Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
29.november 2013, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu S.K. (K.) hagi mittetulundusühingu Maarja -Magdaleena Gild vastu töölepingu tähtajalisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3348,78 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S.K. (isikukood x, elukoht x, e-post: x); Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Veljo Viilol (e-post:[email protected]) Kostja: mittetulundusühing Maarja - Magdaleena Gild (registikood 80254766, asukoht Uus tn 5, Pärnu 80010) Kostja lepinguline esindaja: Monika Meerents ([email protected])
Kohtuistung
14.november 2013
Istungil osalesid
S. K., adv Viilol ja M. Meerents
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Hea usu põhimõttest lähtudes jätta asjas kohaldamata töölepinguseaduse § 80 lg 2 ja lugeda, et S.K. (K.) ja mittetulundusühingu Maarja-Magdaleena Gild vahel sõlmiti 30.09.2012 tööleping nr 4 tähtajaliselt, s.o kuni 30.09.2013.
3.Välja mõista mittetulundusühingult Maarja-Magdaleena Gild (registikood 80254766) S.K. (K., isikukood x) kasuks töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt ülesütlemise hüvitisena TLS § 100 lg 3 alusel 2790,65 € (kaks tuhat seitsesada üheksakümmend eurot ja 65 senti).
4.Välja mõista mittetulundusühingult Maarja-Magdaleena Gild S.K. (K.) kasuks viivis, arvestatuna otsuse punktis 3 nimetatud tasumata hüvitise netosummast (s.o summa, mis väljamõistetud 2790,65 eurost kuulub hagejale väljamaksmisele pärast seaduses ettenähtud maksude kinnipidamist) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Menetluskulud jätta iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
6.Välja mõista mittetulundusühingult Maarja-Magdaleena Gild riigituludesse töövaidlusasja hagimenetluses läbivaatamise avalduse esitamise eest tasumisele kuulunud riigilõiv 300 € (kolmsada eurot), mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank
AS-is või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber kõigil 2900078473, maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.
7.Mittetulundusühing Maarja-Magdaleena Gild on kohustatud tasuma riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
MTÜ Maarja Magdaleena Gild esitas kohtule avalduse, milles palub uuesti hagimenetluses läbi vaadata Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 16.04.2013 otsusega töövaidlusasjas nr 4.31/707 lahendatud avaldus. S.K. töövaidluskomisjoni istungil loobus osast nõuetest ning jäi kahe nõude juurde, mis rahuldati täielikult: töövaidluskomisjon tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud 01.10.2012 tähtajaline tööleping tähtajaga kuni 30.09.2013 ning mõisteti MTÜ-lt Maarja Magdaleena Gild välja töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitis määras, mis vastab töötasule, mida avaldajal oleks olnud õigus saada, s.o hüvitis perioodi 01.04.2013 – 30.09.2013 eest brutosummas 3348,78 eurot. 09.08.2013 kohtumäärusega kohus võttis MTÜ Maarja Magdaleena Gildi avalduse menetlusse ja kohustas hagejat esitama kohtule tööandja poolt vaidlustatud nõuded hagiavalduse vormis. 02.09.2013 määrusega kohus rahuldas S. K. taotluse riigi õigusabi andmiseks, riigi õigusabi osutajaks määras Advokatuur adv V. Viiloli. Kohtu nõudmisel esitas adv Viilol 27.09.2013 kohtule e-posti teel S.K. nõuded hagiavalduse vormis.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hageja palub tuvastada, et hageja ja kostja vahel 01.10.2012 sõlmitud tööleping nr 4 sõlmituks tähtajaliselt kuni 30.09.2013, mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitise töötasu ulatuses, mida hagejal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni, s.o perioodi eest 01.04.-30.09.2013, igakuuliselt 558,13 €, kokku brutosummas 3348,78 € ja viivis VÕS § 113 lg 1 alusel summalt 3348,78 € alates töövaidluskomisjoni otsusest 16.04.2013 kuni nõude kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.09.2012 töölepingu nr 4, mille alusel hageja asus kostja juured alates 01.10.2012 perenaisena tööle lepingu tähtajaga 30.09.2013 ning kuutöötasuga 558,13 €. 03.03.2013 esitas tööandja-kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 30.03.2013 TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Hageja soovis TLS § 100 lg 3 alusel tööandjalt saada koondamistasu tähtajalise töölepingu lõppemiseni saadaoleva töötasu ulatuses. Tööandja teatas hagejale, et tal puuduvad rahalised vahendid TLS § 100 lg 3 alusel koondamise
