Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.11.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-50349
Tsiviilasi
Pakopantia OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi V K vastu vara tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6710,72 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V K apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Pakopantia OÜ (pankrotis, registrikood 10916579, asukoht Alliku küla, Saue vald, Harjumaa) pankrotihaldur Svetlana Pilden Kostja V K (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Madis Vinni Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 19.04.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta V K kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.Pakopantia OÜ (pankrotis) pankrotihaldur esitas 29.11.2012 hagi Harju Maakohtusse V K vastu vara tagasivõitmiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks rahalise kohustuse 6710,72 euro täitmise kostjale.
2.Vastavalt äriregistri andmetele oli kostja 11.02.2003 - 20.07.2009 Pakopantia OÜ (pankrotis) ainuomanik ning 26.02.2003 - 03.08.2009 juhatuse liige. Pankrotimenetluse käigus teostatud tagasivõitmiste võimaluste analüüsi käigus tuvastati, et 20.02.2009 kanti hageja arveldusarvelt 105 000 krooni, s.o 6710,72 eurot üle kostjale. Ülekande selgitusena on märgitud “laenu tagastamine”. Ülekande teostamise ajal oli hageja maksejõuetu. Olukorras, kus kostja kui hageja juhatuse liige teadis tulevikus sissenõutavaks muutuvast garantiikohustusest ning tema poolt väidetavast põhivara väärtuse langemisest, oli juhatuse liikmele laenu tagastamine nii hea usu kui ka võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus. Laenu tagastamisega vähenes pankrotivara, mis samuti kahjustab võlausaldajate huve. Ülaltoodu alusel on kõik eeldused rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks täidetud. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Tõendatud on hageja maksejõulisus vaidlusaluse makse ajal. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus rahuldas 19.04.2013 otsusega hagi ja menetluskulud jättis kostja kanda.
5.Vaidlus puudus selles, et poolte vahel oli laenusuhe, kostjale kanti hageja poolt 20.02.2009 üle 105 000 krooni ning kostja oli hageja juhatuse liige. Hageja pankrotimenetluses nimetati ajutine haldur 12.05.2010. Rahaline kohustus täideti kostjale 20.02.2009, s.o vähem kui kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ning kostja oli võlgniku juhatuse liige ehk lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1 tähenduses. Seega on rahalise kohustuse kehtetuks tunnistamise eeldused PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi täidetud. Tehing, millega väheneb võlgniku vara, kahjustab võlausaldajate huve. Hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et hageja oli laenu tagastamise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
6.Kostja tugines oma vastuväites bilansile ja kasumiaruandele. Hageja 2008.a majandusaasta aruande väljavõttest nähtub, et 2008.a-l oli hagejal vara 5 788 486 krooni ja kahjum 109 310 238 krooni. Samuti oli hagejal 18.04.2008 garantiikirjast tulenev kohustus 1 500 000 eurot, millega hageja garanteeris AS-i Kobe Investments võlakirjadest tuleneva kohustuse.
7.Kohus nõustus kostjaga, et kahjum ei näita iseenesest veel maksejõuetust, kuid ei nõustunud sellega, et garantiikirjast tulenevat kohustust ei pidanud hageja bilansis märkima. Raamatupidamise seaduse § 4 p-de 1 ja 2 järgi on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest
ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Seejuures tuleb arvestada heade raamatupidamistavadega, mis selgitavad raamatupidamise seadust (§ 32). 2008.a-l kehtinud hea raamatupidamistava redaktsiooni RTJ 2 p 42d kohaselt pidanuks tingimuslikud kohustused raamatupidamise aastaaruandes olema kajastatud. Kuivõrd hageja 2008.a majandusaasta aruanne seda tingimuslikku kohustust ei kajasta, ei saa pidada seda tõendit usaldusväärseks, mis näitaks hageja tegelikku majanduslikku seisu. Kui hageja kohustuste hulka lisada 2008.a-l garantiikirjast tulenev kohustus 1 500 000 eurot, ei saa väita, et hageja omakapital (vara ja kohustuste vahe) oleks positiivne.
8.Harju Maakohtu 12.07.2010 määrusest, millega kuulutati välja hageja pankrot, nähtub, et hageja maksejõuetus tekkis hiljemalt 2009.a-l. Kostja ei ole suutnud tõendada, et hageja oli laenu tagastamise ajal maksejõuline. PankrS § 113 lg 2 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Garantiikirja allkirjastas hageja esindajana just kostja. AS Kobe Investments maksejõuetus ei oma praeguse hagi rahuldamisel tähendust. Apellatsioonkaebus
9.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata või jätta uue otsusega rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
10.PankrS § 118 lg-st 1 ja § 541 lg-st 1 järeldub, et tagasivõitmise vaidluses saab pooleks olla pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgnik. Kohus on tagasivõitmise hagina läbi vaadanud sellise isiku hagi, kes ei saa seaduse kohaselt olla hagejaks. Apellant leiab, et taolistel asjaoludel oleks tulnud hagi jätta läbi vaatamata. Juhul, kui kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmiseks puudub õiguslik alus, tuleb hagi jätta nimetatud motiividel rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub hagis esitatud nõudeõigus.
