Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
27. november 2013. a Tartu
Tsiviilasja number
2-06-39941
Tsiviilasi
Piret Võsa, Aet-Made Hundi (varem Maie Hunt) ja Anatoli Izjumovi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks ja vastavasisuliste märgete tegemiseks kinnistusraamatusse
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Piret Võsa, Aet-Made Hundi ja Anatoli Izjumovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad (avaldajad):
1.Piret Võsa (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
2.Aet-Made Hunt (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
3.Anatoli Izjumov (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Määruskaebuse esitajate esindaja Ingrid Vinnal
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Ringkonnakohtus kantud määruskaebuse esitajate kanda.
menetluskulud
jätta
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Piret Võsa, Maie Hunt ja Anatoli Izjumov esitasid 28.12.2006. a avalduse, milles palusid: 1) määrata Piret Võsale kuuluvale XXX kinnistule, Aet-Made Hundile kuuluvale XXX kinnistule ning Anatoli Izjumovile kuuluvale XXX kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Urmo Saigile kuuluva XXX kinnistu (registriosa nr XXX) järgmiselt: määrata XXX kinnistu igakordse omaniku kasuks ajaliselt piiramatu juurdepääs avalikult kasutatavale teele – Mustla maanteele XXX Viljandi-Rõngu tee – jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega viisil, mis vastab XXX kinnistule jääva tee kasutamisele, mööda XXX asuva XXX kinnistut läbivat teed pikkusega 260 meetrit ja laiusega 3,5 meetrit alates XXX kinnistu piirist kuni XXX kinnistu piirini; 2) kohustada XXX kinnisasja (registriosa nr XXX) omanikku Urmo Saiki andma puudutatud isikuna nõusolek avaldajate kasuks ehitada üle XXX kinnisasja piiri ja nimetatud kinnisasjale sõidutee, mis ühendab XXX kinnisasjal olemasolevat teed XXX kinnisasjale juurdeehitatava teega vahetult XXX kinnisasja piiri läheduses; 3) kohustada XXX kinnisasja (registriosa nr XX) omanikku Urmo Saiki andma puudutatud isikuna nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Juurdepääsu tee avalikult kasutatavale teele Viljandi maakonnas XXX (registriosa nr XXX), XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX) igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsu märkuse sisu vastavalt punktile 1.1.“; 4) kohustada XXX kinnisasja registriosa nr XXX igakordset omaniku andma puudutatud isikuna nõusolek avaldajate kasuks renoveerida ja hooldada XXX kinnisasjale (registriosa nr XXX) jäävat sõiduteed; 5) rakendada esialgset õiguskaitset ja keelata asjast puudutatud isikul Urmo Saigil kuni avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise menetluses tehtava lahendi jõustumiseni igasuguste toimingute sooritamine, mis võiksid kahjustada vaidlusaluste kinnistute (katastritunnusega XXX nimetusega XXX ja XXX) raames oleva ajaloolise tee olukorda. Kohustada puudutatud isikut Urmo Saiki taastama tee endine olukord, s.o taastama XXX registriosa nr XXX (katastritunnusega XXX) ja XXX piiril olnud eratee algusega kinnisasja XXX oleva tee lõppemisest kuni XXX eratee jätkumiseni looduses; 6) jätta menetluskulud Urmo Saigi kanda.
