Tsiviilasi nr 2-13-19650
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2013. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-19650
Tsiviilasi
OÜ EstEst Pr hagi Rxxx Sxx ja Exx Vxxxxx vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hageja: OÜ EstEst Pr (registrikood 10256249; asukoht Vabaduse 31a, Kohila, Raplamaa 79801); Hageja lepinguline esindaja: Margus Rebane (Vulpinus Õigusbüroo OÜ; asukoht Põhja pst 21c, Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja 1: Rxxx Sxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post x Kostja 2: ExxxVxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-postx Kostjate lepinguline esindaja: Martti Kangur (Kangur&Karu Konsultatsioonid OÜ; e-üpost: [email protected]) Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
Menetluskulude jaotus:
Edasikaebamise kord: Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 3 (kolme) päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
OÜ EstEst Pr esitas 30.04.2013. a kohtule hagiavalduse Rxxx Sxx ja Exx Vxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja palus kohtul lõpetada poolte kaasomand xxxxxx kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selliselt, et kinnistust eraldatakse osa suurusega 9,3 ha (kõlvikulise koosseisuga haritav maa), mis jääb hageja ainuomandisse ning jätta ülejäänud kinnistu kostjate kaasomandisse. Alternatiivselt palus hageja jagada kinnistu selliselt, et kinnistust eraldatakse osa suurusega 7,4 ha (kõlvikulise koosseisuga metsamaa), mis jääb hageja ainuomandisse ning jätta ülejäänud kinnistu kostjate kaasomandisse. Kohus võttis 17.05.2013. a määrusega hagi menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjatele ning kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama, määrates selleks tähtaja. Kostjad esitasid kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks seoses sooviga pidada hagejaga kompromissiläbirääkimisi. 11.09.2013. a teatas hageja esindaja, et pooled on jõudnud kompromissile. 21.10.2013. a esitasid pooled kohtule 17.10.2013. a sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled on jõudnud vaidluseseme suhtes kokkuleppele. Pooled on sõlminud kompromissilepingu, mille tingimuseks on, et pooltevahelised kinnistu kasutuskorra kokkulepped ning kaasomandi lõpetamise tingimused on sätestatud 19.09.2013. a sõlmitud notariaalses lepingus. Tartu notar Andres Ott on 19.09.2013. a tõestanud poolte kokkuleppe nende kaasomandis oleva xxxxxx I kinnistu, registrinumbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kasutuskorra ja kaasomandi lõpetamise korra
kohta ja kinnistamisavalduse kinnistusraamatusse kokkulepitud kinnistu kasutuskorra ja kaasomandi lõpetamise korra kohta märkuse kandmiseks. Kohus lõpetab TsMS § 430 lg 1 alusel asja menetluse ja kinnitab poolte kompromissi ning märgib määruses kompromissi tingimused. Käesoleval juhul ei pea kohus põhjendatuks loetleda kompromissi kinnitavas määruses üksikasjalikult kokkuleppe tingimusi, kuna need on notariaalse tehingu käigus poolte vahel ja notari poolt kontrollitutena juba läbi arutatud ja nende täidetavus kontrollitud. TsMS § 430 lg.6 ütleb- kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Sellest saab sisuliselt tuletada ka vastupidise- et kokkuleppe notariaalne tõestamine on samaväärne kohtu kinnitatud kompromissiga. Pooled on menetluse lõpetamise avalduses kinnitanud, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 661 lg 4, saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagi esitamisel 26.03.2013. a Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 75 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale pool riigilõivust, s.o 37,50 eurot tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.