Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. detsember 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-18771
Tsiviilasi
OÜ Metallitest (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus hagi OÜ Ecoengineering vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 55 000 euro tagastamiseks pankrotivarasse
Tsiviilasja hind
30 000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. veebruari 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Ecoengineering apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
12. november 2013. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Ecoengineering (registrikood: 12000330; asukoht: Narva Kerese 42), esindajad vandeadvokaadid Küllike Namm ja Katrina Juhkami
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Metallitest (pankrotis, registrikood: 11047884) pankrotihaldur Tiia Kalaus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22. veebruari 2013 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Jätta ringkonnakohtus menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud OÜ Ecoengineering kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Metallitest (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus esitas 11.05.2012. a Viru Maakohtule hagi OÜ Ecoengineering vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja 55 000 euro tagastamiseks pankrotivarasse. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 02.12.2011. a välja OÜ Metalllitest pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. OÜ Metallitest raamatupidamise kontrollimisel on haldur tuvastanud, et perioodil 25.03.2011. a kuni 18.05.2011. a on võlgniku pangakontolt nr 221025430544 Swedbank AS-is kantud rahalisi vahendeid OÜ Ecoengineering arvelduskontole nr 221050612405 Swedbank AS-is. Maksed on teostatud järgmiselt: 25.03.2011. a 20 000 eurot (ilma selgituseta), 13.04.2011. a 5000 eurot (ilma selgituseta), 18.05.2011. a 30 000 eurot (ilma selgituseta). Eelpool kirjeldatud rahalised vahendid on tehtud ilma mingi selgituseta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ei täitnud OÜ Ecoengineering ees jooksvaid kohustusi. Rahaliste vahendite väljaviimisega tekitati olukord, kus võlgnikul puudusid rahalised vahendid konkurssidel osalemiseks tööde saamiseks või töövõtulepingu teostamisel vajalike teenuste ja inventari ostmiseks. Samuti on nende väljamaksete tegemise otseseks tagajärjeks võlausaldaja nõuete tekkimine ning nende esitamine ja tunnustamine pankrotimenetluses. Seega on rahaliste vahendite väljaviimise tehingutega kahjustatud võlausaldajate huve. Hageja palus tunnistada tehingud kehtetuks PankrS § 109 lg 1 ja § 110 lg 1 p 2 kohaselt. OÜ Metallitest ja OÜ Ecoengineering juhatuse liikmed ja osanikud (nende esindaja) on osaliselt kattuvad. OÜ Metallitest juhatuse liikme Andrei Šulpini kinnitusel tegi rahalised ülekanded otseselt mõlema juriidilise isikuga seotud A. K.. Lähtudes äriregistri andmetest on kostja võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p-de 1 ja 5 alusel.
2.OÜ Ecoengineering hagi ei tunnistanud. Kostja selgituse kohaselt sõlmisid OÜ Metallitest ja ZAO N-Systems 11.08.2010. a laenulepingu, mille alusel sai OÜ Metallitest 30 000 eurot. ZAO N-Systems ja Ecoengineering vahel sõlmiti hiljem nõude loovutamise leping, mille alusel läksid kõik laenuandja õigused üle kostjale. Hageja tagastas 30 000 eurot ja täitis oma rahalise kohustuse. 25 000 eurot kanti üle võlgnevuse katteks, mis tekkis seoses sellega, et hageja rentis kostjale seadmeid ja transpordivahendeid ning kinnistu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Hageja esitas 02.11.2012. a hagiavalduse täienduse alternatiivse nõudega. Juhul, kui kohus ei rahulda hageja nõuet PankrS § 110 lg 1 p 2 ja p 3 alusel ning loeb tõendatuks, et OÜ-le Ecoengineering teostatud rahaülekanded olid tehtud võlgniku poolt oma kohustuse täitmiseks, siis esitab hageja alternatiivse nõude PankrS § 113 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel. Hageja on tõendanud, et rahaline kohustus on võlgniku arvelt täidetud võlgniku lähikondsele. Seega on tõendatud, et kostja oli teadlik hageja majanduslikult halvast olukorrast ning asjaolust, et rahaliste vahendite ülekandmisega lähikondsele muutub võlgnik maksejõuetuks. Kostja esindaja 12.11.2012. a toimunud kohtuistungil vastuväidet alternatiivsele nõudele ei esitanud. 05.12.2012. a määrusega võeti hageja alternatiivne nõue menetlusse.