Avalduse kohaselt kuulub Piret Võsale XXX kinnistu (registriosa nr XXX), Aet-Made Hundile XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ning Anatoli Izjumovile XXX kinnistu (registriosa nr XXX). Avaldajate väitel on neile kuuluvatele kinnistutele olnud aastakümneid võimalus kasutada juurdepääsuna avalikult kasutatavale teele Mustla maanteele (nr 52 Viljandi-Rõngu tee) juurdepääsuks teed läbi XXX kinnistute (registriosa nr XXX ja nr XXX). Viljandi-Rõngu teelt juurdepääs XXX kinnistule läbi kinnisasjade XXX on ca 450 meetrit. XXX kinnistute omanik on Urmo Saik. 2002. a kevadise suurvee tagajärjel sai XXX kinnistule jääva tee truup kahjustada ning XXX kinnistutele jääva teelõigu kasutamine on transpordivahendiga takistatud. Avaldajate väitel taastas Urmo Saik 2010. a kinnistule XXX jääva teelõigu sõidetavuse transpordivahendiga, kuid kaevas vahetult enne kinnisasja XXX ja XXX piiri, millele jäi sõidutee algusega kinnisasjalt XXX, üles. Urmo Saigi ja tema äriühingu Eletera Äri OÜ külalistemaja kliendid kasutavad transpordivahendiga avalikult kasutatavale teele sõitmiseks kinnistutele XXX jäävat teelõiku, mille kogupikkus on ca 260 meetrit, kuid avaldajad on sunnitud kasutama juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele pikemat teelõiku, mille tee kogupikkus kuni Mustla maanteele nr 52 Viljandi-Rõngu tee on ca 2 kilomeetrit. Kuigi avaldajad on pidanud Urmo Saigiga kompromissläbirääkimisi, on jäänud kompromiss sõlmimata. Urmo Saigi ettepaneku kohaselt oli vajalik olemasolevat truubi osa ja nõlva oluliselt tõsta. Avaldajate väitel oli Urmo Saigi arvestatavaks summaks kokku 479 174 krooni (30 624,80 €). Avaldajatel ei ole selliseid rahalisi vahendeid. Avaldajate väitel on truubi taastamist võimalik teostada oluliselt väiksemate rahaliste vahenditega. Kuna XXX kinnistut XXX kinnistuga ühendav eratee on osaliselt üles kaevatud, on Piret Võsa avaldajana nõus ehitama oma kinnistul uue tee, mis kulgeks XXX kinnistu piiri läheduses XXX kinnistul puude tagant. Seega on avaldajad palunud kasutada juurdepääsuks neile kuuluvatele kinnistutele vaid osaliselt XXX kinnistul kulgeva teed. Samuti on palunud avaldajad kohustada XXX kinnisasja omanikku lubama avaldajatel ehitada üle XXX kinnisasja piiri ja XXX kinnisasjale tee, mis ühendaks XXX kinnisasjal olemasolevat teed XXX kinnisasjale juurde ehitatava teega.
2.Urmo Saik vaidles avaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuse kohaselt on hagejatel juurdepääs avalikule teele olemas. Paistu Vallavolikogu 15.06.2010. a otsusega nr 14 on määratud XXX eratee avalikku kasutusse. Seega pääsevad kõik kinnistuomanikud oma kinnistutele. Hagejate poolt nõutav tee on läbimatu juba 2001. a, mil loodusjõud truubi ära lõhkusid. Nõutava tee taastamine ja korrashoid on kostjale koormav.
3.Paistu Vallavalitsuse 15.02.2012. a (tl 109) arvamuse kohaselt olid 2007-2008. a XXX, XXX ja XXX kinnistud juurdepääsu võimaluseta. Kokkulepeteni avaldajad ja Urmo Saik tee kasutamises läbi XXX kinnistu ja selle silla ehituses ei jõudnud. Urmo Saik ja J. L. (XXX kinnistu omanik) esitasid 19.04.2010. a Paistu Vallavalitsusele avalduse XXX eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks. Paistu Vallavolikogu 15.06.2010. a otsusega nr 14 on määratud XXX eratee avalikku kasutusse (tl 113). See tee võimaldab liikuda mööda XXX munitsipaalteed Viljandi-Rõngu teele. Kuna kohalike inimeste peamine liikumine on Viljandi suunas, teeb pikem ring (2,5 km) pääsemaks Viljandi-Rõngu teele 1,7 lisakilomeetrit, mööda XXX kinnistu teed aga ligikaudu 400 m (tl 113 ja 115). Seega XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistule on olemas juurdepääs avalikule teele. Avaldajad on väitnud, et nad on nõus rajama uue lühema tee mööda XXX kinnistu piiri kuni oru servani ning sealt edasi soovivad kasutada XXX kinnistul asuvat teed, mis on lühem tee Viljandi-Rõngu teele jõudmiseks. Avaldajate väitel on nad nõus kokku leppima tee hooldamises ja truubi korrastamises. Kuigi liiklus Viljandi-Rõngu maanteel on harv, on XXX kinnistut läbivale teele probleemiks maha- ja pealesõit, mis ei ole ka Maanteeameti hinnangul ohutu. XXX
kinnistul tegeleb kodumajutusega Eletera Äri OÜ ning vallavalitsuse hinnangul on ka turistidele maha- ja pealesõit Viljandi-Rõngu teel sama ohtlik kui külaelanikele.