rakendamiseks ning asus seisukohale, et tähtaeg on hagejaga sõlmitud töölepingusse on märgitud ekslikult. Hageja pöördus vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni, kus hageja nõuded rahuldati: tuvastati, et poolte vahel 01.10.2012 sõlmiti tähtajaline tööleping kuni 30.09.2013 ning mõisteti kostjalt välja hüvitis 01.04.2013 – 30.09.2013 töötasuna kokku 3348,78 €. Hageja leiab, et kostja vastuväited töölepingu tähtajatuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest pooled on sõlminud kirjalikus vormis töölepingu, kus on fikseeritud tähtaeg. Kostjal puudub õiguslik alus eksimusele tugineda, sest TLS § 13 lg-s 2 sätestatud töölepingu tühistamise kahenädalane tähtaeg on möödunud. Samuti ei ole kostja kooskõlas TLS §-ga 12 teinud hagejale ettepanekut töölepingut poolte kokkuleppel tähtaja osas muuta. Hageja põhjendab oma nõuet põhiseaduse § 10 tuleneva õiguspärase ootusega, et alates poolte poolt töölepingu allkirjastamisest tähtajalisena kuni 30.09.2013 tekkis tal ootus saada tööd ning töötasu kuni lepingu tähtaja saabumiseni, s.o 30.09.2013. Hageja leiab, et tähtajalise töölepingu sõlmimine ei olnud vastuolus seaduse ega kollektiivlepinguga. Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
29.10.2013 kirjalikus vastuses kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja märgib, et poolte vahel 30.09.2012 töölepingu nr 4 sõlmimisel sätestati lepingu punktis
1.3.ekslikult töölepingu tähtajalisus, s.o selle sõlmimine lõppkuupäevaga 30.09.2013, sest ei esinenud ühtegi tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavat asjaolu – tegemist ei olnud hooajatööga, töömahu ajutise suurenemise, konkreetse eesmärgi saavutamiseks loodud töökoha ega ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks sõlmitud töölepinguga. Töölepingu sõlmimisel kostja hagejat kirjalikult (ega ka suuliselt) tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjustest ei teavitanud ega saanudki seda teha, sest mõjuvat põhjust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks ei olnud. Töölepingusse märgiti tähtaeg eksimuse mõjul, kuivõrd tööandja ei olnud teadlik, et ilma mõjuva põhjuseta ei ole tähtajalise lepingu sõlmimine lubatud. Tähtajalise töölepingu sõlmimisega soovis kostja eelkõige hinnata seda, kas hageja sobib ametikohale, mis aga ei ole lubatud – töötaja vastavuse hindamiseks on seadus ette näinud katseaja. TLS § 2, § 80 lg 2 alusel loetakse poolte vahel 30.09.2012 sõlmitud töölepingu algusest peale sõlmituks tähtajatult ning hageja taotlus töölepingu tähtajaliseks tunnistamiseks ei ole põhjendatud. Kostja ei pidanud töölepingu ekslikult tähtajalisena sõlmimise puhul tühistama kogu töölepingut, tähtajalisuse tühisus tuleneb tagajärjena seadusest ning hageja vastavad väited ei ole asjakohased. Kuna kostja ei pea põhjendatuks hageja nõuet tuvastada töölepingu tähtajalisus, ei ole põhjendatud ka hüvitise nõue TLS § 100 lg 3 ulatuses. Lisaks kostja märgib, et hüvitise nõude esitamisel on hageja jätnud märkimata, et kostja on hagejale välja maksnud koondamise tõttu TLS § 100 lg 1 alusel hüvitise ühe kuu töötasu ulatuses. Seega isegi juhul, kui hüpoteetiliselt oleks hageja hüvitise nõue põhjendatud, saaks see olla põhjendatud ainult 5 kuu töötasu ulatuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud igakülgselt ning objektiivselt asjas esitatud tõendeid, s.h töövaidluskomisjoni toimikusse kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
2.Pooled allkirjastasid 30.09.2012 kirjaliku töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle alates 01.10.2012 perenaise ametikohal tähtajaga kuni 30.09.2013 ning kuutöötasuga brutosummas 558,13 €. 03.03.2013 tööandja esitas töötajale avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta koondamise tõttu alates 30.03.2013. Koos lõpparvega maksis kostja hagejale 28.03.2013 välja koondamishüvitisena ka 1 kuu töötasu (hageja konto väljavõte, lk 36). Hageja 14.11.2013
kohtuistungil täpsustas selles osas nõuet ning loobus 2013.a aprillikuu töötasu ulatuses hüvitise nõudmisest. Hageja lõplikuks hüvitisnõude suuruseks jäi 5x 558,13 € = 2790,65 €. Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest hageja töövaidluskomisjonis loobus, töövaidluskomisjon lõpetas selle nõude osas menetluse ning seega tuleb lugeda, et töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu on õiguspärane. Pooled vaidlevad töölepingu tähtajaliselt sõlmimise kehtivuse ja sellest tulenevalt koondamishüvitise suuruse üle: hageja leiab, et tööleping tuleb lugeda sõlmituks selles näidatud tähtajani ja kostja peab tähtajalise töölepingu majanduslikel põhjustel ülesütlemise tõttu maksma töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 3 alusel hüvitist töölepingu tähtaja lõppemiseni saadaoleva töötasu määras. Kostja on seisukohal, et töölepingu tähtajalisena sõlmimine on vastuolus seadusega, seadusest tulenevalt loetakse tööleping sõlmituks tähtajatult ning koondamishüvitis tuleb määrata TLS § 100 lg 1 järgi, millises ulatuses on kostja hagejale hüvitise juba välja maksnud.