4.Kostja täiendava seisukoha kohaselt on 25.03.2011. a ja 13.04.2011. a ülekanded summas 25 000 eurot tehtud kustutamaks võlgnevust OÜ Ecoengineering ees seoses tehnika ja vara rendiga. Ülekannete tegemise ajal A. K. ei teadnud ega saanudki teada, et need ülekanded võivad viia hageja pankrotti või halvendada tema majanduslikku olukorda.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 22.02.2013. a otsusega OÜ Metallitest (pankrotis) pankrotihalduri T. Kalause hagi OÜ Ecoengineering vastu PankrS § 113 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel (alternatiivnõue) ja tunnistas kehtetuks OÜ Metallitest (pankrotis) rahalise kohustuse täitmise 18.05.2011. a summas 30 000 eurot OÜ-le Ecoengineering. Kohus mõistis välja OÜ-lt Ecoengineering OÜ Metallitest (pankrotis) kasuks 30 000 eurot. Kohus jättis Viru Maakohtu 01.06.2012. a ja 25.09.2012. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ja menetluskulud poolte endi kanda. Pooled vaidlevad selles, kas kostja on OÜ Metallitest lähikondne, kas sooritatud rahaülekanne kahjustab teiste võlausaldajate huve ning kas hageja (võlgnik) oli täitmise ajal maksejõuetu ja kas kostja (võlausaldaja) teadis või pidi hageja (võlgniku) maksejõuetusest teadma. Hageja on esitanud oma nõude kahel alternatiivsel alusel: PankrS § 110 lg 1 p 2 ja § 113 lg 1 p 3 alusel. Kohus leidis, et rahuldamisele kuulub alternatiivselt PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel esitatud nõue. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2007. a lahendi nr 3-2-1-115-07 kohaselt on PankrS § 110 küll üldnormiks §-dele 111, 112 ja 114, kuid mitte §-le 113, sest nimetatud säte ei reguleeri tehingu tagasivõitmist. Seetõttu on võimalik rahalise kohustuse täitmist tagasi võita PankrS § 113 alusel, täitmise aluseks olevat tehingut aga ka PankrS § 110 alusel. PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, p 5 kohaselt füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi, jt PankrS § 117 lg-s 2 loetletud isikud. PankrS § 117 lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks eelnimetatud loetelus nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Toetudes äriregistri andmetele kuulusid OÜ Metallitest juhatuse liikmete hulka perioodil 25.03.2011. a kuni 18.05.2011. a Nikolai Sazonov, Andrei Šulpin, Andrey Kucherov. OÜ Ecoengineering juhatuse liimed samal perioodil olid Oleg Nišajev, Alexey Osyka,
Andrey Kucherov ja Inna Sidorova. Samuti on OÜ Ecoengineering osanik Alexey Osyka OÜ Metallitest osaniku N-Systems Jsc juhatuse liige. Lähtudes eeltoodust on Metallitest ja OÜ Ecoengineering juhatuse liikmed ja osanikud (nende esindaja) osaliselt kattuvad. OÜ Metallitest juhatuse liikme Andrei Šulpini kinnitusel tegi rahalised ülekanded otseselt mõlema juriidilise isikuga seotud Andrey Kucherov, sama asjaolu kinnitas Swedbank AS ( I kd tl 146-149). Lähtudes äriregistri andmetest on kostja võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p-de 1 ja 5 alusel. Kohus leidis, et PankrS § 109 lg-s 1 ning PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eeldused on täidetud. Tõendatud on, et 18.05.2011. a rahalise kohustuse täitmisega võlgniku poolt OÜ-le Ecoengineering võeti ära võimalikud materiaalsed vahendid, et