4.XXX kinnistu omanik Jaan Henno ei soovinud telefonitsi ärakuulamisel oma seisukohta avaldusele esitada, kuna talle kuuluval kinnistul ei ole hooneid ning kinnistul käib ta väga harva.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus jättis 31.05.2013. a määrusega rahuldamata Piret Võsa, Maie Hundi ja Anatoli Izjumovi avalduse XXX, XXX ja XXX kinnistutelt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamiseks läbi XXX kinnistute. Kohus jättis rahuldamata avaldajate esitatud taotluse asjas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldajate kantud menetluskulud jättis kohus avaldajate endi kanda. Urmo Saigile kuuluvad XXX kinnistud (registriosa nr XXX ja registriosa nr XXX), mida läbivat teelõiku on avaldajad kasutanud transpordivahenditega oma kinnistule saamiseks. Kuna teelõigu kohal oleva paisjärve ehitis ja teetruup purunesid 2001/2002. a kevadise suurvee ajal, ei olnud antud teelõik läbisõiduks kasutatav. Käesoleval ajal on XXX, XXX ja XXX kinnistutele juurdepääs tagatud läbi XXX tee, mis Paistu Vallavolikogu 15.06.2010. a otsusega on määratud avalikku kasutusse. XXX kinnistul olevast tiigist on kaevatud kraav Everti oja suunas piki XXX ja XXX kinnistu piiri (tl 135). Kraav on kaevatud kohaliku omavalitsuse loal, mida on kinnitanud Paistu Vallavalitsuse esindaja. Avaldajate väitel on kraav kaevatud avaldajate juurdepääsu takistamiseks nende kinnistutele läbi XXX kinnistu. Urmo Saigi väitel on kraav kaevatud kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega tiigist ülejooksu vältimiseks kevadise suurvee ajal. XXX kinnistul olev vaidlusalune teelõik läheb üle Everti oja vahetult paisjärve ülejooksu kohal. Paistu Vallavalitsuse ehitusnõunik avaldas ärakuulamisel, et paisjärv ja selle tamm koos sillaga Everti ojal on ehitatud nõukogude korra ajal; silla taastamine koos paisjärve tammiga on ilmselt kulukas. Everti ojast ülesõidu olukord nähtub ka paikvaatluse fotodelt (tl 136). Juurdepääsu tee määramisel tuleb arvestada väljakujunenud tavadega. Samas ei tarvitse tava selles asjas üles kaaluda muid olulisi asjaolusid. Panemata kahtluse alla avaldajate väited, et nad on XXX kinnistut läbivat teed aastakümneid kasutanud, tuleb arvestada asjaoluga, et vaidlusalune tee ja eriti sellel asuv sild ei ole olnud ajalooliselt alati samasuguses olukorras. Seoses Everti ojale paisjärve rajamisega ehitati nõukogude ajal teel sild ja ehitis. Seega on ajalooliselt olukord paisjärve rajamisega muutunud. Kohus on teinud avaldajatele ja Urmo Saigile ettepaneku vaidlusalusel teel oleva silla taastamiseks avaldajate ja Urmo Saigi vahel, mis on jäänud tulemusteta. Andmata hinnangut Urmo Saigi poolt väljapakutud tööde maksumuse kohta osundas kohus sellele, et avaldajad ei ole maksumuse kohta mingeid konkreetseid ettepanekuid teinud. Arvestades Paistu Vallavalitsuse ehitusnõuniku seisukohta, ei tarvitse sõidukõlbuliku silla ehitamine koos paisjärve kindlustega kuuluda ehituslikult kõige lihtsamate lahenduste hulka, sama kehtib ehituse maksumuse kohta. Paistu Vallavalitsuse ehitusnõuniku hinnangul on XXX kinnistu omaniku initsiatiivil paigutatud Everti ojale ajutise lahendusena metallplaatide taolised konstruktsioonid, mis on ajutise iseloomuga ning ülesõit ei tarvitse olla ohutu. Everti oja ülekäigu olukord nähtub ka paikvaatluse fotodelt (tl 136). Maanteeameti seisukoha kohaselt on Viljandi-Rõngu teelt mahasõit XXX kinnistule talvisel ajal raskendatud ja ohtlik suure kalde tõttu, ka suvel ei ole ohutu kasutada otse alla orgu viivat
