektiga tehtavate vajalike kulutuste tegemiseks (vt hageja kiri kostjale tl 27, milles nii töö kui ööbimiste, kütuse vms eest andis kostja vastava summa 1180 EUR, selles ei ole vaidlust), tuleb kostjal tõendada, et ta on töötasuna maksnud rohkem kui see sõnaselgelt tema juhistest raha üle(k)andmisel tulenes. Selles mõttes ei oma asjas tähtsust kütusekrediitkaartidega makstu ega sellekohased tõendid, sest hageja ei ole oma nõude arvestamisel hagimenetluses (kus hageja piirdub TVK otsusega väljamõistetud summadega) silmas pidanud kütuse eest tasutut. Samuti ei kinnitanud tunnistaja R. U. veenvalt, kas ja kes (hageja või kostja juhatuse liige H. Kiipus) on temale tehtud töö eest tasunud – tunnistaja sõnul maksid temale erinevatel aegadel mõlemad isikud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks maksnud hagejale töötasuna oktoobris 2011 üle 500 EUR ning novembris ja detsembris 2011 üle 400 EUR kummaski kuus. Asjaolu, et hageja ei viita 20.01.2012 e-kirjas enamale kui tasumata 200-300 eurole töötasu osas, ei tõenda siiski kostja poolt summade maksmist. Enammakstud summade kasutamise kohta on hageja tabeleis toodud üksikasjalik aruanne ning olukorras, kus töösuhte lõppedes on töötaja kätte jäänud suurem summa, kui majanduskuludeks tegelikult kulus, on tööandjal õigus need summad tagasi nõuda. Samas tuleb silmas pidada, et ITVS § 6 lg 1 järgi on sellise nõude esitamiseks aega 4 kuud (nõude olemasolust teadasaamisest), mis on tänaseks ilmselt möödunud. Samas ei ole tööandja sellist nõuet ei TVK ega kohtu menetluses esitanud. Tasaarvestuse tegemine enamsaadud majanduskuludega saamata jäänud puhkusehüvitise arvel ei ole aga TLS § 78 lg 3 kohaselt võimalik, sest sellist tasaarvestust saaks teha vaid väljatöötamata põhipuhkuse osas. Seega on põhjendatud hageja nõuded saamatajäänud töötasu osas oktoobri 2011 eest 200 EUR (700-500) ning novembri ja detsembri 2011 eest kokku 1200 EUR (mõlemal juhul 600 EUR ehk 1000 – 400). Hageja nõue oktoobri osas 14.30 EUR osas ei ole põhjendatud, kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus selles (mida hageja ise oma 20.06.2013 menetlusdokumendis kinnitab), et nõude suuruseks oli 700 EUR ning tasutud töötasuna on

500 EUR.

Mis puutub saamatajäänud töötasu viiviste nõudesse, siis on see põhjendatud osaliselt vastavalt hageja enda poolt TVK-le 11.05.2012 esitatud avalduse järgi (TVK tl 20) järgnevalt: - Oktoober 2011 töötasu 200 EUR, viivitatud päevi 163, 200 x 0,02% x 163 = 6.52 EUR - November 2011 töötasu 600 EUR, viivitatud päevi 132, 600 x 0,02% x 132 = 15.84 EUR - Detsember 2011 töötasu 600 EUR, viivitatud päevi 101, 600 x 0,02% x 101 = 12.12 EUR. Kokku seega summas 34.48 EUR. Asjaolu, et kostja viiviste arvestusele vastu ei vaidle, ei anna alust välja mõiste viiviseid töötasu eest (jaanuar ja veebruar 2012), mis ei ole käesoleva hagi esemeks. Kohus märgib, et ka TVK on oma otsuses mõistnud välja viivise üksnes perioodi eest, mis lõpeb 12.01.2012. Kuivõrd jaanuari ja veebruari 2012 töötasu osas ei ole käesolevas hagimenetluses nõudeid esitatud, ei saa neid summasid ka välja mõista, mis nimetatud perioodide kohta TVK-le esitatud avalduses välja arvutati. Hageja arvutuse ja kohaldatava seadusjärgse (võlaõigusseaduse § 113 lg 1) viivisemäära osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-12-27710 TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Selles osas tuleb hagi rahuldada, kostja ei ole esitanud omapoolset arvutust hageja esiletoodud puhkusehüvitise (298.72 EUR) ja sellelt arvutatud viivise (5.68 EUR) osas (TVK tl 20-21), kostja poolt TVK-le esitatud arvutuse järgi on summa veelgi suurem (TVK tl 33). Asjakohatu ning tsiviilkohtumenetluse reeglitega vastuolus on kostja seisukoht, nagu peaks kohus ise puhkusehüvitise täpsustama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses ise vaidluse eseme ning peavad ise esitama oma (vastu)väited ja neid kinnitavad tõendid (TsMS § 230 lg 1 ja 2, § 394 lg 2 p 3). Johtuvalt eelnevast rahuldab kohus hagi osaliselt, kogusummas (väljamõistetavad summad märgitud eelpool rasvases kirjas) 1738.88 EUR. Rahuldamata jäi hagi oktoobri 2011 saamatajäänud töötasu nõudes summas 14.30 EUR ja saamatajäänud töötasult viiviste nõudes summas 13.87 EUR ehk 1,59% osas. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb käesoleval juhul jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuivõrd hagi rahuldati sedavõrd suures ulatuses, et ei ole põhjendatud poolte menetluskulude nende endi kanda jätmine. Seega jääb 98,41% menetluskuludest kostja kanda ning 1,59% menetluskuludest hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.