3.Hageja taotleb tuvastada töölepingu sõlmimise tähtajalisena, selle nõude rahuldamisest sõltub ka hüvitise nõude rahuldamine. TLS § 9 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et eelduslikult sõlmitakse tööleping tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Samuti võib tähtajalise töölepingu sõlmida ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavaid asjaolusid käesolevas asjas kohtu ette ei ole toodud. Vastupidi: tööandja ise tunnistab, et on töölepingusse tähtaja märkimisel eksinud, sest ei olnud seadusega kursis. Ka hageja kinnitas, et lepingu läbirääkimistel töölepingu tähtajalisusest juttu ei olnud. Alles kirjaliku töölepingu allkirjastamisel hageja nägi, et selles on tähtaeg, kuid hagejale see sobis, ta usaldas tööandjat ning tähtajalise töölepingu sõlmimisele vastu ei vaielnud. Kohus selgitas hagejale ja tema esindajale, et hageja kohustus on töölepingu tähtajatult sõlmimise eeldus ümber lükata ja tõendada töölepingu tähtajaliselt sõlmimiseks mõjuva põhjuse olemasolu, kuna hageja sellele tugineb. Hageja töölepingu tähtaega õigustavate mõjuvate põhjuste olemasolu ei tõendanud. Hageja kohtu ette toodud asjaolu, et kostja ütles töölepingu sõlmimisel, et „sügisel vaatame edasi“, ei ole mõjuv põhjus töölepingu tähtajaliseks sõlmimiseks. Töötaja tööle sobivuse hindamiseks oli töölepingus kokku lepitud ka 4-kuuline katseaeg. Katseajal hagejat ei vabastatud. Samuti ei õigusta töölepingu tähtajalisust asjaolu, et enne hagejat samal ametikohal töötanud vähemalt kahe töötajatega oli samuti sõlmitud ühe aastase tähtajaga töölepingud. Viimatinimetatud asjaolu tõendab hoopis vastupidist ja näitab selgelt, et tegemist ei olnud ajutise ega hooajatööga. Lisaks ei saa mõistlikult pidada hooajatööks tööd, mille tegemise periood on 1 aasta. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et töö ajutisust saab hinnata üksnes tööandja subjektiivselt. Seaduses ettenähtud kriteeriumid – töömahu ajutine suurenemine, hooajalisus või äraoleva töötaja asendamine – on objektiivselt mõõdetavad ja tõendatavad. Seega on objektiivselt võimalik hinnata, kas tähtajalise töölepingu sõlmimine oli põhjendatud või mitte. Tsiviilasjas kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et perenaise töö kostja juures oleks olnud seotud töömahu ajutise suurenemisega või olnud hooajaline. Perenaise töö ei kadunud ka koondamise järel, vaid tema ülesanded anti üle juhtimise ümberkorraldamise käigus loodud tegevjuhi ametikohale.
4.TLS § 6 lg 2 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. TLS § 6 lg 9 kohaselt juhul, kui tööandja eelnimetatud andmeid töötajale kirjalikult ei teata, siis eeldatakse, et sellist kokkulepet ei ole sõlmitud. Seega ei saa tööandja ja töötaja ka kokku leppida, et tööleping sõlmitakse tähtajaliselt, kui tähtajalise lepingu sõlmimiseks seaduses sätestatud mõjuvat põhjust ei ole. TLS § 80 lg 2 sätestab, et kui tähtajalise töölepingu sõlmimine oli vastuolus seadusega või kollektiivlepinguga, loetakse leping algusest peale sõlmituks tähtajatult. Eeltoodust nähtuvalt on
seaduses imperatiivse tagajärjena sätestatud, et mõjuva põhjuseta tähtajalisena sõlmitud tööleping loetakse sõlmituks tähtajatult.