teed (9,152 km juures), kuna ilma vastassuunavööndit kasutamata ei saa pöörata mahasõiduks. Teine tee (9,185 km juures) on suveperioodil kasutatav sõiduautoga, talvel libedaga võib esineda raskusi väljasõidul. Menetluse kestel on olukord muutunud. Paistu Vallavolikogu 15.06.2010. a otsusest lähtuvalt on avaldajatel juurdepääs avalikule teele olemas, seda mitte läbi XXX kinnistu vaid XXX eratee avalikku kasutusse andmisega Tammemäe-Lolu munitsipaaltee Viljandi-Rõngu teele. Nähtuvalt 09.05.2013. a paikvaatlusest on Kalda Külalistemaja külalistele teesildid väljas XXX kinnistul asuvasse külalistemaja pääsemiseks Tammemäe-Lolu munitsipaaltee kaudu (tl 137). Sellest järeldub, et ka XXX kinnistule pääsemiseks ei kasutata vaidlusalust teed, vaid turvalisemat ligipääsu Tammemäe-Lolu munitsipaaltee kaudu. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja (XXX kinnistute) omaniku huve. Seega juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus on avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine hageja kinnisasjale. Käesolevas asjas on avaldajate kinnistutel juurdepääs olemas. Avalduse rahuldamisel tuleb arvestada ka seda, kuivõrd kulukaks läheks avaldajate taotletud XXX kinnistu juurdepääsuõigusega koormamine, st milliseid kulutusi peaksid avaldajad tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks lühemat teed pidi. Arvestades menetluse käigus esitatud seisukohtade ja asjaoludega, ei ole hetkeolukorras lühem juurdepääs eelduslikult avaldajatele odavam ja mõislikum lahendus. Läbi teise kinnistu juurdepääsu korral tuleb arvestada ka koormatava kinnisasja omaniku, s.o XXX kinnistute omaniku huve kinnisasja koormamisel. Asukohaplaanide ja paikvaatluse kohaselt läheks olemasolev teelõik vahetult XXX kinnistu hoonete juurest, millest XXX kinnistu omanik puhkemaja pidajana ei ole huvitatud. Avaldajad on avalduses alternatiivina avaldanud uue tee ehitamise variandi peale taastatud sillaehitust XXX kinnistul. Avaldajad ei ole esitanud konkreetseid kuluarvestusi. Avalduse lahendamisel oleksid konkreetsed arvestused vajalikud. Juurdepääsu õigus seatakse sisse kinnisasja, mitte konkreetse isiku kasuks. Ühendustee talumise kohustuse tekkimisel tekib koormatud kinnisasja omanikul ühendustee saanud omaniku suhtes hüvitise nõue. Kokkuleppe sisuks on seega ka tasu maksmise või mittemaksmine, samuti tee korrashoiukohustuse täitmine. Hüvitise kokkuleppe võib kanda AÕS § 173 kohaselt reaalservituudina ja AÕS § 229 kohaselt reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Avaldajad on avalduses nõudnud juurdepääsu õigust ja selle kandmist kinnistusraamatuse, sisustamata seda hüvitise maksmisega. Arvestades asjaolu, et avaldajatel on kinnistutele juurdepääs olemas avalikult kasutatavale teele ning otsema tee kasutamiseks läbi XXX kinnistu ei ole avaldajad ja Urmo Saik kokkuleppele jõudnud, on konkreetsete uute asjaolude ilmnemisel ja kinnistute omanike vastastikuseid huvisid arvestades võimalik lahendada avaldajate juurdepääs nende kinnistutele lühemat teed pidi läbi XXX kinnistu. Eelduslikult nõuab see ka vastavasisuliste konkreetsete lahenduste väljapakkumist vaidlustava tee silla ehitamise osas, milles osaleksid kõik huvitatud isikud, kaasa arvatud kohalik omavalitsus. Hetkeolukorras tuleb avaldus jätta rahuldamata. Seoses avalduse rahuldamata jätmisega tuleb rahuldamata jätta ka avaldajate esitatud esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus jättis menetluskulud avaldajate kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Piret Võsa, Aet-Made Hunt ja Anatoli Izjumov esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse esitajad paluvad menetluskulud jätta Urmo Saigi kanda.
Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud, kuna maakohus on tõlgendanud ja kohaldanud vääralt materiaalõigust, rikkunud menetlusõiguse norme ning jätnud õigusnormi osaliselt või täielikult kohaldamata. Kohus on tuvastanud asjaolud täiesti ebaõigesti ja rikkunud TsMS § 442 lg 8; 2) jättis kohus arvestamata, et ta ei ole teinud avaldajatele ettepanekut konkreetsete lahenduste ja kuluarvestuste esitamiseks. Pooled selgitasid 09.05.2013. a vaatluse käigus, et nad tellisid huvitatud isiku poolt öeldud mahule vastavaid hinnapakkumisi, kuid kuna tööde maht oli võrreldes üksnes silla sõidetavuse taastamiseks kuluva mahuga ebamõistlikult suur, siis avaldajad neid hinnapakkumisi kohtule ei esitanud. Kohus ei selgitanud avaldajatele, et avaldajate nõue ei ole selliselt rahuldatav ja juurdepääsu määramiseks tuleb esitada konkreetne kalkulatsioon ning hind. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja vajalike dokumentide kogumise kohustust. Kohtu õiguslik hinnang ei tohi tulla pooltele üllatuslikult, st kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (TsMS § 348 lg 1, § 351, § 392 lg 1 p 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1); 3) on kohus rikkunud menetlusõiguse norme jättes avaldajatele avaldamata, et ta teeb asjas sisulise otsuse. Eeltooduga rikkus kohus avaldajate ja teiste menetlusosaliste õigust esitada veel asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kuna kohus tegi asjas sisulise lahendi, siis jäid hinnapakkumise dokumendid kohtule esitamata; 4) ei ole kohus põhjendanud, miks ei ole võimalik kohustada kinnisasja registriosa nr XXX igakordset omaniku andma puudutatud isikuna avaldajate kasuks nõusolek renoveerida ja hooldada kinnisasjale registriosa nr XXX jääv sõidutee. Samuti ei andnud kohus õiguslikku hinnangut, kas vastava märkuse kandmine kohtumääruse alusel kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul nähtavakstegemiseks annab avaldajatele analoogselt AÕS § 179 lg 1, § 178 lg 1, teeseaduse § 25 lg 4 juurdepääsutee rekonstrueerimise ja korrashoiu õiguse; 5) on kohus ebaõigesti tuvastanud, et avaldajatel on juurdepääs oma kinnistutele tagatud läbi Alliku=Kase-Silgu tee, mis Paistu Vallavolikogu 15. juuni 2010. a otsusega määrati avalikku kasutusse. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ka Paistu vald on avaldanud kohtule oma 14.02.2012. a seisukohas, et Alliku=Kase-Silgu eratee, mis määrati avalikuks kasutamiseks, on saviseguse teekattega, mistõttu on vihmasel ajal liikumine kohati raskendatud. Avaldajad on avaldanud, et Viisu-Linsi, s.o Alliku-Kase tee lõik, on väga halvas olukorras, tee savise aluspinna tõttu vajub tee ära ja on kevadeti-sügiseti läbimatu; 6) on ebaõige kohtu järeldus, et XXX kinnistule pääsemiseks ei kasutata vaidlustatud teed vaid turvalisemat ligipääsu Tammemäe-Lolu munitsipaaltee kaudu. Kohus ei ole kaalunud seejuures menetlusosaliste poolt vaatlusel avaldatud asjaolusid, milles Urmo Saik ei eitanud, et külalised kasutavad XXX kinnistule pääsemiseks siiski ka avaldajate poolt juurdepääsuks taotletavat teed, s.o läbides rekonstrueerimist vajavat silda. Urmo Saik avaldas, et vaidlusalust teed kasutatakse omal riisikol; 7) kulgeb avaldajate poolt taotletav juurdepääsu tee riigimaanteelt nr 52 Viljandi-Rõngu läbi kinnistu registriosa nr XXX nii mahasõiduga km 9,152 kui ka km 9,185 paremale. Mahasõiduga km 9,185 on ohutu ja kasutatav sõiduautoga. Avaldajate sooviks on antud teed
kasutada sügisel, kevadel ja suvel, s.o ajal, kui teine Alliku=Kase-Silgu tee kasutamine on piiratud ja mahasõit km 9,185 libedaga raskendatud.