saada uusi töid, teenuseid ja osaleda konkurssidel, tasuda töötajatele palka ja tasuda jooksvaid erinevate ettevõtete poolt teenuste eest esitatud arveid. Hageja palus OÜ-l Ecoengineering ettevõttele vahendid tagastada, kuid OÜ Ecoengineering jättis hageja kirjalikud pöördumised 19.05.2011. a ja 20.05.2011. a tähelepanuta, mistõttu tegi kohus järelduse, et OÜ Ecoengineering oli hageja majandulikust olukorrast, s.o maksejõuetusest teadlik ja ei soovinudki midagi ette võtta ettevõtte majandusliku olukorra parandamiseks. Kostja väitel toimus 18.05.2011. a ülekanne OÜ-lt Metallitest OÜ-le Ecoengineering summas 30 000 eurot seoses võlgniku kohustusega täita 04.11.2010. a esitatud võlanõude õiguse loovutamise lepingut (II kd tl 58), mis oli aluseks 11.08.2010. a sõlmitud laenulepingule (II kd tl 48). Kohus tuvastas, et 18.05.2011. a ei olnud 11.08.2010. a sõlmitud AS N.Systems ja OÜ Metallitest laenulepingust tulenev nõue summas 30 000 eurot veel sissenõutavaks muutunud. Laenulepingu p 1.1. kohaselt oli laenusaaja OÜ Metallitest kohustatud laenusumma tagastama koos sellelt arvestatud intressiga hiljemalt 15.08.2015. a. Hageja möönas, et alates laenusaamisest 11.08.2010. a kuni makse teostamiseni 18.05.2011. a oli OÜ-l Metallitest täitmata kohustus intresside tasumise osas laenulepingu p-i 4.1. näol. 18.05.2011. a seisuga oli OÜ-l Metallitest intressivõlgnevus AS N. Systems ees 9 kuu eest 2700 eurot, kuid vastavalt nõude loovutamise lepingu p-le 2.3 ei olnud laenulepingu p-s 4.1 ettenähtud intressid nõude loovutamise lepingu esemeks. Seega oli kostja poolt teostatud ülekanne 30 000 euro osas teostatud enne selle sissenõutavaks muutumist. Kohus tuvastas, et 18.05.2011. a makse kahjustas võlausaldajate huve, kuna 18.05.2011. a makse toimumise ajaks olid sissenõutavaks muutunud teiste võlausaldajate nõuded, mis jäid välja maksmata ning 30 000 eurot oli vajalik hageja majandustegevuse jätkamiseks. Kohtule esitatud OÜ Metallitest 19.05.2011. a ja 20.05.2011. a kirjalikest pöördumistest ja hageja avaldusest kriminaalasja algatamiseks (II kd tl 106) nähtub, et rahaliste vahendite kõrvaldamise tõttu pidi hageja tagasi kutsuma Narva Elektrijaamad AS konkursi võitnud pakkumuse, lisaks ei saanud osaleda teistel hankelepingute konkurssidel, mistõttu võttis kostja hagejalt ära võimalikud materiaalsed vahendid, et saada uusi töid, teenuseid, et osaleda konkurssidel, osta materjale, maksta töötajatele välja töötasusid (I kd tl 145). Töötasud maksti välja osaliselt. Juuni- ja juulikuu töötasud jäid töötajatele hoopis välja maksmata. Rahaliste vahendite kostja arvele kandmise tõttu pidi OÜ Metallitest töölepingud lõpetama ning kogu tegevuse lõpetama, lisaks jäid välja maksmata Maksu- ja Tolliametile käibemaksukohustus juunikuu eest 2011. a (II kd tl 73), Elisa Eesti AS-ile juunikuu arve 2011 (II kd tl 74), Nakro AS-ile arved mai, juuni 2011 eest ( II kd tl 75-76), mille tulemusel rendileping lõpetati, Skat-Keskus OÜ-le arve (II kd tl 77-78), mis muutus sissenõutavaks 01.03.2011. a, OÜ SaavutuS mai, juuni 2011 arved (II kd tl 79), International Veod OÜ mai 2011 arve (II kd tl 80), Elcomnet OÜ märtsi 2011 arve (II kd tl 81), laenukohustus Andrei Šulpinile summas 10 034,12 eurot (II kd tl 83).