5.Asjakohased ei ole hageja viited TLS § 13 lg-le 2, mis sätestab tööandja õiguse tühistada pettuse või eksimuse mõjul sõlmitud tööleping kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest. Samuti ei puutu asjasse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) eksimuse ja tehingu tühistamise kohta sätestatud normid. Kostja ei tugine töölepingu eksimuse tõttu sõlmimisele ega ole soovinud kogu töölepingut tühistada. Kostja esindaja selgituste kohaselt märkis tööandja tähtaja töölepingusse teadlikult, kuid oli teadmatuses, et seaduse järgi peab selleks olema mõjuv põhjus. Kuna mõjuva põhuseta töölepingusse märgitud tähtaeg on seadusest tulenevalt tühine, sellist kokkulepet ei loeta sõlmituks ning leping loetakse sõlmituks tähtajatult, ei pidanud kostja ka töölepingu tähtaja muutmiseks pöörduma hageja poole. Nii kostja kui hageja selgitustest nähtuvalt ei olnud tähtaega poolte vahel eelnevalt läbi arutatud, lepingu sõlmimise oluline tingimuse ei olnud selle tähtajalisus ning mõlemad oleksid sõlminud töölepingu ka tähtajatuna. Kohus nõustub kostjaga, et seadusliku aluseta ja mõjuva põhjuseta märgitud tähtaeg ei kehti ning TLS § 80 lg 2 alusel tuleks tööleping lugeda algusest peale sõlmituks tähtajatuna.
6.Kohus leiab aga, et praeguses vaidluses kostja tuginemine sellele, et seadusest tulenevalt loetakse mõjuva põhjuseta tähtajalisena sõlmitud tööleping sõlmituks tähtajatult, on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatud muu hulgas ka töölepingule. VÕS § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilõiguse üldpõhimõtteid sätestava tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse samuti, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja kirjalikus vastuses hagile ja ka 14.11.2013 kohtuistungil võttis selgesõnaliselt omaks, et vaidlusaluses töölepingus nr 4 märgiti tähtaeg tööandja algatusel. Tööandja hakkas tema enda määratud tähtaja tühisusele tuginema alles siis, kui tekkis vajadus hageja koondada ja tähtajalisena sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda. Nii teatab kostja töölepingu ülesütlemisteates, et tööleping öeldakse üles alates 30.09.2013 ja TLS § 100 lg 1 alusel makstakse hagejale koondamisel hüvitist 1 kuu töötasu ulatuses; vastuses hageja vastuväidetele hüvitise määramise aluse kohta (kostja juhatuse liikme H. E. 05.03.2013 e-kiri hagejale, töövaidluskomisjoni toimik lk 12) kostja põhjendab õigusnorme tsiteerides, et töölepingu sõlmimine tähtajalisena oli vastuolus seadusega ja kostja loeb töölepingu algusest peale sõlmituks tähtajatuna.
7.Kohus leiab, et kostja rikub hea usu põhimõtet, kui tugineb tema enda algatusel lepingusse tähtaja märkimise õigusvastasusele eesmärgiga vabaneda tähtajalise töölepingu koondamise puhuks seaduses sätestatud suurema hüvitise maksmise kohustusest. Sisuliselt kostja oma heausu vastase käitumisega kahjustab hageja varalisi huvisid. Sellist teguviisi ei pea kohus lubatavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 6 lg –st 2, kohus jätab praeguses asjas arvestamata TLS § 80 lg 2 sätted, kuna töölepingu lugemine tähtajatuks toob kaasa koondamishüvitise määramise TLS § 100 lg-s 1 sätestatud üldnormi alusel ning see oleks praeguses asjas hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Perenaise ametikohal 1-aastase tähtajaga töölepingute sõlmimine oli kostja juures mitmeid aastaid kohaldatud praktika ning hageja võis mõistlikult tööandjat usaldada olukorras, kus ka hagejal endal ei olnud suurt huvi töötada pikemalt (töövaidluskomisjonis antud selgitustest (TVK toimik, lk 28) nähtuvalt hageja kavatses pärast 30.09.2013 teha midagi muud). Kohus loeb 30.09.2012 pooltevahelise töölepingu sõlmituks tähtajaliselt kirjalikus lepingudokumendis märgitud tähtajani ning mõistab kostjalt hageja kasuks
välja TLS § 100 lg 3 alusel hüvitise ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.