7.Puudutatud isikud Urmo Saik ja Paistu Vallavalitsus ei esitanud oma seisukohti määruskaebusele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 31. mai 2013. a määrus muumata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
9.Ringkonnakohus leiab, et Piret Võsa, Aet-Made Hundi ja Anatoli Izjumovi avalduse rahuldamata jätmine on põhjendatud. Määruskaebuse esitaja väide, et kohus on rikkunud selgitamiskohustust ja vajalike tõendite kogumise kohustust, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates ei pidanud maakohus käesoleval juhul selgitama välja läbi XXX kinnistu sissepääsutee parandamise konkreetset hinda. Maakohus on avalduse jätnud rahuldamata, sest maakohus leidis, et avaldajatel on juurdepääs oma kinnistutele olemas ning avaldajate huvi sõita oma kinnistutele lühemat teed pidi ei kaalu üles puudutatud isiku huvi kasutada oma kinnisasja omal äranägemisel. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna maakohus leidis, et juurdepääsu määramiseks läbi puudutatud isiku kinnistu ei ole alust, ei pidanud maakohus hindama seda, millises mahus vajab juurdepääsutee läbi XXX kinnistu parendamist. Maakohtule oli teada, et igal juhul oleks vaidlusaluse tee parendamine üsna kulukas. Maakohus on tuvastanud, et Paistu Vallavalitsuse ehitusnõunik on avaldanud, et silla taastamine koos paisjärve tammiga on ilmselt kulukas. Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette, et kohus tegi sisulise lahendi ilma menetlusosalistele teatamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on hagita asjaga, ei ole kohus kohustatud menetlusosalistele teatama, millal tehakse lahend avalikult teatavaks ning andma pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Maakohus on õigesti lahendanud asja sisuliselt olemasolevate tõendite pinnalt. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata, ei pidanud kohus võtma seisukohta ega andma hinnangut avalduse p-dele 3 ja 4.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga selles, et kohus on ebaõigesti tuvastanud, et avaldajatele on juurdepääs oma kinnistutele tagatud läbi AllikuKase-Silgu tee. Määruskaebuse esitajate sõnul võib tee olla kevadeti-sügiseti läbimatu. Paistu Vallavolikogu 15.06.2010. a otsusega nr 14 (tl 113) on Alliku-Kase-Silgu tee määratud avalikku kasutusse pideva juurdepääsuteena XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX kinnistule. TeeS § 4 lg 3 kohaselt on võimalik eratee avalikuks kasutamiseks määramine. See pädevus kuulub ka kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule (TeeS § 4 lg 3 teine lause). Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et avaldajad on Alliku-Kase-Silgu teed kasutanud alates 2001. a. Järelikult on avaldajatele tagatud juurdepääs oma kinnistutele läbi Alliku-Kase-Silgu tee, mis on määratud avalikuks kasutamiseks määramata ajaks. Paistu Vallavolikogu otsuse p 2 kohaselt on Paistu vallas teehoiu korraldamise eest vastutavaks Paistu Vallavalitsus. Vastava otsuse p-st 2 tuleneb, et Alliku-Kase-Silgu tee korrashoiukohustus on Paistu Vallavalitsusel.
Paistu Vallavalitsus peab hoolitsema, et avalikku kasutusse määratud tee oleks hooldatud ja igal aastaajal läbitav. Juurdepääsu määramise aluseks läbi puudutatud isiku kinnistu ei ole piisav väide, et teehoiu korraldamise eest vastutav isik ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul tähendust see, kas XXX kinnistu omanik Urmo Saik ise kasutab vaidlusalust teed või mitte. XXX kinnistu omanikul on õigus kasutada oma kinnistut omal äranägemisel. See, et XXX kinnistu omanik või tema kliendid kasutavad samuti vaidlusalust teed, ei ole samuti aluseks avaldajatele juurdepääsu määramiseks läbi XXX kinnistu.
12.Ringkonnakohus märgib, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04). Ringkonnakohus asub seisukohale, et avaldajate huvi pääseda oma kinnistutele lühemat teed pidi läbi võõra kinnistu, ei kaalu üles puudutatud isiku huvi privaatsusele ja õigusele oma kinnistut vabalt kasutada. Alliku-Kase-Silgu tee korrashoiukohustus on vallal, kuid juurdepääsu määramisel läbi Kalda kinnistu tuleks teha märkimisväärseid kulutusi tee parendamiseks (sh silla ja truubi ehitamiseks).
13.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda.
Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/
Kai Kullerkupp /digitaalselt allkirjastatud/
Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.