Kohus leidis, et 18.05.2011. a kohustuse täitmine enne laenulepingust tuleneva kohustuse sissenõutavaks muutmist ei olnud kohustuse täitmise ajal nii oluline kui materiaalsete vahendite jätmine olulisemalt vajalikumate kohustuste (sel hetkel sissenõutavaks muutunud kohustuste) ja ettevõtte hankekonkurssidel osalemiseks, töömaterjalide ostmiseks jms tööprotsessi jätkamiselt oluliste rahaliste vahendite olemasolu tagamine, samuti töötajatele palga tasumiseks vahendite tagamine. Kohus järeldas eeltoodust, et 18.05.2011. a 30 000 euro ülekandmine enne selle nõude sissenõutavaks muutumist oli vastuolus hea usu põhimõttega ning sellega kahjustati teiste võlausaldajate huvisid. Kuna OÜ Ecoengineering on OÜ Metallitest lähikondne PankrS § 117 lg 2 punktide 1 ja 5 alusel, siis oli kostjale juba enne raha laekumist teada, et hageja on 18.05.2011. a rahalise kohustuse täitmise tõttu maksejõuetu. Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et antud juhul oli põhjendatud täita võlanõue neli aastat enne tähtaega põhjendusel, et oli intressi võlg. Iseenesest on õige kostja väide, et lepingut võib täita lõpptähtajast varem, kuid kostja, kes oli hageja lähikondne, kel oli juurdepääs hageja arvelduskontole, pidi teadma hageja majanduslikku seisu, mistõttu kostja vastuväited, et ta ei teadnud hageja majanduslikku seisu ja arvas, et raha on piisavalt ettevõttele antud, on põhjendamatud. Kohus leidis, et kostja poolt kohtule esitatud kriminaalasja number 11740000116 lõpetamise määrus (I kd tl 44), mille kohaselt A. Kucherovi teos puuudvad KarS § 201 järgi ettenähtud kuriteo tunnused, ei tõenda, et OÜ Ecoengineering ei pea tagastama hagejale 18.05.2011. a ülekantud rahalist kohustust. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud kriminaalasja algatamise määrus (I kd tl 167) otseselt asja lahendamisesse ei puutu, kuid ilmestab OÜ Ecoengineering juhatuse liikmete vahelist ebakõla ja koostööpuudumist. Seetõttu ei analüüsinud kohus ka nimetatud dokumenti, kuna kostja on seadnud kahtluse alla teise juhatuse liikme tegevuse OÜ Metallitest (pankrotis) nõudeavalduste esitamisel. Kostja esitatud protsendivaba sihtlaenu leping ei tõenda, et kostja ei teadnud OÜ Metallitest majanduslikust olukorrast. Vastavalt 04.11.2011. a võlanõude õiguse loovutamise lepingu (II kd tl 58) p-le 2.3 ei olnud 27.08.2010. a protsendivaba sihtlaenu leping nõude loovutamise lepingu esemeks, mistõttu kohus seda laenulepingut ei analüüsinud. Viru Maakohtu 01.06.2012. a määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning 25.09.2012. a täiendavate hagi meetmete rakendamiseks. Kohus leidis, et kostja arvelduskontode arestimine hagi tagamise meetmena on jätkuvalt vajalik kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Kuna hageja loobus haginõudest osaliselt, kuid kohus rahuldab hageja alternatiivnõude, pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud mõlema poole enda kanda TsMS § 162 lg 4 kohaselt.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.OÜ Ecoengineering esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uues koosseisus läbivaatamiseks või alternatiivselt uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on hagejal kohustus tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid, mis kinnitavad, et võlgnik on teinud enne pankrotimenetlust teadlikult võlausaldajate huve kahjustava tehingu oma lähikondsega, kes sellest teadis või pidi teadma. Hageja ei esitanud asjaolusid ega tõendeid, et hageja kahjustas tehingutega teadlikult OÜ Metallitest huve;
2) ei teadnud Andrey Kucherov ülekannete tegemise ajal ega saanudki teada, et need ülekanded võivad viia hageja pankrotti või halvendada tema majanduslikku olukorda. Seega ei kahjustanud A. Kucherov teadlikult teiste võlausaldajate huve. Apellant leiab, et hageja oli tehingute tegemise ajal maksejõuline. A. Kucherovi arvates pidi olema hagejal vähemalt 162 277 eurot. Notariaalse lepingu nr 3811 p-st 1.3 on näha et 23 266 eurot jäi OÜ Metallitest võlgu AS-ile N. Systems. Nõude loovutamise fakti saab haldur kontrollida järelepärimise teel; 3) on hageja tegevus pahatahtlik. Pärast teist ülekannet saatis A. Šulpin A. Kucherovile