11.Kohtu järeldused aastaaruande kõlbmatuse kohta on ebaõiged. Kohtu poolt aastaaruande arvesse võtmata jätmise alusena viidatud RTJ 2 p 42 d kohustab tingimuslikke kohustusi kajastama aastaaruande lisades. Kohtule on esitatud üksnes aastaaruande bilanss ja kasumiaruanne, kuid ei ole esitatud aastaaruannet tervikuna, sh selle lisasid. Isegi kui garantiist tulenev kohustus oli aastaaruandes kajastamata, ei tähenda, et raamatupidamise aruanne oleks isiku maksjõulisuse hindamisel tagasivõitmise menetluses tervikuna kõlbmatu. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et kostja vastuväidete aluseks oleva bilansi ja kasumiaruande esitas hageja ning kostja tugines hageja enda faktiväidetele. Hageja on ise hagiavalduses leidnud, et 2008.a lõpu seisuga oli hageja omakapital kokku ca 2,9 miljonit krooni ning hageja ise on esitanud selle kohta kohtule hageja bilansi. Kohus on jätnud andmata hinnangu nii kostja väidetele kui ka hageja enda poolt esitatud ning kostja poolt osundatud tõenditele.
12.Kohus on alusetult jätnud arvestamata Kobe Investments AS bilansi ning asjaolu, et selle esitas hageja. Bilansist nähtuvalt moodustavad Kobe Investments AS varad 2008. a lõpu seisuga kokku ca 103 miljonit krooni ning omakapital 19,8 miljonit krooni. Seetõttu on hageja väited ja põhjendused seonduvalt kostja poolt hageja nimel antud garantiikirjaga, asjakohatud. Olukorras, kus AS Kobe Investments varad ületavad enam kui 2-kordselt garanteeritud võlakirju, puudub mistahes mõistlik alus ja põhjendus väita, et AS Kobe Investments ei suuda võlakirjadest tulenevaid kohustusi täita. Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et hageja poolt välja antud garantiikiri ei olnud 20.02.2009 seisuga sissenõutav ning puudus ka alus eeldada, et garantiikiri võiks muutuda sissenõutavaks.
13.Kohus on ebaõigesti hinnanud 12.07.2010 Harju Maakohtu määrust tsiviilasjas nr 2-1016560. Viidatud määrusest nähtub üheselt, et hageja pankroti tingis AS-i Swedbank poolt esitatud pankrotiavaldus 18.03.2010. Kohustus garantiisumma välja maksta tekkis alles 2010.a ehk oluliselt hiljem pärast rahalise kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmine iseenesest hageja maksejõuetust kaasa ei toonud.
Vastustaja seisukoht
14.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
15.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
16.Õige on apellandi väide, et tagasivõitmise vaidluses on pooleks PankrS §-st 541 tulenevalt pankrotihaldur, mitte pankrotivõlgnik, kuid ringkonnakohus ei pea seda menetluslikku viga otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu arvates saab ringkonnakohus lugeda halduri käesoleval juhul hagejaks, kuna tagasivõitmise hagi esitatakse pankrotihalduri poolt, kes on võlgniku seaduslik esindaja ja tagasivõidetav summa mõistetakse võlgniku pankrotivarasse.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõendamiskoormise jaotamisega ja tõenditele antud hinnanguga. Vaidlust ei ole selles, et tagasivõitmise eeldused PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi olid täidetud ja rahalise kohustuse tagasitäitmisest vabanemiseks lasus kostjal kohustus tõendada, et võlgnik oli rahalise kohustuse täitmise ajal maksejõuline. Kostja ei ole esitanud maakohtule tõendeid, mille alusel kohus oleks saanud tuvastada võlgniku maksejõulisuse seisuga 20.02.2009. Asjaolust, et võlgniku omakapital moodustas seisuga 31.12.2008 ca 2,9 miljonit krooni, ei saa teha järeldusi võlgniku maksevõime kohta, arvestamata tegelikku kohustuste mahtu.
18.Alusetu on apellandi etteheide maakohtule, et kohus ei arvestanud sellega, et garantiikirjast tuleneva kohustuse sissenõudmine ei olnud võlgnikule ettenähtav. Kostja ei ole oma sellekohast väidet tõendanud ega teinud ka usutavaks. Põhivõlgniku AS Kobe Investments majanduslik seis pidi olema kostjale kui selle juhtorgani liikmele teada. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, mis põhjustel, mida kostja ei saanud ette näha, muutus AS Kobe Investments maksejõuetuks. Menetluskulude jaotus ja selgitus
19.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.