8.Hageja 14.11.2013 kohtuistungil täpsustatud nõude kohaselt taotleb hüvitist perioodil 01.05.2013 – 30.09.2013, s.o 5 kuu eest tasumisele kuulunud töötasu ulatuses, brutosummana 2790,65 €. Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja. Tulumaksuseaduse (TMS) § 13 lg 1, § 40 lg-te 1 ja 2 ning § 41 p 1 alusel peab kostja hagejale hüvitise väljamaksmisel pidama kinni seaduses ettenähtud tulumaksu. Seega reaalselt makstakse hagejale välja väiksem summa.
9.Hageja taotleb VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt ka viivise väljamõistmist alates töövaidluskomisjoni 16.04.2013 otsuse tegemise ajast kuni nõude täitmiseni. Hageja viivisenõue ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätestatule, mille järgi saab protsendina põhivõlast taotleda viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist saab taotleda üksnes kindla summana. Kohus on jätnud sellele hageja tähelepanu õigeaegselt juhtimata, kuid on asunud nõuet menetlema, ka kostja ei ole hageja viivise nõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab aga, et nimetatud menetluslik viga ei takista nõude lahendamist. Kohus ei pea põhjendatuks viivise väljamõistmist töövaidluskomisjoni otsuse tegemise ajast. Töövaidluskomisjonis hageja viivist ei nõudnud ning lisaks kohtumenetluses hageja vähendas oma hüvitise nõuet 1 kuu töötasule vastava summa võrra. Võttes lisaks arvesse, et kohus rahuldas hagi üksnes hea usu põhimõttest lähtuvalt, on õige lugeda VÕS § 113 lg 1 tähenduses hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks kohtuotsuse jõustumise aeg. Kohus leiab ka, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist kogu väljamõistetud hüvitisesummalt, sest hüvitis on välja mõistetud brutosummana, millest enne hagejale väljamaksmist peetakse kinni seaduses ettenähtud maksud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise välja alates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, arvestatuna hüvitise netosummast (s.o kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise summa, millest on maha arvestatud seaduses ettenähtud maksud). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt on viivise määraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas (otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,5% aastas ehk 0,023% päevas).
10.Kooskõlas TsMS 173 lg-ga 1 kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hageja on menetluse käigus nõuet vähendanud, kuid kostja peab tasuma riigilõivu töövaidluskomisjonis rahuldatud suurema nõude järgi, peab kohus õigeks jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
11.Tööandja avalduse menetlusse võtmisel on kohus ekslikult lähtunud sellest, et tegemist on töötasu nõudega, millelt riigilõivu ei nõuta. Hageja tegelik nõue seisnes töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul ettenähtud hüvitise väljamõistmises, riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 järgi selline nõue riigilõivu tasumisest vabastatud ei ole. Kohus juhtis sellele menetlusosaliste tähelepanu ka 14.11.2013 ja selgitas, et mõistab riigilõivu kohustatud isikult välja kohtuotsusega. Hageja tuvastusnõude ja varalise nõudega hagi hinnaks on TsMS § 123 ja § 134 lg 3 järgi varalise nõude hind 3348,78 €. RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi on sellise hinnaga hagilt nõutav riigilõivu täismäär 300 €. Kuna tööandja esitas avalduse e-posti teel, siis avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamise puhuks sätestatud riigilõivu soodusmäär selles asjas ei kohaldu. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 kohaselt oli riigilõivu
kohustatud tasuma tööandja, kes taotles töövaidluskomisjonis rahuldatud nõuete läbivaatamist kohtus hagimenetluse korras.
12.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asja tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt riigituludesse välja avalduse esitamisel tasumata jäetud riigilõivu 300 €. TsMS § 179 lg 5 kohaselt tuleb riigituludesse väljamõistmise otsus täita selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning selle nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
13.Hageja teadaolevaks menetluskuluks on riigi õigusabi tasu ja kulud. 02.09.2013 kohtumäärusega on hagejale antud riigi õigusabi kohustusega hiljem täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena kohtu määratava tähtaja jooksul. Hageja konkreetse hüvitamiskohustuse ja tähtaja määrab kohus kindlaks riigi õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude taotluse lahendamise järel eraldi määrusega. /Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.