15.04.11.a meili, millega oli manusena kaasas ka tabel maksmata arvete osas. Sellest tabelist on näha, et peale kostja oli OÜ Metallitest veel teistele äriühingutele võlgu. Peale 25 000 euro tasumist jäi hageja rendi eest veel 53 971,20 eurot võlgu. Kostja on veendunud, et ülekannete tegemine ei seadnud kostjat paremasse olukorda võrreldes teiste võlausaldajatega ja need ülekanded ei halvendanud OÜ Metallitest majanduslikku olukorda; 4) ei ole OÜ Ecoengineering OÜ Metallitesti lähikondne. See, et tehingu tegemise ajal oli A. Kucherov nii OÜ Metallitest kui OÜ Ecoengineering juhatuse liige, ei tõenda, et kostja oli võlgniku lähikondne. Kahe äriühingu vahelised tehingud ei ole keelatud; 5) ei rahuldanud kohus ühtegi kostja taotlust tunnistajate ülekuulamise ega ka kriminaalasja materjalide nõude osas ja on otsuse tegemisel lähtunud ainult hageja esitatud tõenditest. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja kostja õigusi.
7.OÜ Metallitest pankrotihaldur Tiia Kalaus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastustaja esitanud kõik tõendid selle kohta, et OÜ Ecoengineering makse saajana oli OÜ Metallitest lähikondne. Seda kinnitab ka äriregistri väljavõte. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mis tõendaks vastupidist; 2) ei ole apellant tõendanud, et OÜ Metallitest oli maksete sooritamise ajal maksejõuline. Apellandi poolt esitatud väited rahaliste vahendite mittesihtotstarbelise kasutamise kohta või OÜ-le Veidiko ja OÜ-le Invsetproff tehtud ebaseaduslike ülekannete kohta, ei ole antud hagimenetlusega seotud; 3) on vastustaja kinnitanud, et ta ei sea kahtluse alla ja ei ole nõudnud nõude loovutamiste tühistamist, vaid hagimenetluse esemeks oli asjaolu, et laenulepingust tulenevalt nõude loovutuse lepingut täideti enne tähtaja saabumist ning sellega kahjustati neid võlausaldajaid, kelle nõuded tekkisid jooksvalt OÜ Metallitest majandustegevuse käigus või olid juba enne sissenõutavaks muutunud. Nõude loovutusest tuleneva kohustuse täitmisega eelistati OÜ-d Ecoengineering teistele võlausaldajatele ja tekitati olukord, mille tulemusena OÜ Metallitest tegevus seiskus; 4) on apellant esitanud apellatsioonkaebuses asjaolusid, mis ei ole üldse seotud hagiesemega ning seetõttu jätab vastustaja need tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 käesolevas otsuses. Ringkonnakohus märgib, et alates 1. jaanuarist 2010 on pankrotihalduril PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Pankrotivara tagasivõitmise hagides on seega hagejaks pankrotihaldur.
9.Maakohus on õigesti kvalifitseerinud hageja nõude ning märkinud, et tegemist on rahalise soorituse tagasivõitmisega PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Maakohus on nimetatud sätte kohaldamise eeldusena õigesti tuvastanud ka PankrS § 109 lg-st 1 tuleneva võlausaldajate huvide kahjustamise.
10.PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale kehtetuks, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. PankrS § 113 lg 2 kohaselt võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetusest teadis.
11.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et rahalise kohustuse täitmine toimus PankrS § 113 lg 1 p 3 nimetatud tähtaja jooksul, täideti rahaline kohustus, mis oleks muutunud sissenõutavaks 2015. aastal. Apellandi väide, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, ei ole õige. Hageja tõi maakohtus esile faktilised asjaolud, mille alusel sai maakohus tuvastada, et vaidlusaluste rahaliste kohustuste täitmisega kahjustati teiste võlausaldajate huve ning nende soorituste tõttu muutus isik maksejõuetuks, kuna kogu laekunud raha maksti välja sissenõutavaks mittemuutunud kohustuse katteks kostjale, samal ajal aga jäid juba sissenõutavad kohustused täitmata.
12.Apellandi väide, et hagejal oli tõendamiskoormus tõendamaks, et võlgnik tegi teadlikult võlausaldajaid kahjustava soorituse lähikondsega, kes sellest teadis või pidi teadma, ei ole õige. Seadusest tuleneb, et võlgnikul või lähikondsel lasub tõendamiskoormus tõendada, et võlgnik ei olnud soorituse tegemise ajal maksejõuetu ega muutunud maksejõuetuks. Apellant neid asjaolusid maakohtus ei tõendanud.
13.Apellandi väide, et A. Kucherov ei teadnud ülekannete tegemise ajal, et need kahjustavad võlgniku majanduslikku seisundit, ei ole õige. PankrS § 113 lg 2 kohaselt eeldatakse lähikondse teadmist ja tema peab vastupidist tõendama. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et soorituste tegemise ajal kuulus A. Kucherov samaaegselt nii soorituse tegija (võlgniku) kui soorituse saaja (lähikondse) juhatusse. Rahalised ülekanded tegi A. Kucherov. TsÜS § 123 lg-st 1 tuleneb muuhulgas, et kui tehinguga kaasnevad õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaoludest või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Seega tuleb soorituse saaja teadmist maksejõuetusest hinnata A. Kucerovi teadmise alusel ning kuna tegemist oli võlgniku juhatuse liikmega, siis tema pidi teadma võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda.
14.Apellant vaidlustab ka maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja äriühing oli hageja lähikondne. PankrS § 117 lg 2 annab lahtise loetelu isikutest, keda saab lugeda juriidilise isiku lähikondseteks. Maakohus tuvastas, et kostja on lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 ja 5 alusel.
PankrS § 117 lg 2 p 1 kohaselt on juriidilise isiku lähikondne juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on juriidiline isik, siis ei saa teda lugeda lähikondseks PankrS § 117 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus aga nõustub maakohtuga, et kostja on hageja lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 alusel, kuna tegemist on juriidilise isikuga, kellel on võlgnikuga ühine oluline huvi. Seda kinnitavad poolte vahel sõlmitud erinevad lepingud ja kostja poolt hageja finantseerimine. Alternatiivselt esineb kostja lähikondseks lugemiseks alus ka PankrS § 117 lg 3 alusel, mis annab kohtule õiguse lugeda lähikondseks ka lg-s 2 nimetamata isik. Kuna isik, kes võlgniku nimel kostjale sooritused tegi pidi olema teadlik mõlema äriühingu majanduslikust seisundist, siis saab tema ülekannete tegemise eesmärgiks pidada raha väljaviimist maksejõuetuks muutuvast äriühingust teise toimivasse äriühingusse, mis tema mõlema äriühingu juhatuse liikmeks olemise tõttu on piisav, et lugeda soorituse saajat hageja lähikondseks.
15.Ringkonnakohtu istungil loobus apellant taotlusest saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikaebuses heidab apellant maakohtule ette menetlusnormide rikkumist, kuna maakohus jättis kostja taotlused tõendite kogumiseks rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et maakohus määras kostja taotlusel 12.11.2012 kohtuistungil pooltele täiendava tähtaja tõendite esitamiseks kuni 12.12.2012. Kostja esitas tähtaegselt taotlused, 28.01.2013 kohtuistungil märkis kostja, et A. Kucherov ei saa ilma viisata Eestisse tulla. Maakohus jättis kostja taotlused rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kostja oleks pidanud esitama vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel, kui ta kohtu määrusega ei nõustunud. Apellandil oli ka õigus menetlusnormide rikkumisele tuginedes taotleda apellatsioonkaebuses asjaolude esitamist ja tõendite juurdevõtmist, kuid apellant ei esitanud kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 apellatsioonkaebuses taotlusi, seetõttu tuleb apellandi väited tõendite vastuvõtmise kohta jätta tähelepanuta.
16.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Menetlusosalisel on õigus pöörduda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtusse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras.
Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/
Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/
Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.